3-19-463/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-463

Haldusasi

Mittetulundusühingu

Aiapidajate

Klubi

kaebus

Põllumajandusameti

25.02.2019

ettekirjutuse

nr

EK_1900105 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Aiapidajate Klubi, seaduslik esindaja Lev Pylkin

Vastustaja – Põllumajandusamet, volitatud esindaja Hele

Hannah Noormaa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta mittetulundusühingu Aiapidajate Klubi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.08.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-463

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandusamet (PA) kontrollis 20.02.2019 mittetulundusühingu Aiapidajate Klubi

(Aiapidajate Klubi) tegevuskohta aadressil Tuha 3, Tallinn. Kontrollkäigu kohta vormistati

taimekaitsevahendite turustamise protokoll nr KP_1902844 (allkirjastatud 25.02.2019, tl 30-31,

46-48). Protokolli kohaselt tuvastas PA, et Aiapidajate Klubi turustuskoht aadressil Tuha 3,

Tallinn ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse ja turustuskohas on müügil

taimekaitsevahendid (protokollis loetletud 29 taimekaitsevahendit), mis ei ole kantud

taimekaitsevahendite registrisse ega oma Eestis turustamise luba.

2. Aiapidajate Klubi esitas omapoolse arvamuse ja vastuväited PA 20.02.2019 protokollile

04.03.2019 (tl 32).

3. PA tegi Aiapidajate Klubile 25.02.2019 ettekirjutuse nr EK_1900105 (allkirjastatud

05.03.2019, tl 6-7, 43-45), millega kohustas Aiapidajate Klubi koheselt peatama registreerimata

taimekaitsevahendite turustamise ning andma need hiljemalt 11.03.2019 üle ohtlike jäätmete

kogumiskohta ning esitama ettekirjutuse andjale sellekohase dokumendi. Ettekirjutuse

õiguslikud alused: taimekaitseseaduse (TaimKS) § 77 lg 3, § 76 lg 3, § 62 lg 1, § 74 lg 2, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 21.10.2009 määruse (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite

turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (määrus 1107/2009) art 28 lg 1, komisjoni 08.06.2011 määruse (EL) nr 547/2011, millega

rakendatakse määrust 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite märgistamise nõuetega (määrus

547/2011) lisa 1, taimekaitsevahendite registri pidamise põhimäärus § 7 lg 2 p-d 1 ja 13 ning

korrakaitseseaduse § 28 lg 1.

1) Aiapidajate Klubi turustuskohas olid müügil 29 Venemaal toodetud taimekaitsevahendit (tl

6 ja selle pöördel), millele ei ole turustamiseks luba antud ning mis ei ole kantud Eesti

taimekaitsevahendite registrisse. Seega on Aiapidajate Klubi rikkunud määruse 1107/2009 art

28 lg-t 1, mille kohaselt taimekaitsevahendit ei lasta turule ega kasutata, kui asjaomane

liikmesriik ei ole selleks kooskõlas sama määrusega luba andnud.

2) Turustuskohas müügil olevate taimekaitsevahendite Топаз, Актара, Скор, Хорус

märgistusel esitatud nimetuste kirjapilt on näiliselt sarnane Eestis turule lubatud

taimekaitsevahendite nimetustega Topas 100 EC, Actara 25 WG, Score 250 EC, Chorus 50

WG, kuid ei vasta nende turule lubamise loas määratud tingimustele. Samuti oli turustuskohas

müügil oleva toote Топаз pakendi suurus 2 ml, samas kui Eestis registreeritud

taimekaitsevahendi Topas 100 EC lubatud väikseim pakendi suurus on 2,5 ml. Eestis

registreeritud taimekaitsevahendi Chorus 50 WG lubatud väikseim pakendi suurus on 200 g,

müügil olnud toote Хорус pakendi suurus oli 1 g. Sellega on rikutud määruse 547/2011 lisa 1,

mille alusel peab taimekaitsevahendi märgistusel olema selgelt ja kustumatult taimekaitse-

vahendi kaubanduslik nimetus ning taimekaitsevahendi kogus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Aiapidajate Klubi esitas 12.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

26.03.2019) PA 25.02.2019 ettekirjutuse nr EK_1900105 tühistamiseks.

1) Maaeluministeerium ei ole reguleerinud ega teinud takistusi oma tarbeks kasvatavate

aiakultuuride kasvatamisel ning sel eesmärgil taimekaitsevahendite kasutamine oma aias pole

keelatud. Ka vastustaja on oma 20.02.2019 protokollis märkinud, et tegemist pole

professionaalsetele kasutajatele mõeldud taimekaitsevahenditega.

3-19-463

3(6)

2) PA takistab kaebaja liikmetel oma õiguste ja vabaduste kasutamist ning rikub sellega Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) §-i 19, samuti nõuab Aiapidajate Klubi liikmetelt

põllumajandusliku tootmise jaoks mõeldud aktide täitmist.

5. Põllumajandusamet palub 26.04.2019 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Eesti Vabariigi territooriumil on alates 14.06.2011 lubatud turustada ja kasutada määruse

1107/2009 kohaselt Eestis turule lubatud taimekaitsevahendeid, mis on kantud taimekaitse-

vahendite registrisse. Taimekaitsevahendi turule lubamiseks peab taotleja esitama PA-le

üksikasjaliku teabe selle koostise (teave on konfidentsiaalne) ja omaduste kohta. PA lubab

turule üksnes kindla koostisega taimekaitsevahendi, mille puhul on katsetega tõendatud ja

kindlaks tehtud, et see on ohutu inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale ning efektiivne

kahjustajate tõrjumiseks.

2) Taimekaitsevahendi koostise detailsetele andmetele on ligipääs lisaks PA-le üksnes turule

lubamise loa taotlejal ehk loa valdajal. See tähendab, et kui tegu on näiteks Syngenta tootega

Topas 100 EC, siis saab vaid Syngenta tagada, et toode vastab taimekaitsevahendi

registreerimistingimustele ja koostisele ning omab deklareeritud mõju selle kasutamisel. Seega

juhul kui turustatakse sama või sarnase kaubandusliku nimega toodet, kuid selle turule lubamise

loa valdaja ei ole Syngenta, siis ei ole tegu Eestis registreeritud taimekaitsevahendiga, sest selle

koostisele omased bioloogilised, keemilised ja füüsikalised omadused ei ole garanteeritud. Küll

viitab taimekaitsevahendite nimetuste näiline sarnasus võimalusele, et tegemist võib olla ka

võltsitud- või piraat-taimekaitsevahendite turustamise sooviga, kus analoogselt patenteeritud

kaubamärkidega muudetakse vähesel määral toote nimetust, eeldades, et ostja ei pruugi kõiki

asjaolusid teada, samal ajal taimekaitsevahendi ohutust ja oodatud toimet tagamata.

3) Taimekaitsevahendite turustajana peab kaebaja täitma TaimKS ja määruse 1107/2009

nõudeid taimekaitsevahendite turustamisele. Kuna kontrollitud turustuskohas olevad tooted ei

olnud Eestis registreeritud, on nende Eesti territooriumil taimekaitsevahendina turustamine ja

igasugune, sh oma tarbeks, kasutamine keelatud. Kaebaja väitega, et ta kasutab taimekaitse-

vahendeid vaid oma tarbeks, on vastuolus nende müümise tuvastamine. Samas tunnistab ta

sellega selgelt, et rikub lisaks taimekaitsevahendite turustamise nõuetele ka nende kasutamise

nõudeid. Sealjuures kaebaja esindaja allkirjastas kontrollprotokolli ega esitanud kontrolli käigus

tuvastatu osas mingeid vastuväiteid.

4) TaimKS § 1 lg 1 kohaselt sätestab TaimKS taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele

esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele

ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve

teostamise alused ja ulatuse. Kaebaja turustuskohas müüdavad taimekaitsevahendid ei vastanud

õigusaktide nõuetele, kuna need ei ole nõuetekohaselt turule lubatud. Kui taimekaitsevahendi

kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust ei ole EL-s kehtestatud turule lubamise rangete eeskirjade

kohaselt hinnatud, võib see kahjustada nii kasvatatavaid kultuure kui selle kasutajat. Seega ei

ole taoliste taimekaitsevahendite puhul inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge

tase tagatud ning nende kasutamine ei ole ohutu.

5) Vaidlustatud ettekirjutusega kaebajale pandud kohustused on proportsionaalsed ja

vastavuses kontrolli käigus tuvastatud korrarikkumise iseloomuga ning on oma olemuselt

optimaalsed ja kohased meetmed tagamaks korrarikkumise lõpetamine kaebaja poolt.

6) Lisaks eelnevale tegi PA 19.03.2019 (järel)kontrolli, milles tuvastas, et kaebaja on

20.02.2019 protokollis kirjeldatud taimekaitsevahendid turustamiselt kõrvaldanud. Kaebaja

väitis, et enne ettekirjutuse saamist tagastas ta kõnesolevad taimekaitsevahendid Venemaale

ning võib esitada selle kohta tõendava dokumendi. Sellist dokumenti ei ole kaebaja aga PA-le

esitanud.

3-19-463

4(6)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et Aiapidajate Klubi kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane. Kohus nõustub vaidlustatud ettekirjutuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid täismahus üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebusele

vastuseks märgib kohus järgmist.

7. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja kasutab 20.02.2019 taimekaitsevahendite turustamise

kontrolli protokollis nr KP_1902844 ja vaidlusaluses ettekirjutuses nimetatud taimekaitse-

vahendeid oma tarbeks (oma aias) ning tema hinnangul ei ole selline tegevus keelatud. Samas

on vastustaja seisukohal, et kaebaja pakkus kõnesolevaid taimekaitsevahendeid müügiks, s.t

tegeles taimekaitsevahendite turustamisega ning ka vaidlusaluse ettekirjutusega on kaebajat

kohustatud peatama kõnesolevate taimekaitsevahendite turustamine.

Eelnevast tulenevalt seisneb vaidlus poolte vahel selles, kas kaebaja turustas 20.02.2019

protokollis ja vaidlusaluses ettekirjutuses nimetatud taimekaitsevahendeid (s.t kas kaebajat saab

pidada taimekaitsevahendite turustajaks) ning kas sellest tulenevalt nõudis PA õigustatult oma

25.02.2019 ettekirjutusega kaebajalt tema tegevukohas müügil olnud taimekaitsevahendite

turustamise peatamist ning ettekirjutuses välja toodud taimekaitsevahendite üleandmist ohtlike

jäätmete kogumiskohta ja sellekohase dokumendi esitamist PA-le.

8. Taimekaitsevahendite turulelaskmist, turustamist ja kasutamist reguleerib TaimKS ning

Euroopa Liidu (EL) otsekohalduvad õigusaktid: määrus 1107/2009 ning määrus 547/2011.

9. Taimekaitsevahendi turustaja mõiste on sätestatud TaimKS § 76 lg-s 3. Nimetatud sätte

kohaselt on taimekaitsevahendi turustaja TaimKS tähenduses füüsiline või juriidiline isik, sh

hulgimüüja, jaemüüja, edasimüüja ja tarnija, kes laseb taimekaitsevahendi turule. Seega on

nimetatud mõistega hõlmatud kõik isikud, kes lasevad turule taimekaitsevahendi.

Määruse 1107/2009 art 3 p 9 sätestab, et taimekaitsevahendi turulelaskmine tähendab taime-

kaitsevahendi valdamist ühenduse territooriumil müümise eesmärgil, kaasa arvatud müügiks

või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmiseks pakkumine, samuti selle müüki, levitamist või

muul viisil üleandmist, aga mitte tagastamist eelmisele müüjale. Vabasse ringlusse laskmine

ühenduse territooriumil on samaväärne turulelaskmisega sama määruse tähenduses.

Seega tähendab taimekaitsevahendi turulelaskmine sisuliselt taimekaitsevahendite mistahes

viisil vabasse ringlusse laskmist, sh taimekaitsevahendite levitamist / üleandmist / müüki.

10. Vastustaja tegi 20.02.2019 kontrollkäigu kaebaja aadressile Tuha 3, Tallinn, mille käigus

tuvastas, et kaebaja müüb taimekaitsevahendite registrisse kandmata taimekaitsevahendeid.

Nimetatud asjaolu on vastustaja fikseerinud taimekaitsevahendite turustamise kontrolli

protokollis nr KP_1902844. Kohus andis kaebajale 14.03.2019 ja 12.06.2019 määrustega

võimaluse kaebuse täiendavaks põhjendamiseks, sh vaielda vastu PA seisukohale, mille

kohaselt kaebaja müüs 20.02.2019 enda tegevuskohas taimekaitsevahendite registrisse

kandmata taimekaitsevahendeid. Kaebaja jättis sellekohase (täiendava) selgituse esitamata.

Lisaks on vastustaja 26.04.2019 kohtule esitanud vastustaja ametniku poolt 20.02.2019 tehtud

fotod (tl 35-36) kaebaja aadressil müügil olnud taimekaitsevahenditest, millistelt nähtuvad

venekeelsete märgistustega taimekaitsevahendid koos hinnasiltidega. Nimetatud fotodelt

väljaloetavate taimekaitsevahendite nimetused ühtivad nii protokollis nr KP_1902844 kui ka

vaidlusaluses ettekirjutuses välja toodud taimekaitsevahendite nimetustega.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et kaebaja müüs (turustas)

enda aadressil Tuha 3, Tallinn protokollis nr KP_1902844 ja vaidlustatud ettekirjutuses

nimetatud taimekaitsevahendeid ega kasutanud neid üksnes oma tarbeks. Üksnes kaebuses

3-19-463

5(6)

esitatud paljasõnaline väide taimekaitsevahendite oma tarbeks kasutamise kohta ei sea kohtu

hinnangul kahtluse alla vastustaja protokollis nr KP_1902844 ja vaidlustatud ettekirjutuses

tuvastatud / fikseeritud asjaolu taimekaitsevahendite müümise (turustamise) kohta. Seega saab

kaebajat TaimKS § 76 lg 3 alusel pidada taimekaitsevahendite turustajaks.

12. TaimKS § 62 lg 1 sätestab, et taimekaitsevahendi võib Eestis turule lasta, kui selle kohta

on antud taimekaitsevahendi luba määruse 1107/2009 kohaselt. Määruse 1107/2009 art 3 p 10

sätestab, et taimekaitsevahendi luba on haldusakt, millega liikmesriigi pädev asutus lubab

taimekaitsevahendi asjaomase liikmesriigi territooriumil turule lasta. Määruse 1107/2009 art 28

lg 1 kohaselt ei lasta taimekaitsevahendit turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei ole

selleks kooskõlas sama määrusega luba andnud.

TaimKS § 62 lg 2 kohaselt ei pea taimekaitsevahendi luba olema määruse 1107/2009 art 28

lg-s 2 nimetatud juhtudel. Määruse 1107/2009 art 28 lg 2 kohaselt on nimetatud juhtudeks: a)

ainult ühte või mitut põhiainet sisaldavate vahendite kasutamine; b) taimekaitsevahendite

turulelaskmine ja kasutamine teadus- ja arendustegevuse eesmärgil vastavalt art-le 54; c) teises

liikmesriigis kasutamiseks ette nähtud taimekaitsevahendi tootmine, ladustamine või

transportimine, tingimusel et vahendile on selles liikmesriigis luba antud ning liikmesriik, kus

seda toodetakse, ladustatakse või transporditakse, on kehtestanud kontrollinõuded tagamaks, et

seda taimekaitsevahendit tema territooriumil ei kasutata; d) kolmandas riigis kasutamiseks ette

nähtud taimekaitsevahendi tootmine, ladustamine või transportimine, tingimusel et liikmesriik,

kus seda toodetakse, ladustatakse või transporditakse, on kehtestanud kontrollinõuded

tagamaks, et see taimekaitsevahend viiakse tema territooriumilt välja; e) sellise

taimekaitsevahendi turulelaskmine ja kasutamine, millele on välja antud paralleelse kaubanduse

luba vastavalt art-le 52.

Taimekaitsevahendite märgistamise kohta sätestab TaimKS § 74 lg 2, et see peab vastama

määruses 547/2011 ning teistes asjakohastes EL õigusaktides sätestatud nõuetele. Määruse

547/2011 art 1 kohaselt peab taimekaitsevahendite märgistus olema kooskõlas selle I lisas

sätestatud nõuetega. Lisa I sätestab mh, et taimekaitsevahendite pakenditel peab olema selgelt

ja kustutamatult teave taimekaitsevahendi kaubandusliku nimetuse või tootenimetuse kohta (a),

loa omaniku nimi ja aadress, taimekaitsevahendi loa number (b), iga toimeaine kontsentratsioon

(d), samuti taimekaitsevahendi netokogus (e).

TaimKS § 77 lg 3 kohaselt esitab taimekaitsevahendi turustaja enne turustamise alustamist

PA-le taotluse hoiu- ja turustuskoha kandmiseks taimekaitsevahendite registrisse.

Taimekaitsevahendite registri põhimääruse § 7 lg 2 p-d 1, 4 ja 13 sätestavad, et taimekaitse-

vahendi kohta kantakse registrisse nimetus, turule lubamise otsuse number, turule lubamise

kuupäev ja turule lubamise tähtaeg ning andmed pakendi tüübi ja suuruse kohta.

Eelviidatud sätted näevad kohtu hinnangul selgelt ette, et üldjuhul võib taimekaitsevahendi

turule lasta üksnes juhul, kui selleks on pädev asutus andnud taimekaitsevahendi loa. Samuti

peavad andmed nii taimekaitsevahendite (sh andmed taimekaitsevahendite pakendite tüübi ja

suuruse kohta) kui ka taimekaitsevahendite turustaja hoiu- ja turustuskoha kohta olema kantud

taimekaitsevahendite registrisse.

13. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja aadressilt Tuha 3, Tallinn

20.02.2019 müügilt leitud 29 taimekaitsevahendit ei ole kantud taimekaitsevahendite

registrisse, need ei oma Eestis turustamise luba ning nendest 4 taimekaitsevahendit, mis on küll

näiliselt sarnased Eestis turule lastud taimekaitsevahendite nimetustega (Topas 100 EC, Actara

25 WG, Score 250 EC, Chorus 50 WG) ei vasta nende turule lubamise loas määratud

tingimustele. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebaja aadress Tuha 3, Tallinn ei ole

kantud taimekaitsevahendite registrisse. Kohtule ei ole praegusel juhul ka äratuntav, et tegemist

3-19-463

6(6)

oleks TaimKS § 62 lg-s 2 ja määruse 1107/2009 art 28 lg-s 2 nimetatud juhuga, mil ei ole vaja

taimekaitsevahendi luba. Ka poolte vahel ei ole selles küsimuses vaidlust tõusetunud. Seega

saab järeldada, et kõnesolevate taimekaitsevahendite turustamine on keelatud ning vastustaja

on vaidlusaluse ettekirjutusega õiguspäraselt nõudnud kõnesolevate taimekaitsevahendite

turustamise lõpetamist ja nende üleandmist ohtlike jäätmete kogumiskohta (sh sellekohase

dokumendi esitamist vastustajale).

14. Kaebaja hinnangul ei ole Eestis reguleeritud taimekaitsevahendite kasutamine, samuti ei

ole registreerimata taimekaitsevahendite kasutamine oma tarbeks keelatud ning ka vastustaja

20.02.2019 protokollis on märgitud, et tegemist pole professionaalsetele kasutajatele mõeldud

taimekaitsevahenditega. Selliselt rikub vastustaja kaebaja hinnangul PS §-i 19.

Kohtu hinnangul ei mõjuta eelviidatud väited vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasust. Nagu

kohus eelnevalt selgitas, siis puudutab vaidlusalune ettekirjutus kõnesolevate taimekaitse-

vahendite turustamist, mitte nende kasutamist, ning praegusel juhul on kohtu hinnangul

piisavalt tõendatud asjaolu, et kaebaja müüs (turustas) vaidlustatud ettekirjutuses nimetatud

taimekaitsevahendeid. Siinjuures ei oma tähtsust, kas kaebaja juures müügiks olnud

taimekaitsevahendid

olid

mõeldud

professionaalsetele

või

mitteprofessionaalsetele

kasutajatele. Mõlemale kasutajarühmale mõeldud taimekaitsevahendite turustamise jaoks on

üldjuhul vaja taimekaitsevahendi luba (vt ka määruse 1107/2009 art 31). TaimKS § 76 lg-d 1 ja

2 reguleerivad sealjuures täpsemalt, millist teavet tuleb turustajal erinevatele kasutajarühmadele

edastada. Kuna kohtu hinnangul on vastustaja vaidlusaluse ettekirjutuse tegemisel lähtunud

asjassepuutuvatest Eesti ja EL õigusaktidest, siis on ka kaebaja viide PS §-i 19 (õigus vabale

eneseteostusele) rikkumisele põhjendamatu.

Kohus lisab täiendavalt, et TaimKS §-s 78 on reguleeritud ka taimekaitsevahendite kasutamise

nõuded, mille lg 1 kohaselt tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas

määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel, arvestades head

taimekaitsetava. Seega on ka taimekaitsevahendite kasutamisele seatud piirangud.

15. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt jätab kohus kaebaja kaebuse rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik