3-19-1335/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1335

Määruse kuupäev

18.07.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

I. O. esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – I. O.

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta I. O. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Asendada

määruse

avaldamisel

I.O.

nimi

initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest

(halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS) § 252 lg 7).

Muud selgitused

Tõlkida määrus vene keelde ja toimetada määruse tõlge

taotlejale kätte.

Edastada määrus Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. I.O. esitas 11.07.2019 Tartu Halduskohtule avalduse pealkirjaga „Õigusabi“, milles palub

kohustada Viru Vanglat võtma temalt eostamise eesmärgil analüüsid. Taotlusest saab järeldada,

et taotleja on soovinud esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, kohustamaks Viru

Vanglat viima ta analüüse andma. Taotlus jõudis kohtusse 15.07.2019.

Taotluses on viidatud Tartu Halduskohtu 07.02.2019 määruse nr 3-18-2154 p-le 9, milles

halduskohus selgitas taotlejale võimalust esitada vanglale kohustamisvaie eriarsti juurde

väljaviimiseks ning esitada selle rahuldamata jätmise korral halduskohtule koos kaebusega

esialgse õiguskaitse taotlus. Taotlusele on lisatud taotleja 06.06.2019 avaldus nr 6-10/22387-1,

milles ta on palunud vanglal viia ta andma analüüse, mida on vaja teha lapse eostamise

eesmärgil tehtava uurimise tarbeks. Taotluse kohaselt ei ole sellele avaldusele vastatud.

2. Tartu Halduskohus palus 15.07.2019 kohtunõudes vanglal kohtule teatada, kas vangla on

taotleja 06.06.2019 pöördumisele vastanud; kui vangla ei ole pöördumisele vastanud, kas

vangla on käsitanud seda kohustamisvaidena või taotlusena; ning kas Viru Vangla

meditsiiniosakond on taotlejale väljastanud saatekirju või on andnud muul viisil nõusoleku või

soovituse taotleja viimiseks eriarsti juurde analüüside tegemiseks seoses lapse eostamise

eesmärgil tehtavate uuringutega. Samuti palus kohus esitada vanglal seisukoht esialgse

õiguskaitse taotlusele.

3. Viru Vangla palus 18.07.2019 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

Viru Vangla käsitas taotleja 06.06.2019 avaldust lühiajalise väljaviimise taotlusena

vangistusseaduse § 33 tähenduses. Taotlus on lahendatud 03.07.2019 otsusega, mis on taotlejale

15.07.2019 kätte toimetatud. Vanglale teadaolevalt ei ole taotleja kohtunõudele vastuse

esitamise ajaks vanglale vaiet esitanud. Kuna taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on

esitatud enne vaidemenetluse algust, ei ole see HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav.

Taotleja soovib sisuliselt tervishoiuteenuse osutamist. Vangla arst ei ole antud küsimuses

andnud saatekirju ega suunanud taotlejat vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Seega

puudub

vanglal

ka

avalik-õiguslik

kohustus,

mille

täitmist

saaks

kontrollida

halduskohtumenetluses. Tervishoiuteenuse osutamise sisulised küsimused ei allu halduskohtu

kontrollile. Arst on taotlejale selgitanud üksnes seda, milline tervishoiuteenuse osutaja võib

tema sooviga vabaduses tegeleda, sest tema terviseseisundist tulenevalt on teenuse osutajate

ring piiratud. Taotleja saab lapse saamise küsimused lahendada pärast vanglas karistuse

kandmist. Lisaks ei kuulu taotleja soovitud teenus vanglale teadaolevalt Vabariigi Valitsuse

19.12.2003 määruses nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning

nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest

rahastamise maht, tingimused ja kord“ sätestatud riigi rahastatavate tervishoiuteenuste hulka.

Seega ei saakski vangla arst kinnipeetavat tema soovitud teenusele saata.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse ka pärast haldusorganile vaide esitamist vaidemenetluse ajal. Seega on üheks esialgse

õiguskaitse taotluse läbivaatamise eelduseks see, et kohtule on esitatud taotlusega seotud

kaebus või haldusorganile vaie.

5. Kuigi taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses viidanud Tartu Halduskohtu 07.02.2019

määruse nr 3-18-2154 p-s 9 toodud selgitustele vanglale kohustamisvaide esitamise kohta, ei

nähtu taotleja poolt vanglale 06.06.2019 esitatud avaldusest, et taotleja oleks ise seda avaldust

kohustamisvaideks pidanud. Kõnealune avaldus kannab pealkirja „Taotlus“ ega sisalda viidet

mõnele vangla arsti meditsiinilise korraldusele. Kui taotleja oleks tahtnud esitada vanglale

kohustamisvaide, oleks ta saanud seda teha, kasutades nt samu termineid, mida kasutas kohus

07.02.2019 määruses nr 3-18-2154 (määruse venekeelses tõlkes on kasutatud väljendit

„обязывающее возражение“, mitte „ходатайство“, nagu on pealkirjastatud 06.06.2019

avaldus), kuid ta pole seda teinud.

6. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul praegusel juhul alus arvata, et vangla oleks pidanud

taotleja 06.06.2019 avaldust käsitama kohustamisvaidena, mitte taotlusena tema lühiajaliseks

väljaviimiseks. Kuna taotleja on vangla 03.07.2019 vastuse tema 06.06.2019 taotlusele kätte

saanud 15.07.2019 (tl 10) ning vangla kinnitusel ei ole taotleja esitanud 18.07.2019 seisuga

vanglale selle vastuse peale vaiet, puudub esialgse õiguskaitse taotlusega seotud vaidemenetlus

ning täitmata on üks taotluse lubatavuse eeldustest, s.o vaide- või kohtumenetluse olemasolu.

7. Eelneva põhjal jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

8. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/