2-17-15466/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-15466

Tsiviilasi

X X hagi Z Zi vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

53 200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X X (sünd. z), lepinguline esindaja Vassili

Kosteitšuk

Kostja Z Z (isikukood z), lepinguline esindaja advokaat

Sulev Tammemäe

Asja läbivaatamine

13.06.2018 ja 29.10.2018 istungil, edasi kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline hagist loobumine 10 000 euro nõude osas ja lõpetada

nimetatud nõude osas menetlus.

2. Jätkata tsiviilasjas nr 2-17-15466 menetlust X X hagis Z Zi vastu põhivõla

40 000 euro ja viivise nõudes.

3. Jätta hagiavaldus rahuldamata 40 000 euro ja viivise väljamõistmise osas.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud hageja X X kanda.

5. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(7)

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja sõlmis kostjaga suulise ehitustöövõtu lepingu, mille kohaselt kohustus kostja

teostama kinnistul asukohaga x elamu täieliku renoveerimise 100 000 euro eest. Kostja

05.01.2017 kalkulatsiooni kohaselt pidi kostja teostama ettevalmistustööd, katuse

vahetamise, pööningu soojustamise ja viimistluse, fassaadi vahetuse, siseviimistluse, ehitama

keldrisse sauna ja korrastama hoovi hiljemalt 29.03.2017 (I kd, tl 137). Hiljem lisas hageja,

et täielik renoveerimine tähendas, et kostja pidi vahetama kõik maja konstruktsiooni ja

viimistlusmaterjalid, v.a vundament ja kandvad seinad (I kd, tl 194).

2. Lisaks kohustus kostja esitama hagejale aruandeid teostatud tööde ja kulutatud vahendite

kohta. Ehitusmaterjalide ostmiseks andis hageja kostjale kasutada oma Unicreditbanki

pangakaardi. Kostja sai hagejalt ettemaksuna 119 370 eurot (I kd, tl 3) – 48 000 eurot

sularahas, 5 000 eurot võttis kostja välja Unicreditbanki kaardilt ning 66 460 eurot võttis

kostja tema kätte sattunud Promsvjaznaki kaardilt. Hiljem selgitas hageja, et kostja ei saanud

suuremat osa ettemaksust mitte hagejalt, vaid võttis ise selle raha hageja arvelt välja (I kd, tl

63).

3. Kostja ei viinud remonditöid lõpuni ega ole ettemaksuna saadud raha eest töid teinud.

Augustis 2017 nõudis hageja kostjalt tööde lõpule viimist ning aruannete esitamist ja kostja

nõudis selle peale tööd lõpetamiseks veel 40 275 eurot (I kd, tl 194). Kostja pole osasid

24.04.2017 kalkulatsioonis nimetatud töid teostanud üldse, osad on lõpetamata ning kõik on

puudusega (I kd, tl 179 pöördel), nt trepp ja uksed ostis hageja (I kd tl 173). Siiski ei olnud

24.04.2017 kalkulatsioon poolte vahel kooskõlastatud (I kd, tl 194 pöördel), pooled lähtusid

tegelikult 05.01.2017 kalkulatsioonist. Samuti keeldus kostja esitamast hagejale tehtud tööde

ja kulutatud vahendite aruannet ning leidis, et tööde lõpule viimiseks on vajalik veel 40 275

eurot.

4. Hageja arvates on leping lõppenud, kuna kostja lahkus ehitusobjektilt töid lõpetamata ja

keeldus esitamast kulutatud vahendite aruannet. Hageja teatas hagiavalduses lepingu

ülesütlemisest (I kd, tl 4). Hageja täpsustas hiljem, et ta taganes hagi punkti 2 alusel lepingust

(I kd, tl 133), kuna kostja keeldus töid lõpule viimast ja hagejale töid ning dokumentatsiooni

üle andmast ehk rikkus oluliselt lepingut. Hageja hinnangul on teostatud tööd väärt kuni

70 000 eurot ning ta taotleb ettemaksuna tasutud raha ehk ettemaksu ja tegelikult teostatud

tööde turuväärtuse vahe summas 40 000 eurot tagastamist ning seadusjärgset viivist alates

hagi esitamisest.

5. Alternatiivselt taotles hageja raha tagastamist alusetu rikastumise üldsätete alusel (I kd,

tl 57), tulenevalt hinna alandamisest, mille avalduse tegi hageja menetluse kestel (I kd, tl 58),

alusetu rikastumise rikkumiskondiktsiooni alusel (I kd, tl 132 pöördel), deliktilisest kahju

hüvitamisest, kuna raha hageja nõusolekuta väljavõtmine oli heade kommetega vastuolus

(I kd, tl 133) ning tulenevalt laenulepingu regulatsioonist (I kd, tl 179). Hageja täpsustas, et

kuna ta ei andnud kostjale õigust pangakontolt raha välja võtta, siis välja võetud raha võrra

on kostja rikastanud, ning kuna kostja töid ei teostanud, puudus hagejal kohustus tasuda tööde

eest ehk puudus raha üleandmise kohustus (I kd tl 132 pöördel).

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja arvates on hagi põhjendamata – hagiavaldusest ei nähtu

nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud ehk milles pooled kokku leppisid, missuguseid töid

pidi kostja teostama ja missugune oli kokkulepe tasu osas. Kostja ehitas sisuliselt üles hageja

jaoks uue eramu. Kuigi tööd jäid pooleli, on paigaldatud põrandaid, seinte soojustus ning

majja viidud elektrisüsteem, samuti on rajatud sissesõidutee ja korrastatud krunt. Hageja

3(7)

nõue – üleantud raha ja tööde turuväärtuse vahe hüvitamine, ei ole aga võimalik, sest tööde

turuväärtusele vastavus pole töövõtja riisiko (I kd, tl 128).

7. Poolte vahel ei olnud kokku lepitud ehitustööde tasu kindlas summas ning kostja tegi

korduvalt uusi pakkumisi, kuna hageja soovis renoveerimise ulatust pidevalt laiendada.

Hageja sooviks oli sisuliselt kogu maja maha lammutamine ja uue asemele ehitamine. Tööde

eest tasumine toimus selliselt, et hageja andis kostjale tühjade arvelduskontode pangakaardid

ning kui kostjal oli vaja materjale osta, teavitas ta hagejat, kes kandis vajaliku summa arvele.

Seetõttu oli hagejal selge ülevaade raha kasutamisest. Kui hageja poleks kulutustega

nõustunud, ei oleks ta edaspidi arvele raha kandnud. Samuti oli hagejal ülevaade tööde üle,

kuna käis mitmel korral Eestis. Hageja ei piiranud, et kostja võib pangakaarti kasutada ainult

kaardimakseteks. Piirang poleks ka usutav, sest muidu poleks kostja saanud maksta

töötajatele palka (I kd, tl 157 pöördel).

8. Hageja heidab vastuoluliselt kostjale ette aruannete esitamata jätmist, kui tugineb ise

kokkulepitud tööde osas kostja poolt saadetud aruandele. Kostja esitatud aruannetest on

hageja tuletanud kokkulepitud tööde nimekirja, mis on oluliselt täpsem kui aruandes

märgitud (I kd, tl 157 pöördel). Samuti ei ole hageja tõendanud, et aruanne oli lepingu osaks

või et poolte vahel oli aruandes nimetatud tööde osas kokkulepe. Pole usutav, et aruanne

kajastas poolte kokkulepet, kui aruanne saadeti 2017. aasta jaanuaris, aga töödega alustati

2016. aasta sügisel (I kd, tl 167).

9. Kostja tunnistab, et lahkus tööobjektilt. Lahkumise põhjuseks oli hageja poolt töötasuga

võlgnevusse jäämine. Seetõttu oli kostjal VÕS § 110 või 111 alusel õigus keelduda tööde

edasisest tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole

põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

11. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. 13.06.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil täpsustas

hageja enda nõuet ning märkis, et palub kostjalt välja mõista 40 000 eurot. 29.10.2018

toimunud korraldaval istungil kinnitas hageja, et ta on 10 000 euro nõude osas loobunud.

Seega lahendab kohus esmalt hageja taotluse osaliselt hagist loobumiseks 10 000 euro osas.

12. Kohus võtab seisukoha hagist loobumise taotluse osas. Loobumise võib vastu võtta ja

menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3

kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS §

429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui

see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab

avalikku huvi. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine põhivõlgnevuse 10 000 euro

ulatuses tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus nimetatud nõude osas lõpetada. Hagist

loobumine põhivõlgnevuse 10 000 euro osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva

tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõude osas. Kohus jätkab menetlust 40 000 euro

põhinõude ja viivise nõude osas.

13. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

4(7)

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14. Kohus täitis 11.07.2018 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas tsiviilasjas esitatud

asjaolude põhjal kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (I kd, tl 135-136 pöördel).

Täiendavalt selgitas kohus tõendamiskohustust 29.10.2018 toimunud korraldaval istungil (I

kd, tl 166-168) ning ekspertiisi taotluse rahuldamata jätmise määruses 28.01.2019 (I kd, tl

184-185).

15. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte. Töövõtulepinguga kohustub üks isik

valmistama või muutma asja ja teine isik maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1).

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus asjaoludes, et kostja kohustus teostama hagejale

ehitustöid, hageja kohustus kostjale tasuma vähemalt 100 000 eurot ja on andnud kostjale üle

114 000 eurot (I kd tl 128). Kostja väitel tasu suurenes tulenevalt hageja täiendavatest

soovidest. Poolte seisukohtade järgi oli töövõtulepingu sisuks hagejale kuuluva elamu

renoveerimine/ehitus.

Kirjalikku

lepingut

pooled

kunagi

ei

sõlminud.

Ehituse

töövõtulepingule pole ette nähtud seadusest sätestatud vorminõuet, seega ei välista lepingu

suuline vorm lepingu kehtivust. Käesoleval juhul on raha üleandmise aluseks töövõtuleping.

Seda järeldust ei muuda asjaolu, et VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töötasu sissenõutavaks töö

valmimisel. Kohustuse sissenõutavaks muutumine reguleerib, millal võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7), mitte ei loo õiguslikku alust kohustuse täitmiseks. Seega

ei tähenda hageja väide, et töötasu pole muutunud sissenõutavaks, et hageja poolt kostjale

üleantud summad oleksid üle antud õigusliku aluseta. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludest

oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses.

16. Kohtu hinnangul saab pidada kokkuleppeks töötasu suuruse osas vähemalt 100 000 eurot,

kuna vaidlust ei ole selles, et hageja kohustus algselt kostjale tasuma 100 000 eurot (tl 3).

Kuna tööde väärtus ja tasu ei pea olema võrdsed, siis ei oma tähtsust hageja väited, et tehtud

tööd on väärt üksnes 70 000 eurot. Kui töövõtulepinguga on tasus kokku lepitud, kuulub

maksmisele kokkulepitud tasu (VÕS § 367 lg 1). Pooled võivad kokku leppida, et tasu

makstakse enne tööde valmimist, osade kaupa või töö valmimisel. Hageja ei ole kordagi

väitnud, et kostja oleks jätnud tegemata mingid konkreetsed tööd, mida kostja pidi tegema.

Seega olenemata tehtud tööde väärtusest, pidi hageja kostjale tööde eest tasuma vähemalt

100 000 eurot.

17. Töövõtulepinguga kokku lepitud eelarve võib olla siduv või mittesiduv, kokkuleppe

puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv (VÕS § 639 lg 1). Hageja väljendatust kohtu

eelistungil jääb mulje, et hageja arvates oli tegemist siduva eelarvega (tl 128) ning 100 000

eurot ületavas osas on kostja kulutanud raha ilma hageja teadmiseta ja nõusolekuta. Eelnevalt

on hageja väljendanud justkui oleks hageja siiski vabatahtlikult tasunud kostjale ettemaksu

summas 119 370 eurot (tl 3). Kostja ei ole selget seisukohta võtnud eelarve siduvuse osas,

kuid on selgitanud, et algset eelarvet ületavas osas toimus kulude kandmine hageja soovidest

lähtuvalt (tl 45), mis viitab lepinguga kokkulepitud tööde ja töötasu kokkuleppe muutmisele.

Kui poolte vahel oli kokkulepe siduva eelarve osas või poolte vahel kokkulepe puudus, kuid

hageja andis kostjale nõusoleku tööde teostamiseks, siis on kostjal õigus kokkulepitud

töötasule või töötasu osas kokkuleppe puudumisel tavalisele tasule vastavalt VÕS § 637 lg 1.

18. Seega tuleb selgeks teha, kas pooltel oli kokkulepe mittesiduva eelarve osas ning kas

hageja andis nõusoleku kostja poolt algset töötasu kokkulepet ületavate tööde teostamiseks.

Kohus selgitas 11.07.2018 määrusega, et kuna hageja väited on olnud vastuolulised, siis peab

hageja selgitama, kas kostjale tasuti 100 000 või 119 370 eurot töötasuna ning kui kostjale

tasuti enam kui kokkulepitud töötasu, siis missugustel põhjendustel see toimus. Hageja

selgituste kohaselt kuulusid kostja kohustuste hulka vastavalt kalkulatsioonile (I kd, tl 13)

5(7)

ettevalmistustööd 4 100 eurot, katuse täielik vahetus, pööningu soojustamine ja viimistlus

17 570 eurot; fassaadi täielik vahetus (sh trepi ja terassi ehitamine) 25 000 eurot;

siseviimistluse täielik renoveerimine (sh elektrisüsteem) 31 000 eurot; sauna ehitamine

keldrikorrusel (sh trepp ja saunaahi) 8 375 eurot ja hoovi korrastamine 2 400 eurot (I kd, tl

137). Hageja poolt viidatud kalkulatsiooni kohaselt kuulus kostja kohustuste hulka ka garaaži

ehitustööd summas 14 600 eurot. Nimetatud tööde maksumus on kokku 103 045 eurot.

Kalkulatsiooni kohaselt on maja maksumuse kogusumma 102 345 eurot (I kd, tl 13). Hageja

väitel andis hageja kostjale 71 460 eurot ja ülejäänud võttis kostja hageja pangakontolt.

Kostja poolt hagejale 20.04.2017 saadetud kalkulatsiooni kohaselt oli töö ja materjalide

kogumaksumus 115 472 eurot (I kd, tl 173). Hageja leiab, et kostja ei ole nimetatud töid

lõpule viinud, osad tööd on puudustega ja kõik tööd ei ole hagejale üle antud (I kd, tl 173).

Näiteks trepp ja uksed olid ostetud hageja poolt. Seega asub kohus eelneva pinnal

seisukohale, et pooltel ei olnud kokkulepet siduva eelarve osas.

19. Hageja on tuginenud lepingust taganemise (algselt ka lepingu ülesütlemise) tulemusel

tagasi täitmisele ja alternatiivselt hinna alandamise kui võimalikele alustele raha

tagasinõudmiseks. Nii hinna alandamise kui lepingust taganemise õiguse kasutamise

esmasteks eeldusteks on lepingu rikkumine ja rikkuja vastutus (VÕS § 101 ja § 103). Seega

sai hageja hinda alandada või lepingust taganeda üksnes kui kostja on lepingut rikkunud ja

vastutab rikkumise eest. Lepingu rikkumiseks on kõige üldisemalt kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Töövõtulepingu puhul hinnatakse kohustuse

täitmist eelkõige lähtuvalt lepingutingimustest ehk poolte kokkuleppest (VÕS § 641 lg 1).

Töövõtja vastutab reeglina puuduste eest, mis on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko ülemineku ajal (VÕS § 642 lg 1) ehk töö valmimise või vastuvõtmise ajal (VÕS § 640

lg 2). Kohus selgitas hagejale hinna alandamise, lepingust taganemise ja lepingust

ülesütlemise eeldusi ja hageja tõendamiskoormist (I kd, tl 135-136 pöördel).

20. Seega analüüsib kohus kas hagejal on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda.

Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu (VÕS § 188) ja selle

ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS §

188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib

lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja

muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal

töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kui

tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus

nõuda kokkulepitud tasu, millest on küll maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu

kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud

mõistlikult omandada (RKTKO nr 3-2-1-64-11).

21. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele.

Hageja

tegi

taganemisavalduse

kohtumenetluses

05.07.2018

menetlusdokumendis (I kd, tl 133), kuna kostja on lepingut olulisel rikkunud objektilt

lahkumise ja tööde lõpuleviimata jätmise tõttu. Tahteavaldusi on võimalik kätte toimetada

ka kohtumenetluses ning saab eeldada, et kui dokument on TsMS-i sätete kohaselt

menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 mõttes kätte saanud. Seega on kostja taganemisavalduse

kätte saanud.

22. Kohus kontrollib, kas lepingust taganemise sisulised eeldused on täidetud.

Töövõtulepingust taganemine eeldab olulist lepingurikkumist töövõtja poolt (VÕS § 116 ja

§ 647). Kohus leiab, et lepingust taganemise sisulised eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole

6(7)

tõendanud, et kostja on poolte vahel sõlmitud suulist töövõtulepingut oluliselt rikkunud.

VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Hageja ei ole vaatamata

kohtu korduvatele selgitustele tõendanud milles konkreetselt pooled suulises töövõtulepingus

kokku leppisid. Hageja ei ole tõendanud, et 05.01.2017 pakkumine sai töölepingu osaks.

Hageja on küll viidanud kalkulatsioonile, kuid kostja on õigesti välja toonud, et

kalkulatsiooni osas pole selge, kas see oli õiguslikult mõlemale poolele siduv ning väljendas

tööde tegemise ajal poolte kokkulepet. Samuti on kalkulatsioon väga abstraktne,

kalkulatsiooni ebaselgusele tugineb ka hageja ise (I kd, tl 179 pöördel). Olukorras, kus hageja

ise ei saa aru, missuguseid töid oleks kostja pidanud kalkulatsiooni järgi tegema või

missuguseid materjale ostma, ei ole võimalik asuda seisukohale milles pooled täpselt kokku

leppisid ja millised lepingus kokku lepitud tööd on tehtud ja millised mitte. Kohus märgib

ka hageja ei ole menetluse vältel toonud kohtu ette ühtegi konkreetset kostja poolt tegemata

jäetud tööd milles pooled kokku leppisid. Seega ei saa asjatundja arvamusega tõendada

millised poolte poolt kokkulepitud tööd ja kui suures summas on tegemata. Asjatundja

arvamusest nähtuvalt on renoveerimistööd lõppjärgus, u 85%. Kohus selgitas 11.07.2018

määruses, et tööde väärtus ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest pooled võivad kokku

leppida töötasus, mis ei pea vastama turuhinnale. Seetõttu ei väljenda tööde hind ega

turuväärtus seda, missuguses töötasus ja töödes pooled kokku leppisid. Eeltoodust tulenevalt

ei ole lepingust taganemine õiguspärane ja 40 000 eurot tagastamisel ei kuulu.

23. Kohus leiab, et kuna hageja tahteavaldus oli suunatud töövõtulepingu lõpetamisele, siis

saab seda täiendavalt käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena ning hageja on ka ise

esialgselt hagis teatanud lepingu ülesütlemisest. VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool

lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt VÕS § 655

lg 1 esimesest lausest võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Seega on töövõtulepingu

ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud. Üldjuhul ei ole lepingu ülesütlemise korral

pooled kohustatud lepingu järgi üleantut tagastama, so erinevalt taganemisest ei muutu

leping üldjuhul tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 655 lg-st 2 tulenevalt ei saa hageja kui

töövõtja nõuda kostjalt kokku lepitud tasu maksmist, kui tellija on lepingu üles öelnud või

lepingust taganenud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu

ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva

aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des

189–191 sätestatut. Seega on erandiks vaid ette üleantu (reegline ettemaksu) tagastamine.

24. Hageja ei ole tõendanud, et 40 000 euro puhul on tegemist ette üleantud summaga. Kohus

tuvastas eelnevalt, et eelarve 100 000 eurot või 102 345 eurot ei olnud pooltele siduv ning

hageja ei ole tõendanud, et 05.01.2017 pakkumine sai töölepingu osaks. Hageja ei ole

vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud milles konkreetselt pooled kokku

leppisid. Asjatundja arvamusest nähtuvalt on renoveerimistööd lõppjärgus, u 85%. Kuid

nimetatu ei tõenda seda, et tehtud tööde väärtus on 70 000 eurot ja 40 000 euro ulatuses on

poolte vahel kokkulepitud tööd tegemata. Kohus märgib ka hageja ei ole menetluse vältel

toonud kohtu ette ühtegi konkreetset kostja poolt tegemata jäetud tööd milles pooled kokku

leppisid. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejal ei ole õigust ka lepingu ülesütlemise

korral 40 000 eurot tagasi saada.

25. Järgnevalt analüüsib kohus kas hagejal on õigus hinda alandada 40 000 euro võrra. VÕS

§ 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta

alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise

väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise

väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba

7(7)

maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära

makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.

Kohus leiab, et hinna alandamine rahuldamisele ei kuulu. Hinda saab alandada üksnes siis,

kui lepingupool (käesoleval juhul hageja) on võtnud vastu kohustuse mittekohase täitmise.

Seega peab VÕS § 112 lg 1 järgi puudustega täitmine olema reaalselt vastu võetud, et hinna

alandamise õigust kasutada. Vaidlus puudub selles, et tööd ei ole lõpule viidud ega kostja

poolt hagejale üle antud. Seega ei ole hageja kostjalt vastu võtnud mittekohast täitmist ja

hageja ei saa kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamise õigust.

26. Alternatiivselt taotles hageja raha tagastamist alusetu rikastumise üldsätete alusel, alusetu

rikastumise rikkumiskondiktsiooni alusel, deliktilisest kahju hüvitamisest, kuna raha hageja

nõusolekuta väljavõtmine oli heade kommetega vastuolus ning tulenevalt laenulepingu

regulatsioonist. Kohus selgitas 11.07.2018 määrusega, et hageja nõue kostja vastu alusetu

rikastumise sätetele tuginedes on võimalik üksnes osas, milles hageja poolt tasutud summad

ületavad

pooltevahelise

kokkuleppe.

Alusetu

rikastumise

sätted

täiendavad

lepinguõiguslikke nõudeid osas, milles isik on täitnud kohustuse arvates, et ta täidab

lepingust tulenevalt kohustust, kuid tegelikult kohustus puudus. Seega saavad alusetu

rikastumise sätted tulla kohaldamisele üksnes kostjale antud summade osas, mis ületavad 100

000 eurot juhul, kui hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe 100 000 eurot ületavas summas

tööde teostamiseks ning kostja ei ole suuremas ulatuses töid teinud. Käesoleval juhul tuvastas

kohus eelnevalt, et poole vahel ei olnud siduvat eelarvet 100 000 euro osas ning hageja ei ole

tõendanud millises summas pidi kostja lepingu alusel töid tegema. Seega nimetatuid sätted

kohaldamisele ei kuulu ja kohus neid eraldi läbi ei analüüsi. Kohus asub kokkuvõtvalt

seisukohale, et kõik käesolevas kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning

esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus

neid lahendis ei käsitle.

27. Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega

4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

29. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.