4-19-3741/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-3741

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2019, llinn Ta Väärteoasja number 4-19-3741 (2317,19,006138) Kohtunik Elina Elkind Sekretär Berit Paluoja Väärteoasi L

227 lg 4

iiklusseaduse § ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik

G.D , XXX, elukoht: ; kinni ik XXX peetud 7.07.2019 kell 01.31. Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus, esindajad Triinu Riigor ja Ivan Moskaljov RESOLUTSIOON

1. G.D

süüdi tunnistada LS § järgi ja mõista

227 lg 4

karistuseks arest 4 päeva.

2. Mõistetud arest päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri

kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald,

Harju maakond.

VTMS § 205 alusel pöörata arest täitmisele viivimatult ja mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates G.D kinnipidamisest, s.o alates 7.07.2019.

3. alusel kohaldada G.D-le lisakari LS § 227 lg 5 p 3 stusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist kuuks. aristus pööratakse täitmisele Lisak

kohtuotsuse jõustumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba loovutada

Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast otsuse jõustumist.

4. nr XXX, mis on teisaldatud politseiparklasse Mootorsõiduk Volvo XC40, reg. Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale R R .

5. Otsuse koopia anda G.D-le ning Politseija Piirivalveametile, samuti saata Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 19. juulil 2019 kell 12.00. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 7. juulil 7.07.2019 kell 01:30 2019 koostati väärteoprotokoll nr AB1571934 selle kohta, et

Tallinnas, juhtis G.D mootors Ehitajate tee, Kõrgepinge tn ja Õismäe tee vahel õidukit

kiirusega 144 km/h+/-5 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 89 km/h. käitumisega rikkus menetlusalune isik Sellise

LS § õuet ning pani toime LS § 2 ettenähtud väärteo.

15 lg 1 p 2 n

27 lg 4

2. Kohtuistungil kohtuväline menetleja palus menetlusalust isikut karistada ga 8 päeva ja aresti

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmisega e

kuueks kuuks.

3. G.D selgitas istungil, et ta ei tea, miks ta kihutas. Tegemist on ema autoga, mis oli tema kasutuses, lihtsalt kiirendas natuke ristmikul. Kahetseb tehtut, aresti ei soovi, ei ole varem seadust rikkunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära menetlusalus ja kohtuvälise menetleja esindaja e isiku seisukoha arvamuse ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärte nõuetekohaselt tõendamist. o toimepanemine on leidnud

5. LS § 15 lg 1 p 2

0 km/h. LS § 227 lg 4 kohasel on suurim lubatud kiirus asulasisesel teel 5 järgi karist ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle atakse m

60 kilomeetri tunnis. ette Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt 7.07.2019 kell 01:30 mootorsõiduki juhtimist Tallinnas, Ehitajate tee, Kõrgepinge tn ja Õismäe tee vahel kiirusega 144 km/h

- 5km/h. +/

6. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud G.D-le etteheidetava teo objektiivsed tunnused. Kiirusemõõturi kasutamise protokollist, millele on lisatud mõõtmise andmed ja videosalvestis, nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki Volvo

registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati XXX

7. juulil 2019 kell 1.30

mõõteseadet . Mootorsõiduki LaserCam 4 nr LE0992 (taatlustunnistuse nr TTRSS-18/00222)

sõidukiiruseks mõõdeti 1 batud sõidukiiruseks oli 5

44 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lu km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/ km/h, mistõttu

- 5 lõplikuks mõõtetulemuseks . Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust oli 139 km/h

mitte vähem Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kui 89 km/h.

mõõtmist on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuure s

mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Ka isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et 7.07.2019 kell 1.30 on Ehitajate tee 122, Tallinn mootorsõiduki juhtimiselt LS § 227 lg 4 sätestatud väärteo toimepanemiselt kinni peetud G.D.

7. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil selgitades, kiiruse ületamist ja tunnistab oma süüd et ta ületas lubatud kiirust lihtsalt selleks, et üle ristmiku kiirendada. Seega subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult ehk isik teadis kiirust, kuid tal ol , et ta ületab suurel määral i

sellest ükskõik isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad . Kohtu hinnangul puuduvad ka asjaolud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust ( 0 km/h) mitte vähem kui 8 km/h võrra, millega ta rikkus LS § 50 lg nõuet ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo. p

KAG.D

8. Seadusandja on -s 4 kirjeldatud LS § 227 lg teo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne neljaks kuuks. V -le 1 astavalt KarS § 56 lg on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huv

ulatust isid. Isiku süü suurust hinnates võtab kohus eeskätt arvesse sõidukiiruse ületamise (89 km/h). Niivõrd märkimisväärses ulatuses piirkiiruse ületamisega pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohus võtab arvesse, et kuigi tegu pandi toime öisel ajal, oli tegemist siiski asulaga, mistõttu tegu on veelgi ohtlikum. Sellisel sõidukiirusel ei ole mootorsõiduk võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees ei peatuma ega Seega leiab sellest takistusest ka ohutult ümber põikama. kohus, et isikut ei saa karistada rahatrahvi kui kõige leebema karistuse liigiga, vaid lähtuvalt süü suurusest tuleb isikut karistada arestiga. aristusregistri andmetel Kohus võtab siiski arvesse, et k

ei ole menetlusalust isikut varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Samuti on isik avaldanud kahetsust, mida kohus loeb kergendavaks asjaoluks ja seega on võimalik mõista arest miinimummäära lähedases määras, s.o 4 päeva. le

9. LS § 227 lg 5 võib LS § 227 lg s 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest p 3 kohaselt -

kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus leiab, et niivõrd suure piirmäära ületamise puhul nagu seda on 89 km/h asulasisesel teel on lisakaristuse kohaldamine vältimatu ning seda ka eripreventiivsetel kaalutlustel. Kohus viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Selle vajalikku hindamisel võtab kohus arvesse seda, et väärteoasja materjalide kohaselt ületas menetlusalune isik linnas kavatsetult

89 km/h. Seejuures ei lubatud sõidukiirust märkimisväärses ulatuses, s.o suutnud menetlusalune isik rikkumist ka kuidagi ratsionaalselt põhjendada, vaid tegemist oli spontaanse hooletu otsustusega. Kohtuistungil antud ütlustes selgitas G.D , et tal on juhtimisstaaži 1 aasta ja 7 kuud ning ka maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et tegemist on Arvestades algaja juhiga, kelle puhul on selline käitumine eriti ohtlik ja ka taunitav.

kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis on võimalik lisakaristust kohaldada miinimummääras, s.o 6 kuud.

Asitõend

10. Mootorsõiduk Volvo XC40, reg.nr , mis on teisaldatud politseiparklasse Rahumäe tee XXX 6/1, Tallinn, tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale R R .

Elina Elkind kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/