1-19-2015/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

MÄÄRAS:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele H.H-le Viru Maakohtu 3.04.2019 kohtuotsusega nr 1-19-2015 mõistetud karistus, s.o 3 (kolm) kuud vangistust.

2. Karistuse kandmise algus on alates H.H kinnipidamisest, so 16.07.2019.

3. Kohaldada H.H suhtes tõkend vahistamine alates kohtumääruse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni.

4. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 60 eurot, sh tasu 50

10 eurot. eurot ja käibemaks

5. Välja mõista H.H-lt riigituludesse 60 eurot kaitsjatasu.

6.

12 kuu H.H tasuda menetluskulud 60 eurot jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 märkides viitenumbri 99919700015442 ning selgitus „H.H menetluskulud“. 1-19-2015

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-19-2015 Määruse tegemise aeg ja koht

. juuli 2019 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 10., 16., 17.07.2019 avalikul kohtuistungil Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 27.06.2019 erakorraline ettekanne H.H-le Viru Maakohtu 03.04.2019 kohtuotsusega mõisutetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu H.H, isikukood XXX,

elukoht: xxx Kaitsja Kaido Kooga Kriminaalhooldusametnik Uljana Gluhhova RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus

7. Määruse ärakiri edastada H.H-le, tema kaitsjale, Viru Vanglale ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata H.H-le tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. H.H tunnistati Viru Maakohtu 03.04.2019 kohtuotsusega süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ja karistati 3 usega. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati -kuulise vangist karistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 1 aasta. Katseaja kestel pidi H.H täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 21 ettenähtud kohustusi: mitte tarvitam

a alkoholi ja mitte omama tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Erakorralise ettekande kohaselt

H.H: -ei ilmu registreerimisele (H.H ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele planeeritud ajal 23.05.2019);

-ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi (15.05.2019 registreerimisel kriminaalhooldusametniku poolt tuvastatud alkoholijoove 0,113 mg/l ning 14.06.2019 kell 22:16 politsei poolt tuvastatud H.H alkoholijoove 1,53 mg/l).

15.05.2019 antud

seletuses kirjutas, et tarvitas alkoholi lõdvestamiseks. 31.05.2019 antud seletuses kirjutas, et 23.05.2019 ei ilmunud registreerimisele kuna otsis tööd ning teavitada mitte ilmumise kohta ei olnud võimalust. 25.06.2019 antud seletuses kirjutas, et ei mäleta, mis toimus 14.06.2019.

Esmakohtumine H.H-ga toimus kriminaalhooldusosakonnas 26.04.2019 kus kriminaalhooldusalusele selgitati põhjalikult kohtumääruse sisu, kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. H.H on andnud allkirja, et kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused on talle arusaadavad. 15.05.2019 kell 10.45 registreerimise käigus tuvastati H.H alkoholijoove 0,113 mg/l kohta. H.H selgitas, et jõi eelmisel päeval viina lõdvestamiseks. Ametnik reageeris rikkumisele esimese kirjaliku hoiatusega.

23.05.2019 ei ilmunud planeeritud registreerimisele ja ei teavitanud mitteilmumise põhjustest. Ametnik saatis kutse, milles palus tulla kriminaalhooldusosakonda 31.05.2019. H.H tuli registreerimisele 31.05.2019. 23.05.2019 registreerimisele mitte ilmumise kohta oli tehtud teine kirjalik hoiatus. 15.06.2019 laekus Politseija Piirivalveametist informatsioon, et 14.06.2019 kell 22:16 aadressil xxx, seoses väljakutsega H.H kontrollitud ning indikaatorvahendi näit andis tulemuseks 1,53 mg/l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Karistusregistri ja Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole H.H katseajal toime pannud uusi õigusrikkumisi.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et H.H ei ole motiveeritud alluma tema üle kehtestatud korrale ja täitma kohtu poolt seatud kontrollnõudeid. Lähtudes ülaltoodust teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata H.H-le määratud reaalne vangistus täitmisele.

10.07.2019-le määratud kohtuistungile jättis H.H ilmumata, teatamata ilmumata jätmise põhjustest. Kutse kohtuistungile oli edastatud tema elukoha aadressil temaga koos elava isiku kaudu (A ) 2.07.2019. Kohus kohaldas tema suhtes sundtoomist ning 16.07.2019 toimetati Š H.H kohtuistungile sundtoomisega. Istungil taotles H.H endale kaitsja määramist. Kohus määras anda H.H’le riigi õigusabi ning lükkas istungi edasi kuni kaitsja määramiseni. Advokatuuri te

llimuse võttis vastu vandeadvokaat Kaido Kooga.

17.07.2019 kohtuistungil

Süüdimõistetu H.H selgitas, et tunnistab rikkumised, aga ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega. Palub anda talle võimalus minna sõltuvusravile, muidu kaotab koha ühiselamus, pensioni, ei saa maksta menetluskulusid. Probleemid alkoholiga on tekkinud peale ema surma 2014.a, aga enne praegust ei pidanud vajalikuks minna sõltuvusravile, alles praegu see mõte tal tekkis.

Kaitsja leidis, et H.H tunnistab alkoholi tarvitamise keelu rikkumised, praegu on ta oma probleemist aru saanud, soovib minna sõltuvusravile, see võimalus tuleb talle anda, põhiline kohustus katseajal uusi õigusrikkumisi mitte toime panna on täidetud, erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata ja panna kas täiendav kohustus minna alkoholi sõltuvusravile või pikendada katseaja pikkus. Vahistamine ei ole vajalik, isik tuleb vabastada.

Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele ning võtta H.H vahi alla. Lisas, et peale ettekandes käsitletud juhtumeid H.H on tarvitanud alkoholi veel 13.07.2019. Esitas selle kohta täiendavad dokumendid. Sõltuvusravist oli H.H-ga varem juttu, aga siis lubas ta vaid, et mõtleb selle järele.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohus loeb tõendatuks, et H.H ei täitunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. 15.05.2019 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et H.H ’l tuvastati alkoholijoove 0,113 mg/l.

14.06.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et H.H ’l tuvastati alkoholijoove 1,53 mg/l. Süüdimõistetu seletused rikkumise kohta ei ole mõjuvad.

13.07.2019 Jõhvi politseijaoskonna inspektor R K ettekandest ja piirkonnapolitseinik A A 16.07.2019 kirjast nähtub, et 13.07.2019 kell 14.51 sai politsei väljakutse aadressile xxx, sisuks oli, et teataja on joobes ja soovib, et politsei tuleks ja viiks teda vanglasse. Elukohaks on sotsiaalkorter. Natukese aja pärast helistas mees uuesti ja ütles, et tahab endal veenid läbi lõigata.

Teatajaks osutus H.H , kes oli silmnähtavalt tugevas alkoholijoobes. Indikaatorvahendiga kontrollides tuli näiduks 1,54 mg/l. Isik ajas segast juttu. Talle andi võimalus minna koju magama (tl 95, 96).

Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku esitatud registreerimislehelt, et H.H ei ilmunud 23.05.2019 registreerimisele, rikkudes seega KarS § 75 lg 1 p 2 alusel talle pandud kontrollnõuet (tl 64).

H.H rikkumised olid korduvad ja tahtlikud. Ta süstemaatiliselt rikub alkoholi tarvitamise keeldu. Väheoluline ei ole ka registreerimiskohustuse rikkumine, aga võrreldes alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega on see selgelt teisejärgulise tähtsusega ning ainuüksi registreerimiskohustuse rikkumine ei annaks alust kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamiseks.

Samas

H.H suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse (süstemaatiline, st kolmekordne alkoholi tarvitamise keelu, aga ka registreerimiskohustuse rikkumine) võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas.

Arvestades H.H senist käitumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab kohus täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks.

Kohus leiab, et H.H on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelu ja ühel korral ka registreerimiskohustust ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning tingimisi mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.

Süüdimõistetu lubadused, et ta läheb nüüd sõltuvusravile ei ole kohtu jaoks veenvad. See lisakohustus (alkoholi tarvitamise keeld) ei olnud talle kohtuotsusega mitte juhuslikult, määratud vaid just seetõttu, et ka varem oli süüdimõistetul pahandusi seoses alkoholi (ja narkootikumide) kuritarvitamisega. Kui H.H on ka ise tunnetanud probleeme seoses alkoholiga (nagu ta on seda ise kohtuistungil väitnud), siis ta oleks pidanud ise pöörduma vastava sõltuvusravi saamiseks. Vabatahtlikus korras on see abi meditsiiniasutustest kättesaadav. Kui temal endal motivatsioon selleks puudub (ja see on ilmunud alles vanglasse saatmise ohu tekkimisel), siis kohtu arvates ei ole sellise kohustuse täitmine süüdimõistetule otstarbekas.

Tõkend

Vastavalt KrMS § 429 lg 1 p 1 vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele KrMS § 429 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 .

sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni.

H.H 10.07.2019 kohtuistungitele, teatamata kohtule mitteilmumise põhjust. ei ilmunud

Viru Maakohtu 10.07.2019 .07.2019 istungil määrusega kohaldati tema suhtes sundtoomist 16 e.

Kohus leiab, et H.H suhtes tuleb kohaldada tõkend vahistamine, kuna ta hoidus kõrvale talle kohustuste kohtuotsusega määratud täitmisest, ei reageerinud kriminaalhooldaja ega kohtu kutsetele. alusel Kohtuistungile teda toimetati sundtoomise määruse . Seega vähetõenäoline, et ta vabatahtlikult ilmub karistuse kandmisele ning selle täitmise tagamiseks on otstarbekas kohaldada H.H suhtes tõkend kohtumääruse jõustumiseni.

- vahistamine kuni antud

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik