3-19-1284/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1284

Määruse kuupäev

15.07.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

M. M taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – M. M

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. M esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta rahuldamata M. M taotlus Viru Vanglalt tõendi

välja nõudmiseks.

3. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist M. M

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot R.

M (M) arvelduskontole.

4. Asendada määruse avaldamisel M. M ja R. M nimed

initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse

Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 252 lg 7).

Muud selgitused

Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

Edastada

taotlejale

Viru

Vangla

11.07.2019

vastus

kohtunõudele.

ASJAOLUD

1. M. M esitas 03.07.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla

kohustamiseks

paigutada

ta

viivitamata

ümber

Tartu

Vangla

meditsiiniosakonda

psühhiaatrilisele ravile ja keelata Viru Vanglal jätta ta ravita. Taotlus jõudis kohtusse

08.07.2019.

Taotluse kohaselt vormistas psühhiaater Olev Toomla 22.06.2019 saatekirja taotleja saatmiseks

Tartu Vanglasse, kuid Viru Vangla asedirektor takistab taotleja ravimist. Taotleja väidab, et

psühhiaatri sõnul on taotleja ravivõimalused Viru Vanglas ammendunud. Seega on taotleja

ravita.

2. Tartu Halduskohus palus 08.07.2019 kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas taotleja on

esitanud Viru Vanglale pöördumisi või taotlusi seoses vangla kohustamiseks tema viivitamata

paigutamiseks Tartu Vanglasse ja vangla keelamiseks jätta ta ravita. Samuti palus kohus esitada

seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele.

3. Viru Vangla esitas 11.07.2018 vastuse kohtunõudele ja seisukoha esialgse õiguskaitse

taotlusele.

Taotleja on esitanud vanglale vaide, mille lahendamise tähtaeg ei ole möödunud ning vangla ei

ole veel vaiet lahendanud. Asjas on tegemist küsimusega, milles haakuvad vangla avalik-

õiguslik ning eraõiguslik tegevus. Taotleja kaebus seostub temale Viru Vanglas

tervishoiuteenuse osutamisega. Tervishoiuteenuse osutamine toimub vangistusseaduse

(VangS) § 49 lg 1 ning väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ka vanglas eraõiguslikus suhtes.

Tervishoiuteenuse osutamise osaks on vastavalt VangS § 52 lg-le 2 ja § 53 lg-le 2 ka

kinnipeetava saatmine ravile väljapoole vanglat, kus ta paikneb. Viru Vanglas korraldab

kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamist meditsiiniosakond (justiitsministri 13.06.2006

määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 12), mille tegevust koordineerib

ja juhib meditsiiniosakonna juhataja. Ajutiselt juhib Viru Vangla meditsiiniosakonda direktori

asetäitja Anu Möldri. Psühhiaatri 22.06.2019 saatekirjaga suunati taotleja plaanilisele ravile

Tartu Vangla meditsiiniosakonda, kus toimub kinnipeetavate statsionaarne psühhiaatriline ravi.

Saatekirjast ega psühhiaatri kannetest taotleja terviselukku ei ilmne, et tegu oleks erakorralise

või kiiret sekkumist vajava raviga. Sellest tulenevalt korraldab Viru Vangla meditsiiniosakond

kinnipeetava ravile saatmise kokkuleppel Tartu Vangla meditsiiniosakonnaga tavapärases

korras, arvestades Tartu Vangla meditsiiniosakonna võimalusi. Psühhiaatri saatekiri on

mõlemas vanglas käsitlemisel. Tegemist on osaga tervishoiuteenuse korraldamisest ning see ei

allu küsimus halduskohtu kontrollile. Esialgse õiguskaitse taotlus saab olla lubatav üksnes osas,

mis seostub vangla administratiivse tegevusega kinnipeetava ravile saatmise takistamise näol.

Taotleja väide, et direktori asetäitja takistab tema ravile saatmist, on alusetu. Kui pidada

esialgse õiguskaitse taotlust formaalselt lubatavaks, vajab vaidlus ka Tartu Vangla seisukohta.

Kuna nõue on suunatud konkreetselt Tartu Vangla meditsiiniosakonda saatmisele, ei ole

võimalik asja arutada ilma, et oleks teada, kas Tartu Vangla meditsiiniosakonnas on

hüpoteetiliseltki võimalik taotlejat vastu võtta.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku

huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt saab esialgse õiguskaitse

taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

5. Taotleja palub kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Viru Vanglat

paigutama ta viivitamata Tartu Vanglasse, kuna psühhiaater O. Toomla sõnul on taotleja

ravivõimalused Viru Vanglas ammendunud. Taotleja rõhutab, et psühhiaater O. Toomla

vormistas 22.06.2019 saatekirja taotleja saatmiseks Tartu Vanglasse, kuid Viru Vangla

asedirektor takistab taotleja ravimist. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et taotleja on

esitanud 04.07.2019 Viru Vanglale vaide nr 6-10/26240-1 (tl 11), milles vaidlustab Viru

Vangla tegevust, s.o psühhiaater O. Toomla poolt taotleja Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda

ümberpaigutamiseks tehtud korralduse mittetäitmist. Taotleja nõuab vaides tema viivitamatult

ümberpaigutamist Tartu Vanglasse, et saada asjakohast ravi. Seega saab pidada vaidemenetluse

esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel alustatuks.

6. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole aga täidetud esialgse õiguskaitse taotluse

läbivaatamise eeldused. Üheks esialgse õiguskaitse lubatavuse eelduseks on see, et

põhivaidluse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, s.o vaidlus on tõusetunud avalik-

õiguslikust suhtest (HKMS § 4 lg 1). VangS § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt osutab vanglas

tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele ning arst on kohustatud pidevalt jälgima

kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse

korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille

andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi

osutaja juurde (VangS § 53 lg 2). Seega on ravi ja uuringute määramine vanglas arsti erialane

otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tervishoiutöötaja otsustab

tervishoiuteenust osutades ravi määramise või sellest keeldumise üle, sh otsustab ta

ravivajadust silmas pidades selle üle, millal konkreetne ravi toimub (vt Riigikohtu 19.11.2018

määrus nr 3-18-1757, p-d 12, 13). Ravi osutamisest tõusetunud vaidlused on seetõttu tekkinud

eraõigussuhtest ning vastavad nõuded tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1

alusel maakohtus. Kuna ka praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlus puudutab

suures osas taotlejale meditsiiniliste otsuste alusel ravi osutamisega seotud asjaolusid, ei ole

taotlus selles osas lubatav.

7. Halduskohus saab kinnipeetavale ravi osutamisega seonduvalt kontrollida üksnes vangla

sellise tegevuse õiguspärasust, mis ei puuduta kinnipeetava suhtes meditsiiniliste otsuste

tegemist ning mille sooritamise kohustus on seadusest tulenevalt pandud vanglale kui

kinnipidamisasutusele. Seega on praegune vaidlus halduskohtu pädevuses osas, mis puudutab

taotlejale ravi võimaldamisega seonduvaid vangla haldusotsuseid. Kuigi taotleja väidab, et

vangla takistab psühhiaatri saatekirja olemasolule vaatamata tema viimist Tartu Vanglasse, ei

ole taotleja see väide piisavalt põhistatud. Vangla on kohtule selgitanud, et O. Toomla

22.06.2019 saatekirjaga (tl 8) suunati taotleja plaanilisele statsionaarsele ravile Tartu Vangla

meditsiiniosakonda.

Kohtule

esitatud

dokumentidest

ei

nähtu,

et

Tartu

Vangla

meditsiiniosakond oleks juba teavitanud Viru Vangla meditsiiniosakonda valmisolekust

taotlejat vastu võtta ning Viru Vangla oleks taotleja viimisest Tartu Vanglasse keeldunud või

sellega viivitanud ja jätnud sellega talle seadusest tulenevad kohustused täitmata. Samuti ei ole

taotlejale saatekirja väljastamisest möödunud ebamõistlikult pikk aeg. Viru Vangla direktori

asetäitja, meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes, Anu Möldri on koostanud 11.07.2019

kohtule kinnituskirja (tl 9) selle kohta, et ta ei tee takistusi taotleja saatmiseks Tartu Vangla

meditsiiniosakonda psühhiaatrilisele ravile ning Viru Vangla meditsiiniosakond korraldab

saatekirja alusel koos vastuvõtjaga tema ravile saatmise tavapärases korras.

8. Eeltoodut arvestades ei ole kohtule praeguse määruse tegemise ajal äratuntav, et taotlejat

ähvardaks Viru Vangla kui kinnipidamisasutuse tegevusest või tegevusetusest tingitult tema

õiguste pöördumatu kahjustumise oht. Taotlejale väljastatud saatekirjast ei nähtu, et tegemist

oleks olnud taotleja erakorralise ja kiireloomulise ravile suunamisega, saatekirja väljastamisest

on möödunud vähem kui üks kuu ning kohtul puudub alus kahelda, et tõele vastab vangla

kinnitus, et taotleja saatmiseks Tartu Vangla meditsiiniosakonda ei tehta takistusi ning saatekiri

on vanglates käsitlemisel. Nendest asjaoludest tulenevalt saab asuda seisukohale, et taotlejal

puudub käesoleval ajal ilmselgelt esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu peab kohus

põhjendatuks lugeda esialgse õiguskaitse taotlus ka halduskohtu pädevusse kuuluvas osas

mittelubatavaks ning jätta see läbi vaatamata, sest täitmata on üks esialgse õiguskaitse taotluse

sisulise läbivaatamise peamistest eeldustest (s.o esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu). Kui

taotlejal peaks samadel asjaoludel tekkima tulevikus esialgse õiguskaitse vajadus, saab kohus

vastava taotluse alusel esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust hinnata ilma, et esineks

alus korduva taotluse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 55 lg 3 alusel.

9. Kohus selgitab taotlejale, et kui taotleja ei nõustu sellega, et vangla psühhiaater on

suunanud ta haiglaravile tavapärases korras ning taotleja hinnangul on tegemist erakorralise

või kiiret sekkumist vajava olukorraga, saab ta vaidlustada arsti meditsiinilise otsuse

maakohtus.

10. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, jätab kohus rahuldamata kohtule

esitatud taotluse nõuda Viru Vanglalt välja väljavõte tema tervisekaardist, millest nähtuks

taotluses viidatud haigusjuhtum.

11. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral kuulub tagastamisele taotluselt

tasutud riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 3). Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist.

Taotleja on palunud riigilõivu Viru Vanglalt väljamõistmise korral tagastada see isikule, kes

tema eest riigilõivu tasus. Kohus tõlgendab seda avaldust nii, et taotleja soovib ka tema taotluse

läbi vaatamata jätmisel riigilõivu tagastamist sama isiku arvelduskontole. HKMS § 104 lg 8

kohaselt võib kohus tagastada riigilõivu ka omal algatusel.

12. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja ja riigilõivu tasunud

isiku nimed initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat

identifitseerida.

/allkirjastatud digitaalselt/