1-19-5436/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-5436

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus, Narva kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2019, Narva Kriminaalasja number 1-19-5436 (19233000165) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi Vadim Štenbahh süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav

Vadim Štenbahh

isikukood 38901190359; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töökoht xxx varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - 10.05.2017 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,

3 järgi rakendades KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1, 3, § 75 lg 1 p 1-6 sätteid vangistusega 5 kuud ja 27 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 10.02.2019-12.02.2019; kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja kaitsja osavõtuta

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

Tunnistada Vadim Štenbahh süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks

1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud alates 10.02.2019 kuni 12.02.2019, s.o 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Vadim Štenbahhile ülejäänud mõistetud, kuid kandmata

1-19-5436

karistuse osa, s.o 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, 357 (kolmsada viiskümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Vadim Štenbahhi üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi. Vadim Štenbahh on kohustatud:

1. elama alalises elukohas aadressil xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. mitte tarvitama alkoholi.

Asitõendid: - toimikus asuv 1 andmekandja, s.o plaat – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Mõista Vadim Štenbahhilt Eesti Vabariigi kasuks: - sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - kohtueelse menetluse summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel peab Vadim Štenbahh tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha ja menetluskulude näol kogusummas 930 eurot kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulu nõue tuleb täita Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700035040 ning selgitus „Vadim Štenbahh, 1-19-5436, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile, täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-19-5436

1. Vadim Štenbahhi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 10.05.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3346 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kriminaalkorras karistatud, 10.02.2019 kella 17.20 paiku xxx asuvas korteris, olles alkoholijoobes, paiskas oma elukaaslase M M põrandale pikali ning seejärel hakkas teda rusikatega peksma. Nimelt lõi Vadim Štenbahh M M vähemalt kaheksal korral rusikaga vastu käsi, kuna viimane kaitses kätega oma nägu Vadim Štenbahhi löökide eest. Samuti lõi Vadim Štenbahh kannatanut kahel korral rusikaga vastu pead. Sellise tegevusega tekitas Vadim Štenbahh kannatanule M M füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomid mõlemal käevarrel. Sel moel pani Vadim Štenbahh toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas V. Štenbahhi, tema kaitsja Ilya Zuevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör

R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus V. Štenbahhi süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega, karistusaja hulka arvata 3 kinnipeetud päeva. Ülejäänud vangistuse osa asendatakse 357 tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. V. Štenbahh on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 pde 1-6 ja lg 2 p 2 alusel.

V. Štenbahhilt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot, mille tasumist võimaldatakse tal kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

3. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulusid on võimalik tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul.

Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Kuna sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised, siis puudub kohtul vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/