2-17-284/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-284

Tsiviilasi

EM (endine M) hagi Luminor Bank AS (endine ärinimi

Aktsiaselts DNB Pank) ja Luminor Kindlustusmaakler

OÜ (endine ärinimi OÜ DNB Kindlustusmaakler) vastu

alusetult saadu tagastamiseks ning kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Luminor Bank AS apellatsioonkaebus 847,42 eurot

EM apellatsioonkaebus 2030,29 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Luminor Bank AS ja EM apellatsioonkaebused

Hageja: EM (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Urmas Volens ja Marika Oksaar

Kostja I: Luminor Bank AS (registrikood 11315936)

Kostja II: Luminor Kindlustusmaakler OÜ (registrikood

11588048),

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kaidi

Reiljan-Sihvart ja Kalev Saare

Menetluse liik

Istung 30.05.2019, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.10.2017 otsus osaliselt, osas, milles Luminor

Bank AS-ilt jäi EM kasuks välja mõistmata 69,3 eurot ja viivis, samuti

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning teha selles osas

uus otsus. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta Luminor Bank AS apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Rahuldada EM apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Kohtuotsuse kehtiva tervikresolutsiooni sõnastus on järgmine:

2(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

3.1. EM hagi Luminor Bank AS vastu rahuldada osaliselt. Jätta rahuldamata EM

hagi Luminor Kindlustusmaakler OÜ vastu.

3.2. Mõista Luminor Bank AS-ilt EM kasuks välja 69,3 eurot (kindlustusmakse

hüvitamine).

3.3. Mõista Luminor Bank AS-ilt EM kasuks välja viivis alates 05.10.2016

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 69,3

eurot kuni võla tasumiseni.

3.4. Mõista välja Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitis 720 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 14 eurot 80 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 720 euro

täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM

kasuks.

3.5. Mõista välja

Luminor Bank AS-lt 50 eurot (tasu kindlustusleppe

lõpetamisel), sissenõutavaks muutunud viivis 1 euro 2 senti ja viivis 7. jaanuarist

2017 kuni 50 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM

kasuks.

3.6. Jätta rahuldamata EM haginõue Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitise

1507 euro 50 sendi ja sellelt viivise saamiseks (kohtueelsed õigusabikulud), 7,92

eurot ja sellelt viivise saamiseks (kindlustusmakse hüvitamine) ning solidaarselt

Luminor Bank AS-ilt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt 259,95 euro ja sellelt

viivise saamiseks (maakleritasu).

3.7. Jätta poolte menetluskulud maa-, ringkonna ja Riigikohtus nende endi

kanda.

3.8. Jätta rahuldamata hageja 14.06.2019 esitatud taotlus nõuda välja

täiendavaid tõendeid.

3.9. Rahuldada kostjate taotlus ja võtta asja materjalide juurde 03.06.2019

menetlusdokumendiga esitatud tõendid.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. EM esitas 06.01.2017 Harju Maakohtule hagi Luminor Bank AS ja Luminor

Kindlustusmaakler OÜ vastu ning palus kostjalt I välja mõista 2354,72 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 48,51 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni 2354,72

euro tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti palus hageja kostjatelt

solidaarselt välja mõista 259,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5,36 eurot ja viivise

alates hagi esitamisest kuni 259,95 euro tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda või alternatiivselt kostja I ja kostja II

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 08.04.2014 sõiduauto liisingulepingu.

Hageja täitis kostja I kodulehel taotluse tüüpvormi, kuhu märkis ristikesega, et soovib

liiklus- ja kaskokindlustuse pakkumist kostjalt II. Liisingulepingu sõlmimiseks edastas

3(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

kostja

I

hagejale

digikonteineri,

kuhu

oli

lisatud

tüüpdokument

pealkirjaga

„Liisingulepingu nr 307499 lisa. Kindlustuslepe“. Kostja I ei juhtinud hageja tähelepanu

asjaolule, et juba allkirjastatud digikonteinerisse on lisatud mõni uus lisakokkulepe. Pooled

nimetatud lepingut täitma ei asunud.

3. Kostja I või kostja II saatis 10.03.2016 hagejale järgmise kindlustusperioodi

kindlustuspakkumise nr 97273. Kostja II pakutud odavaim pakkumine oli 884,10 eurot,

kuid hageja sai Seesam Insurance AS-lt pakkumuse hinnaga 681,33 eurot. Hageja vastas

pakkumusele 17.03.2016, et sõlmib kaskokindlustuse lepingu otse kindlustusandjaga ja

sõlmis selle perioodiks 09.04.2016-08.04.2017. Seesam Insurance AS edastas 08.04.2016

kostjale I kindlustussertifikaadi. Kostja I saatis 03.05.2016 hagejale arve 77,22 euro

maksmiseks kindlustuse eest perioodil 16.04.2016-15.05.2016. Hageja ei aktsepteerinud

kindlustuspakkumust nr 97273 ega andnud kostjatele volitust nimetatud pakkumise alusel

hageja nimel kindlustuslepingu sõlmimiseks. Hageja võttis volitused hiljemalt 03.04.2016

kirjaga tagasi. Kostjal I ei ole alust nõuda esindusõiguseta tehtud tühise kindlustuslepingu

eest kindlustusmakse tasumist. Hagejal nõuab alusetult tasutud 77,22 eurot tagasi.

4. Kostja I nõudmisel allkirjastas hageja tüüpdokumendi „Liisingulepingu nr 307499

lisakokkulepe. Kindlustusleppe lõpetamise akt“ ja tasus 50 eurot kindlustusleppe

lõpetamise eest. Hageja ei teadnud kindlustusleppe olemasolust ega selle sisust ja selle

lõpetamise vajadus oli hagejale üllatuslik. Pooled ei ole 50 euro tasumise kohustuses kokku

leppinud, vaid see tuleneb hinnakirjast. Tegemist ei ole teenusega ja liisinguvõtja soovist ei

kaasne kostjale I lisasooritusi. Hageja ei andnud kogu liisinguperioodiks liisingueseme

kindlustamise kohustust liisinguandjale ja selle eraldi lõpetamine ei olnud vajalik.

Tüüptingimused,

mis

annavad

kindlustuslepingute

sõlmimise

ainuõiguse

kogu

liisinguperioodiks kostjale II ja/või kostjale I on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ning

tühised. Hinnakiri ei ole lepingu osaks ja isegi kui oleks, siis on see tühine, kuna volituse

tagasivõtmise eest tasu võtmine muudab selle õiguse illusoorseks. Kindlustuspakkumuses

ei mainitud, et volituse tühistamine on tasuline. Alus tasu küsimiseks puudus. Hageja nõuab

alusetult tasutud 50 euro tagastamist.

5. Hagejale ei ole maakleriteenust osutatud ja tal on õigus tagasi nõuda tasutud 259,95 eurot.

Kostja I tegi kindlustuspakkumuses nr 58035 ettepaneku lepingu sõlmimiseks AAS

Gjensidige Baltic Eesti filiaaliga. Hageja seda pakkumist ei aktsepteerinud, vaid leping

sõlmiti ERGO-ga. Seega ei sõlmitud kindlustuslepinguid kostja II soovituse alusel ega

kostjate tegevuse tulemusel. Järelikult ei ole kostjatel õigust saada maakleritasu

kaskokindlustuse

lepingute

vahendamise

eest.

Kindlustusleppe

kohaselt

on

kindlustusmaakler liisinguandja kindlustusnõustaja. Hageja ei pea tasuma kostja I

kindlustusküsimuste nõustamise eest. Kuna suhetes kindlustusmaakleriga esindab hagejat

kostja I, siis on kostja II kaasamine kindlustuslepingu sõlmimise protsessi formaalne. Kui

kindlustusvõtja ise maakleriga kokku ei puutu, siis kogu maakleriteenuse olemuseks olevast

nõustamisteenusest jäetakse kindlustusvõtja ilma. Tüüptingimus, mis jätab tarbija kanda

liisinguandja huvides tegutseva kindlustusmaakleri tasud, on ebamõistlikult kahjustav ja

tühine. Maaklerileping on tühistatud, kuna hageja esitas kostjatele 04.10.2016

tühistamisavalduse.

6. Maaklerileping on tühine, kuna see on sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Kostja I soovib

siduda hageja kostjaga II ja koguda hagejalt maakleritasu, kuid maakleriteenust mitte

osutada. Kui kostja I oleks suhete tegelikku olemust hagejale selgitanud, siis ei oleks hageja

kostjate vahendusel kindlustuslepinguid sõlminud. Kostjad viisid hageja tahtlikult

eksimusse ja maaklerileping sõlmiti eksimuse mõjul. Pank rikkus lepingueelseid ja

lepingulisi kohustusi, head kaubandustava ning meelitas ebaausaid kauplemisvõtteid

kasutades hagejat sõlmima enda ja/või enda tütarettevõttega maaklerilepingut. Hageja ei

4(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

saanud kuni maini 2016 aru, et on sõlminud maaklerilepingu. Eeltoodu on vastuolus

kohustusega tagada tarbijale teenuse osutamise läbipaistvus teenuste sisu, selle

hinnastamise ja ärilise eesmärgi osas. Hagejale loodi mulje, et tal on võimalik saada kostjat

II

kasutades

lihtsamalt

kindlustuspakkumisi.

Edastamata

jäi

informatsioon,

et

kindlustuspakkumuste saamiseks nõusoleku andmisega kohustub hageja kostja II kaudu

kindlustuslepinguid sõlmima ja tal puudub õigus sõlmida kindlustuslepingut otse

kindlustusseltsiga. Hagejat ei teavitatud, et kostja II saab vahendustasu 7-38,7%

kindlustusmakse summast. Vahendustasu võib olla suurem, kui liisinguintressimakse.

Hagejale ei selgitatud, mis teenuseid tal on õigus selle tasu eest saada ja mis kasu hageja

kostja II tegevusest saab.

7. Kostjad tegutsevad huvide konfliktis. Kindlustusmaakleri kliendiks on kindlustusvõtja.

Kostja II ei ole täitnud käsundisaaja kohustusi. Kostja II on kostja I kindlustusnõustaja,

sisuliselt kostja I kindlustusosakond. Kostja II on end hagejale kindlustusmaaklerina

esitledes toiminud huvide konfliktis. Kostja I esindas hagejat suhetes kostjaga II ja suhetes

hagejaga kostjat II. Kostja I täitis ülesandeid, mida võib seaduse kohaselt osutada vaid

kindlustusmaakler. Kostjad püüdsid jätta muljet, et selline tegevus on lubatud. Pank on

eelduslikult rikkunud esindussuhet. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on valitud pakutud

kindlustusseltsid. Kõiki Eesti turul tegutsevaid seltse kostja II pakkunud ei ole. Hageja ei

ole kostjaga II tasus, selle suuruses ega arvestuspõhimõtetes kokku leppinud. Need

tingimused leppis kostja II kokku kindlustusseltsidega. Selline praktika on seadusega

vastuolus ja väljendab kostja II huvide konflikti ja seab kahtluse, kas kostja II tegutses

lähtuvalt hageja või iseenda huvist. Asjaolu, et tasu maksab kindlustusvõtja, tasu suurus ja

tasu sisaldumine kindlustusmakses, on esitatud keskmisele tarbijale arusaamatult. Kostjal II

on suhetes hagejaga ainuõigus määrata kostja II poolt saadava tasu suurus. See on

ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus.

8. Hagejal on õigus saada kostjalt I kahjuhüvitist 2227,50 eurot. Kuna kostjate poolt esitatud

selgitused kindlustusleppe, kindlustusmaksete ja kindlustusleppe lõpetamise tasu osas olid

ebapiisavad ja vastuolulised ning kostjate rollid ja suhted arusaamatud, pöördus hageja

advokaadi poole. Hageja kandis kohtueelse nõustamise, nõudekirja koostamise ja

esitamisega kulusid 2227,50 eurot.

9. Kostjatelt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis alates otsuse

tegemisest kuni raha tasumiseni seadusjärgses määras.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Kostja I ja hageja sõlmisid 08.04.2014 liisingulepingu nr 307499. Hageja kinnitas

liisingulepingut allkirjastades, et ta on tutvunud liisingulepingu ja selle osadega, need on

läbi räägitud, ta on nendest aru saanud, need vastavad tema tegelikule tahtele ning ta on

nõus liisingulepingut nendel tingimustel täitma. Samuti ta kinnitas, et on tutvunud

liisingulepingu üldtingimustega liisinguandja asukohas või liisinguandja kodulehel.

Kindlustuslepingu sõlmimise kohustus esitati tarbijakrediidi teabelehel.

12. Koos liisingulepinguga allkirjastas hageja kindlustusleppe kostjaga I, milles pooled leppisid

kokku, et kostja I sõlmib hageja esindajana kindlustuslepingu kostja II vahendusel. Sellega

võttis kostja I kohustuse täita liisingulepingu lõpuni kohustust liisinguese kindlustada.

Kindlustusleppe kohaselt on võimalik kindlustusleping lõpetada kostja I nõusolekul,

esitades kirjaliku avalduse. Hageja väited, et ta ei olnud teadlik või ei saanud aru, millised

dokumendid talle allkirjastamiseks edastati, on alusetud. Hageja täitis lepingust ja

5(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

kindlustusleppest tulenevaid kohustusi kuni märtsini 2016 ehk kahe aasta vältel ja oli

teadlik oma kohustustest.

13. Kuna hageja avaldas liisingutaotlusel soovi saada kindlustuse pakkumisi nii kasko- kui ka

liikluskindlustuse

osas

kostjalt

II,

esitas

kostja

I

kostja

II

nimel

hagejale

kindlustuspakkumuse nr 58035. Selles on välja toodud kindlustusseltside poolt kostjale II

tasutavad komisjonitasud ja muud olulised asjaolud. Kindlustusleping sõlmiti ERGO

Insurance

SE-ga

kindlustusleppe

alusel

kostja

II

vahendusel.

Liisingueseme

kindlustuskohustuse täitis hageja eest kostja I.

14. Kui hageja teatas 17.03.2016, et soovib sõlmida kaskokindlustuse otse kindlustusandjaga,

siis juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et kindlustuslepe tuleb lõpetada ja see maksab

50 eurot. Tasu nõuti, kuna liisingulepingu kindlustustingimused muutuvad. Kindlustusleppe

lõpetamiseks oli vajalik poolte kokkulepe ja vastavalt liisingulepingus kokkulepitule on see

tasuline. Seega ei ole hageja nõue 50 euro tagastamiseks põhjendatud.

15. Kindlustusleppe lõpetamise kokkuleppe allkirjastasid pooled 06.05.2016. Kuni nimetatud

kuupäevani pidi hageja liisingueseme kindlustama ja tasuma kindlustusmakseid kostja I

vahendusel. Kostja I tagastas 28.07.2016 enamtasutud kaskokindlustuse eest 7,92 eurot,

mistõttu hageja nõue nimetatud summa tagastamiseks on alusetu. Samuti puudub alus

kindlustusmakse tagastamiseks ja viiviste tasumiseks perioodi 09.04.2016-06.05.2016 eest,

kuna kindlustuslepe oli siis kehtiv.

16. Hageja väited kindlustusleppe või selle lõpetamise akti sõlmimisest eksimuse või pettuse

mõjul on alusetud ja tõendamata. Hageja tasus liisingumakseid 2 aasta vältel ja kostja I

täitis hageja kindlustamiskohustust. Hageja pidi olema teadlik, et ta andis kindlustamise

kohustuse üle kostjale I. Vastasel juhul oleks hagejal olnud kohustus liisinguese ise

kindlustada ja esitada seda tõendavad dokumendid, mida hageja aga ei teinud.

17. Hageja

tagasinõue

komisjonitasude

osas

on

alusetu.

Komisjonitasu

maksab

kindlustusmaaklerile

kindlustusandja,

millest

kostja

II

teavitas

hagejat

ka

kindlustuspakkumisel. Seega puudub hagejal alus nõuda selle tagastamist.

18. Hageja kahjunõue 2227,50 eurot on alusetu. Arvestades vaidluse keerukust ja nõuete

suurust, on põhjendamatu kanda õigusabikulusid, mis ületavad mitmekümnekordselt

vaidlusaluste nõuete summat. Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud, vaid on käitunud

vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkulepetele. Hagejal oli võimalik vältida kahju tekkimist,

täites lepinguid ja selle alusel sõlmitud kokkuleppeid nõuetekohaselt.

Esimese astme kohtu otsus

19. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 770 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 15,82 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni

770 euro tasumiseni seadusjärgses määras. Hagi kostja II vastu jättis kohus rahuldamata,

samuti muud nõuded kostja I vastu. Menetluskulud jättis kohus 70% ulatuses hageja kanda

ja 30% ulatuses kostja I kanda, mõistis hageja kasuks kostjalt I välja menetluskulude

hüvitamiseks 325,50 eurot ja kohustas kostjat I maksma menetluskuludelt viivist seaduses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

20. Vaidlust ei ole järgnevate asjaolude üle: hageja sõlmis tarbijast liisinguvõtjana 08.04.2014

kostjaga I kui liisinguandjaga liisingulepingu nr 307499 sõiduauto ostu finantseerimiseks;

hageja sõlmis perioodiks 09.04.2014 kuni 08.04.2016 kaskokindlustuse lepingu ERGO

Insurance SE-ga; hageja sõlmis perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017 kindlustuslepingu

Seesam Insurance AS-ga; kostja I esitas hagejale 03.05.2016 arve, mis hõlmas 77,22 eurost

kindlustusmakset perioodi 16.04-15.05.2016 eest; hageja tasus 03.05.2016 arve nr

6(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

SI1905645; kostja I esitas 04.05.2016 hagejale arve 50 euro tasumiseks selgitusega

„Kindlustusleppe nr 307499 lõpetamine“; hageja allkirjastas kostja I poolt ettevalmistatud

ja

hagejale

edastatud

dokumendi

„Liisingulepingu

nr

307499

lisakokkulepe.

Kindlustusleppe lõpetamise akt“ ning tasus 50 eurot selgitusega „Kindlustusleppe nr

307499 lõpetamine“; hageja tasus perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenuse

eest 259,95 eurot.

21. Pooled vaidlevad järgmiste põhiliste asjaolude üle: kas hageja on kostjaga I sõlminud

kindlustusleppe; kas hageja andis volituse kostjale I ja/või kostjale II hageja nimel

kindlustuslepingu sõlmimiseks perioodiks 09.04.2016 kuni 08.04.2017; kas kostjal I tekkis

õigus nõuda hagejalt kindlustusleppe lõpetamise eest tasu 50 eurot; kas tüüptingimus, mille

kohaselt on kostjal I õigus nõuda liisinguvõtjalt 50 euro tasumist kindlustusleppe

lõpetamise eest, on tühine; kas hageja sõlmis kostjaga II maaklerilepingu; kas kostja II on

hagejale perioodil 09.04.2014 kuni 08.04.2016 maakleriteenust osutanud; kas hageja kulud

2227,50 eurot kohtueelse õigusabiteenuse eest on põhjendatud.

22. Nõue kindlustusmakse 77,22 euro väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hageja allkirjastas

liisingulepingu nr 307499 koos lisadega, milleks on maksegraafik ja kindlustuslepe. Seega

sõlmiti poolte vahel kindlustuskokkulepe. Kindlustuslepingu tingimuse kohaselt sõlmib

liisingueseme kindlustuslepingu liisinguvõtja esindajana liisinguandja kindlustusmaakleri

vahendusel. Kindlustusleping on tähtajaline ja kehtib kuni liisingulepingu lõppemiseni.

Tingimuse näol on tegemist liisingulepingu tingimusega.

23. Liisingulepingute üldtingimuste p-dest 7.3. ja 7.6. nähtub, et läbirääkimisvõimalus on

liisinguvõtjal olemas seoses tingimusega, mille kohaselt kostja I esindab suhetes kostjaga II

hagejat ning suhetes hagejaga kostjat II, millega hageja nõustus. Hagejal oli valida

võimaluste vahel kindlustada ise liisitud sõiduk või lasta kindlustusleping sõlmida kostjal I.

Hageja oli teadlik üldtingimuste sisust. Liisingulepingus on märge, et liisinguvõtja on

tutvunud alates 01.09.2012 kehtestatud liisingulepingu üldtingimustega liisinguandja

asukohas või liisinguandja kodulehel. Hageja allkirjastas liisingulepingu, millest saab

järeldada, et ta on eelnevalt asjassepuutuvate tingimustega tutvunud. Lisaks avaldas hageja

ka ise tingimuse kokkuleppimiseks soovi, kuna hageja soovis saada liikluskindlustuse ja

kaskokindlustuse pakkumisi kostjalt II. Seega ei ole tegemist tüüptingimusega ja tingimuse

võimalikku tühisust ei pea hindama.

24. Hageja andis volituse kostjale I liisingueseme kindlustuslepingute sõlmimiseks kostja II

vahendusel. Kostjale I antud volitus kehtis kuni 06.05.2016. Konkreetse kindlustuslepingu

sõlmimine toimus hageja nõusolekul ja tema poolt valitud kindlustusandjaga. Hageja

volitus anti ainult konkreetse pakkumuse raames, mis ei mõjutanud ega muutnud

kindlustusleppes kostjale I antud üldist volitust.

25. AS (seejuures pole aru saada, kas kostja I või kostja II esindajana) edastas 10.03.2016

hagejale kindlustuspakkumuse järgnevaks kindlustusperioodiks. Hageja teatas 17.03.2016,

et soovib sõlmida kaskokindlustuse lepingu otse kindlustusandjaga. Hagejal tuli

kindlustuslepe lõpetada. Asjaolu, et hageja võis otsustada, kellega leping sõlmida, ei muuda

seda, et hagejal tuli kokkulepet täita ja lähtuda talle esitatud pakkumustes toodud

variantidest. Kui hageja soovinuks valida kindlustusandjat ilma kindlustusmaaklerita,

tulnuks hagejal kindlustuslepet muuta või see lõpetada. Hageja lõpetas kindlustusleppe

06.05.2016.

26. K M 03.04.2016 saadetud e-kirjaga ei võtnud hageja pangale antud volitust tagasi. Seega

oli perioodil 09.04.2016-06.05.2016 kostjal I õigus kostja II vahendusel sõlmida hageja

nimel kindlustusleping ja tegemist ei ole alusetult saadud tasuga. Seda ei muuda see, et

7(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

hageja sõlmis kindlustuslepingu Seesam Insurance AS-ga, kes edastas kostjale I

kindlustussertifikaadi.

27. Hagejal on õigus tagasi saada 50 eurot. Liisingulepingu osaks saanud hinnakiri sisaldab 50

euro tasumise kohustust kindlustusleppe lõpetamisel. Tegemist on tüüptingimusega. Viited

hinnakirjale sisalduvad lepingu mitmes punktis, järelikult on tüüptingimus siduv. Samuti on

see leitav kostja I kodulehelt. Liisingulepingu sõlmimisel kinnitas hageja enda teadlikkust

liisingulepingu üldtingimustest ja hinnakirjast. Tegemist on tarbijat ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusega. Õiguste ja kohustuste tasakaalu on hageja kahjuks oluliselt

rikutud. Liisinguvõtjal puudub võimalus ilma liisinguandjale tasu maksmata kasutada

soodsamat kindlustusandja pakkumist. Seega ei saa liisinguvõtja ilma tasu maksmata võtta

tagasi liisinguandjale antud volitust. Esindataval peab olema igal ajal õigus volitus tagasi

võtta ja see ei saa olla tasuline. Kostja I ei ole muude tingimustega seda ebasoodsat

olukorda leevendanud või tasakaalustanud. Tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

tehinguvabaduse põhimõttest. Liisinguleping kehtib muus osas ja kohaldub ilma vastava

hinnakirja osata.

28. Hageja nõue 259,95 euro tagastamiseks jääb rahuldamata. Hageja sõlmis maaklerilepingu.

Hageja oli teadlik maaklerilepingu sõlmimisest, kuna tasus ligi kahe aasta vältel kostja I

esitatud arvete alusel kindlustusmakseid ja ei kindlustanud liisingueset ise. Hageja pidi

olema teadlik, et kindlustuslepingute sõlmimine toimub kindlustusmaakleri vahendusel,

mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses. Seda ei muuda see, et hageja pidi enne

kindlustuslepingu sõlmimist andma selleks eraldi volituse. Hageja hilisematest

pretensioonidest ei saa teha järeldust, et kindlustusleppe tingimustest oleks võinud valesti

aru saada. Lepingu sõlmimine ERGO Insurance SE-ga toimus kostja II vahendusel. Kostja

II on seega maakleriteenust osutanud ja tal on õigus tasule. Kostja I on üldtingimustele

liisingulepingus arusaadavalt viidanud ja hagejal oli võimalus nende sisust teada saada.

Tegemist ei ole sedavõrd ebatavalise tüüptingimusega, et mõistlikult võttes ei saaks seda

lepingu osaks lugeda. See on keskmisele tarbijale arusaadav ja tavapärane, igapäevaselt

kasutatav lepinguline suhe. Nimetatud tüüptingimus ei ole liisinguvõtjat ebamõistlikult

kahjustav ega tühine. Kostja I ei rikkunud tarbija lepingueelset teavitamiskohustust.

Alusetu rikastumise nõude esitamisel ei ole väide teavitamiskohustuse rikkumisest

asjakohane.

29. Hageja ei tõendanud, et ta tasus kostjale II kindlustuskomisjoni. Tõenditest ei nähtu, et

kindlustusmaksed oleks sisaldanud 15% suurust kindlustuskomisjoni. Seega ei ole

tõendatud 259,95 euro suuruse maakleritasu maksmine. Isegi kui hageja tasus kostjale II

maakleritasu, siis oli see põhjendatud. Kuna teada ei ole maakleritasude suurus, siis ei saa

hinnata tasu suuruse põhjendatust. Seetõttu jääb hindamata, kas tasus oli kokku lepitud ning

kas tüüptingimus, mis suhetes hagejaga annab kostjale II ainuõiguse määrata tema poolt

saadava maaklertasu suuruse, on tühine.

30. Kuna hageja ei selgitanud arusaadavalt, millist seost hageja nõuetega omab kostjate

võimalik huvide konflikti, siis jääb see väide tähelepanuta.

31. Kohtueelse menetluse kulude hüvitamise nõue on põhjendatud 720 euro ulatuses (koos

käibemaksuga) ja kostjal I tuleb nimetatud kulu hüvitada. Hagejale advokaadibüroo poolt

esitatud arvel märgitud AK poolt osutatud õigusteenus ei ole seotud hagejale õigusteenuse

osutamisega, kuna kostjale esitatud nõude allkirjastasid U. V ja M. O. Lepingute

võimalike tühisuste aluste välja selgitamiseks on juristi abi kasutamine vajalik. Arvestades

põhjendatud nõude suurust 50 eurot ei ole kulu 2227,50 eurot põhjendatud. Samas ei saa

lepingulise esindaja kulude põhjendatud ulatust piiritleda põhjendatud nõude ulatusega.

Põhjendatud ei ole 50 euro suuruse nõude esitamisel 8 leheküljelise nõudekirja koostamise

8(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

ajakulu 10 tundi ja 40 minutit. Mõistlik ei oleks kulutada rohkem kui 5 tundi. Lepingulise

esindaja tunnihind 165 eurot (ilma käibemaksuta) on keskmisest suurem. Tegemist ei olnud

keeruka õigusliku küsimusega, et oleks õigustatud keskmisest suurem tasu. Põhjendatud on

120 euro (ilma käibemaksuta) suurune tunnihind.

32. Kostjalt I on põhjendatud nõuda sissenõutavaks muutunud viivist 1,02 eurot alusetult

saadud 50 eurolt. Samuti on õigustatud nõuda viivist alates hagi esitamisest kuni 50 euro

täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Kostjalt I on põhjendatud nõuda sissenõutavaks

muutunud viivist 14,80 eurot kahjunõudelt 720 eurolt ja viivist alates hagi esitamisest kuni

720 euro täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Mõlemad nõuded muutusid

sissenõutavaks 05.10.2016, kuna hageja esitas 04.10.2016 kostjale I alusetu rikastumise ja

kahju hüvitamise nõuded.

Hageja apellatsioonkaebus

33. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha

uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohtu otsuse

resolutsiooni punktid 2, 3 ja 5.3 jätta muutmata.

34. Maakohtu seisukoht, et kuna hagejal oli võimalus kindlustuslepet mitte sõlmida, siis ei ole

kindlustusleppes sisalduvad tingimused tüüptingimused, on vastuolus seadusega. Samuti on

maakohtu seisukoht vastuoluline, kuna otsuse p-s 69 leiab maakohus, et tegemist on

tüüptingimusega. Lepingud saadeti hagejale kaaskirjaga: „saadan lepingud digitaalseks

allkirjastamiseks“. Seega hagejale ei antud valikuvõimalust ja kostja I ei väljendanud

läbirääkimisvalmidust.

35. Maakohus eksis tõendite igakülgse hindamise reegli vastu ja jõudis seetõttu ebaõigele

järeldusele. Maakohus luges põhjendamatult kindlustusleppe hageja ja kostja I vahelise

lepingulise suhte osaks. Kindlustuslepe on üllatuslik tüüpdokument, mille sõlmimiseks

hageja soovi ei avaldanud. Tüüptingimus, mis välistab liisingu või kindlustusvõtja õiguse

valida soodsaim pakkumine, on üllatuslik ega ole lepingu osaks ja see oleks tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ja tühine.

36. Hageja ei andnud üldist volitust, kuna vastasel juhul oleks puudunud vajadus uue volituse

küsimiseks. Hageja andis volituse konkreetse kindlustuspakkumise raames. Tegemist oli

tüüptingimusega. Maakohtu seisukoht, et hageja andis kostjale I üldise volituse, on ebaõige.

Arusaamatu on, milles üldine volitus seisnes. Kindlustusleppe tähtaegsus ei saa muuta ega

laiendada selles antud volitust. Kostja I ega kostja II ei sõlminud 10.03.2016

kindlustuslepingut nr 2556553/3 kindlustusleppes viidatud kindlustuspakkumus/avalduse nr

58035 alusel ega tingimustel.

37. Maakohus leidis õigesti, et igal isikul on õigus otsustada, keda ta enda esindajana tehingut

tegema volitab ja volitus tagasi võtta. Maakohus jättis tuvastamata, et hageja on volituse

tagasi võtnud. See rikkumine viis ebaõige otsuse tegemiseni. Hageja teavitas korduvalt, et

sõlmib kindlustuslepingu ise, millega ta võttis volituse tagasi. Maakohus omistas hageja

teavitustele vale õigusliku tähenduse. Hageja ei saanud enda tahet muud moodi väljendada,

kuna ta ei olnud teadlik väidetavast üldisest volitusest ega selle sisust. Kindlustusleppe

lõpetamise akti vormistamine viibis kostja I viivituse tõttu ega saa anda kostjale I

esindusõigust. Seega

puudus kostjatel volitus hageja nimel uueks perioodiks

kindlustuslepingu sõlmimiseks.

38. Isegi siis, kui kostjal I oleks olnud õigus sõlmida hageja nimel uueks perioodiks

kaskokindlustuse leping, oleks selle lepingu sõlmimine olukorras, kus üks kaskokindlustuse

9(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

leping on juba sõlmitud ja uus leping ei annaks liisinguvõtjale midagi juurde, vaid tooks

üksnes kaasa täiendavad kulud, vastuolus hea usu põhimõttega. Seega puudus kostjatel

volitus uue kaskokindlustuslepingu sõlmimiseks.

39. Kostja I ei selgitanud hagejale kindlustusleppe sisu ega seda, et kostja I kaudu

kindlustuslepingu sõlmimine ei ole kohustuslik, samuti seda, et tegemist on tasulise

teenusega. Kostja I tütarühingu kaudu hagejalt tasu kogumine on keelatud. Lisaks on

vastavad tüüptingimused tühised. Seega puudub kostjatel õigus saada tasu. Isegi, kui poolte

vahel oleks tekkinud maaklerisuhe, siis oli hageja eksimuses.

40. Kostjatel puudus hageja esindamise õigus ja seega ei saanud sõlmitud kindlustusleping olla

kehtiv ning kostjatel puudus õigus nõuda selle alusel kindlustusmakset ja selles sisalduvat

maakleritasu. Maakohus on tõendite ebapiisava hindamise ja materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tulemusel jõudnud esindusõiguse osas ekslikule järeldusele.

41. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja sooviks oli kindlustusleppe sõlmimine selliselt,

et kostja I esindab hagejat suhetes kostjaga II. Sellest, et hageja tegi taotlusel ristikese

lahtrisse „soovin kaskokindlustuse pakkumist OÜ-lt DNB Kindlustusmaakler“, ei saa

järeldada, et ta avaldas soovi või nõustus kindlustusleppe sõlmimisega ega tuletada tahet

volitada kedagi kolmandat enda nimel lepingut sõlmima. Ristike tähendab hageja kui

andmesubjekti nõusolekut, et kostja I edastab kostjale II teda puudutava info, et kostja II

saaks talle teha kindlustuspakkumusi. See ei sisaldunud kohustust sõlmida leping maakleri

vahendusel. Kindlustuslepe on oma sisult ja esitluslaadilt niivõrd ootamatu ja ebatavaline,

et hageja ei võinud tingimuse olemasolu liisingulepingus mõistlikkuse põhimõttest

lähtuvalt oodata. Kui maakohus oleks seda asjaolu arvestanud, oleks tulnud hagi rahuldada.

42. Kostjad on suhete struktuuri tegelikku sisu ja eesmärki hageja eest varjanud ning lülitanud

liisingulepingu sõlmimise protsessi erinevaid tüüptingimusi, et hagejale märkamatult jõuda

formaalse maaklerilepinguni. Kuna kindlustusleppe kohaselt on kindlustusmaakler

liisinguandja kindlustusnõustaja, siis ei saanud hageja mõista, et ta sõlmis maaklerilepingu

kolmanda isikuga. Kui hageja oleks teadnud, et kostja I asub hagejalt koguma maakleritasu,

mis on oma suuruselt võrreldav auto liisingulepingust tuleneva intressi maksmise kohustuse

summaga, ei oleks hageja sellist lepingut sõlminud. Tegemist ei ole tingimusega, mille

olemasolu võiks liisingulepingu sõlmimise puhul mõistlikult eeldada. Hageja on

võimalikud maaklerilepingud 04.10.2016 tühistanud.

43. Õigus tasu saada puudus, sest hagejale ei ole maakleriteenust osutatud. Kaskokindlustuse

lepinguid ei sõlmitud kostjate soovituse ega tegevuse tulemusel. Hageja väited, et kostjate

kasutatav praktika oli õigusvastane ja tüüptingimused, mille alusel selline konstruktsioon

loodi, ei ole lepingu osaks muutunud või on tühised, jättis maakohus hindamata ega

selgitanud, miks ta hageja väiteid ei käsitle.

44. Kindlustusleppe tingimus, mille kohaselt esindab kostja I samaaegselt tehingu mõlemat

poolt, rikub eelduslikult esindussuhet. Maakohtu seisukoht, et tegemist on tavapärase,

igapäevaselt kasutatava lepingulise suhtega, on ebaõige. Tüüptingimus, mis seda lubab, on

üllatuslik ega ole lepingu osaks ja see on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Liisinguvõtja

jääb ilma kindlustusmaaklerluse olemuseks olevast nõustamisest, kuid peab kandma

maakleriga seotud kulud.

45. Maakohtu seisukohad, et hageja väljendas kindlustusleppe allkirjastamisega tahet sõlmida

maaklerileping, hageja sõlmis maaklerilepingu ja hageja ei olnud maaklerilepingu

sõlmimisel eksimuses, on ebaõiged. Jääb ebaselgeks, millal kohtu hinnangul maaklerileping

sõlmiti ja kuidas see suhestub kindlustusleppega. Ilma nimetatud asjaolu tuvastamata ei

olnud maakohtul võimalik hinnata hageja eksimust või selle puudumist. Maakohtu otsuse

10(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

põhjendused ei ole selles osas jälgitavad. Raskused nimetatud asjaolu tuvastamisel

kinnitavad, et hageja oli eksimuses.

46. Ebaõige ja vastuolus eksimuse regulatsiooni sisuga on maakohtu seisukoht, et hageja pidi

alates kindlustusleppe sõlmimisest olema teadlik, et kindlustuslepingute sõlmimine toimub

kindlustusmaakleri vahendusel, mistõttu ei saanud hageja olla eksimuses. Otsuse tehing

teha või teha seda teatud tingimustel saab teha enne tehingu tegemist. Seega omab esmast

tähtsust lepingu sõlmimisele eelnev, mitte järgnev, nagu leidis ekslikult maakohus.

Kindlustusleppe sõlmimise fakt ei välista eksimust selle sõlmimisel. Asjakohatu on

maakohtu seisukoht, et kindlustusmaksete tasumise tõttu pidi hageja olema teadlik, et

kindlustusleppega andis ta kindlustamise kohustuse kindlustusleppes sätestatud tingimustel

kostjale I. Arusaamatuks jääb, mida mõtles maakohus „kindlustusleppes sätestatud

tingimuste“ all, kuna kindlustuslepe viitas volituse ulatuse osas vaid konkreetsele

kindlustuspakkumusele kehtivusega kuni 03.04.2014 ja edasiulatuvaid tingimusi kokku ei

lepitud.

47. Otsusest ei selgu, kas kindlustuslepe oli maaklerileping või sõlmiti maaklerileping eraldi.

Otsus ei ole selles osas seaduslik ega põhjendatud. Maakler ei olnud kindlustusleppe

pooleks ja seega ei saa seda käsitleda maaklerilepinguna. Eraldi maaklerilepingu sõlmimise

fakti maakohus ei tuvastanud. Kindlustuslepe ei muutunud hageja ja kostjate vahelise

lepingulise suhte osaks, kuna see on üllatuslik tüüptingimus. Selline tüüptingimus oleks

hageja suhtes ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Isegi, kui kindlustuslepe oleks kehtivalt

sõlmitud, on hageja selle eksimuse tõttu tühistanud. Maakohus leidis ekslikult, et

kindlustuslepe kehtib.

48. Hageja ei saanud aru, et ta sõlmis maaklerilepingu. Kohus ei ole enda vastupidist

seisukohta põhjendanud. Kohus jättis tähelepanuta kindlustusleppe täpsustuse, et

kindlustusleping sõlmitakse liisinguvõtja poolt kindlustuspakkumus/avaldusel nr 58035

märgitud kindlustusseltsiga ja märgitud kindlustamise tingimustel. Seega oleks iga

hagejaga

sarnane

isik

saanud

kindlustuslepet

mõista

vaid

kui

konkreetse

kindlustuspakkumuse ja selles oleva üheaastase kindlustusperioodiga piiratud kokkulepet.

Kindlustuslepet tuleb tõlgendada nii, nagu hagejaga sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel mõistma pidi.

49. Hagejale ei osutatud maakleriteenust. Maakohus ei tuvastanud, et ilma kostjate tegevuseta

ei oleks kindlustuslepinguid sõlmitud. Kindlustuspakkumust/avaldust nr 58035 hageja ei

aktsepteerinud ja selle alusel kindlustuslepingut kostja II soovitatud kindlustuspakkujaga

ei sõlmitud. Seega on tõendamata, et kindlustusleping sõlmiti kostja II tegevuse tulemusel.

Maakohus ei ole viidanud tõenditele, mis tõendaksid, et lepingu sõlmimine ERGO

Insurance

SE-ga

toimus

kostja

II

vahendusel.

Hagejale

saadeti

10.03.2015

kindlustuspakkumus/avaldus DNB nime alt, seega on ebaõige kohtu järeldus, et puudub

vaidlus selles, et nimetatud pakkumuse tegi kostja II. Kindlustusmaaklerlus ei piirdu vaid

pakkumuse tegemisega, vaid hõlmab endas oluliselt laiaulatuslikumaid kohustusi.

50. Kostjad said maakleritasu. Maakohtu otsus on vastuoluline ja ebaseaduslik, kuna

maakohus leiab samaaegselt, et hageja tasus maakleriteenuse eest 259,95 eurot ja et

ühestki tõendist ei nähtu seda, et tasutud kindlustusmaksed oleks sisaldanud 15% suurust

kindlustuskomisjoni makset. Tasu kogutakse kindlustusmaksete arvelt. Hageja tasutud

summast 15% oli maakleritasu ja 85% tasu kindlustusandjale. Kui tegemist ei ole

maaklerilepingu alusel saadud maakleritasuga, vaid kindlustusseltsi eraldiseisva

kohustusega, siis on kostjad hagejat petnud. Kui kostja II sai kindlustusandjalt tasu muu

lepingu alusel, siis ei ole tegemist maaklerlussuhtega hageja ja kostja II vahel ja enda

11(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

maaklerina esitlemine on tarbija tahtlik petmine. Saadu tuleks sel juhul alusetu

rikastumise sätete alusel välja anda.

51. Maakleritasu saamise õigus antud juhul puudus. Maakohus jättis hageja väited

maakleritasu kokkuleppe sisu ja selle kehtivuse osas analüüsimata. Hageja ei ole kostjaga

II tasus, selle suuruses ega arvestuspõhimõtetes kokku leppinud. Need tingimused on

kokku lepitud kindlustusseltsidega. Selline praktika on seadusega vastuolus, väljendab

kostja II huvide konflikti ja seab kahtluse alla, kas kostja II tegutses lähtuvalt hageja

huvidest või iseenda huvist lähtuvalt. Kostjal II on ainuõigus määrata enda poolt saadava

tasu suurus. See tüüptingimus on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Kostjad ei ole

täitnud kohustust teavitada klienti vahendustasu suurusest ja asjaolust, et tasu sisaldub

kindlustusvõtja poolt tasutavas kindlustusmakses. Hageja ei oleks nõustunud kostjatele

maksma 120-140 eurot aastas.

52. Hageja väited selles osas, et talle suhete tegelikku olemust ei selgitatud ja kostjatel oli

huvide konflikt, seonduvad väitega, et hageja viidi eksimusse. Kui kostja I ja/või kostja II

rikkus lepingueelset teavitamiskohustust ja viis hageja eksimusse ning hageja on lepingu

sel alusel tühistanud, siis on teavitamiskohustuse rikkumine asjakohane ka alusetu

rikastumise nõude puhul. Kohtu teistsugune seisukoht on ebaõige.

53. Maakohtu seisukoht on ebaõige, et õigusabikulude hindamisel tuleb lähtuda keskmisest

tunnihinnast. Osutatud õigusabi tunnihind on juhtumi spetsiifilisust ja keerukust

arvestades põhjendatud. Maakohus leidis ilma ühegi täiendava põhjenduseta, et

keskmiseks tunnihinnaks võib pidada 120 euro suurust tunnitasu. Maakohus rikkus otsuse

põhjendamise kohustust ja jättis tähelepanuta hageja viidatud kohtulahendid. Asjaolu, et

vaidlus puudutab väikseid summasid, ei tähenda, et hagejal ei ole õigust enda õigusi

kaitsta või kostjad enda kohustuste rikkumisest tulenevat vastutust ei kanna. Lähenemine,

et petame klienti väikeste summade kaupa, siis keegi ei hakka vaidlema, on lubamatu.

Maakohus vähendas hageja kahjunõuet põhjendamatult.

54. Hageja ei nõustu täielikult maakohtu otsuse põhjendustega 50 euro nõude osas. Maakohus

leidis ebaõigesti, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja I hinnakiri sisaldab kindlustusleppe

lõpetamisel 50 euro tasumise kohustust. Hageja ei tea, millisest hinnakirjast on jutt ja mis

on selle sisu. Kohus ei tuvastanud, et kostja viitas hinnakirjale piisaval määral, et saaks

järeldada, et tegemist on siduva tüüptingimusega ja et see on leitav kodulehel. Kohus jättis

tähelepanuta hageja väited ja tõendid, et kostjad viitasid erinevatele linkidele ja ei

tõendanud nende linkide sisu eri ajahetkedel. Kuivõrd kostja väited on tõendamata, oleks

kohus pidanud leidma, et hinnakiri ei ole lepingu osaks. Kuna kostjad viitasid hinnakirja

asukoha osas erinevatele veebilehtedele, on väited tutvumisvõimaluse kohta ebausutavad.

Viide tutvumisvõimalusele kostja I kodulehel on ebapiisav. Tarbija ei pea kogu kostja I

kodulehte läbi vaatama, et talle väidetavalt kohalduvat hinnakirja üles leida. Seega on

kohtu järeldus ekslik. Tüüptingimus, mis annab kostjale I ühepoolse õiguse kehtestada

täiendavaid tasusid, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Väidetav hinnakiri ei

ole lepingu osaks, kuna sellele ei ole lepingu sõlmimisel viidatud. Tüüptingimus, mis

annaks õiguse nõuda volituse tagasivõtmise eest tasu, on üllatuslik ja ei ole lepingu osaks.

Samuti oleks selline tingimus ebamõistlikult kahjustav ja tühine.

55. Ebaõige on maakohtu hinnang, et osaliselt ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja

poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg. Kahe tunniga ei ole võimalik hagiavaldust

valmis kirjutada ja selle lisasid komplekteerida. Hageja menetluskulude nimekirjas toodud

6 tundi (13 lk pikkuse) hagiavalduse koostamiseks ja 22 lisa komplekteerimiseks ning

markeerimiseks on absoluutne miinimum ning selle vähendamine kohtu poolt ilma

sisuliste põhjendusteta on alusetu. Ka hageja järgnevate menetlusdokumentide

12(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

koostamisele kulunud aeg on arvestades dokumentide mahtu ja sisu põhjendatud. Hageja

seisukohad ja vastused (sh kohtu nõuetele) ei korda varasemat ja ajakulu vähendamine on

põhjendamatu. Tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega. Hageja on esitanud 4 eri

nõuet, millest igaüks on seotud väga mitmete õiguslike küsimustega. Nõuete detailide

läbitöötamine ja positsiooni formuleerimine vajab aega. Hagi osalist rahuldamist ei tuleks

tunnihinna hindamisel arvestada. Hagi rahuldamise ulatusest oleneb menetluskulude

jaotus poolte vahel. Sama asjaolu arvestamine tunnitasu hindamisel viiks kulude topelt

vähendamiseni. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleks käesoleval juhul lugeda

põhjendatuks 120 euro suurust tunnihinda. Hageja põhjendused tunnitasu osas on

maakohus jätnud tähelepanuta.

Kostja I apellatsioonkaebus

56. Kostja I vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja ta palub teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

57. Maakohus rikkus otsuse tegemisel nii materiaal- kui ka menetlusõiguse norme, jättis välja

selgitamata olulised asjaolud ja hindas tõendeid ebaõigesti, mis viis ebaõige lahendi

tegemiseni.

58. Otsusest ei selgu, miks on pangal õigus nõuda liisinguvõtjalt 50 euro tasumist

kindlustusleppe lõpetamise eest, aga mitte liisingulepingu kindlustustingimuste muutmise

eest. Lepinguline tasu saab põhineda kokkuleppel ja kui kokkuleppes viidatakse

hinnakirjale, siis ka hinnakirjal. Pooled ei ole menetluses hinnakirja esitanud. Samas

tugines maakohus sellele hagi rahuldamisel. Otsus rajanes menetluses esitamata

dokumendile, mida kohus igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnata ei saanud.

59. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja tasutud 50 eurot on tasu kindlustusleppe

lõpetamise eest ja see kehtib mistahes liisingulepingu või selle lisa muutmisel või

lõpetamisel. Hinnakirja kohaselt on 50 euro suurune tasu ette nähtud liisingulepingu

kindlustustingimuste muutmise eest ja hinnakirja sõnastus ei jäta muudeks tõlgendusteks

ruumi. Meilivahetuse ja arvel märgitud selgituse põhjal ei saa määratleda arve õiguslikku

alust ega seda, millega seoses ja mille kohta arve esitati. Maakohus hindas tõendeid

ebaõigesti, kui leidis, et hageja tasus 50 eurot kindlustusleppe lõpetamise eest.

60. Kuivõrd kohus on hageja kohtueelse menetluse kulude väljamõistmisel lähtunud hageja

põhjendatud nõudest ja kostja I on selle vaidlustanud, on hageja eelnimetatud kulud

põhjendamatud ning need tuleb jätta hageja kanda.

Vastused apellatsioonkaebustele

61. Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

62. Hageja vaidleb kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja I kanda.

Menetluse edasine käik

63. Tallinna ringkonnakohus tühistas 23.10.2017 maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis

rahuldamata EM hagi Luminor Bank AS ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ vastu

solidaarselt 259,95 euro ning sellelt viivise väljamõistmiseks ja hagi Luminor Bank AS

vastu 77,22 euro ja sellelt viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotamise ja

väljamõistmise osas. Tegi tühistatud osas uus otsuse, millega hagi eelmärgitud nõuete osas

13(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

rahuldati ning jaotas ja mõistis välja menetluskulud teisiti. Muus osas jättis maakohtu

otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades ja muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Kohtuotsuse tervikresolutsiooni kohaselt mõisteti Luminor Bank AS-lt välja kahjuhüvitis

720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14,80 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni

720 euro täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM

kasuks, samuti 50 eurot (tasu kindlustusleppe lõpetamisel), sissenõutavaks muutunud

viivis 1,02 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 50 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras ning 77,22 eurot (kindlustusmakse), sissenõutavaks muutunud

viivis 1,57 eurot ja viivis alates 07.01.2017 kuni 77,22 euro täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras ja Luminor Bank AS-lt ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt

solidaarselt 259,95 eurot (maakleritasu), sissenõutavaks muutunud viivis 5,36 eurot ja

viivis alates 07.01.2017 kuni 259,95 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras. Jäeti rahuldamata hageja hagi Luminor bank AS-ilt kahjuhüvitise 1 507,50 euro ja

sellelet summalt viivise väljamõistmiseks.

64. Luminor Bank AS ja Luminor Kindlustusmaakler OÜ esitasid ringkonnakohtu otsusele

kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2018. a

otsuse tsiviilasjas nr 2-17-284 osas, milles mõisteti EM kasuks Luminor Bank AS-lt välja

kindlustusmakse 77 eurot 22 senti ja viivis sellelt ning solidaarselt Luminor Bank AS-lt ja

Luminor Kindlustusmaakler OÜ-lt maakleritasu 259 eurot 95 senti ja viivis sellelt, samuti

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saatis asja tühistatud osas Tallinna

Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Riigikohus tuvastas, et

kohtuotsus on jõustunud järgmises ulatuses:

1. Välja mõista Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitis 720 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

14 eurot 80 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 720 euro täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM kasuks.

2. Välja mõista Luminor Bank AS-lt 50 eurot (tasu kindlustusleppe lõpetamisel),

sissenõutavaks muutunud viivis 1 euro 2 senti ja viivis 7. jaanuarist 2017 kuni 50 euro täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras EM kasuks.

3. Jätta rahuldamata EM haginõue Luminor Bank AS-lt kahjuhüvitise 1507 euro 50 sendi ja

sellelt viivise saamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

65. Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osas, milles maakohus jättis hageja nõude kindlustusmakse 69,3 eurot ja

sellelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise osas. Maakohtu otsus on põhjendatud lõppjärelduses osas, milles

hageja maakleritasu ja sellelt arvestatud viivisenõue jäi rahuldamata, kuid muuta tuleb

osaliselt otsuse põhjendusi.

66. Asja materjalidest nähtub, et:

−hageja sõlmis tarbijast liisinguvõtjana 08. aprillil 2014 kostjaga I kui liisinguandjaga

liisingulepingu sõiduauto ostu finantseerimiseks;

- hageja täitis enne liisingulepingu sõlmimist kostja I kodulehel taotluse tüüpvormi, märkides,

et soovib liiklus- ja kaskokindlustuse pakkumust kostjalt II;

14(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

-koos liisingulepinguga allkirjastas hageja digitaalselt ka liisingulepingu lisaks oleva

kindlustusleppe (I kd, tlk 105);

- kostja II esitas hagejale kaskokindlustuse pakkumused 20. märtsil 2014, 10. märtsil 2015

märkides pakkumuste viimasel leheküljel hageja avalduse ja volituse, millega hageja volitas

kostjat I sõlmima kostja II vahendusel hageja nimel kasko- ja liikluskindlustuse lepingu

hageja osutatud kindlustusandjaga ning et volitus kehtib tühistamiseni;

- hageja sõlmis kostja I esindusel ajavahemikuks 09. aprill 2014 kuni 08. aprill 2016 auto

kaskokindlustuse lepingud ERGO-ga ning maksis kindlustuse eest kostjale I;

- kostja II esitas hagejale kaskokindlustuse pakkumuse 10. märtsil 2016 üheaastaseks

kindlustusperioodiks, 10. märtsi 2016. a kindlustuspakkumuse kaaskirjas on märgitud, et kui

hageja soovib kindlustusseltsi või tingimusi vahetada, peab ta andma sellest teada kümme

päeva enne kindlustusperioodi algust;

-17. märtsi 2016. a e-kirjas vastas hageja 10. märtsi 2016. a pakkumusele, et sõlmib

kaskokindlustuse kindlustusandjaga ise, korrates seda ka oma 22. märtsi 2016. a e-kirjas;

-

hageja

sõlmis

ajavahemikuks

09. aprill

2016

kuni

08. aprill

2017

auto

kaskokindlustuslepingu Seesamiga.

-8. aprillil 2016 saatis hagejaga ajavahemikuks 09. aprill 2016 kuni 8. aprill 2017

kaskokindlustuse lepingu sõlminud Seesam kindlustussertifikaadi kostjale I;

-3. mail 2016 esitas kostja I hagejale arve mh 77 euro 22 sendi suuruse kindlustusmakse

tasumiseks ajavahemiku eest 16. aprill 2016 kuni 15. mai 2016 ning hageja tasus arve.

67. Hageja nõuab alusetult tasutud 77,22 eurot tagasi, kuna hageja ei aktsepteerinud

10.03.2016

kindlustuspakkumust,

hageja

võttis

volitused

hageja

nimel

kindlustuslepingu sõlmimiseks hiljemalt 03.04.2016 tagasi ning kostjal I ei olnud alust

nõuda esindusõiguseta tehtud tühise kindlustuslepingu eest kindlustusmakse tasumist.

Maakohus jättis hageja 77,22 euro nõude rahuldamata.

68. Liisingulepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt (I kd, tlk 101) kohustus liisinguvõtja

sõlmima liisingueseme kindlustamiseks kindlustuslepingu liisinguandja aktsepteeritud

kindlustusandjaga. Üldtingimuste p 7.3 järgi võisid pooled kokku leppida, et kostja I

vormistab liisinguandjana kindlustusmaakleri vahendusel kindlustuslepingu hageja kui

liisinguvõtja asemel kas hageja kulul ja nimel või hageja kulul ja kostja I nimel.

Üldtingimuste p 7.4 kohaselt pidi hageja eeltoodud kokkuleppe ja kostja I nõusoleku

korral tasuma kindlustusmakseid maksegraafiku alusel liisingumaksete osana.

Üldtingimuste p 7.5 järgi, kui pooled on kokku leppinud, et hageja tasub

kindlustusmakseid liisingumaksete osana, on kostjal I õigus kindlustada liisinguese

(sh vajadusel kindlustuslepingut pikendada) kogu liisingulepingu kehtivuse ajaks

võimaluse korral sama kindlustusandja juures. Liisingulepingu lisa kindlustusleppe

järgi liisinguseseme kindlustuslepingu sõlmib liisinguvõtja esindajana liisinguandja

kindlustusmaakleri vahendusel. Eeltoodust tulenevalt võttis kostja I endale hagejaga

sõlmitud kindlustusleppega kohustuse korraldada liisingueseme kindlustus. Asjast

nähtub, et pooled asusid liisingulepingu lisaks olevat kindlustuslepet täitma, sest kostja

II edastas hagejale 2014 ja 2015 kindlustuspakkumused ja kostja I kaudu sõlmis hageja

kindlustuslepingud ERGO-ga, samuti tasus maksed koos liisingumaksetega.

15(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

69. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hageja andis kostjale I kindlustusleppes

volituse, mille alusel saanuks kostja I sõlmida ka 2016.a ERGO-ga kindlustuslepingu,

nähtub asja materjalidest, et hageja võttis oma volituse tagasi. Volitus lõpeb

TsÜS § 125 lg 2 p 5 järgi, kui esindatav võtab volituse tagasi. TsÜS § 126 lg 1 järgi

võib esindatav volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus oli tähtajaline. Hageja

teatas 17.märtsi 2016. a e-kirjas (I kd, tlk 21 pöördel) kostja II 10. märtsi 2016. a

kindlustuspakkumusele vastates, et soovib kaskokindlustuslepingu ise sõlmida ning

8. aprillil 2016 saatis Seesam kostjale I kindlustussertifikaadi kindlustuse kohta alates

9. aprillist

2016

kuni

08. aprillini

2017.

Teabe,

et

hageja

sõlmib

kaskokindlustuslepingu otse kindlustusandjaga saatis hageja 10 päeva enne uue

kindlustusperioodi algust nagu 10.03.2016 kirjas oli kohustusena märgitud.

70. Riigikohus tuvastas käesolevas asjas tehtud lahendis (p 30), et kuna hageja ei olnud

andnud kostjale I volitust sõlmida kindlustusleping alates 09. aprillist 2016 ERGO-ga

ja hageja ei ole seda lepingut ka heaks kiitnud, oli see kindlustusleping on TsÜS § 129

lg 1 järgi tühine. Tühise kindlustuslepingu järgi üleantu tuleb TsÜS § 84 lg 1 teise

lause järgi tagastada alusetu rikastumise sätete järgi. Kui isik (saaja) on teiselt isikult

(üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja

saadu saajalt VÕS § 1028 lg 1 järgi tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nõude ulatuse osas kohaldub

VÕS § 1032 lg 1 esimene lause, mille järgi võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja

sellest saadud kasu.

71. Kostja I väitis käesolevas asjas, et ta edastas kindlustusmaksed kindlustusandjale, st

kostja I tegutses maksete vastuvõtmisel enda väitel üksnes ERGO kui saaja esindajana.

Sel juhul tuleb soorituse saajaks ja seega isikuks, kellelt võiks nõuda kindlustusmakse

tagastamist, VÕS § 1028 lg 1 alusel lugeda hoopis ERGO-t. Seega ei saa soorituse

saajaks lugeda kostjat I ning kindlustusmakset ei saa tühise kindlustuslepingu tõttu

temalt välja mõista. Kostja I võib aga vastutada alusetu kindlustusmakse eest

VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamisena põhjusel, et kostja I korraldas

kindlustuslepet rikkudes hageja volituseta liisingueseme kindlustuse ja põhjustas

sellega hagejale kulutusi. Kahju hüvitamise kohustus võib kostjal I olla ka juhul, kui ta

sõlmis kindlustuslepingu hageja volituse alusel, kuid vastuolus hageja juhistega, kui ta

ei jätnud hagejale võimalust valida pakkumuste vahel.

72. Kindlustuslepe sisaldas mh tingimust, et liisinguvõtja kohustub esitama liisinguandjale

kirjaliku avalduse vähemalt 5 tööpäeva enna järgmist kindlustusperioodi

kindlustussertifikaadi jõustumist, juhul kui liisinguvõtja ei nõustu kindlustussertifikaadi

tingimustega või need ei vasta liisinguvõtja tegelikule tahtele. 10.03.2016 kirjas

hagejale, millega saadeti kindlustuspakkumus teatati, et juhul, kui hageja soovib

kindlustusseltsi või tingimusi vahetada, tuleb sellest teada anda 10 päeva enne

kindlustusperioodi algust. Kostja I väidete järgi sõlmis ta ERGO-ga kindlustuslepingu

ning see saadeti hagejale koos 2016.a kindlustuspakkumisega. Käesolevas asjas on

tuvastatud, et hageja ei andnud kostjale I sõlmida volitust sõlmida kindlustuslepingut

alates 09.aprillist 2016 ERGO-ga. Hageja andis sellest, et ta sõlmib kaskokindlustuse

lepingu teise kindlustusandjaga teada 17.03.2016, seega rohkem kui 10 päeva enne uue

kindlustusperioodi algust. Seega sõlmis kostja I alates 09.04.2016 liisingueseme

kindlustuse, kuigi tal puudus hageja volitus, rikkudes nii kindlustuslepet kui ka

hilisemalt avaldatut, et kindlustuspakkumuse mittenõustumisel tuleb sellest teada anda

10 päeva jooksul. Kindlustuslepingu sõlmimisega tekitas kostja I hagejale kahju 77,22

eurot.

73. Kostja I väitis, et ta on hagejale 77,22 eurost juba 7 eurot 92 senti vaidlusalusest

kindlustusmaksest tagastanud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I on hagejale 7,92

16(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

eurot tagastanud. Hageja väidetel ei tea ta, mille eest kostja I talle 7,92 eurot tagastas,

kostja I väitel tagastas ta osaliselt tasutud kindlustusmakse. Ringkonnakohus leiab, et

tõendatuks tuleb seetõttu lugeda, et tasutud kindlustusmaksest on kostja I tagastanud

hagejale 7,92 eurot. Seega tuleb kostjal I hagejale täiendavalt hüvitada 69,3 eurot.

Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt I osaliselt kindlustusmakse hüvitamist, saab ta

nõuda sellelt ka viivist VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel sama lõike teises lauses

sätestatud ulatuses.

74. Lisaks palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja 259 eurot 95 senti tasutud

maakleritasu hüvitamiseks ning viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 5. oktoobrist 2016 kuni raha maksmiseni, sest hageja arvates tasus ta

kindlustusmaksete koosseisus kostjale I alusetult maakleritasu 2014.a eest 138,02 eurot

ja 2015.a eest 121,93 eurot, mille tagastamise eest vastutab solidaarselt ka kostja II.

Maakohus jättis selle nõude ringkonnakohtu arvates põhjendatult rahuldamata.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

75. Asja materjalidele lisatud ERGO koondarvete (II kd, tlk 127-200; II kd, tlk 1-73, 143-

155) ja nende arvete tasumist kinnitavate maksekorraldustega (III kd, tlk 74-96, 156-

158) on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et kindlustusandja sai hageja poolt tasutud

kindlustusmaksed täies ulatuses endale. See nähtub sellest, et hageja poolt makstud

igakuise kindlustusmakse suurus, kajastub ERGO arvetel ning kõik koondarved on

kostja II poolt tasutud. Seega olid kostjad üksnes kindlustusmaksete vahendajaks ning

hagejal puudub alust kostjatelt tema poolt tasutud maksete koosseisus võimalikku

maakleritasu alusetult saaduna välja nõuda. Kostjate väidete kohaselt maksis

maakleritasu kindlustusandja. Ringkonnakohtu arvates on need väited tõendatud asja

materjalidele lisatud kostja II poolt ERGO-le esitatud vahendusteenuse arvetega (III

kd, tlk 103-129). KindlTS § 192 lg 1 p-dest 5 ja 6 tulenevalt võib kindlustusmaaklerile

maksta tasu ka kindlustusandja, kuid maksja isik ja maakleritasu arvutamise alused

tuleb enne kindlustuslepingu sõlmimist avaldada kindlustusvõtjale. Samad põhimõtted

olid sätestatud enne 1. jaanuari 2016 kehtinud KindlTS § 141 lg 1 p-s 11.

Kindlustuspakkumustes

teatati

hagejale,

et

kindlustusmaaklerile

tasub

tasu

kindlustusandja ning ERGO-ga kindlustuslepingu sõlmimisel on tasu suuruseks 15%

kindlustusmaksest.

76. Samas võivad kostjad vastutada hageja ees lepingu rikkumisega põhjustatud kahju eest.

Kui kostja I on rikkunud kindlustusleppest tulenevat kindlustuse korraldamise

kohustust või kostja II on rikkunud maaklerilepingust tulenevaid kohustusi, võivad

kostjad olla kohustatud hüvitama hagejale sellest tekkinud kahju VÕS § 115 lg 1

alusel.

77. Käesolevas asjas on tuvastatud hageja ja kostja I vahel kindlustusleppe sõlmimine.

Asjast nähtub ka hageja ja kostja II vahel maaklerilepingu sõlmimine. Kuigi

sõnaselget maaklerilepingut nende vahel sõlmitud ei ole, viitavad hageja ja kostja II

vahel maaklerilepingu sõlmimisele asjaolud, et hageja soovis kindlustuspakkumusi

kostjalt II (I kd, tlk 9), kostja II esitas nii 2014, 2015 kui ka 2016

kindlustuspakkumused ning kostja I sõlmis 2014 ja 2015 hageja nimel

kindlustuslepingud ERGO-ga ning hageja tasus eeltoodud kindlustuspakkumustele

tuginedes koos liisingumaksetega kostjale I kindlustusmakse.

78. Kostja II tegi hagejale kindlustuspakkumuse 20.03.2014 (I kd, tlk 10 pöördel-12) tehes

ettepaneku et soovitab AAA GJENSIDIGE BALTIC EESTI AS filiaali pakkumust

aastamaksumusega 928,76 eurot. Pakkumuses oli ERGO pakkumus summaga 994,14

eurot, kusjuures kindlustusmakse 12-osas tasumisel oli 12x85,21 eurot st kokku

1022,52 eurot. Hageja sõlmis ERGO-ga kindlustuslepingu summaga 920,16 eurot,

kohustudes selle summa tasuma 12 osamaksega. Hageja väidete järgi sai ta

17(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

kindlustusandjalt parema pakkumise kasutamata kindlustusmaakleri teenust. Asja

materjalidele on lisatud 09.04.2014 kiri (I kd, tlk 14) pöördel, mille järgi sõlmis hageja

nii liiklus-kui kaskokindlustuse 2014.a maakleri vahendusel. Teisi tõendeid, millest

nähtuks, et 2014 kindlustused sõlmis hageja kostja II vahenduseta asjas esitatud ei ole.

2015.a kindlustuste puhul on hageja möönnud kindlustuslepingute sõlmimise kostja II

kaudu. Seega ei ole hageja väide, et ta maaklerteenust ei saanud, tõendamata.

79. Käesolevas asjas tuli hagejal tõendada, et talle on tekkinud kahju. Hageja esiletoodud

asjaoludel võiks hüvitatavaks kahjuks olla VÕS § 127 lg-test 1 ja 2 tulenevalt

kindlustusmakse vahe, kui kostjad oleksid hagejale hoolsamalt kindlustusandja valinud

ja

paremad

kindlustustingimused

kindlustusandjaga

kokku

leppinud,

st kindlustusmakse vahe, mida hageja maksis rohkem, kui ta oleks pidanud maksma

kindlustust muul viisil mõistlikult korraldades. Hagejal ei saa olla tekkinud kahju, kui

kindlustusmaksed ei olnud suuremad, kui hageja oleks pidanud ise ERGO-ga lepingud

sõlmides maksma või kui hoolsa vahendustegevuse tulemusena oleks kostjad võinud

talle kindlustuslepingu sõlmimist vahendada. Hageja enda väitel sõlmis ta 2014. a-l

kindlustuslepingu ERGO-ga soodsamatel tingimustel, kui pakkus talle kostja II.

Hoolimata sellest, et asjas ei ole tõendamist leidnud see, et 2014 kindlustuslepingud

sõlmiti maakleri vahenduseta, ei saa hagejale olla tekkinud kahju, kui ta väidab, et ta

sai parima pakkumise, sõltumata sellest, kas ERGO tasus kostjale II vahendamise eest

hiljem tasu. 2015. a kindlustuslepingu kohta ei ole hageja väljendanud, et see olnuks

sõlmitud talle ebasoodsatel tingimustel. Asjas on tõendamata, et 2014 ja 2015 saanuks

kostja II hagejale hoolsama maaklerteenuse osutamisel pakkuda veelgi soodsamaid

kindlustuspakkumusi. Hageja on väitnud, et maakleri poolt 2015 tehtud pakkumuses

puudusid Eesti ühe suurema kindlustusseltsi pakkumus, kuid ainult selle väitega ei ole

hagejale kahju tekkimist võimalik tõendada.

80. Kuna kahju tekkimine on tõendamata, siis puudub vajadus analüüsida teisi kahju

hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks olevaid elemente.

81. Seonduvalt hageja väidetega maaklerlepingu tühisuse kohta nõustub ringkonnakohus

täielikult nmaakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st

6. 82. Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja korduva taotluse nõuda välja ERGO ja

kostjate vahel sõlmitud lepingud ning 27.05.2019 hageja poolt esitatud ERGO arvete

võimalikud lisad, selgitused ja kaaskirjad. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus

tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas oli hageja kohustus tõendada, et temale on

tekkinud kahju. Maakohtus esiletoodud asjaoludel saaks hageja kahjuks olla

kindlustusmakse vahe, st tegelikult tasutud kindlustusmakse ja võimaliku väiksema

kindlustusmakse vahe, kui seda oleks hagejale pakutud. Kahju tekkimine tuli tõendada

hagejal. Kostjad on alates vastusest hagiavaldusele osutanud, et maakleritasu tasus

kindlustusandja

ja

nimetatud

selgitus

sisaldus

ka

hagejale

esitatud

kindlustuspakkumustes.

Seega

pidi

hagejale

olema

teada,

et

maakleri

ja

kindlustusandja

vahel

on

kokkulepped.

Sellest

tulenevalt

on

14.06.2019

menetlusdokumendis esitatud taotlused esitatud hilinemisega. Hageja ei ole veenvalt

põhjendanud, miks ta ei esitanud taotlust maakohtu menetluses.

83. Tulenevalt ringkonnakohtus tõendamiskoormise ümberpööramisest tuleb kostjate poolt

03.06.2019 menetlusdokumendiga esitatud tõendid võtta asja materjalide juurde.

Menetluskulude jaotus

84. Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes tuleb jätta

poolte endi kanda. Kostja I apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid arvestades

hageja ja kostja

I

apellatsioonkaebustes

vaidlustatud nõuete ulatust ning

18(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

apellatsioonkaebuste rahuldamise määra on põhjendatud menetluskulud jätta nende

osas nende endi kanda.

85. Nõustuda ei saa hageja väitega, et käesoleva asja asjaolusid arvestades tuleks jätta

poolte menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohus märgib, et hageja hagi kostja II

vastu jäi rahuldamata. Menetlusõiguse normid ei anna mingil viisil võimalust jätta

hageja menetluskulusid kostja kanda kui hagi jääb rahuldamata. TsMS § 162 lg 4 järgi

kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kasuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. Arvestades maaklerlepingu sõlmimise asjaolusid, sh seda, et hageja

kindlustusleppe sõlmimisega ei andnud tegelikult kostjale I volitust sõlmida kostjaga II

maaklerlepingut, kostjad ei eristanud suhetes hagejaga oma tegevusi selgelt, siis leiab

ringkonnakohus, et käesolevas asjas on juhindudes TsMS § 162 lg-s 2 sätestatust

põhjendatud jätta hageja ja kostja II menetluskulud nende endi kanda, kuigi kostja II

vastu jääb lõpptulemusena hagi rahuldamata.

86. Ringkonnakohtu menetluses tegid kostjad hagejale ettepaneku lahendada vaidlus

kompromissiga. Kostjad olid nõus hagejale tasuma 4000 eurot. Arvestades, et

lõpptulemusena rahuldatakse hageja hagi vähem kui 1000 euro põhinõudes ja sellelt

arvestatava viivise nõudes, kusjuures 720 eurot ning viivis selleslt on kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks, oli tegemist märkimisväärse ettepanekuga. Hageja kostjate

kompromissettepanekuga ei nõustunud. Kostjad leidsid, et juhul, kui lõpptulemusena

peavad kostjad tasuma hagejale väiksema summa, siis tuleks kõik menetluskulud jätta

hageja kanda. Ringkonnakohus osutab, et kuigi TsMS § 163 lg 2 järgi võib kohus jätta

menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, ei ole selle sätte kohaldamine

käesolevas asjas selliselt, et hageja kanda jäävad täies ulatuses menetluskulud,

põhjendatud. Arvestada tuleb ka sellega, et kompromissipakkumine tehti alles peale maa-

, ringkonna- ja Riigikohtus toimunud menetlust, kui suuremas osas olid pooled juba

menetluskulusid kandnud.

87. Ringkonnakohus

arvestab

kostjate

kompromisspakkumist

siiski menetluskuluda

jaotamisel osaliselt. Käesolevas asjast nähtuvalt on kostja I käitunud hageja suhtes

eksitavalt saates hagejale koos liisingulepinguga allkirjastamiseks kindlustusleppe,

millest varem juttu ei olnud, kindlustusleppes sisaldusid tühised tüüptingimused

kindlustusleppe ülesütlemise õiguse välistamise või piiramise puhuks, samuti tasu

maksmiseks kindlustusleppe lõpetamise eest. Mh need asjaolud annaksid aluse jätta

osaliselt hageja menetluskulud kostja I kanda, isegi kui kokkuvõttes rahuldati hageja hagi

kostja I vastu väiksemas ulatuses võrreldes hagi rahuldamata jätmisega. Kuna aga kostja I

esitas kompromissipakkumise, mida hageja ei aksepteerinud, tekitades selle tõttu

ringkonnakohus veel täiendavalt endale menetluskulusid üle 20 tunni ulatuses,

tunnihinnaga 198 eurot ja menetluskulud ka teisele poolele, tuleb menetluskulud jätta

lõpptulemuses poolte endi kanda.

88. Hageja leiab, et tulenevalt TsMS §-st 171 lg 2 tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Kostjad ei ole

ringkonnakohtu menetluses esitanud uusi asjaolusid. Kostjate vastuväide, et maakleritasu

tasus kostjale II kindlustusandja (I kd, tlk 48 pöördel), oli esitatud juba maakohtu

menetluses. Ringkonnakohus võttis kostjate poolt esitatud tõendid vastu, kuid see tulenes

sellest, et ringkonnakohus pööras võrreldes maakohtu menetlusega tõendamiskoormuse,

selles kes peab tõendama seda, et maakleritasu tasus kindlustusandja, ringi.

19(19)

Tsiviilasi nr: 2-17-284

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm Krista Kirspuu

Indrek Soots

kohtunik

kohtunik

kohtunik