2-18-6534/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-6534

Tsiviilasi

OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi T. V. vastu

võlgnevuse, kahjuhüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

34 379,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ

Citadele

Leasing

&

Factoring

(registrikood: 10925733, asukoht: Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa Narva mnt 63/1) lepinguline

esindaja Aivar Jurs (e-post: aivar.jurs@citadele.ee)

Kostja: T. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx

xxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxx-x;

e-post: xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

12.06.2019

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista T. V.lt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks 17 580,98 eurot, sh vara

soetamisega seotud kahju hüvitis summas 4708,29 eurot, võlgnevus summas 3150,27

eurot (sh liisingumaksed 2032,64 eurot, rendimaksed 789,34 eurot, käibemaks 270,76 eurot

ja leppetrahv 57,53 eurot), viivis summas 8790,49 eurot, müügikahju hüvitis summas

931,93 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue summas 16 798,92 eurot (sh põhinõue summas 8989,89

eurot ja viivis summas 7809,03 eurot).

4. Menetluskulud jätta 51,14% ulatuses T. V. kanda ja 48,86% ulatuses OÜ Citadele

Leasing & Factoring kanda.

5. Määrata OÜ Citadele Leasing & Factoring põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 1000,00 eurot.

6. Mõista T. V.lt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks välja menetluskulu summas

511,37 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on T. V. kohustatud tasuma OÜ-le Citadele Leasing

& Factoring viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-18-6534

2 (7)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS

§ 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Hageja nõue

1. Perioodil 03.-05.04.2013 sõlmiti OÜ Citadele Leasing & Factoring (hageja) ja T. V. (kostja)

vahel käendusleping, millisega kostja võttis endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui

Kuursaali OÜ (pankrotis, liisinguvõtja) samal perioodil sõlmitud liisingulepingust nr JOR13-

4597 oma kohustusi ei täida või täidab neid mittekohaselt. Käendaja vastutuse

maksimummääraks lepiti kokku 41 792,40 eurot.

2. Perioodil 24.-29.04.2013 sõlmiti hageja ja kostja vahel sõlmiti käendusleping, millisega

kostja võttis endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui Kuursaali OÜ (pankrotis,

liisinguvõtja) samal perioodil sõlmitud liisingulepingust nr JOR13-4685 oma kohustusi ei täida

või täidab neid mittekohaselt. Käendaja vastutuse maksimummääraks lepiti kokku 2792,40

eurot.

3. Perioodil 10.-15.05.2013 sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping, millisega kostja võttis

endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui Kuursaali OÜ (pankrotis, liisinguvõtja) samal

perioodil sõlmitud liisingulepingust nr JOR13-4750 oma kohustusi ei täida või täidab neid

mittekohaselt. Käendaja vastutuse maksimummääraks lepiti kokku 1092,00 eurot.

4. Liisingulepingu nr JOR13-4597 varade soetusmaksumus oli kokku 26 790,00 eurot +

käibemaks, liisingulepingu nr JOR13-4685 vara soetusmaksumus oli 1790,00 eurot +

käibemaks ja liisingulepingu nr JOR13-4750 vara soetusmaksumus oli 700,00 eurot +

käibemaks. Liisingulepingute (üldtingimuste punkt 1.2.3) kohaselt kohustus liisinguvõtja

tasuma liisinguobjektide kasutamise eest igakuiselt renti. Liisinguvõtja sai lepingujärgse vara

oma valdusesse ja kasutusse vastavalt 03.04.2013, 24.04.2013 ja 10.05.2013.

5. Liisinguvõtja liisingulepingutest tulenevat igakuist liisingumaksete tasumise kohustust ei

täitnud ning liisinguvõtja esitas hagejale 08.09.2015 avalduse liisingulepingute ülesütlemiseks,

peale mida hageja luges liisingulepingud üles öelduks. Kohus kuulutas liisinguvõtja pankroti

välja 09.11.2015.

6. Liisinguobjektid anti pärast liisingulepingute ülesütlemist üle ValueExpert OÜ-le, kes

määras varadele esialgsed turuväärtused. Võttes arvesse aga varade eripära ja samuti asjaolu,

et taolistele varadele on õiget turuväärtust väga raske määrata, otsustati kõik varad müüa

oksjonil, et selguks õige turuväärtus. Oksjonitel müüdi liisinguesemed kokku 3786 euro eest.

Oksjonite korraldamise eest esitas ValueExpert OÜ hagejale arve summas 1118,32 eurot,

millest käibemaksuta osa summas 931,93 eurot kuulub hagejale hüvitamisele. Peale müüki

edastas hageja 12.04.2018 kostjale e-postiga teate liisinguobjektide müükide kohta ja esitas

järelejäänud nõude kõikide võlgade tasumiseks ja andis võla tasumiseks täiendava tähtaja kuni

23.04.2018. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista vara soetamisega seotud kahju hüvitise summas 14 567,46

eurot, liisingumaksete võlgnevuse kokku 2280,99 eurot, viivise võlgnevuse 16 599,52 eurot ja

müügiga seotud kahjuhüvitise 931,93 eurot.

Tsiviilasi nr 2-18-6534

3 (7)

8. Hageja täpsustas 17.09.2018 oma nõudeid ja palub alternatiivselt, st juhul kui kohus leiab, et

oksjoni müügihindu ei saa lugeda antud asjas varade turuväärtuseks, kostjalt välja mõista vara

soetamisega seotud kahju hüvitise 6048,29 eurot, liisingumaksete võlgnevuse kokku 3318,27

eurot, viivise võlgnevuse 8139,82 eurot, müügiga seotud kahjuhüvitise 931,93 eurot.

Kostja seisukohad

9. Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtueelistungil kostja vaidles vastu vara

müügihinnale ning oli seisukohal, et vara müügihind ei kajasta nende tegelikku väärtust vara

tagastamise hetkel. Muid vastuväiteid kostja hagile ei esitanud. Hageja täpsustatud

hagiavaldusele jättis kostja vastamata. 12.06.2019 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt. Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt liisinguvõtja liisingulepingutest

tulenevat võlgnevust. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1

ja § 142 lg 1. Hageja palub välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 järgi.

11. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg

1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja kui käendaja solidaarvastutus

oli kokku lepitud käenduslepingute punktis 7.5.1. /tl 11, 16 ja 18 pöördel/.

12. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise

eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus

neid kulusid vältida. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle, et kostjat teavitati õigeaegselt

nii liisinguvõtja võlgnevuse tekkimisest /tl 24 pöördel-25/, kui ka sissenõudmise kavatsusest /tl

34-36/.

13. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid,

mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud

põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik

neist loobus. Kostja ei ole pärast hageja poolt nõude täpsustamist hageja nõudele vastuväiteid

esitanud.

14. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud. Hageja ja liisinguvõtja (Kuursaal

OÜ (pankrotis), põhivõlgnik) vahel olid sõlmitud kapitalirendilepingutüüpi liisingulepingud nr

JOR13-4597 /tl 11-15/, nr JOR13-4685 /tl 16-18/ ja nr JOR13-4750 /tl 18 pöördel – 21/. Hageja

ja kostja vahel oli kõigis nimetatud lepingutes sõlmitud käenduslepingud. Kostja oli

põhivõlgniku juhatuse liige ja vastutab hageja ees põhivõlgnikuga solidaarselt /tl 11, 16 ja 18

pöördel/. Hageja edastas 06.08.2015 liisinguvõtjale ja kostjale kui käendajale seoses

liisinguvõtja võlgnevusega liisinguandja ees hoiatuse liisingulepingu ja rendilepingute

erakorraliseks ülesütlemiseks /tl 22-26/. Liisinguvõtja ütles liisingulepingud nr JOR13-4597,

JOR13-4685 ja JOR13-4750 üles 08.09.2015. a /tl 26 pöördel – 27/. Liisingulepingute

ülesütlemise seisuga olid tasumata liisingumaksed liisingulepingu nr JOR13-4597 alusel

summas 16 758,29 eurot /tl 15/, liisingulepingu nr JOR13-4685 alusel summas 554,42 eurot /tl

17 pöördel/ ja liisingulepingu nr JOR13-4750 alusel summas 239,05 eurot /tl 21/. Liisinguvara

tagastati kostja poolt hageja nimetatud isikule 13.09.2015 /tl 90/. Vara tagastamise hetkel

hinnati liisingulepingu nr JOR13-4597 varade väärtuseks kokku 12 050 eurot + käibemaks,

Tsiviilasi nr 2-18-6534

4 (7)

liisingulepingu nr JOR13-4685 varade väärtuseks kokku 680 eurot + käibemaks ja

liisingulepingu nr JOR13-4750 varade väärtuseks kokku 1000 eurot + käibemaks, kõik kokku

13 730 eurot + käibemaks /tl 27 pöördel, 28, 29, 32/. Liisingulepingu nr JOR13-4597 varad

müüdi kokku 2190,83 eurot + käibemaks /tl 32, 32 pöördel/, liisingulepingu nr JOR13-4685

varad kokku 555,00 eurot + käibemaks /tl 32, 33/ ja liisingulepingu nr JOR13-4750 varad

kokku 409,17 eurot + käibemaks /tl 32, 32 pöördel/, kõik kokku 3155 eurot + käibemaks.

15. Kohtul tuleb hinnata, kas ja mis suuruses saab hageja esitada rahalisi nõudeid kostja vastu.

VÕS § 361 järgi on liisingulepingust tulenevaks liisinguandja põhikohustuseks omandada

liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja

kasutusse, liisinguvõtja põhikohustus on maksta liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 195

lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab

ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni

selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Hageja ja liisinguvõtja

leppisid liisingulepingute JOR13-4597, JOR13-4685 ja JOR13-4750 punktis 4.3. kokku

igakuise makse (sisaldub liisinguosa- ja rendimakse) ning perioodi, lepingute punktis 5.2, et

kindlustuslepingu sõlmib rendileandja, lepingute üldtingimuste punktis 5.2 leppetrahvi summas

10,00 eurot ja üldtingimuste punktis 5.3 võlgnevuse kohta saadetud kirjade tasulisuses vastavalt

hageja üldisele hinnakirjale. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arvestused /tl 36 pöördel – 40

pöördel/, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemise seisuga, so 08.09.2015 oli liisinguvõtjal

liisingulepingute alusel tasumata kokku 4036,80 eurot, sellest liisingulepingu nr JOR13-4597

alusel 3192,61 eurot /tl 39/, liisingulepingu nr JOR13-4685 alusel 533,19 eurot /tl 37 pöördel/

ja liisingulepingu nr JOR13-4750 alusel 311,00 eurot /tl 40 pöördel/. 4036,80 eurot koosneb

liisingumaksetest 2221,41 eurot, kindlustusmaksetest 221,32 eurot, rendimaksetest 809,33

eurot, käibemaksust 556,74 eurot, leppetrahvist 120 eurot ja võlakirjade saatmise tasust 108

eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

16. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama

liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole

kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda

jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud

summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Liisingulepingute nr

JOR13-4597, nr JOR13-4685 ja nr JOR13-4750 järgi jäi pärast liisingulepingute ülesütlemist

tasumata liisinguesemete ostuhinnast kokku 17 551,76 eurot /tl 15 [16758,29€], 17 pöördel

[554,42€], 21 [239,05€]/.

17. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest

tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad

asjaolud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole ülesütlemise põhjustanud liisinguandjast tulenevad

asjaolud ning kostja ei ole vaidlustanud ValueExpert OÜ müügiarvet 03033 summas 931,93

eurot ilma km-ta /tl 33 pöördel/. Seega hageja kuludeks on seoses liisingulepingutega kokku

18 483,69 (17 551,76€+931,93€) eurot (käibemaksuta).

18. VÕS § 367 lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist

liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise

nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise

hetkel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VÕS § 367 lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui

liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, kulutuste

hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel VÕS § 367 lg-test 1 ja 2 tulenevast

liisinguandja nõudest maha arvata liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal (vt nt Riigikohtu

Tsiviilasi nr 2-18-6534

5 (7)

6. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 17, Riigikohtu 3. mai 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 23.1). Seega ei saa hageja rahalist nõuet rahuldada ulatuses, mis

on arvestatud liisinguesemete müügihinnaga ja tuleb jätta rahuldamata.

19. Asjas ei ole TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 mõttes vaidlust selle üle, et liisingulepingute

ülesütlemise seisuga oli liisingulepingu nr JOR13-4597 varade väärtuseks kokku 12 050 eurot

+ käibemaks, liisingulepingu nr JOR13-4685 varade väärtuseks kokku 680 eurot + käibemaks

ja liisingulepingu nr JOR13-4750 varade väärtuseks kokku 1000 eurot + käibemaks, kõik kokku

13 730 eurot + käibemaks /tl 27 pöördel, 28, 29, 32/. Hageja on ekslikult arvestanud

hagiavalduse täpsustuses liisingulepingu JOR13-4597 tagastatud vara turuväärtuseks 11 900

eurot + km /tl 95/, võttes arvestamisel arvesse ValuExpert OÜ hindamisakti veeru „Maksumus“

/tl 27 pöördel/. Õige tagastamise turuväärtus oli hindamisakti veerus „Maksumus kokku“.

Kohtu seisukohta kinnitavad ka varade müügi alghinnad /tl 32/.

18. Hageja on hagiavalduse täpsustuses võlgnevuste arvestuses alandanud 13.09.2015

hindamisaktiga leitud turuväärtusi 10% viidates Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-33-08 punktile 18.

Kohus leiab, et viidatud lahend ei anna hagejale õigust käesolevas asjas turuväärtuse

alandamisele. Viidatud lahendis Riigikohus sedastab, et liisingueseme tegelikust müügihinnast

saab lähtuda tingimusel, et see on pooltel kokku lepitud (ka liisinguandja tüüptingimustes) ja

müügihind ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese

võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh

liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Kokkuleppe

olemasolu korral on Riigikohtu arvates hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest mõistlik

ja lubatav. Hageja ei ole väitnud, et pooltel oli selline kokkulepe ja kostja kohtueelistungil sellist

kokkulepet omaks võtnud ei ole. Seega tuleb käesolevas asjas kulutuste hüvitamise nõude

suuruse määramisel arvestada tagastatava liisingueseme väärtust selle liisinguandjale

tagastamise hetkel.

19. Liisingulepingu nr JOR13-4750 tasumata liisinguosamaksete jääk oli liisingulepingu

ülesütlemise seisuga 239,05 eurot /tl 21/ ja tagastatavate liisinguesemete väärtus liisinguandjale

tagastamise seisuga oli 1000,00 eurot /tl 27 pöördel/. Seega tagastatava vara turuväärtus katab

täies ulatuses ära jääkmaksumuse ning hagejal puudub nimetatud liisingulepingust nõue kostja

vastu VÕS § 367 lg-te 2 ja 3 alusel. Tagastatava vara turuväärtus ületas liisinguosamaksete

jääkmaksumust summas 760,95 eurot (1000,00€-239,05€), mille hageja pidanuks kostjale

hüvitama VÕS § 367 lg 3 mõtte kohaselt.

20. Liisingulepingu nr JOR13-4685 tasumata liisinguosamaksete jääk oli liisingulepingu

ülesütlemise seisuga 554,42 eurot /tl 17 pöördel/ ja tagastatavate liisinguesemete väärtus

liisinguandjale tagastamise seisuga oli 680,00 eurot /tl 27 pöördel/. Seega tagastatava vara

turuväärtus katab täies ulatuses ära jääkmaksumuse ning hagejal puudub nimetatud

liisingulepingust nõue kostja vastu VÕS § 367 lg-te 2 ja 3 alusel. Tagastatava vara turuväärtus

ületas liisinguosamaksete jääkmaksumust summas 125,58 eurot (680,00€-554,42€), mille

hageja pidanuks kostjale hüvitama VÕS § 367 lg 3 mõtte kohaselt.

21. Liisingulepingu nr JOR13-4597 tasumata liisinguosamaksete jääk oli liisingulepingu

ülesütlemise seisuga 16 758,29 eurot /tl 21/ ja tagastatavate liisinguesemete väärtus

liisinguandjale tagastamise seisuga oli 12050 eurot /tl 27 pöördel/. Seega tagastatava vara

väärtus ei kata täies ulatuses jääkmaksumuse ning hagejal on nimetatud liisingulepingust nõue

kostja vastu VÕS § 367 lg-te 2 ja 3 alusel summas 4708,29 eurot.

22. Tuvastatud asjaoludel on hagejal kostja vastu nõue VÕS § 367 lg 2 ja 3 alusel kokku

summas 5640,22 eurot, sh vara soetamisega seotud kahju summas 4708,29 eurot ja müügikahju

931,93 eurot.

Tsiviilasi nr 2-18-6534

6 (7)

23. Liisingulepingust nr JOR13-4750 oli põhivõlgniku lepingujärgne võlgnevus hageja ees

ülesütlemise seisuga 311,00 eurot (vt p. 15). Tagastatava vara turuväärtus ületas

jääkmaksumust summas 760,95 eurot (vt p. 19). Seega tagastatava vara turuväärtus katab täies

ulatuses ära ka liisingulepingust tuleneva võlgnevuse ning hagejal puudub nimetatud

liisingulepingust nõue kostja vastu ka VÕS § 361 ja § 108 lg 1 alusel. Pärast jääkmaksumuse

ja võlgnevuse kustutamist jäi tagastatava vara turuväärtusest järgi 449,95 eurot (1000,00€-

239,05€-311,00€), mille hageja pidanuks kostjale üle andma vältimaks alusetust rikastumist

VÕS § 1028 lg 1 järgi.

24. Liisingulepingust nr JOR13-4685 oli põhivõlgniku lepingujärgne võlgnevus hageja ees

ülesütlemise seisuga 533,19 eurot (vt p. 15). Tagastatava vara turuväärtus ületas

jääkmaksumust summas 125,58 eurot (vt p. 20). Seega jäi liisingulepingust ülesse võlgnevus

ka pärast vara tagastamist summas 407,61 eurot (533,19€-125,58€), milline koosneb

liisingumaksest 342,69 eurot, rendimaksest 47,39 eurot ja leppetrahvist 17,53 eurot.

25. Hageja on liisingulepingu jääkväärtuse ületava vara turuväärtuse arvestanud

liisingulepingust tulenevate võlgnevuste katteks üldtingimuste punkt 6.5 järgi, mille kohaselt

tasumisele kuulutavatest maksetest loetakse esimesena tasutuks võlgnevuse menetlusega

seotud kulud, seejärel rendileandja poolt tehtud lisakulutused, seejärel viivised, siis

leppetrahvid ja lõpuks renditasu. Liisingulepingute üldtingimuste punkt 6.5 vastab VÕS § 88

lg 8 sätestatuga, mille kohasel kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma

kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel jäi pärast liisingulepingust nr JOR13-4750 tuleneva

jääkmaksumuse ja võlgnevuse kustutamist järgi 449,95 eurot (vt p. 23) ning ülesse võlgnevused

liisingulepingu nr JOR13-4597 järgi 3192,61 (vt p 15) ja liisingulepingu nr JOR13-4685 järgi

407,61 eurot (vt p 24), kokku 3600,22 eurot. Kohus arvestab 449,95 eurot liisingulepingute nr

JOR13-4597 ja JOR13-4685 katteks selliselt, et kõigepealt loetakse tasutuks võla menetluse

tasu 36,00 eurot ning siis rendileandja poolt tehtud lisakulutused 413,95 eurot, sellest 202,52

eurot on tasumata kindlustusmakse võlgnevus ja 211,43 eurot käibemaks. Seega kostjal on VÕS

§ 361 ja § 108 lg 1 alusel liisingulepingute järgne võlgnevus hageja eest summas 3150,27 eurot,

milline koosneb kuni lepingute ülesütlemiseni tasumata liisingumaksetest 2032,64 eurot

(JOR13-4597 alusel 1689,95€ ja JOR13-4685 alusel 342,69€), rendimaksetest 789,34 eurot

(JOR13-4597 alusel 741,95€ ja JOR13-4685 alusel 47,39€), käibemaksust 270,76 eurot

(JOR13-4597 alusel) ja leppetrahvist 57,53 eurot (JOR13-4597 alusel 40,00€ ja JOR13-4685

alusel 17,53€).

26. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude VÕS § 113 lg 1 alusel perioodi eest

01.10.2015 kuni 26.04.2018. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS

§ 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos

kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist.

Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel oli kostjal solidaarselt liisinguvõtjaga seisuga 01.10.2015

võlgnevus hageja ees liisingulepingute nr JOR13-4597 ja nr JOR13-4685 alusel kokku summas

Tsiviilasi nr 2-18-6534

7 (7)

7858,56 eurot (sh kuni liisingulepingute ülesütlemiseni summas 3150,27 eurot ja vara

soetamisega seotud kahjuhüvitis 4708,29 eurot). Müügikahju summas 931,93 tekkis

03.08.2017. a, kui hagejal tekkis kohustus tasuda ValueExpert OÜ-le müügiarve nr 03033.

Liisingulepingute JOR13-4597 ja JOR13-4685 üldtingimuste punktis 5.1. leppisid

lepingupooled kokku, et mistahes makse tasumisega viivitamise korral on rendileandjal õigus

nõuda rentnikult viivise tasumist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud

päeva eest, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Summalt 7858,56 eurot on viivis perioodi eest 01.10.2015-03.08.2017, so 673 kalendripäeva

eest, summas 7933,22 eurot (7858,56€ x 0,15% x 673kp) ja summalt 8790,49 perioodi eest

04.08.2017-26.04.2018, so 266 kalendripäeva eest 3507,41 eurot. Hageja vähendas viivise

nõuet põhinõude suuruseni, seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas

8790,49 eurot.

27. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

28. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

51,14% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 511,37 eurot kostja kanda ja

488,63 eurot hageja enda kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud,

samas ei ole kostjat menetluses esindaja esindanud ning eelduslikult ei ole kostjal

menetluskulusid ka tekkinud.

29. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik