4-19-1719/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-1719

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-1719 (233016001247) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Aleksander Minin Väärteoasi

Viru Vangla k minaalhooldusosakonna Narva esinduse ri

kriminaalhooldusametnik Anna-Liisa Russki erakorraline ettekanne D.I suhtes Süüdlane D.I isikukood XXX elukoht xxx xxx, Eesti Vabariigi ; ; kodakondsus koht puudub ; töö

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 212 lg 1, maakohus otsustas:

Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes sisalduv taotlus D.I-le mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele D.I-le Viru Maakohtu 28.03.2019 kohtumäärusega nr 4- -1719 asenduskaristus 1 ( ) aresti. mõistetud üks päev

VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus D.I-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 D.I alusel, kui süüdlane ei ilmu mää D.I ratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

Määrus edastada D.I-le , Viru Vanglale ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

4-19-1719

ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

1. Viru Maakohtu 28.03.2019 kohtu nr 4-19-1719 rahuldati Politseija

määrusega Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus D.I suhtes rahatrahvi asendamiseks arestiga. Kohtumäärusest nähtuvalt D.I kujuneb 1 päev. aresti pikkuseks Kuna D.I o li nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd ja üldkasulikku tööd ei määrata vähem kui 5 tundi, siis määrati, et D.I tuleb teos D.I tada 5 tundi üldkasulikku tööd. tuli üldkasulik töö sooritada kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. määrus jõustus Viru Maakohtu 28.03.2019 kohtu

13.04.2019.

2. 12.07.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule D.I kohta erakorralise ettekande põhjusel, et üldkasulik töö on sooritamata. Kriminaalhooldusametniku

ettekande kohaselt ei ole sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikku seletust D.I-lt võtta ei saanud, kuna ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud. Esmakohtumine D.I-le 22.04.2019 oli määratud ja määratud ajal kriminaalhooldusalune ilmus , mil lepiti kokku vastuvõtule töö tegemise aeg ja koht ning tutvustati üldkasuliku töö tegemise tingimusi, õigusi ja kohustusi, milledest arusaamist kinnitas D.I allkirjaga. D.I

25.04.2019 andis nõustumuse üldkasuliku töö tegemiseks vastavalt sõlmitud töö

tegemise graafikule. Seisuga 25.04.2019 D.I ja üldkasulikku tööd tegema ei asunud

üldkasuliku töö juhendaja üldkasuliku töö te esitas arvestuslehe D.I gemise kohta,

millest selgub, et tööd tegema ei asunud. Sooritatud töötundide arv on null. D.I D.I

Kriminaalhooldaja ei ole teavitanud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest.

hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest D.I hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. orduvad kutsed Seejärel esitas kriminaalhooldusametnik D.I-le k kohtumistele ilmumiseks 02.05.2019, 07.05.2019, 15.05.2019 ja 28.05.2019. D.I kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud ja ei teavitanud ka oma mitteilmumiste põhjustest. Arvestades, et D.I ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101

69 lg 6 alusel t kriminaalhooldusametnik ettepaneku p lg 1 ja KarS § eeb öörata täitmisele Viru Maakohtu 28.03.2019 k 4-19-1719 D.I-le ohtumäärusega väärteoasjas nr

mõistetud

karistus ja juhul, kui D.I ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku, võtta D.I vahi alla.

3. andis kohus D.I-le

Kuigi seadus seda ei nõua, võimaluse anda üldkasuliku töö

tegemata jätmise kohta selgitusi. Kohus määras asja arutamisele ja saatis D.I-le kutse ilmumaks Viru Maakohtu Narva kohtumajja 19.07.2019 toimuvale kohtuistungile. Kohtuistungil kinnitas süüdlane, et üldkasulik töö on tegemata ja selle tingis tema tööle asumine.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid leiab, et kriminaalhooldusosakonna endatud ning kuulub rahuldamisele. taotlus on põhj

5. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101

lg 1 ja § 2103

-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud tuvastanud lg kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta,

4-19-1719

tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise et ama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tepanekut. S

süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.

6. Kohus tuvastas, et D.I

ei täitnud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud aja jooksul. antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o Seejuures oli D.I-le

3 kuud 5

tunni teostamiseks ning D.I avaldas 28.03.2019 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondliku tööd. Kriminaalhooldaja vastuvõtul olles lepiti kokku üldkasuliku töö tegemise graafik, kuid üldkasulik u töö k d D.I sooritama ei asunud.

Seejärel v elukohajärgsele aadressile edastatud kutsetele aatamata korduvalt D.I D.I

korduvalt . D.I kriminaalhooldaja vastuvõtule ei ilmunud Ka ei võtnud

kriminaalhooldusametnikuga ühendust telefoni teel töö tegemist takistavatest , andmaks teada asjaoludest D.I kriminaalhooldusametnikutel teatavaks teinud . Ka mitteilmumise põhjust

ei ole. Kriminaalhoolduse käigus töökohta ning üldkasuliku töö tutvustati D.I-le

tegemise kohta, aega ja laadi ning ta andis nõustumuse töö tegemiseks tutvustatud nimetatud tingimustel. D.I käitumine avaldub viisil, kus ta näitab üles soovimatust asuda tegema üldkasulikku tööd rikkus üldkasuliku . Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et D.I töö sooritamise distsipliini, kuna ei taha üldkasulikku tööd teha ja hoiab selle tegemisest kõrvale teadlikult.

7. Vaatamata D.I-le

antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel tingimustel, ta ma isegi ei asunud. Arvestades kriminaalhooldaja üldkasulikku tööd soorita hinnangut, on kohus veendunud, et D.I , ta rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini e

i soovi üldkasulikku tööd teha, ta hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Kohus on seisukohal, et tegemist on D.I iseloomustava käitumismustriga, kuna üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.

8. Politseija Piirivalveameti otsustega oli D.I-le määratud karistuseks rahatrahv

trahviühikut, mis on KarS § 72 lg 2 kohaselt võrdne päeva arestiga. KarS § 69 lg -st 6

tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö. ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub D.I ei ole sooritanud ärakandmisele päev aresti.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, VTMS § 2101 - lg st 1 ja 2, § 2103 -st lg

1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande ja pöörab Viru Maakohtu kohtumäärusega nr 28.03.2019 4-19-1719 asenduskaristusena

mõistetud aresti täitmisele.

kuulub ärakandmisele päev D.I

aresti. Krimina D.I alhooldusametniku taotlus, võtta vahi alla jääb rahuldamata, kuna VTMS ei näe ette võimalust vahistamise kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/