4-19-3630/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-3630

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3630 (2590,19,000241) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

F.M-i

kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 3. juuli 2019. a otsusele väärteoasjas nr 2590,19,000241, millega karistati F.M-i liiklusseaduse (LS) § 22 järgi

4 lg 2 rahatrahviga 200 trah

800 eurot. viühiku ulatuses, s.o Menetlusalune isik

F.M (isikukood XXX; elukoht xxx; e-mail: xxx) Kaitsja

Indrek Kukk, advokaat, Heringson Advokaadibüroo

GLO, Maakri 23A, 10145 Tallinn; e-post: indek@heringson.ee Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § § § -st 120, 132 p-st 2 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Politseiroo Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebü liiklusjärelevalvekeskuse 3. juuli 2019. a otsus osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõis Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. tetud karistuse osas.

2.

24 lg 2 alusel Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada F.M-i LS § 2 rahatrahviga 12

480 eurot.

0 trahviühikut, s.o

3. Rahatrahv tuleb KarS § 66 lg te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 12 (kaheteistkü - mne) kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest 40 eurot kuus kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195057369.

4. trahvi tasumise VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud raha tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva - jooksul kohtutäiturile.

4-19-3630

5. alusel VTMS § 74 lg 1 p 15 tuleb F.M tasuda menetluskulud, s.o

ekspertiisi tegemisega seotud kulud eurot otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195057369.

6. Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja kaebus osaliselt.

F.M-i

7. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

(kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

3. juuli 2019. a otsusega karistati F.M-i LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Väärteoprot

okolli teokirjelduse kohaselt juhtis

menetlusalune isik mootorsõidukit 10.02.2019 kell 01:57 Rakveres, xxx tn suunaga xxx tn poole, juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,61+/-0,05 .

menetlusalune isik mg Kirjeldatud käitumisega rikkus LS § nõudeid ning pani toime § 22 sätestatud väärteo.

69 lg 3 LS

4 -s 2 lg

Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus

2. Menetlusalune isiku kaitsja esitas kaebuse, milles palub

1)

Ennistada kaebetähtaeg;

2) Lõpetada väärteoasja menetlus ja tühistada kohtuvälise menetleja 3. juuni 2019. a otsus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel;

3) Alternatiivselt tühistada otsus väärteoasjas nr 2590,19,000241 põhikaristuse määra osas ja teha põhikaristuse osas uus otsus, millega määratud karistust vähendada ning võimaldada rahatrahv tasuda osadena 12 kuu jooksul;

4) Menetluskulud

jätta Eesti Vabariigi kanda;

5) Lahendada kirjalikus menetluses v

- 1.

väärteoasi astavalt VTMS § 120 lg le Kohtuvälise menetleja vastus

3. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja leiab, et F.M-ile etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

3.1. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on karistanud F.M-i rahatrahviga

4-19-3630

200 trahviühikut, s.o 800. Arvestades alkoholi sisaldust isiku veres ja seda, et isikul on see aasta jooksul juba kolmas liiklusalane rikkumine, siis kohtuväline menetleja leiab, et käesoleval juhul vastab määratud põhikaristus isiku süüle ja on proportsionaalne nii toimepandud väärteoga kui ka eripreventiivsete eesmärkidega.

3.2. Rahatrahvi ositi maksmise võimaldamisega on kohtuväline menetleja nõus. K

OHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lgle 1 ja 3 te võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja nad on nõus asja teatasid kohtule, et

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite nud

uurimiseks. Kohus kirjalikus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus menetluses.

6. Kaitsja taotles kaebuses kaebetähta . Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ja ennistamist

kaebus esitati 1. juulil 2019. Väärteootsusesse on märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 1. juuli 2019. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt ja ennistamiseks vajadus puudub.

7. VTMS § väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

123 lg 2 kohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit 10.02.2019 kell 01:57 Rakveres, xxx tn suunaga xxx tn poole, juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61+/-0,05 mg.

Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo. -

8.1. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki

-,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 mg. –

8.2. Tunnistaja M M amise protokolli kohaselt 10. veebruari 2019. a ülekuul öösel peeti

Rakveres xxx

tänaval kinni sõiduk, mis ei näidanud suunatuld. Sõiduki juhiks osutus F.M-i , kellel puhuda indikaatorvahendisse, mille näit oli 0,35 mg/l kohta. Siis lasti toimetati isik politseijaoskonda, et ku alkomeetrisse puhuda, kuid isik soovis anda tõenduslik hoopis vereproovi. Isik viidigi Rakvere Haiglasse.

8.3. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt toimetati menetlusalune isik 10.02.2019 kell

3.10 tervisehoiuteenuse osutaja juurde (Rakvere Haigla) vereproovi võtmiseks, et tuvastada

4-19-3630

alkoholijoove vereproovi uuringuga. Selle kohaselt oli uuritaval ühes grammis veres alkoholisisaldus 0,61 -0,05 mg/g menetlusaluse isiku milligrammi, laiendmääramatust +/ kasuks arvestades oli lõpptulemuseks 0,56 mg.

8.4. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud tunnistuse erialase kompetentsuse kohta nr L-127. Uuringuakti nr 207T kohaselt on uuringu läbiviimisel järgitud mõõtemetoodikat (ET 2.1). Seega on mõõtetulemus jälgitav ning mõõteseaduse § 5 lg

2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.

8.5. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra veres (0,56 mg), pidi

F.M võimalikuks pidama, et ta viibib juhile keelatud seisundis nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli õhtul joonud päris palju . Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, alkoholi

kus alkoholisisald 0-0,30 us veres jääb 0,2 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega leiab kohus, et kaudse F.M asus mootorsõidukit juhtima tahtlusega. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

8.6. Vastavalt LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 mg. – Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg-s 2 e

ttenähtud väärteo. Karistus

9. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi karistatakse – – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse Menetlusaluse alkoholisisalduse määra , mis antud juhul on LS § 224 lg 2 määrasid ( – veres 0,50 1,49 mg)

vaadates . Kergendavaid ega raskendavaid sanktsioonimäära miinimummäära lähedane asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul aga juba 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest (LS 224 lg 1, § 227 lg 2) ning määratud rahatrahvid on tasutud.

Nähtub, et senised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist Menetlusalusele isikule ei ole võimalik .

kohaldada karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, sest ta kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. kuigi isiku süü ei ole suur, siis eripreventiivsetest kaalutlustest Seega

lähtuvalt on proportsionaalne karistus keskmise

käesoleval juhul sse sanktsioonimäära jääv rahatrahv.

11. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud üle keskmise sanktsioonimäära põhikaristust on võimalik mõnevõrra vähendada. Kuid karistuse vähendamist sanktsioonimäära miinimummäära lähedaseks ei pea kohus proportsionaalseks ei eriega üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

4-19-3630

12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja rahuldab kaebuse osaliselt. Samuti võimaldab isikul rahatrahvi tasumist 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

13. Kaitsja taotles menetluskulud riigi kanda. jätta jätta Käesoleva väärteomenetluse kuludeks

on joobe tuvastamise kulu 14 eurot. Kohus leiab, et kuna isik ise keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast ja soovis anda haiglas vereproovi, siis ei ole alust ka menetluskulude riigi kanda jätmiseks. arvestades ei ole käesoleval Seda enam, et ka kaitsjatasude analoogiat juhul õigust menetluskulusid riigi kanda jätta. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1– –6 sätestatud alustel hüvitatakse

3 ja 5 menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Käesoleval juhul kohus väärteomenetlust ei lõpetanud ja võimalikud (mille kohta ühtegi tõendit esitatud e jää kaitsjatasud i ole) ksid menetlusaluse isiku kanda.

14. Lisaks märgib kohus, et vä , et F.M-ile on kaitsja on taotluses ekslikult lja toonud

mõistetud põhikaristusele . Väärteootsusest nähtuvalt siiski lisaks rangele ka lisakaristus lisakaristust menetlusalusele

isikule määratud ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik