1-18-4737/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

19. juuli 2019

Kohtuasja number

1-18-4737

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Deniss

Kovbasnjuki

(isikukood

38504070309)

vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega

vabastamise

otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 12. juuni 2019. a

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Deniss Kovbasnjuk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Deniss Kovbasnjuki määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas 24. oktoobri 2018. a otsusega Deniss Kovbasnjuki süüdi

KarS § 141 lg 1 ning § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks

üksikkaristustest raskemat suurendades 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi D. Kovbasnjuki kandmisele kuuluvaks

vangistuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva. Tema karistusaeg algas 16. juunil 2018 ja lõpeb

13. aprillil 2020.

2. 8. mail 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid D. Kovabasnjuki tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta

D. Kovbasnjuki ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohus jättis 12. juuni 2019. a määrusega D. Kovbasnjuki vangistusest

ennetähtaegselt vabastamata.

4. Kohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Vabastamist

toetavad asjaolud nagu toetav lähivõrgustik ning töökoht ei kaalu üles vabastamist mitte-

toetavaid asjaolusid. D. Kovbasnjukki on varem korduvalt karistatud ja praegune vangistus on

tema jaoks viies. Tema kuriteod on muutunud raskemaks. Varasemad kuriteod on olnud

varavastased, rahvatervist kahjustav kuritegu ja röövimine, juhtimine juhtimisõiguseta ning

karistusest kõrvalehoidmine. Nüüd kannab ta karistust varguse ja vägistamise eest. Samuti ei

nähtu, et D. Kovbasnjuki suhtlusringkonda kuuluks kedagi, kes suudaks teda õiguskuulekal

2(3)

teel hoida. Ema, isa ja vend on kinnipeetaval terve elu olemas olnud, kuid see ei hoidnud teda

seadusekuulekal teel. Lapsega on süüdimõistetul suhted katkenud ning tema kasvatamises

D. Kovbastnjuk ei osale. Endisest elukaaslasest on D. Kovbasnjuk lahus. Tal on uus

tüdruksõber, kuid vangla materjalidest ega isiku ütlustest ei nähtu, et tegemist oleks

kinnipeetava jaoks olulise suundamuutva teguri või motivaatoriga.

5. D. Kovbastnjukil on ka kehtiv distsiplinaarkaristus vanglateenistuja solvamise, laimamise ja

ahistamise eest. Rikkumise eest määratud karistus on samuti raske – reaalne kartser kestusega

6 päeva. See viitab isiku suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada ja oma käitumist vajalikul

määral ohjeldada. Kui kinnipeetaval on raskusi vangistuses range järelevalve tingimustes

kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et tema käitumine ei saa vabaduses olema

seadusekuulekas, äärmiselt suur.

6. Ka on murettekitav isiku suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse. Kinnipeetav on

õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes ja teda on karistatud ka narkootilise aine suures

koguses käitlemise eest. Materjalidest nähtub, et D. Kovbasnjuk on mõlema joovasti sage

kasutaja ja ta alustas narkootikumide tarvitamisega juba 11-aastaselt. Viimati tarvitas ta

narkootilist ainet fentanüüli kinnipidamise päeval. Ta on proovinud ka amfetamiini. Ometi

ütles D. Kovbasnjuk istungil, et tal joovastitega probleemi ei ole. Paar jooki võib vabalt

nädalavahetusel võtta ja vajadust narkootikumide järgi pole. Narkootikume tarbib ta vaid

nädalavahetustel. Kui kinnipeetav leiab, et nädalavahetuseti marihuaana ja alkoholi

tarvitamine ei ole sõltuvus, järeldub, et ta ei anna endale absoluutselt aru, kui suur on tema

probleem joovastite tõttu. Seega on ka väga suur tõenäosus, et ta jätkab vabaduses alkoholi ja

narkootikumide tarvitamist, mis toob tema puhul kaasa uued kuriteod.

7. Kokkuvõtvalt puudus kohtul veendumus, et D. Kovbasnjuk suudab vabadust piisavalt

väärtustada ja toimida seadusekuulekalt. Käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate

lisakohustuste määramine ei oleks piisav uute kuritegude riski maandamiseks. Kuivõrd

isikuga ei ole veel läbi viidud ühtegi rehabiliteerivat tegevust, ei saa loota ka neile kui

võimalikele suunamuutjatele. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik osaleda

rehabiliteerivates tegevustes, mis loodetavasti aitavad teda suunata seadusekuulekale teele.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Kovbasnjuk, kes väljendab

mittenõustumist maakohtu otsustusega teda vangistusest ennetähtaegselt mitte vabastada ja

palub kohtumääruse üle vaadata.

9. D. Kovbasnjuk märgib, et ainus põhjus ennetähtaegselt vanglast vabastamata jätmiseks oli

tema korduv karistatus. Ta on need vanad karistused ära kandnud ning kui kõik tema head ja

positiivsed küljed arvesse võtta, siis see ainus keeldumise alus ei näe välja oluline. Maakohus

ei arvestanud, et ta tal on töö ja elukoht, ta on ära kandnud üle poole karistusajast, teda toetavad

sugulased, tal on alaealine laps ja ta maksab elatist. Ennetähtaegselt on vanglast vabastatud ka

hullema minevikuga kinnipeetavaid. Ta palub võimalust näidata end praemast küljest. Ta

otsustas juba enne praegust karistust oma elustiili muuta, lõpetada alkoholi tarvitamine ja läks

ise politseisse. Ta lubab, et kohustub täitma kohtu iga ettekirjutust, läbima programme ja

kodeerima end vajaduse korral. D. Kovbasnjuk lisab veel, et ta paneb määruskaebuse juurde

dokumendid, mis näitavad tema poolt vähiravi läbimist Saksamaal Maria Hilf Kliinikus.

Vangla mõjub tema tervisele väga negatiivselt. Ta on pidevas stressis. Ta peab käima

spetsialistide juures uuringutel.

3(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et D. Kovbasnjuki

määruskaebus on tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

11. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest

ennetähtaegse

vabastamise

sisuliste

eelduste

hindamisel

ulatusliku

otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu

kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks

on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda

ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

12. Maakohus on D. Kovbasnjuki vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud

asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates tema uue kuriteo tõenäosuse ülemäära kõrgeks

faktipõhiselt ning veenvalt. Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi

asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.

Ringkonnakohtul

ei

oleks

maakohtu

argumentatsioonile

midagi

sisulist

lisada.

Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele

kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja D. Kovbasnjukki

ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Muu hulgas on väär määruskaebuse esitaja väide, et

kohus tugines teda vangistusest vabastamata jättes üksnes süüdimõistetu varasematele

kriminaalkaristustele.

Maakohus

on

osutanud

ka

süüdimõistetu

kehtivale

distsiplinaarkaristusele

raske

rikkumise

eest,

samuti

probleemile

alkoholi

ja

narkootikumidega. Ka süüdimõistetu viited kunagi läbitud vähiravile ning vangla negatiivsele

mõjule

tema

tervisele

jäävad

soovitud

tähelepanuta.

D. Kovbasnjuki

esitatud

meditsiinidokumentide kohaselt viibis ta Saksamaal Maria Hilf Kliinikus uuringutel ja ravil

rohkem kui poolteist aastat tagasi. Vangla poolt D. Kovbasnjuki kohta koostatud

iseloomustusest selguvalt tõsiseid ja vanglakaristuse kandmist takistavaid tervisevaevusi tal

praegu ei ole.

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus V. Kovbasnjuki määruskaebuse Tartu Maakohtu 12. juuni 2019. a määruse

peale eelmenetluses läbi vaatamata.

(allkiri) (allkiri) (allkiri)

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas