Legislator Case Law & Legislation
4-19-2946/19 AI generated

4-19-2946/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-19-2946/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

4-19-2946/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
violation of procedural rules protocol to the Convention diplomatic procedure violence against officials resignation of the government breach of official secrecy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

18. juuli 2019

Kohtuasja number

4-19-2946

Kohtukoosseis

Juhan Sarv

Kohtuasi

Viktoria Dementeva (sündinud 25.12.1969) suhtes

koostatud väärteoprotokolli vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 11. juuni ja 5. juuli

2019. a määrused

Määruskaebuse esitaja

Viktoria Dementeva kaitsja Denis Stepanov ja Vjatšeslav

Jakovlev

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 11. juuni 2019. a määrus muutmata ja Viktoria Dementeva

kaitsja määruskaebus rahuldamata.

2. Tühistada Viru Maakohtu 5. juuli 2019. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta

Vjatšeslav Jakovlevi määruskaebus Viru Maakohtu 11. juuni 2019. a määruse peale

läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja

ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur koostas 16. mail 2019

Viktoria Dementeva suhtes väärteoprotokolli, mille kohaselt rikkus menetlusalune isik

Sillamäe linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja, pannes toime kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 663 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 24. mail 2019 esitas V. Dementeva kaitsja Denis Stepanov Viru Maakohtule kaebuse

väärteoprotokolli peale, taotledes väärteoprotokolli tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist.

3. Viru Maakohtu 11. juuni 2019. a määrusega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata, kuna

väärteoprotokolli peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole kohtu pädevuses.

4. Eelmises punktis viidatud maakohtu määruse peale esitas 18. juunil 2019 määruskaebuse

Vjatšeslav Jakovlev, kes avaldas, et ta ei ole kohtumäärusega nõus ja palus väärteoasja

2(3)

annulleerida. V. Dementevat ei saa karistada, kuna ta ei ole koera omanik. Koer kuulub

V. Jakovlevile.

5. Viru Maakohtu 20. juuni 2019. a määrusega jäeti V. Jakovlevi kaebus käiguta ja talle anti

7-päevane tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebus ei vasta

VTMS §-st 192 tulenevatele nõuetele, sellele ei ole lisatud eestikeelset tõlget ja lisaks ei

nähtu kaebusest, kuidas rikub vaidlustatav määrus A. Jakovlevi kui menetlusvälise isiku

õigusi.

6. Viru Maakohtu 5. juuli 2019. a määrusega jäeti V. Jakovlevi määruskaebus sama kohtu

11. juuni 2019. a määruse peale läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei kõrvaldanud kohtu

20. juuni 2019. a määruses osutatud puudusi.

7. Viru Maakohtu 11. juuni 2019. a määruse peale esitas 25. juunil 2019 kaebuse ka

V. Dementeva kaitsja D. Stepanov, kes palus selle määruse tühistada, tema kaebus

väärteoprotokolli

peale

läbi

vaadata,

tühistada

väärteoprotokoll

ja

lõpetada

väärteomenetlus. Kaebuses märgiti, et väärteoprotokoll on koostatud vigaselt. Samuti ei ole

V. Dementeva väärteo põhjuseks oleva koera omanik ega saa seega koerte ja kasside

pidamise eeskirja rikkumise eest vastutada. Koera poolt kannatanule väidetavalt tekitatud

vigastused on tõendamata. Kannatanu tungis eravaldusse. Osa tunnistajaid on jäetud üle

kuulamata. Kohtuväline menetleja on alusetult lähtunud vaid kannatanu ja teda toetavate

tunnistajate ütlustest.

8. 8. juulil 2019 edastas Viru Maakohus V. Dementeva (kaitsja) määruskaebuse maakohtu

11. juuni 2019. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Maakohus jättis V. Dementeva kaitsja kaebuse väärteoprotokolli peale õigustatult läbi

vaatamata, kuna väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 1 kohaselt saab maakohtus

toimuvas

kaebemenetluses

vaidlustada

kohtuvälise

menetleja

otsust,

mitte

väärteoprotokolli. Ka VTMS §-st 132 nähtub, et kohtu pädevuses on üksnes kohtuvälise

menetleja otsuse, mitte aga väärteoprotokolli tühistamine. Kohtuasja materjalidest ei ilmne,

kas 16. mai 2019. a väärteoprotokolli alusel on üldse kohtuvälise menetleja otsus tehtud.

Igal juhul ei ole menetlusalune isik ega kaitsja sellisele otsusele viidanud ega seda

vaidlustanud.

10. Kaitsja 24. mai 2019. a kaebust ei saa tõlgendada ka VTMS §-s 78 nimetatud kaebusena

kohtuvälise menetleja tegevuse peale, kuna kaebuse sisust nähtuvalt vaidlustatakse selles

V. Dementeva süüküsimust ja taotletakse väärteomenetluse lõpetamist, mida saab kohus

teha üksnes kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust lahendades

väärteomenetluse seadustiku 12. peatükis ette nähtud korras. VTMS § 76 jj ei reguleeri

väärteoasja sisulist lahendamist ja selles menetluskorras pole võimalik taotleda

väärteomenetluse lõpetamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2013. a

määrus asjas nr 3-1-1-81-13). Pealegi ei nähtu praeguse väärteoasja materjalidest, et

kaebuse esitaja oleks läbinud VTMS § 76 järgi kohustusliku kohtueelse kaebemenetluse

kohtuvälise menetleja juhi juures.

11. Kuna andmeid kohtuvälise menetleja otsuse kohta pole kohtule esitatud ja ühtegi

kohtuvälise menetleja otsust ei ole vaidlustatud, leidis maakohus põhjendatult, et ta ei saa

hakata sisuliselt lahendama küsimust, kas V. Dementeva on talle väärteoprotokollis ette

heidetud rikkumise toime pannud või mitte. Seega jättis maakohus kaitsja kaebuse

V. Dementeva suhtes koostatud väärteoprotokolli peale 11. juuni 2019. a määrusega õigesti

3(3)

läbi vaatamata. Kaitsja kaebus maakohtu 11. juuni 2019. a määruse peale jääb edutuks, kuna

selles pole ühtki argumenti, mis seaks kahtluse alla maakohtu otsustuse õigsuse.

Määruskaebuse esitaja pole maakohtu põhjendustele tähelepanu pööranud.

12. Mis puudutab V. Jakovlevi määruskaebuse lahendamist, siis eksis maakohus VTMS § 195

lg 3 nõuete vastu, kui ta jättis selle kaebuse ise läbi vaatamata. Viidatud säte näeb ette, et

kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendamatuks,

edastab ta vaidlustatud kohtu määruse ja määruskaebuse viivitamata vastavalt

kohtualluvusele. Ringkonnakohus märgib, et VTMS § 195 lg-test 2 ja 3 tulenevalt saab

vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus teha määruskaebuse kohta kohtumääruse üksnes

juhul, kui ta leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada, s.o kui ta peab

määruskaebust lubatavaks ja põhjendatuks. Peaks aga kohus leidma, et määruskaebus –

olgu siis selle lubamatuse või põhjendamatuse tõttu – kohtumääruse tühistamiseks alust ei

anna, tuleb kohtul määruskaebus edastada kõrgema astme kohtule. Märgitu kehtib ka juhul,

kui vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus leiab, et määruskaebuse on esitanud isik, kellel

ei ole määruskaebeõigust. Edastades määruskaebuse kõrgema astme kohtule, väljendab

vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus VTMS § 195 lg-st 3 lähtuvalt oma seisukohta, et

ta ei pea määruskaebust lubatavaks. Tehes ise määruse määruskaebuse läbi vaatamata

jätmise kohta, ületab vaidlustatud kohtumääruse teinud kohus seadusega antud pädevuse

piire ja asub sisuliselt kõrgema astme kohtu rolli (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

17. mai 2010. a määrus asjas nr 3-1-1-44-10, p 12). Seetõttu tuleb Viru Maakohtu 5. juuli

2019. a määrus V. Jakovlevi määruskaebuse läbi vaatamata jätmise kohta tühistada.

13. Ringkonnakohus teeb V. Jakovlevi määruskaebuse kohta ise uue määruse, jättes selle

määruskaebuse läbi vaatamata. Nimelt leidis maakohus sisuliselt õigesti, et Viru Maakohtu

11. juuni 2019. a määrus ei riiva V. Jakovlevi kui menetlusvälise isiku õigusi ega

seaduslikke huve, mistõttu pole tal VTMS § 190 kohaselt ka määruskaebeõigust.

VTMS § 194 lg 3 ja § 141 lg 1 p 3 ja § 142 lg 2 p 2 järgi tuleb määruskaebeõiguseta isiku

esitatud määruskaebus jätta läbi vaatamata.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-dest 1

ning 4, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11. juuni 2019. a määruse muutmata ja

V. Demeteva kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Samas tühistab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 5. juuli 2019. a pädevust ületades tehtud määruse V. Jakovlevi kaebuse läbi

vaatamata jätmise kohta ja jätab ise V. Jakovlevi määruskaebuse läbi vaatamata.

Juhan Sarv

(allkirjastatud digitaalselt)