1-15-6738/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

19. juuli 2019

Kohtuasja number

1-15-6738

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Margus Eelmaa (isikukood 38110014250) vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega

vabastamise

otsustamine

elektroonilise valve kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 3. juuli 2019. a

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Margus Eelmaa kaitsja vandeadvokaat

Matti Reinsalu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Margus Eelmaa kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu Margus Eelmaale määruskaebe-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend)

eurot, sealhulgas käibemaks 5 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Margus Eelmaalt Eesti

Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda

30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse

kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus tunnistas 15. oktoobri 2015. a otsusega Margus Eelmaa süüdi

KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6, § 179 lg 1, § 178 lg 11 ning § 182 järgi. Kohus mõistis M. Eelmaale

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 12 aastat vangistust, vähendades seda KrMS § 238 lg-t 2

kohaldades kestuseni 8 aastat. KarS § 68 lg 1 järgi arvas kohus karisaja hulka M. Eelmaa

eelvangistuse 14.–16. augustini 2013. a, s.o 3 päeva, ning luges tema karistusaja alguseks

13. märtsi 2015. M. Eelmaa karistusaeg lõpeb 12. märtsil 2023.

2. 15. aprillil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Eelmaa tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla

ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

2(3)

3. Tartu Maakohus jättis 3. juuli 2019. a määrusega M. Eelmaa vangistusest ennetähtaegselt

elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Kohus märkis, et M. Eelmaa varasemad karistused ei ole kehtivad. Ta kannab karistust

seksuaalkuritegude, aga ka alaealiste vastu toimepandud süütegude eest. Kuritegude asjaolud

on rasked. Kuritegude ohvriteks olid lapsed vanuses 2–11 aastat. Kannatanuid oli kokku kuus.

Lisaks seksuaalsüütegudele on M. Eelmaa kannatanute suhtes kuritegude sooritamist ka

jäädvustanud (pildistanud või filminud). Samuti on kuriteod toime pandud suhteliselt pika aja

jooksul (2012–2015). Lisaks on oluline, et kuigi M. Eelmaa istungil tunnistas enda süüd ja on

väidetavalt teinud enda jaoks vajalikud järeldused, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et

tema suhtumine toimepandusse ei ole olnud järjepidevalt samalaadne. Iseloomustusest

nähtuvalt tunnistab M. Eelmaa tegusid osaliselt, kuid ei tunne ennast eriti süüdi, ta süüdistab

ohvreid ja nende emasid. Materjalide kohaselt esineb M. Eelmaal seksuaalsuunitlus-häire.

Eeltoodud asjaoludel ei ole M. Eelmaa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse

kandmiselt põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Positiivsena nimetas

maakohus ära M. Eelmaa poolt vangistuses sotsiaalprogrammi „Uus Suund“ läbimise,

majandustöödel osalemise, distsiplinaarkaristuste puudumise ning vabaduses elukoha ja

lähedaste toetuse olemasolu. Nimetatut kohus M. Eelmaa vabastamiseks piisavaks ei pidanud.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Eelmaa kaitsja Matti Reinsalu, kes

palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise

valve alla vabastada. Kaitsja märgib järgmist.

5. Ei ole võimalik vaielda selle vastu, et M. Eelmaal on kuritegelik minevik. Samas ei saa

märkimata jätta, et ta on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. M. Eelmaa on vanglas

püüdnud igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka

ühiskonnale. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist

karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskendus kohus

liigselt M. Eelmaa varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava

tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta

temalt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta

on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Kaitsja leiab

ka, et maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, võivad mitte ära

langeda ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist, kui M. Eelmaa igal juhul vangistusest

vabaneb. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi võimalik kinnipeetav vabastada riigipoolse

järelevalvega, mis aitaks M. Eelmaal sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla

seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik

vähendada

süüdimõistetu

kriminaalhooldusele

allutamisega

ja

käitumiskontrolli

kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Eelmaa kaitsja

määruskaebus on tervikuna perspektiivitu, selles toodud argumendid ei anna alust

kohtumääruse tühistamiseks ning seetõttu tuleb kaebus jätta KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3

alusel läbi vaatamata.

7. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest

ennetähtaegse

vabastamise

sisuliste

eelduste

hindamisel

ulatusliku

otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu

kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks

3(3)

on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda

ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

8. Määruskaebuse argumendid ei veena ringkonnakohut selles, et esimese astme kohus tegi

kaalutlusvea ning jättis M. Eelmaa seetõttu alusetult enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Maakohus on M. Eelmaa vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhistanud

asjakohaselt ja arusaadavalt, arvestanud kõiki tema vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid

kogumis ega ole ühelegi asjaolule omistanud ilmselgelt ebaõiget kaalu. Põhjendatult on

esimese astme kohus leidnud, et M. Eelmaa kuritegude asjaolud ja tema isikut iseloomustavad

andmed viitavad jätkuvalt süüdimõistetu retsidiivsusriki püsimisele ning kaaluvad üles teda

positiivselt iseloomustava teabe. Missugused need kuriteo toimepanemise asjaolud olid ja

millised kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed sellise järelduse tingivad, seda on

maakohus piisavalt põhistanud. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile

midagi sisulist lisada.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus M. Eelmaa kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 3. juuli 2019. a määruse

peale eelmenetluses läbi vaatamata.

10. M. Eelmaa kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu määruskaebe-

menetluses süüdimõistetule osutatud riigi õigusabi eest tasu 50 eurot, millele lisandub

käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks pool tundi

ja määruskaebuse koostamiseks samuti poolt tundi, s.o kokku 1 tund. Kolleegium, juhindudes

riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse

nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades vaidluseseme väga vähest keerukust ja mahtu,

samuti asjaolu, et kaitsja osales ka esimese astme kohtu menetluses (olles seega juhtumi

asjaoludega varasemast kursis) ning määruskaebuse põhjendus kattub suuresti asjas

nr 1-18-6105 esitatud määruskaebuse põhjendusega, tuleb maakohtu lahendiga tutvumise ja

määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda üks pooltund, millele vastab riigi

õigusabi tasu 25 eurot. Sellele lisandub käibemaks 5 eurot. KrMS § 187 lg 2 esimese lause

kohaselt tuleb kaitsja küsitud riigi õigusabi tasu 30 eurot kui määruskaebemenetluse kulu

M. Eelmaalt riigi kasuks välja mõista.

(allkiri) (allkiri) (allkiri)

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas