1-19-4355/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2019. Tallinnas a

Kohtunik

Kristina Väliste

Sekretär Leili Merila

Tõlk

Katrin-Jana Vaab

Prokurör

Rita Siniväli

Kaitsja Liis Suik

Menetluse liik

lühimenetlus

Süüdistatav:

Q.C , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: Xxxx OÜ, xxxx kriminaalkorras karistatud ; 1-l korral: 07.09.2017.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 8 kuud, millest kandmata 7 kuud 27 päeva viibis eelvangistuses 3 päeva perioodil – KarS § (

05.09. 07.09.2017.a).

74 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 21.05.2019.a määrusega kohtuasjas nr 1-17-8362 pöörati karistus 7 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Määrus ei ole jõustunud. Väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud

süüdistuses KarS § järgi

121 lg 2 p 2, 3

RESOLUTSIOON

1.

121 lg 2 p 2, 3 ja karistada teda vangistusega Süüdi tunnistada Q.C KarS § järgi

9 (üheksa) kuud.

Kriminaalasi nr 1-19-4355

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 kohaselt mõista Q.C-le liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 07.09.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

27 päeva vangistus ) võrra, mõistes (7 kuu e lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks)

27 (kakskümmend seitse) päeva

kuu vangistust.

4. Mõistetud vangistuse kandmiseks on Q.C kohustatud pärast otsuse jõustumist vabatahtlikult ilmuma Tallinna Vanglasse (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) ning vangistuse alguseks on tema vanglasse ilmumise päev.

Vangistuse kandmiselt kõrvalehoidumise korral tuleb PPA Põhja prefektuuril kohaldada Q.C sundtoomist vanglasse ning vangistuse alguseks loetakse tema kinnipidamise päev.

5. KrMS Q.C-lt riigituludesse:

§ 175, § 179, 180 alusel välja mõista - sundraha 1,5 palga eurot;

alammääras – (kaheksasada kümme) - kaitsjatasu summas eurot.

240 (kakssada nelikümmend)

Kriminaalmenetluse kulud summas 1050 eurot tasuda jooksul,

12 (kaheteistkümne) kuu tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.08.2019.a. kuni 01.07.2020.a Maksu- 87,50 (kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti) eurot ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700032849.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6.

Asitõendid ja salvestised:

- salvestistega (asub kriminaaltoimikus

riminaalasja materjalide CD plaat kõne ) – jätta k juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 19.06.2019. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on k 19.06.2019.a. ättesaadav

SÜÜDISTUS

Q.C-d süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, st 07.09.2017 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi abikaasa kehalises väärkohtlemises, uuesti korduvalt alkohoolses joobes ja vihahoos, 16.07.2018 kella 03:00 paiku abikaasa I V xxxx ga ühises korteris , tarvitas viimase suhtes füüsilist vägivalda, sest I V oli lukustanud korteri ukse ning Q.C pidi tuppa sisenema tellingutel ronides akna kaudu. Q.C nõudis abikaasalt teda sõimates korteri võtit ning seejuures haaras kinni tema küünarvarte, õla ja seejärel jalgade piirkonnast, et teda voodist välja tirida ja temale selgeks teha, et ta rohkem ust ei lukustaks, põhjustades le füüsilist valu ja kerge I V tervisekahjutuse, ehk hematoomid käsivartele ja jalale. Kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast - ning helistas politseisse ja abi saamiseks oma pojale.

Seega pani Q.C isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti toime teise, temaga lähi ja sõltuvussuhtes oleva inimese tervist - kahjustava ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

POOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav Q.C tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav selgitas, et osaliselt ta ei soovi ütlusi anda ja jäi

varasemate ütluste juurde. Ta lisas, et on pöördunud arsti poole seoses alkoholiprobleemiga, viimati 13.06.2019.a. Ta leidis, et abikaasa asjas on ka teise poole süüd, tarvitab samuti alkoholi ja tekivad konfliktid. Ta Taotleb on nõus sooritama üldkasulikku tööd. menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuule.

Kohtuistungil jäi esitatud süüdistuse ju on õ prokurör urde, leidis, et tegu igesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör märkis, et isik on samalaadse teo eest sama kannatanu suhtes teistkordselt kohtu all. Nimetatud teo eest mõistetud karistus on täitmisele pööratud, see otsustus on jõustumata. Isiku katseaeg oleks lõppenud 07.09.2019.a, kuid pani enne katseaja lõppu toime uue kuriteo. Prokurör nõudis Q.C süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel ning karistamist vangistusega 9 kuud, mida vähendada lühimenetluse korras 1/3 võrra. Samuti tuleb moodustada liitkaristuse eelmise otsusega mõistetud karistu e ärakandmata s osaga ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. Prokurör taotles kohaldada isiku suhtes tõkendina vahistamist kohtusaalist.

Kaitsja asus seisukohale, et Q.C on kohtu all seoses peretüliga, millises on raske öelda, kes on süüalune ja kes kannatanu. Q.C on pere ainuke toitja, kannatanul ei ole rahalisi vahendeid, et üksi hakkama saada. Q.C on teinud enda poolt kõik, et pereliikmed tagasi saada, on pöördunud arsti poole, tal on töökoht, ta on läbinud sotsiaalprogrammi. Teost on aasta möödas, selle aja vältel on ta elanud rahulikult, peres on hakanud asjad paranema. Kaitsja leiab, et rahaline karistus ei kannaks eesmärki. Kaitsja leidis, et on kohane karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Isik on astunud reaalseid samme, on pöördunud alkoholiravile, töökoht on olemas. Kaitsja taotleb kohtukulude tasumise ajatamist 12 kuule.

Kannatanu edastas Q.C kaudu kohtule taotluse, milles palus abikaasale lojaalsemat (kohus tõlgendab, et kergemat) karistust, kuna praegusel momendil on abikaasa pöördunud alkoholiravile ja läks tööle.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning tegevus on õigesti leiab, et Q.C

kvalifitseeritud ning tema süü KarS § järgi täielikult

121 lg 2 p 2, 3 kvalifitseeritavas kuriteos on tõendamist leidnud.

Q.C kohtuistungil enda ülekuulamist ei taotlenud, jäädes 02.08.2018.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste on tunnistanud, et võttis (tl 22-26) juurde, millises ta Il kätest, kuid ei kavatsenud talle valu põhjustada. Oli sel öösel natukene joonud ja tuli koju, kuid ei saanud võtmega ust avada, sest I oli oma võtme ukse ette jätnud. Ust I talle ei avanud, mistõttu pidi ronima korterisse mööda ehitustellinguid. Tuppa jõudes läks juurde ja võttis tal mõlemast käest ja ütles, I et lõpetaks ukse lukustamise. Sealjuu , püüdes endast välja ajada. res I igati provotseeris teda Jalgadest It ei haaranud, kõik on tema fantaasia. Kui ka I valu tundis, siis tegi seda tahtmatult, sest tahtis panna lõpu Tülid on põhjustatud sellest, et ta ei anna naisele sellist laadi tegevusele I poolt. raha. Kui I ka tundis füüsilist valu, siis ta tegi seda tahtmatult.

Q.C süüd kinnitavad peale tema enda poolt süü isikliku omaksvõtu ka järgnevad tõendid. Esiteks kannatanu ütlused, millistest nähtub, et I V ta elab xxxx korteris koos oma mehe Q.C ja poja P es hakkab . Viimasel ajal joob Q.C väga palju, purjus oll skandaalitsema. 15.07.2018.a oli I oma sõbrannadega väljas ja jõid natuke, koju tulles pani ta välisukse seestpoolt lukku ja läks magama, võtme jättis ukse ette. Umbes kell 03 00 öösel kuulis, . et keegi murrab ust ja karjub. Q.C ronis aknast tuppa ja oli purjus. Hakkas karjuma, nimedega nimetama, haaras mõlema käega õlast ja hakkas jõuga voodi pealt maha tõmbama. Sealjuures surus ta nii tugevalt kannatanu käsi, et viimane tundis tugevat füüsilist valu. Haaras kätega ka jalgadest. Vastupanu kannatanu talle ei osutanud. Mingil hetkel õnnestus kohale kutsuda politsei, kes tuli majja

samuti läbi akna.

Kannatanu ütlusi toimunud sün asitõendi, kõnesalvestise CD dmuse asjaolude osas kinnitab ka

- plaadi vaatlusprotokoll. Nimelt nähtub sellest, et kannatanu on helistanud häirekeskusesse ja teatanud, et abikaasa tuli joobes olekus koju ja peksab teda. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kõnest on selgelt aru saada kannatanu hirm. See väljendub lausekatkendites „palun, palun tulge, ma väga palun teid…/ las tulevad kohale, kas te tahate, et ta mu ära tapaks või .../ palun, ? /.../ no anna mulle palun andeks, no anna andeks, ma kardan sind, saad aru, kardan! Ma lihtsalt kardan Sind, kui sa purjus oled, palun rahune maha /../ hakkad jälle käsi tõstma, no palun sa lihtsalt peksad mind, palun rahune maha/“ . Taustal on kuulda ka kannatanu ja süüdistatava omavahelist vestlust, on aru

saada, et mees ei anna võtmeid.

Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi väljakutsele reageerinud politseiametnike K-R S ja R K ettekanded (tl 2- , milliste 5) kohaselt oli läbi korteriukse selgelt kuulda naise ja mehe vahelist vaidlust ja rüselust. Korterisse rõdu kaudu sisenedes tegi politseiametnik R K meesterahva ohutuks ja surus maha, mille käigus viimane ka vastupanu osutas. Korteris viibisid I V ja tema abikaasa Q.C , kes mõlemad olid joobes: naisterahval joove 0,58 mg/l ja meesterahval 0,92 mg/l. Hiljem kaklesid omavahel väljas veel Q.C (toimetatud kainestusmajja) ja poeg P V, mille lahutamiseks pidi abipolitseinik teenistusrelvast taevasse hoiatuslasu tegema. I V tuvastasid politseiametnikud käel sinikad, mis fotografeeritud ja lisatud ettekannete juurde. Kannatanu ütlusi kin

: abikaasa nitavad ka lähisuhtevägivalla infoleht, mille kohaselt leidis vägivald aset lähisuhtes kasutas füüsilist vägivalda ning isiku läbivaatuse protokoll (koos fototabeliga; tl 14-17), millest nähtuvad l esinevad vigastused: vasaku reie siseküljel rohekas hematoom, kõhu piirkonnas I V paremal pool kaks väiksemat hematoomi, vasaku õlavarre välisküljel lillakat tooni hematoom.

Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK alulävi ehk vähim o 3-1-1-48-04, p 8). V mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas KarS kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKKo 3-1-1-50-13, p 12). Kannatanu ütluste kohaselt, kui süüdistatav ta käsi tugevalt surus, tundis ta tugevat füüsilist valu. Kuna fotodelt nähtuvad tervisekahjustused (hematoomid), siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanute poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule

I V

le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o hematoomid reie siseküljel, kõhul ja vasaku õlavarre välisküljel.

Q.C tegevus on

ja 3 käesolevas kriminaalasjas kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamisena, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, kui see on toime pandud korduvalt ning lähivõi sõltuvussuhtes. I V ja Q.C on koos elavad abikaasad, seega on Q.C nad käesoleva kuriteokoosseisu mõistes lähisuhtes. Samuti on I Vt lüües tema tervist kahjustanud ja valu tekitanud, kannatanut kehaliselt väärkohelnud. Nimetatut on tunnistanud nii kannatanu kui süüdistatav ja kannatanule tekitatud vigastused on dokumentaalsete tõenditega objektiivselt tuvastatud. Q.C-d on varasemalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi karistatud. Tähelepanu tuleb pöörata, et tegemist oli samuti vägival suhtes. Sealjuures on teod samalaadselt toimepandud, st Q.C lõi lateoga I V kannatanut ja raputas kätest. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2

ja 3 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab teo toimepanemine tahtlust. Kuivõrd Q.C on jõuga kinni haaranud oma abikaasa , pidi ta soovima, et kannatanu tunneb küünarvartest, õlast ja jalgadest sellise tegevuse tagajärjel valu ja saab tervisekahjustused. Sellest tulenevalt on Q.C teo toime pannud kavatsetult.

Kohus leiab, et Q.C tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema te

Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas gu on õigesti kvalifitseeritud. süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Q.C kohta (tl 20) ja kohtuotsusest (tl 29-30) 07.09.2017.a on Harju Maakohtu otsusega teda karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi toime pandud teo eest 8 kuu pikkuse vangistusega, mida ei ud pöörat KarS § 74 alusel täitmisele kui ta 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Seega on tegu kehtiva karistuse ja praeguses asjas karistuse mõistmise seisukohast varem kriminaalkorras samalaadse teo eest karistatud isikuga. (tl 34-36), siis saab kohus asuda Kuivõrd kuriteo toimepanemise asjaolud on sarnased seisukohale, et Q.C käitumises on ilmnenud negatiivne käitumismuster, st alkoholijoobes olles abikaasa suhtes. korduv vägivaldus

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi toime pandud teo eest näeb seadus , 3 karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

K ub kohus Kar

56 lg 1 aristuse mõistmisel läht S § alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Arvestades, et isikut on varasemalt karistatud samadel asjaoludel samalaadse teo toimepanemise eest tingimisi vangistusega ning et uue kuriteo pani ta toime katseajal, vägivald KarS § 121 mõttes ei olnud pikaajaline ja intensiivne, keskmiseks. Kohus ei loe tuleb Q.C süüd pidada Q.C puhtsüdamlikku kahetsust siiraks, karistust kergendavaks asjaoluks. Isik on sama teo eest sama kannatanu suhtes teistkordselt kohtu all. Oma tegu ta väidab kahetsevat, kuid samas näeb süüd kannatanul, kelle provokatsioonidele ta allus. Tunnistab, et pidanuks lahkuma, kuid ei teinud seda. Sellele vaatamata jääb mulje, et süüdistatav ei kahetse mitte asjaolu, et oma naisele kallale läks, vaid leiab viimase selles osas ise süüdi olevat. Kohtule ei jäänud muljet, et süüdistatav lõplikult enda tehtut kahetseks või seda kuidagi heastada oleks püüdnud. Asjaolu, et isik vastumeelselt nn süsti tegi, et alkoholiprobleemi lahendada tundub rohkem seotud olevat hirmuga vanglasse mineku ees, kui sooviga pereelu korda saada. Seda kinnitab ka asjaolu, et Q.C rõhutas mitu korda, et süü on mõlemapoolne, st naine on ise ka süüdi. Vähetähtsaks ei saa ka pidada asjaolu, et Q.C suhtes on katseajal esitatud mitu erakorralist ettekannet, mis päädisid talle mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Harju Maakohtu 21.05.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-8362 on kohus asunud seisukohale, et Q.C suhtes on karistuse lle eesmärgi saavutamine võimalik üksnes se reaalse täitmisele pööramisega. Isik suhtub kohtu poolt talle määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik läbi viia kriminaalhooldust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.06.2019.a määruse muutmata. etatud määrus ei ole jõustunud. Nim

Arvestades Q.C isikut, teo korduvust, toimepandud tegu ennast, ei pea kohus võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist. See ei kannataks karistuse eesmärke. Kohus võtab teadmiseks kannatanu kirjalikku pöördumist mõistetava karistuse kohta. Samas ei saa kohus mööda vaadata sellest, et süüdistatav on korduvalt samalaadse teo eest kohtu all, tegu on toimepandud katseajal. Töökoha olemasolu ei ole süüdistatavat ka varasemalt mõjutanud õiguskuulekalt käituma. käesolevas kriminaalasjas Eeltoodut silmas pidades on kohtu hinnangul vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik, vaatamata sellele, et tegu on toimepandud üle aasta tagasi Kohus peab põhistatuks karista . da Q.C-d vangistusega 9 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 3 kuud vangistust), seega on Q.C-le mõistetavaks karistuseks 9 kuud vangistust.

Q.C .a pani käesoleva teo toime 16.07.2018, seega Harju Maakohtu 07.09.2017 otsusega nr 1-17-

8362 määratud katseajal (katseaja kestus 07.09.2017 – 06.09.2019). KarS § lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuu ja 27 päeva võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes

5 sätestatut. Seega liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta

2, 4 ja kuu ja 27

päeva vangistust.

Kohus ei pea praeguses asjas

Seda juba vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks. eelmärgitud motiividel. Samuti seetõttu, et varasem käitumiskontroll on näidanud ilmekalt, et isik ei sobi katseajale ning üldkasulikku tööd tegema seoses oma tõsiste alkoholiprobleemidega, mis on kestnud pikemat aega (tl 37-38, 40-41, 43-45, 46-47, 49-50, 60, 62, 6365, 66-68). Katseaja jooksul on kriminaalhooldusametnik kohtule esitanud kahel k ral erakorralise ettekande seoses or Q.C poolt korduvate alkoholi tarvitamise keelu rikkumistega, 18.06.2018.a on kohus määranud lisakohustuse alluda alkoholisõltuvusvastasele ravile ning 31.10.2018 talle .a pikendas

kohus Q.C-le m vaatamata ääratud katseaega kahe kuu võrra. Q.C on sellele t. Kokku on isikule tehtud 30 katseaja kestel jätkanud järjepidevalt alkoholi tarvitamis alkoholi tarvitamise kontrolli, millest 12-l korral on tulemus olnud positiivne. Ka käesoleva ke Seega on halise väärkohtlemise episoodi pani Q.C toime alkoholijoobes. süüdistatavale antud küllaldaselt võimalusi oma käitumise õiguskuulekale teele suunamiseks ning katseaja positiivseks läbimiseks. Käitumiskontroll ühes kohustustega mitte tarvitada alkoholi ning osaleda programmis Kainem ja tervem Eesti ole takistanud tal uu o toimepanemist ja „ “ ei e süüte kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et ka tulevikus selles osas midagi muutuks. Asjaolu, et isik vahetult enne kohtuistungit enda sõnade kohaselt nn süsti tegi, ei oma antud juhul karistuse mõistmise ja asendamise seisukohast tähtsust. Süüdistatav on ise kinnitanud, et on seda ka varasemalt teinud, kuid alustanud 6 ja 3 kuu möödudes uuesti alkoholi tarvitamist, seega ei ole sel protseduuril talle pikemaajalist mõju olnud, mida kinnitab mh ka kriminaalhooldaja seisukoht (tl 40pö, 60 Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus isiku allutamist käitumiskontrollile piisavaks ). tagatiseks uute rikkumiste ning ei ärahoidmiseks pea seetõttu võimalikuks karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Kohus ei pea põhjendatuks kuröri pro taotlust Q.C vahistamiseks kohtuotsuse kuulutamisel vangistuse kandmisele asumise tagamiseks. egu on toime pandud aasta Kõnesolev t tagasi, uusi kuritegusid isik toime pannud ei ole. Isikul on olemas töökoht. Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb anda võimalus oma elu ja tööasjade korraldamiseks vastavalt vajadusele enne vanglasse pöördu Seega tuleb jätta tema suhtes tõkend valimata ja ä mist. rakandmisele kuuluva vangistuse kandmist tuleb arvestada alates Q.C karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.

MENETLUSKULUD

JA ASITÕENDID

Vastavalt KarS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § -

179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatava kaitsja on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitanud kohtueelses ja kohtulikus menetluses taotlusi kogusummas

240 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasu tuleb välja mõista d Q.C-lt . Kohtu hinnangul ei esine Q.C-l erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt aga asjaolust, et kohus mõistis Q.C-le reaalse vangistuse, on tema

piiratud. Seega peab võimalused sissetuleku teenimis jätkamiseks kohus vajalikuks e ajatada kulude väljamõistetavate menetluskulude hüvitamin , määrates hüvitamise tähtajaks 1 õustumisest igakuiste maksetena.

2 kuud kohtuotsuse j

Kriminaaltoimikus olev CD plaat – kõnesalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel.

Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311- 313, § 315, § 318-319.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik