1-18-6105/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

19. juuli 2019

Kohtuasja number

1-18-6105

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Meelis Limbachi (isikukood 37005032220) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 3. juuli 2019. a

määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu

Meelis

Limbach

ja

tema

kaitsja

vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused

RESOLUTSIOON

1. Jätta Meelis Limbachi ja tema kaitsja Matti Reinsalu määruskaebused läbi

vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu Meelis Limbachile määruskaebe-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 30 (kolmkümmend)

eurot, sealhulgas käibemaks 5 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Meelis Limbachilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 30 (kolmkümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda

30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse

kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 31. juuli 2018. a otsusega karistati Meelis Limbachi Kars § 203 lg 1 järgi

vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

2 päeva ning M. Limbachi kandmata vangistuseks loeti 9 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati seda karistust Viru Maakohtu 10. augusti 2017. a otsusega mõistetud ärakandmata

6 kuu 16 päeva vangistuse võrra ja M. Limbachi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti

1 aasta 4 kuud 14 päeva vangistust. M. Limbachi karistusaeg algas 31. juulil 2018. a ja lõpeb

14. detsembril 2019.

2. 4. aprillil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Limbachi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava

ennetähtaegset vabastamist.

2(4)

3. Tartu Maakohus jättis 3. juuli 2019. a määrusega M. Limbachi vangistusest ennetähtaegselt

vabastamata.

4. Maakohus tõi positiivsena välja, et M. Limbach on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis

„Eluviisitreening“, olnud tegev majandustöödel, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja

vabaduses on tal kindel elukoht ema juures. Eelmärgitule vaatamata leidis kohus, et

M. Limbachi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.

M. Limbachi on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Praegu kannab ta karistust võõra asja

rikkumise ja hävitamise eest, aga ka mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

M. Limbachi varasemast elukäigust nähtuvalt on talle mõistetud eriliigilisi karistusi,

sh tingimuslikku vanglakaristust. Viimati anti M. Limbachile võimalus kanda karistust

vabaduses Viru Maakohtu 10. augusti 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7556. Selle

otsusega mõisteti M. Limbachile mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes karistuseks

10 kuud vangistust, mida ei pööratud KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täimisele. Lisaks üldistele

käitumiskontrolli nõuetele kohustati M. Limbachi 1 aasta 6 kuu pikkusel katseajal mitte

tarvitama alkoholi. Juba viie kuu möödudes esitas kriminaalhooldusametnik kohtule

erakorralise ettekande. M. Limbach rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja

ilmuda registreerimisele. Kusjuures M. Limbach ei tulnud ka kohtuistungile, kus arutati tema

suhtes esitatud erakorralist ettekannet. Tema osavõtu tagamiseks tuli ta Viru Maakohtu

1. veebruari 2018. a määrusega kuulutada tagaotsitavaks. Arvestades M. Limbachi selgitusi,

järeldub, et ta lahkus ka Eesti Vabariigi territooriumilt kriminaalhooldusametniku vastava

loata. M. Limbachi rikkumiste tõttu pööras Viru Maakohus 18. aprilli 2018. a määrusega

ärakandamata karistuse (10 kuud) täitmisele. Lisaks kohtu määratud kohustuste rikkumisele

pani M. Limbach katseajal toime ka uue kuriteo – sõiduauto süütamise. Arvestades eeltoodut,

s.o M. Limbachi varasemat elukäiku (mitmete oluliste kohustuste järjepidevat rikkumist),

samuti tema selgitusi istungil, ei olnud kohus veendunud, et kinnipeetav on praeguseks

teadvustanud toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi ning on piisavalt motiveeritud

vabaduses täitma talle määratavaid nõudeid ja kohustusi. M. Limbachi puhul sedastas kohus

veel, et tal on alkoholiprobleemid, milline asjaolu suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Ka M. Limbach ise näeb süütegude toimepanemises rolli alkoholil ja leiab, et vabaduses tuleb

tal alkoholi tarvitamine lõpetada. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt alustas M. Limbach

alkoholi regulaarset tarvitamist 20-aastaselt. M. Limbachi soov alkoholiprobleemiga tegeleda

on positiivne, kuid võttes arvesse tema senist käitumist ja selgitusi kohtuistungil, ei saa olla

kindel, et tal on piisav motivatsioon tegelemaks alkoholiprobleemiga tulemuslikult. Veel tõi

maakohus negatiivsena välja, et M. Limbachil ei ole vabaduses garanteeritud töökohta.

Töökoha olemasolu on äärmiselt oluline. Seda põhjusel, et M. Limbach saaks teenida

regulaarset sissetulekut, mis võimaldaks igapäevast toimetulekut, aga ka maandada uute

kuritegude toimepanemise riski. Tartu Vangla andmetel oli M. Limbachil 4. märtsi 2019. a

seisuga võlgu 2636 eurot ja vabanemisfondis üksnes 547 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSED

5. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Limbach ja tema kaitsja

M. Reinsalu.

M. Limbachi määruskaebus

6. M. Limbach palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vanglast

vabastada.

7. M. Limbach leiab, et kohtu seisukoht, nagu ta ei oleks piisavalt motiveeritud vabaduses talle

määratavaid nõudeid ja kohustusi täitma ning alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema, on

liialt eelarvamuslik. Läbides sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mõistis ta alkoholi-

3(4)

probleemi ning tänu programmile suutis ta oma peas seada paika sihid ning abinõud, mis

aitavad alkoholist loobuda. Kohus märkis, et tema peamiseks uute kuritegude riskiks on just

alkoholiprobleem. Kuna ta on endale seadnud eesmärgi alkoholi tarvitamine lõpetada, siis

arvab ta, et on selle riski üsna tublisti maandanud. Kohus nimetas ka, et vabanemisel puudub

tal töökoht. See on hetkel tõesti nii, kuid vanglast on keeruline tööd otsida. Ta on kogenud

metsamees ning vabaduses töö leidmine ei tohiks olla ületamatu probleem. Võlgade

võimalikult kiire tasumine on prioriteetide hulgas.

Kaitsja määruskaebus

8. Kaitsja M. Reinsalu palub samuti kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi

ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kaitsja argumendid on järgmised.

9. Kaitsjal ei ole võimalik vaielda selle vastu, et M. Limbachil on kuritegelik minevik. Ta on

toime pannud kuriteo ning kannab karistust. Samas ei saa märkimata jätta, et ta on oma süüd

tunnistanud ning kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt oma võimete kohaselt teha

kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Kohus oma lahendis ei ole piisavalt

arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja

võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskendus maakohus liigselt M. Limbachi varasemale

elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse

vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta temalt üldse võimalust

oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused

teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Kaitsja märgib, et maakohtu

argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist võivad mitte ära langeda ka pärast

karistuse tervikuna ärakandmist, kui M. Limbach igal juhul vangistusest vabaneb. Selle

võimaliku riski maandamiseks ongi võimalik kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega,

mis aitaks M. Limbachil sotsialiseeruda ning oma käitumine kooskõlla viia seadusest ja

ühiselu reeglitest tulenevaga. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada

süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti

lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Limbachi ja tema

kaitsja määruskaebused on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need seetõttu

KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

11. Kolleegiumi

hinnangul

on

esitatud

määruskaebused

tervikuna

perspektiivitud.

Määruskaebustes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

12. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest

ennetähtaegse

vabastamise

sisuliste

eelduste

hindamisel

ulatusliku

otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu

kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks

on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda

ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)

13. Maakohus on M. Limbachi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud

asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks

faktipõhiselt ning veenvalt. Seejuures ei ole esimese astme kohus jätnud vabastamise

seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt

ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada.

4(4)

Kohtukolleegium nõustub täielikult seisukohaga, et korduv kriminaalkorras karistatus,

varasem käitumiskontrollile mitte allumine, katseajal uue kuriteo toimepanemine ning

riskitegurina probleemid alkoholi tarvitamisega viitavad M. Limbachi kuritegeliku käitumise

jätkumise ohule. Süüdimõistetu praegune vangistus ei ole olnud sedavõrd pikaajaline, et selle

pinnalt järeldada tema muutumist, s.o nüüdse karistuse tunduvalt olulisemat mõju võrreldes

varasematega. Olgu öeldud, et ka vanglakaristus ei olnud kinnipeetavale esmakordne. Samuti

ei pea ringkonnakohus võimalikuks arvata, et alkoholi tarvitamine ei ole enam M. Limbachi

uue kuriteo sooritamise riskiteguriks. Vaatamata korduvatele alkoholijoobe seisundis toime

pandud kuritegudele ja nende eest mõistetud karistustele, ei leidnud süüdimõistetu endas

motivatsiooni ja soovi kainelt jätkata. Seetõttu tema lubadusel alkoholi mitte enam tarvitada

praeguselt määravat kaalu ei ole. Määruskaebuste väited ringkonnakohut vastupidisele

seisukohale ei veena. Kaebustes ei ole ainsatki argumenti, mis näitaks, et maakohus on teinud

vea M. Limbachi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise sisuliste eelduste

(KarS § 76 lg 4) hindamisel ja jätnud ta selle vea tõttu alusetult vanglast vabastamata.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus M. Limbachi ja tema kaitsja määruskaebused Tartu Maakohtu 3. juuli

2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

15. M. Limbachi kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu määruskaebe-

menetluses süüdimõistetule osutatud riigi õigusabi eest tasu 50 eurot, millele lisandub

käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks pool tundi

ja määruskaebuse koostamiseks samuti poolt tundi, s.o kokku 1 tund. Kolleegium, juhindudes

riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse

nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades vaidluseseme väga vähest keerukust ja mahtu,

samuti asjaolu, et kaitsja osales ka esimese astme kohtu menetluses (olles seega juhtumi

asjaoludega varasemast kursis) ning määruskaebuse põhjendus kattub suuresti asjas

nr 1-15-6738 esitatud määruskaebuse põhjendusega, tuleb maakohtu lahendiga tutvumise ja

määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda üks pooltund, millele vastab riigi

õigusabi tasu 25 eurot. Sellele lisandub käibemaks 5 eurot. KrMS § 187 lg 2 esimese lause

kohaselt tuleb kaitsja küsitud riigi õigusabi tasu 30 eurot kui määruskaebemenetluse kulu

M. Limbachilt riigi kasuks välja mõista.

(allkiri) (allkiri) (allkiri)

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas