4-19-3204/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-3204

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

LÕPPOSA

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-3204 (2317,19,003677) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 15.05.2019. a otsus väärteoasjas nr 2317,19,003677, millega O.A karistati LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusalune isik O.A – isikukood: XXX; elukoht: xxx; töökoht: xxx, Eesti Vabariigi kodanik Kaitsja Indrek Repnau, Repnau Õigusbüroo OÜ Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse § § seadustiku (VTMS) 132 p-st 2 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15.05.2019. a otsus väärteoasjas nr 2317,19,003677 osaliselt, tetud karistuse osas. s.o menetlusalusele isikule mõis

2. tada

24 lg 2 alusel Teha tühistatud osas uus otsus ja karis O.A LS § 2 juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4. Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja kaebus osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

4-19-3204

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 19. juulil 2019 kell 12.00. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.05.2019 koostatu 23.04.2019 kell 09:4 d otsusega karistati O.A selle eest, et

Tallinna xxx juhtis ta s, mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 3 mg/l. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg-s 3 sisalduvat keeldu ja pani sellega toime LS § 224 lg-s 2 kirjeldatud väärteo. Teda karistati 6 kuu pikkuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Kohtuistungil

O.A ja kahetses tegu ja palus karistust vähendada. Kaitsja palus karistust vähendada mõista isikule karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks-kolmeks kuuks, kuna isik vajab juhtimisõigust tööülesannete tõttu. oma

3. K e vaid kuni 4 ohtuväline menetleja nõustus menetlusaluse isiku karistus vähendamisega kuuni, sest kõik e väärteo rahatrahvide näol on jäetud tasumata elnevad karistused ja isikul on kehtiv karistus . KarS § 424 järgi

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud o toi . väärte mepanemine on leidnud tõendamist

5. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. O.A tunnistas kohtuistungil teo toimepanemist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et O.A kõrvaldati sõiduki xxx juhtimiselt 23. aprillil 2019 kell 9.40 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. õendusliku alkomeetri näidu väljatrü ja tõendusliku alkomeetri T kki kasutamise protokolli kohaselt kasutati 23. aprillil 2019 kell 9.51 kuni 9.55 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 ESE nr ARDM- 0085 (taatlemistunnistuse nr TTRC-18-00158 ). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,61 ja 0,58 mg

-0,05 mg/l alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/ menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0, . Mõõtetulemus on

53 mg/l mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendeid, järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0, mg alkoholi ühe l iitri kohta.

4-19-3204

6. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0, O.A

53 mg/l, pidi aru saama, et ta viibib juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli õhtul joonud mitu kanget õlut jääknähtudega, kus alkoholisisaldus . Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist -

aru saada. ega leiab kohus, et

Se O.A asus mootorsõidukit juhtima kavatsetult. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7. Vastavalt e isiku poolt, kelle LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimin ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholi – sisaldus 0,25 0,74 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS -s

§ 69 lg

3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg s 2 ettenähtud väärteo. -

KARISTUS

8. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi karistatakse – – rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

9. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näe

b ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtivat väärteokaristust ja mitu

kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Sellest järeldub, et kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol oovitud mõju avalda ning isik jätab s ei rahatrahvid lihtsalt tasumata. Lisaks on isikul kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 eest. Seega leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud ning tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

10. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurus sõltub alkoholisisalduse määrast, mis praegusel juhul on LS § 224 lg 2 määrasid (0,25 0,74 – ) vaadates keskmine. Isik on avaldanud kahetsust ja kohus peab kergendava asjaoluga võimalikuks arvestada. Kuigi menetlusalune isik on selgitanud, et mootorsõiduki juhtimisõigus on talle vajalik seoses tööülesannete täitmisega (töömeeste ja tööriistade vedu ning hinnapakkumiste võtmine), nähtus siiski tema ütlustest, et neid ülesandeid on võimalik usaldada ka teisele töötajatele ning karistus põhjustab menetlusalusele isikule vaid teatud ebamugavusi. Seega leiab kohus, et isikule karistust saab määratud mõnevõrra

vähendada, muuta kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja äärata

m karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik