3-19-1315/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generatedArt. 3 kohaselt; 3-19-1315/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 11.07.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1315 Haldusasi XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti Vabariigi poolt pensioni määramiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon Tagastada kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 11.07.2019 XX (sündinud xx xx xxxx) kaebus Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) toimingu (Venemaa Föderatsiooni Pensionifondi poolt SKA-le esitatud pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamise) õigusvastasuse tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti Vabariigi poolt pensioni määramiseks. 2. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. 3. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu art 3 kohaselt kohaldatakse lepingut isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoole kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit 2. Kaebuses on kaebaja elukohaks märgitud xxxxxxxx, Krimmi Vabariik, Venemaa Föderatsioon. Nimetatud aadress nähtub ka kohtule saadetud ümbrikult. Seega elab kaebaja Krimmis. Kohus selgitab, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt suurema osaga rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukraina Vabariigilt annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki Venemaa Föderatsiooni osana.1 Seega ei saa Krimmi poolsaarel elamist pidada elamiseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Kuivõrd kaebaja ei ela kummagi lepingupoole territooriumil, ei ole ta vastavalt lepingu artiklile 3 käsitatav lepingu subjektina.
1 ÜRO Peaassamblee 27.03.2014 resolutsioon 68/262: https://www.securitycouncilreport.org/atf/cf/%7b65BFCF9B- 6D27-4E9C-8CD3-CF6E4FF96FF9%7d/a_res_68_262.pdf vt ka: https://vm.ee/et/krimmi-ja-sevastopoli-ebaseadusliku-annekteerimise-tottu-kehtestatud-piiravad-meetmed ja http://www.consilium.europa.eu/en/policies/sanctions/ukraine-crisis/
2 4. Olukorras, kus kaebaja suhtes ei saa kohaldada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevat koostöölepingut, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda suhtes lepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist või lepingu alusel pensioni määramist. Subjektiivse õiguse puudumise tõttu ei ole kaebajal kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus tuleb tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom