1-18-4805/61 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2019

Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-4805

(16244000196) Kohtunik Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses Taotluse sisu Z.T taotlus rahalise karistuse ajatamiseks Taotluse esitaja Z.T, isikukood XXX, elukoht xxx, epost xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 432, § 387 lg 1, TMS § 45 kohtunik

M Ä Ä R A S:

Jätta Z.T taotlus rahalise karistuse ajatamiseks rahuldamata.

Kohtumäärus edastada Z.T’ le, kohtutäitur ´ i Kristel Maalman ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või , pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Z.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.01.2019 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõisteti 3 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline ja

karistus 100 päevamäära s o 1000 eurot. Rahaline karistus tuli tasuda 1-kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 05.02.2019. Kohtuotsus oli edastatud sundtäitmisele

ning kohtutäitur Kristel Maalman algatas täiteasjas nr täitemenetluse. 095/2019/671 Rahalise karistuse 1000 eurot. nõude jääk on

2. Z.T esitas 18.06.2019 maakohtule avalduse, milles taotleb rahalise karistuse tasumise pikenda

mist ühe aasta võrra kuna peale kohtuotsuse jõustumist on ta keskendunud sama otsusega temalt välja mõistetud hagide hüvitamisele ega jõudnud rahalist karistust tasuda, mida

kinnitab ka kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kahjuhüvitiste ülekannete tegemise kohta (kokku 2000 eurot).

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohtunik, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega ning asja materjalidega

asub seisukohale, et Z.T avaldus rahalise karistuse tasumise pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

4. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 kohaselt lahendab lahendi teinud kohus või

kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega kriminaalmenetluse

seadustiku § – -des 424 4281

misel ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täit

ilmnevad kahtlused ja ebaselgused. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega

2

seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

5. Elektrooniliselt peetava täitetoimiku andmete väljatrükist nähtuvalt on täiteasjas nr

095/2019/671 täitmisel Viru Maakohtu 18.01.2019 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-4805

Z.T-lt rahalise karistuse 1000 euro nõudes. Nõue on täies ulatuses tasumata.

Täitemenetlust on alustatud 11.04.2017. Nõude liik on karistusnõue kriminaalasjas. Lisaks on täiteasjas täitmisel kohtutäituri tasu summas 71,18 eurot ja menetluse algatamise tasu 9,46 eurot.

6. Z.T ’i pangakonto väljavõttest on näha kahjuhüvitiseks ülekannete tegemine kannatanule, mis on igati positiivne, aga iseenesest ei tähenda, et see vabastaks teda teiste kohustuste täitmisest.

7. KrMS § 424 kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse

maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe

aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

8. Vajadus rahalise karistuse ajatamiseks antud sätte järgi võib tõusetud juhul, kui süüdimõistva a

otsuse tegemisel ei esinenud karistuse ajatamise materiaalõiguslikke eeldusi, kuid kohtulahendi

täitmise käigus on ilmnenud muudatused süüdlase majand slikus olukorras või muud uued u asjaolud, mis tingivad rahalise karistuse täitmise korra ümbervaatamise. Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks rakse haigus, mille tõttu isik ei ole võimeline otsust täitma, kuid võib tuleneda ka isiku välistest asjaoludest, nt vara kaotus (RKKK 3-1-1-2-12, p 10). Asjaolud peavad olema vahetult

seotud süüdlase võimelisuseg halvendaksid märkimisväärselt a rahalist karistust tasuda ja tema

rahaliste kohustuste kandmise võimet. Nt reaalse vangistuse kandmine ei ole selles mõttes mõjuvaks põhjuseks rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks (KrMS-i kommenteeritud väljaanne lk 969, p 1.1, ). 2.

9. N.Gratšov’i taotlusest ei nähtu selliseid uudseid asjaolusid, mis oleksid tekkinud kohtulahendi

täitmise käigus ja mille tõttu tema majanduslik olukord oleks oluliselt halvenenud. Rahaline karistus mõisteti talle kokkuleppemenetluse käigus ehk ta ise oli sellise karistusega nõus. Samuti

oli ta teadlik, et sama kokkuleppe põhjal tehtava kohtuotsusega mõistetakse tema käest välja ka tsiviilhagid. Nii et, rahalise karistuse, tsiviilhagide ja menetluskulude tema käest välja mõistmine ei saanud tulla N.Gratšov’ile üllatuseks. Ta oli neist teadlik ja vabatahtlikult andis nõusoleku nii

rahalise karistuse ja menetluskulude tasumiseks kui tsiviilhagide hüvitamiseks. N.Gratšov’i

taotlusest ei nähtu, et p kohtuotsuse tegemist süüdimõistetu majanduslikus eale 18.01.2019 olukorras oleks toimunud olulisi muudatusi KrMS § 424 mõistes ning kohus ei tuvasta N.Gratšov’i taotluse pinnalt mõjuvate põhjuste olemasolu, millele tuginedes saaks mõistetud rahalise karistuse tasumine ajatada.

10. Kohus selgitab ka, et täitemenetluse seadustiku § s 45 sätestatu kohaselt võib kohus võlgniku - avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

11. Ka selles osas on k

ohus seisukohal, et asjaolu, et Z.T materiaalsed võimalused

karistuse tasumiseks on piiratud, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks tema suhtes

ebaõiglane. Kinnipeetav on ise enda kriminaalse käitumisega tekitanud olukorra, kus teda on karistatud rahalise karistusega (et peab ning kohus ei pea võimalikuks avalduses toodud põhjustel

rahalise karistusega parallee d kannatanu ja tasuma lselt hüvitama ka tsiviilhagi tele menetluskulusid) le edastatud rahalise karistuse täituri tasumise tähtaega pikendada.

3

12. Täitemenetluse pikendamise põhjendatuse üle otsustades tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid ning käesoleval juhul ei nähtu kinnipeetava avaldusest selliseid asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid või et täitemenetluse jätkamine oleks suhtes ebaõiglane. Z.T Tuleb

märkida, et uni kohtuotsuse sundtäitmisele saatmiseni ei ole süüdimõistetu karisuse a k jatamist taotlenud kuigi oli tasumise tähtaegadest teadlik.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.T taotlus rahalise karistuse tasumise pikendamiseks

on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Deniss Minzatov Kohtunik