3-19-1326/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1326 Määruse kuupäev

12. juuli 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi S.-E.T.e taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.-E.T.e taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik S.-E.T. (taotleja) esitas 11. juulil 2019 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt on taotleja eesmärgiks jätkuvalt kahjunõude esitamine Tallinna Vangla vastu, millega ta eelnevalt ei ole ise toime tulnud. S.-E.T. märgib, et ei tule sellega ka praegu toime, sest ta on raske puudega. Taotlusest nähtub, et vanas Tallinna Vanglas on alandatud S.-E.T.e inimväärikust sellega, et teda kui psüühiliselt haiget isikut on paigutatud kartserisse. Esinenud on ka muid rikkumisi. Taotleja märgib, et tema eelnevad pöördumised on jäänud tulemuseta, sest ta ei ole tulnud toime enese väljendamisega.

2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

3-19-1326

3. Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt soovib kaebaja riigi õigusabi korras esindaja määramist halduskohtumenetluseks. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks ei ole praegusel juhul käsitatav kaebusena, vaid üksnes iseseisva menetlusabi taotlusena. Sisuliselt soovib taotleja, et kohus määraks riigi õigusabi korras taotlejale esindaja, kes esitaks esmalt kaebuse ning esindaks teda seejärel kohtumenetluses.

4. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine vangla vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel jätta rahuldamata. S.-E.T. soovib kohtu poole pöörduda kahju hüvitamise kaebusega ning sellise kaebuse esitamisel peab kaebaja välja tooma millise haldusorgani tegevuse tagajärjel talle kahju tekkis, millal kahju tekitati ning milles see seisneb. Samuti tuleb välja tuua hüvitise suurus ning kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist tõendavad dokumendid. Sellist teavet on taotleja võimeline ise kaebuses välja tooma, sest sellist teavet peaks ta andma ka oma võimalikule esindajale. Kohus arvestab ka sellega, et taotlejal on olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus juba aastast 2014. Sellest ajast kuni käesoleva ajani on taotleja pöördunud halduskohtu poole mitmekümnel korral ning tema kaebusi on ka menetlusse võetud. Seega on taotleja kohtu hinnangul võimeline oma õigusi halduskohtumenetluses ise kaitsma.

Lisaks tuleb arvestada, et halduskohtus valitseb uurimisprintsiip ning õiguslike põhjenduste esitamist halduskohtumenetluse seadustik kaebajalt ei nõua. Asjakohase kohtupraktika selgitab välja kohus ning kohus saab ka tõendeid vajaduse korral ise koguda. Kui esitatavas kaebuses peaksid esinema puudused, siis selgitab kohus kaebajale, millised need on ja kuidas need puudused tuleks kõrvaldada.

5. Kohus peab vajalikuks juhtida taotleja tähelepanu ka sellele, et Tartu Halduskohus on ka varem jätnud taotleja sarnase riigi õigusabi taotluse rahuldamata (haldusasi nr 3-19-819). Nimetatud taotluse lahendamisel oli siiski peaasjalikult vaidluse all riigi õigusabi määramise vajadus haldusmenetluses.

6. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus ka taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-d 1 alusel rahuldamata.

7. Kohus peab vajalikuks juhtida taotleja tähelepanu sellele, et kui taotleja on esitanud vanglale uue kahjunõude ning vangla on selle sisuliselt lahendatud, siis on kaebajal võimalik see vaidlustada kohtus. Samuti on taotlejal õigus pöörduda kohtusse kui vangla on jätnud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Viimasena nimetatud juhul kontrollib kohus, kas taotlus on jäetud õiguspäraselt läbi vaatamata. Kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigesti jätnud läbi vaatamata, siis lähtuvalt senisest kohtupraktikast kuulub kaebus tagastamisele, sest kohustuslik kohtueelne menetlus ei ole sisuliselt läbitud. Kui kohtueelses menetluses on kahju hüvitamise taotlus jäetud aga õigusvastaselt läbi vaatamata, siis lahendab kohus kahjunõude ise, mitte ei saada seda uueks läbivaatamiseks vanglale.

8. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kohtu algatusel taotleja nimi initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider