2-18-14861/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-14861 Tsiviilasi S.A. hagi U.E. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant: S.A. , isikukood XXXXXXXXXXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja: U.E. , isikukood XXXXXXXXXXX Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nigul Saar RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 8. märtsi 2019 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud S.A. kanda. Määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 218 eurot koos käibemaksuga.

4. Mõista S.A. lt U.E. kasuks välja 218 eurot, sh käibemaks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 218 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. S.A. (hageja) esitas 04.10.2018 U.E. i (kostja) vastu hagi täiteasjas nr 170/2017/1315 täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Harju Maakohtu 21.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14- 21828 tuvastati, et hageja peab tasuma kostjale 5821,11 eurot. Hageja suhtes algatati kostja avalduse alusel täitemenetlus. Hageja leiab, et viidatud tsiviilasjas tehtud kohtulahendi puhul oli tegemist tuvastusnõudega, mistõttu täitemenetluse alustamine pole võimalik. Hageja esitas täituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis rahuldamata ning hageja esitas kaebuse täituri suhtes kohtule. Tartu Maakohtu 13.09.2018 lahendiga tsiviilasjas nr 2-17-13565 jäeti täituri suhtes esitatud kaebus rahuldamata, kuid kohus märkis, et hagejal on võimalik esitada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi kostja vastu.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-14-21828 rahuldati S.A. nõuded annaku saamiseks ja määrati kindlaks tema vastukohustuse suurus. Vastukohustus tuleb seadusest, sõltumata, kas maakohus oli seda oma otsuse resolutsioonis vastastikuse kohustusena näidanud või mitte. Kostja on täitedokumendist nähtuvalt oma kohustused täitnud, mistõttu on hagejal kohustus täita oma vastukohustus ja hüvitada enamsaadu summas, milline oli kohtuotsuses tuvastatud. Kostja märkis, et asjas ei ole esitanud asjaolusid, milline oleks tekkinud pärast täitedokumendi jõustumist ning mis annaks aluse hinnata sundtäitmine lubamatuks vastavalt TMS §221 lg 1 ja 2 toodud alustele.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis 8. märtsi 2019 (otsuses eksitavalt „2018“) otsusega S.A. hagi U.E. vastu täiteasjas nr 170/2017/1315 täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata, tühistas kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamise, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis välja menetluskulud kostja kasuks summas 672 eurot ja lisanduva viivise menetluskuludelt. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei nõustunud kohus hageja käsitlusega 21.11.2016 kohtuotsuse resolutsiooni p 5 sissenõutavuse puudumise osas. Maakohus märkis, et kuigi viidatud kohtuotsuses ei ole otseselt resolutsiooni märgitud, et tegemist oleks vastastikuste kohustustega ja need tuleks täita samaaegselt, siis tegemist on vastastikuste kohustustega. Vastastikuse täitmise märkimata jätmine ei muuda hageja tasu maksmise kohustust olematuks. Maakohus viitas Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2018 kohtuotsusele tsiviilasjas 2-18-3175 (nimetatud asjas esitas käesolevaga analoogilise hagiavalduse U.E. vastu hageja vend K.A. ). Viidatud asjas leidis ringkonnakohus, et kuna Harju Maakohtu 21.11.2016 otsus oli jõustunud ning selles ei olnud otsuse resolutsiooni p-des 4 ja 6 sätestatud kohustusi omavahel seotud, oli hagejal õigus jõustunud kohtuotsuse alusel nõuda otsuse resolutsiooni p 4 täitmist, s.o osanikukande muutmist, ja seda sõltumata sellest, kas ta on kostjale hüvitise 1644,29 eurot hüvitanud või mitte. Sellest tulenevalt võis kostja nõuda hagejalt 1644,29 euro tasumist ning pöörduda ka täitmisavaldusega kohtutäituri poole. Maakohus märkis, et ringkonnakohtu eelviidatud seisukohad on rakendatavad ka käesolevas vaidluses. Kuigi harju Maakohus ei sidunud otsuse resolutsioonis S.A. le ja U.E. le pandud kohustusi, oli hagejal õigus nõuda sõltumata oma hüvitise maksmisest U.E. lt tema kohustuste täitmist ning U.E. võis nõuda hagejalt 5 821,11 euro tasumist ning pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. S.A. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. märtsi 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada täiteasjas nr 170/2017/1315 täitemenetlus lubamatuks ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli tsiviilasjas nr 2-14-21828 tegemist hageja tuvastusnõudega ning Harju Maakohus tuvastaski otsusega, et hageja peab kostjale maksma hüvitisena 5 821,11 eurot, mitte ei kohustanud Harju Maakohus hagejat maksma kostjale 5 821,11 eurot; 2) on asjakohatu maakohtu viide tsiviilasjas nr 2-14-18828 tehtud Riigikohtu lahendile, kuna viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, et maakohus saaks hagiasjas omaalgatuslikult asuda tuvastusnõude asemel lahendama rahalist nõuet; 3) rikkus maakohus menetlusnorme, sh põhjendamiskohustust, kui jättis hindamata Tallinna Ringkonnakohtu istungi protokollis kajastatu.

5. U.E. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Kostja märgib, et maakohus tuvastas õigesti, et hageja esitatud asjaoludest ei saa teha järeldust, et sundtäitmine on lubamatu. Hagi rahuldamiseks oleks hageja pidanud tõendama TMS § 221 lg-te 1 ja 2 kohaselt asjaolu, et täitedokumendis nähtuv nõue on kas rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ja, et selline asjaolu on tekkinud pärast täitedokumendi jõustumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse apellandi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilasjas nr 2-14-21828 tehtud kohtulahendi p 5 on asjas esile toodud asjaolusid arvestades sundtäidetav. Kuigi maakohus ei ole 21.11.2016 otsuse resolutsioonis märkinud, on otsuse resolutsiooni p-des 2, 3 ja 5 sätestatud kohustused vastastikused, st U.E. on kohustatud andma nõusoleku osaniku kande muutmiseks osanike nimekirjas ning S.A. on kohustatud maksma U.E. le

5 821,11eurot. Tegemist on vastastikuste kohustustega VÕS § 111 lg 7 (VÕS § 110 lg 5) tähenduses. Nimetatud sättest tulenevalt saab võlgnikku kohustada otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kohustuste vastastikkuse on tuvastanud ka maakohus käesolevas tsiviilasjas. Riigikohus on 20.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11 p-s 38 asunud seisukohale, et VÕS § 110 lg 5 järgsel juhul kohaldatakse täitedokumendi täitmisele TMS § 21 ja § 184.

8. Maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis hindamata hageja esitatud tõendid. Teises tsiviilasjas koostatud protokolli saab lugeda dokumentaalseks tõendiks TsMS § 229 mõttes. Samas see rikkumine ei toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist. Ringkonnakohus leiab, et teises tsiviilasjas kohtuistungil kohtuniku poolt suuliselt väljendatud hinnang ei ole käesolevas asjas kohtule siduv. Maakohus põhjendas, et 21.11.2016 Harju Maakohtu lahendi resolutsiooni p 5 on sundtäidetav, kuna tegemist on vastastikuste kohustustega.

9. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja (vastustaja esitas menetluskulude taotluse ja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 182 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 218 eurot ning viivise. Esindaja osutas õigusabi tunnitasuga 140 eurot 1,3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 alusel ning kostja taotlus kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi