2-19-100301/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12.juuli 2019.a., Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-19-100301 Tsiviilasi AS Koduliising hagi Piret Suure (SUUR) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind 467,10 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Koduliising, registrikood 14080830, aadress Posti tn 30, Haapsalu linn, 90504, Lääne maakond Hageja lepinguline esindaja: Jaana Jostmann, isikukood XXX, aadress XXX; E-post: XXX Kostja: Piret Suur, isikukood XXX, elukoht XXX E-post: XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Koduliising hagi Piret Suure vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Piret Suurelt AS Koduliising kasuks 467 eurot (nelisada kuuskümmend seitse) eurot 10 senti, sealhulgas 333 eurot 88 senti põhivõla katteks, 64 eurot 54 senti intressi katteks, 28 eurot 68 senti viivise katteks,

15 eurot lepingutasu ja 25 eurot lepingulise menetluskulu katteks.

3. Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus

100 (ükssada) eurot.

4. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud e-posti teel aadressil XXX. Kostja on 27.03.2019.a. samalt e-posti aadressilt saadetud kirjas kinnitanud kohtudokumentide kättesaamist. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX.a. sõlmitud laenuleping nr. XXX, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenuna 318,99 eurot Hansapost OÜ-lt kauba ostmiseks ja selle lisakokkulepe, milles oli kokku lepitud laenu ja intresside tagastamine 15.06.2018.a. kuni 15.05.2022.a. iga kuu 15. kuupäeval summas 13,91 eurot. Kostja ei ole teinud laenulepingu maksegraafiku alusel mitte ühtegi makset. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 1 alusel võib lepingu kehtivusajal majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.

Hageja on kohtule esitanud taotluse kostjalt menetluskuluna hagi ja maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisel tasutud riigilõivude, kokku 100 eurot väljamõistmiseks. Riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldus ning maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 100 eurot.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik