4-09-26853/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-09-26853

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2010. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-26853 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Väärteoasi Heiko Merikan kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A.Luik 13.11.2009 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2570,09,006129, mille kohaselt karistati Heiko Merikan`i Liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni s.o 10 trahviühikut

Menetlusosalised Kaebuse esitaja Heiko Merikan, isikukood 37904192736, elukoht *, *, emakeel * keel, karistusregistri andmetel ei ole karistatud Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuur korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70008776,asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Alari Luik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Heiko Merikan kaebus - tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A.Luik 13.11.2009 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,09,006129 ja lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus Heiko Merikan suhtes Liikluseeskirja § 74-35 lg 1 ettenähtud väärteos otstarbekuse kaalutlusel. 2. Saata otsus H.Merikan`ile ja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu Politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Ärakiri 4-09-26853

2

Väärteokirjeldus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A.Luik 13.11.20098 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,09,006129 karistati H.Merikan`i Liikluseeskirja § 5 rikkumise eest – 13.11.2009.a kell 23.15 Lääne maakonnas Haapsalus Tallinna mnt 1 parkla Posti ja Turu tänavate vahel liikus Uuemõisa suunas, juhtides mootorsõidukit Škoda Octavia reg nr 154MGJ eiras Liikluseeskirja lisa 2 liiklusmärgi 333 vasakpöörde keeld nõuet. H.Merikan pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7435 lg 1 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendav asjaolu on kahetsus. Väärteo eest on H.Merikan`ile karistuseks määratud LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 600 krooni s.o 10 trahviühikut. Kaebus 24.11.2009 saabus Pärnu Maakohtusse alljärgnev H.Merikan kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A.Luik poolt 13.11.2009.a koostatud kiirmenetluse otsusele nr 2570,09,006129. 13.novembril toimus Haapsalus Tallinna mnt parklas LE § 5 rikkumine, kus eiras vasakpöörde keelavat märki. Antud väärteo osas määras vanemkonstaabel A.Luik rahatrahvi 600 krooni. Tunnistab oma eksimust, kuid arvestades asjaolusid, kus a) eelnevad kehtivad karistused puudusid, b) rikkumine toimus kell 23.15 hilisõhtul, kus kaasliiklejatele ohtu ei tekitatud, c) rikkumine leidis aset pimeduses, kus märki ei märganud, d) rikkumine toimus mitteteadlikult. H.Merikan palub otsuse tühistada või ajatada maksmine pikema perioodi peale. On peere ainus sissetulekuallikas kuupalgaga * krooni. Seonduvalt eelnevaga on antud trahvi maksmine raskendatud. On seadusekuulekas kodanik ning on alati hinnanud kõrgelt Eesti politsei tööd. Tuginedes viimasel ajal meedias kajastatud sõnumile, kus politsei on suunav ja heatahtlik persoon ning karistab rikkumise eest vaid juhul, kui selleks on kindel põhjus, on siiski antud juhtumi osas pettunud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule oma seisukoha kaebuse osas. Sõiduauto, mida juhtis 13.11.2009 kella 23.15 ajal Heiko Merikan, väljus Tallinna mnt 1 parklast suurel kiirusel ning suundus Uuemõisa poole. Arvestada tuleb seda, et kui liigeldakse võõras linnas, siis tuleks sõiduki kiirus kohandada selliseks, mis võimaldab arvestada ilmastikutingimusi ning märke märgata. Esineb palju rikkumisi, millega ei seata kaasliiklejaid ohtu kuid antud juhul oli tegemist agressiivse sõidustiiliga ning manöövriga, mis muudabki juhi tähelepanematuks ümbritseva suhtes. Samas karistusregistri väljavõtte järgi on näha, et kõik eelnevad rikkumised, mis ei ole küll kehtivad on kvalifitseeritud LS §74-22 järgi, mis annab iseloomustuse ning viitab sellele, et tegemist on agressiivse sõidustiiliga isikuga. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja tõendeid. Karistuse määramisel arvestati teo ohtlikkust ning seetõttu määraski kohtuväline menetleja antud rikkumise eest karistuseks 600 krooni. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik ütelnud, et sooritades vasakpöörde, ei märganud vasakpööret keelavat märki. Sama kinnitab kaebuses. Tuginedes isiku ütlustele, leiab, et väärtegu on tõendamist leidnud ja jääb tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. Otsus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusel ning tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses.

Ärakiri 4-09-26853

3 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kuna kohtuväline menetleja kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koosta, siis arutab kohus väärteoasja kiirmenetluse otsuses sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 1 oleva kiirmenetluse otsuse nr 10220092587987 kohaselt on H.Merikan toime pandud järgmise väärteo – 13.11.2009.a kell 23.15 Lääne maakonnas Haapsalus Tallinna mnt 1 parkla Posti ja Turu tänavate vahel liikus Uuemõisa suunas, juhtides mootorsõidukit Škoda Octavia reg nr 154MGJ eiras Liikluseeskirja lisa 2 liiklusmärgi 333 vasakpöörde keeld nõuet. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (edaspidi LE) § 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7435 lg 2 järgi. LE § 5 sätestab, et liikleja peab täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Liikluseeskirja Lisa 2 liiklusmärk 333 on märk vasakpöörde keeld. LS § 7435 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui puudub liiklusseaduse §-des 741 -7427, 7430-7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis. Tõenditena väärteo toimepanemise kohta on protokollis ära märgitud menetlusaluse isiku ütlused, kus H.Merikan on öelnud – ei märganud vasakpöörde keelumärki ning kahetsen juhtunut. Kohus leiab, et H.Merikan enda ütlustega on väärteo toimepanemine H.Merikan poolt tõendamist leidnud. H.Merikan tegevus vastab LS § 7435 lg 1 sätestatud väärteokoosseisule. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.peatüki 3.jaos sätestatud süüd välistava asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.Merikan on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et H.Merikan on toime pannud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo ja tema tegu on õieti kvalifitseeritud LS § 74-35 lg 1 järgi. Menetlusnormide rikkumisi kohus ei tuvastanud. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on väärtoe eest karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis H.Merikan puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 3-4 on karistusregistri teatis, mille kohaselt ei ole H.Merikan karistusregistrisse kantud. Karistusregistri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. KarRS § 31 sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Kohtuväline menetleja leidis, et H.Merikan eelnevad rikkumised, mis ei ole kehtivad, annavad tema kohta iseloomustuse ning viitavad, et tegemist on agressiivse sõidustiiliga Karistusregistri seadus

Ärakiri 4-09-26853

4 sätestab selgesõnaliselt, et isiku karistatuse puhul omab õiguslikku tähendust vaid karistusregister. Kui karistusandmed on kantud karistusregistri arhiivi, siis ei oma nad mingit õiguslikku tähendust ja sellistest andmetest teha järeldust isiku sõidustiili kohta või iseloomustada isikut, on täiesti lubamatu. Kohtuväline menetleja aga on just sellisel viisil käitunud. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on H.Merikan tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas viidanud asjaolule, et H.Merikan poolt juhitud auto väljus Tallinna mnt parklast suurel kiirusel ja tegemist oli agressiivse sõidustiiliga. Selliste asjaolude tõendamiseks ei ole väärteoasjas ühtki tõendit. Samuti on kohtuväline menetleja kord väitnud, et teoga ei seatud kaasliiklejaid ohtu ja allpool on märgitud, et arvestati teo ohtlikkust. Kumba siis menetleja arvestas ja mis oli tegelik olukord? Selle kohta väärteoasjas tõendid puuduvad, sest tõendiks on ainult eelpoolkirjeldatud menetlusaluse isiku ütlused. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud isiku karistusandmeid, mis ei ole kehtivad, samuti asjaolusid (teo ohtlikkus, agressiivne sõidustiil, suur kiirus), mis ei ole tõendamist leidnud. Kohus arvestab asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole karistusregistrisse kantud, on oma süüd tunnistanud ja kahetseb oma tegu. Isiku süü ei ole suur. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Loomulikult peab iga liikleja olema tähelepanelik ja järgima liikluseeskirju, mis on kehtestatud kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks. Kuid käesoleval juhul leiab kohus, et H.Merikan rikkumine ei olnud oma iseloomult ja raskuselt selline, et isiku karistamine oleks olnud vajalik ja isikut oleks saanud manitseda olema liikluses tähelepanelikum ka läbi teiste menetluste, mis väärteomenetluse seadustik ette näeb. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et H.Merikan suhtes tuleb väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, teeb kohus VTMS § 132 p 3 sätestatud otsuse – tühistab Lääne PP Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A.Luik 13.11.2009 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2570,09,006129 (10220092587987) ja lõpetab väärtoemenetluse Heiko Merikan suhtes Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 ettenähtud väärteos juhindudes VTMS § 30 lg 1. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 30 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, Liiklusseaduse §-st 74-35 lg 1, KarS § 56 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige