Legislator Case Law & Legislation
4-19-3687/5 AI generated

4-19-3687/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 4-19-3687/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-19-3687/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
financial hardship severe personal hardship substantial debt accumulation changed financial circumstances lack of self-sufficiency substantiation of need
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2019

, Jõhvi kohtumaja Asja number 4-19-3687 Kohtunik Deniss Minzatov kirjalikus menetluses Taotlus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus U.I ’le asenduskaristuse määramiseks Menetlusosaline Võlgnik U.I, isikukood XXX, elukoht xxx

RESOLUTSIOON:

3, kohus Juhindudes VTMS § 211 lg

M Ä Ä R A S :

Jätta rahuldamata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 7.10.2016 244016007439

otsusega väärteoasjas nr U.I’le määratud tasumata rahatrahvi asendamiseks.

Määrus edastada kohtutäiturile ja PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule.

ASJAOLUD

U.I on karistatud Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 7.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 244016007439 KarS § 266 lg 1 0 trahviühikut s.o.

alusel rahatrahviga 2 80 eurot. Otsus jõustus . Rahatrahv on käesoleva ajani Rahatrahvi sissenõudmiseks 25.10.2016 tasumata.

algatati U.I suhtes . täitemenetlus Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta

vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgniku pangakonto on arestitud. Sissetulekud tal puuduvad. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 4.07.2019 Viru Maakohtule avalduse

asenduskaristuse Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik U.I määramiseks. rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest Täitemenetluse seadustiku

§ 201 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 244016007439 tasumata rahatrahv summas 80 eurot, asendamine. i,

K te kontrollimisel tegi kohus kindlaks, et Tartu Maakohtu 14.01.2015 ohtute infosüsteemi andme

määrusega tsiviilasjas nr 2 . Asjaolude täpsustamiseks saatis -15-533 kohaldati U.I xxx kohus 5.07.2019 kirja xxx. xxx 8.07.2019 U.I ei viibi laekunud vastusest nähtuvalt

ravil xxx. Isik viibis viimati statsionaarsel ravil ajavahemikul 13.01.2015-24.04.2015. Muud teavet, sh millises seisus U.I tervis praegu on, kas ta jätkuvalt xxx, millises staadiumis see

2

haigus on jne, ei õnnestunud saada. Rohkem infot xxx ei tulnud ning arvestades asja iseloomu

(asenduskaristuse taotlus 80-eurose trahvi suhtes) ei pea kohus otstarbekaks ega võimalikuks sellekohase ekspertiisi määramist vms. Seetõttu lähtuda tuleb olemasolevast infost, et U.I põeb xxx ja viimati oli statsionaarsel ravil 2015.a.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 211 lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamis

t rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.

Üldiselt teada on, et näol ei ole tegemist haiglas ravil viibiva isikuga ega xxx. Samas U.I kinnipeetavaga, kelle puhul oleks võimalik lahendada asja videokonverentsi teel läbi selle ning oleks kokkupuude haige isikuga ja

Antud kohtu töötajate võimaliku nakatumise oht välistatud.

olukorras ebaselge on, millised kaitsevahendid ja kuidas peaksid kohtu töötajad (sh kohtunik,

istungisekretär, kohtukordnikud) U.I’ga suhtlemisel ja kohtuistungi pidamisel ja selle

ettevalmistamisel kasutama, et nakatumise oht oleks idas sellistel välistatud. Vastav kord, ku juhtudel, st seda laadi nakkushaigusega isikutega asjades toimida puudub. Arvestada tuleb ka, et peale kaitsevahendite kasutamist tuleb desinfitseerida ka kohturuumid ehk istungisaali, võib olla

ka muud kohtumaja ruumid, üldiselt kasutatavad kohad (lift, trepid jne), mis võib nõuda

kaitsevahenditega võrreldes oluliselt suuremate võivad ületada kulutuste tegemist ja need kulud U.I’le määratud tasumata trahvi (80 eurot) kordades.

Antud määrust tehes arvestab kohus ühelt poolt, et õigusemõistmisest kergekäeline loobumine ei ole lubatav. Selles mõttes menetlusosalise terviseseisund, sh nakkushaigus, ei välista iseenesest

tema suhtes menetluse toimetamist. Samas peab menetlus olema võimalikult ökonoomne ja liigseid kulutusi tuleb vältida. kohtu töötajate töökeskkond Oluline on ka see, et , nagu ka teiste

kohturuumides viibivate isikute ümbrus peab olema ohutu. Seda eesmärki teenivad näiteks kohtumajades kasutatavad metallidetektorid ja kohtu külastajate turvakontroll, mis kaitseb kohtu

tööta ja kohtu külastajaid selle eest, et nende suhtes võidakse kasutada relva. Bioloogiliste jaid

ohtude vastu aga sellist efektiivset ja ära reguleeritud kaitset (vähemalt praegu ja konkreetselt Viru

maakohtu oludes ning seda laadi asjade puhul) ei ol ning se e lle puudumise tõttu ei pea kohus

võimalikuks seada kohtu töötajate (aga ka teiste kohtumajas viibivate isikute – prokuröride,

advokaatide, kriminaalhooldusametnikke ja muude menetlusosaliste) elusid ja tervist reaalsesse ohtu.

Arvestades eeltoodu asub kohus seisukohale, et antud asenduskaristuse taotlust ei ole võimalik lahendada, mistõttu esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata ja tagastada see esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov kohtunik