1-19-3990/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3990 (19231601088) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Sten Lind, Andres Parmas Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20. mai 2019 otsus kiirmenetluses (lühimenetluse sätete järgi) Kriminaalasja lahendamise viis

Apellatsiooni esitaja

kirjalik menetlus

süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik

Teised apellatsioonimenetluse

abi Katerin Hovi prokurör , süüdistatav . Q Z pooled

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 20. mai 2019 kohtuotsus . i

Q Z-

suhtes jätta muutmata. 2. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. 3. Valdma&Partnerid Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks . ile 240 Q Z- apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest (kakssada 40 eurot. nelikümmend) eurot, sh käibemaks 4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks välja Q Z- . ilt 240 (kakssada nel ) eurot Eesti Vabariigi kasuks. ikümmend 5. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 20. mai 2019 otsusega kiirmenetluses (lühimenetluse sätete järgi) tunnistati Q Z . KarS - ja karistati vangistusega 3 kuud, mida süüdi § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi

vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks

tähtajalin 2 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel e vangistus moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 17.09.2018 otsusega nr 1-18-6686 mõistetud ja ärakandmata karistusega, suurendades mõistetud karistust tegemata üldkasuliku töö 556 tunni võrra ning mõisteti

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 8 kuud 16 päeva. rS § 68 Ka lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning

ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 18.05.2019. K vahistati . kohtusaalis. Q Z ohtuotsuse täitmise tagamiseks Menetlus

sundrahast, s.o 405 eurot, mis tuleb kuludena mõisteti riigi tuludesse ½ Q Z . -ilt tasuda alates 12 kuu jooksul. kohtuotsuse jõustumisest Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. 2. Q Z . oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on karistatud Politsei- ja Piirivalveameti 24.02.2019 ja 09.03.2019 otsusega e eest, väheväärtusliku vallasasja vargus uuesti 18.05.2019 kella 21.40 paiku Tallinnas Sõle tn 51 asuvas võttis S -ile kuuluvas X AS võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 2 l pudeli Rock õlut, maksumusega 4,09 eurot ning möödus kaubaga kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi süüdistatava tahtest mitteoleneval põhjusel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni ja kaup tagastati kauplusele.

3. Maakohus leidis, et Q Z . pani teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav on nelja kuu jooksul toime pannud kolm varavastast süütegu väheväärtusliku asja vastu, mis viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku ning vajalike asjade saamisele kõrvaliste isikute arvelt. sissetuleku suurus ega regulaarsus ei ole tuvastatav, viitab Et süüdistatava sissetuleku ebapiisavusele ka inkrimineeritud kuriteo iseloom iisavate ja süstemaatilisus. P rahaliste vahendite puudumine välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning

20 kehtivat väärteokaristust, mille hulgas on karistusi ka te süütegude varavastas toimepanemiste eest ning samalaadset Lisaks süüdistatav on jätkanud õigusvastast käitumist. sellele on toimepanemise eest süüdistatavat karistatud korduvalt erinevate süütegude rahatrahvidega, mis on jäetud aga tähtaegselt tasumata. Arvestades varastada proovitud eseme väärtust ja seda, et tegu jäi katsestaadiumisse, süü hinnatav alla keskmisena

on . -i .

Et Q Z süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude on peale Harju Maakohtu 17.09.2018 otsust toimepanemist, peab uue kuriteo eest eelmistest karistustest rangem. mõistetav karistus olema Arvestades kuriteo asjaolusid ja kergendava asjaolu esinemist, on võimalik süüdistatavale

mõista karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o suhteliselt

miinimummäära lähedases määras. käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süüte

Et gu on toime pandud eelmise otsusega asendatud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis kuuluvad mõistetud karistused liitmisele KarS . § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel

4. tsja hinnangul rikkus Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja. Kai kohus kriminaalmenetlusõigust, mis tõi kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja süüdistatava põhjendamatu süüditunnistamise. Kaitsja argumendid süüdistatava õigeksmõistmiseks, alusetu vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja alternatiivselt mõistetud karistuse kergendamiseks on alljärgnevad: 4.1. Kohus ei ole hinnanud selgelt ja arusaadavalt süüdistatava ütluste usaldusväärsust seoses tema kavatsustega, millega rikkus KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Süüdistatav kinnitab, et tal ei

olnud kavatsust õlle ebaseaduslikuks omastamiseks. Süüdistatava ütlused tuleb lugeda usaldusväärseteks. 4.2.

Süüdistatava tegevus ei vasta süüteokoosseisule subjektiivsete tunnuste osas. 4.3. Enne vahistamist kohtuistungil oli . Q Z 2 päeva kinni peetud. Kaitsja palub hüvitada süüdistatavale tekitatud kahju STKH § 11 lg 4 sätestatud määras.

4.4. 4,09 eurot maksva ei peaks tooma kaasa õlle varastamise eest mõistetav karistus süüdistatavale üle 20 kuulise vanglakaristuse mõistmise. Arvestades süüdistatava süü suurust on

põhjendatud karistamine rahalise karistusega. 4.5. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks ei olnuks vaja süüdistatavat vahistada. Puuduvad tõendid, et süüdistatav võiks hakata mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidma.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2019

määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 4. juulini 2019.

Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad prokuratuur. Kaitsja esitas õigusabi tasumise taotluse. Prokuratuuri hinnangul tuvastas maakohus õigesti nii süüdistatava käitumises esineva kuriteokoosseisu kui tahtluse subjektiivse külje. Süüdistatava ütlused ei riimu asjas kogutud ja hinnatud tõenditega, mistõttu ei saa neid usaldusväärseteks lugeda. Kaupluse turvakaamera salvestiselt nähtuvast pani . Q Z süüteo toime tahtlikult. . ile mõistetud karistus jääb Q Z- sanktsiooni miinimummäära lähedale ja vastab isiku süü suurusele. Rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, sest süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud, tal puudub sissetulek ja tasumata on varasemalt 20 väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvid. Kohus on rahalise karistuse mõistmata jätmist põhjendanud. Et . pani käesoleva teo Q Z toime katseajal, on liitkaristuse kohaldamine vältimatu. Kuivõrd . rikkus uue kuriteo Q Z toimepanemisega katseaja nõudeid, on karistuse täitmise ja selle mõjususe tagamiseks vahistamine põhjendatud ja proportsionaalne.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 6. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kaitsja apellatsioonis esitatuga, kriminaaltoimiku materjalidega ja prokuratuuri kirjalike seisukohtadega leiab, et vaidlustatud otsus on nii Q Z- . i süüditunnistamise kui karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonis esitatud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks ega mõistetud karistuse kergendamiseks alust ei anna.

7. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatu pinna . -i Q Z lt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ü Apellatsioonist ei nähtu ühtegi uut asjaolu, mida mberhindamiseks. maakohtu ngil l polnud asja arutamise ajal teada või millele maakohus oleks jätnud kohtuistu hinnangu andmata.

8. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja teeb seejärel süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, s.h ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtukoll kaitsjaga selles, et eegium ei saa nõustuda kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb . Q Z süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista. Kohtuasja materjalidest nähtub, et . on ennast kohtuistungil maakohtus süüdi Q Z

tunnistanud (kd I, lk 49). Samas nähtub süüdistatava ütlustest sedagi, et tal ei olnud kavatsust õlle ebaseaduslikuks omastamiseks, vaid ta unustas õlle enne müügisaalist väljumist müügisaali jätta. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta õllega kassast läbi, et paluda elukaaslasel õlle eest maksta. Etteruttavalt märgib kohtukolleegium, et apellandi taotlus lugeda

süüdistatava sellekohased ütlused usaldusväärseteks, ei ole tuvastatud tõendikogumist tulenevalt asjakohane ega tulene ühestki kohtuistungil hinnatud tõenditest. . i ütlused Q Z- ühegi kohtuistungil hinnatud tõendiga ei riimu. Nimelt, põhjendatult on maakohus osundanud otsuses tähelepanu asitõendina vaadeldud turvakaamera videosalvestiselt nähtuvale, mille kohaselt …[ . liigub koos mingi Q Z naisega alkoholi sektorisse. . võtab suuremat sorti tumedat värvi õlle pudeli ja hoiab seda Q Z käes. Seejärel . arutab naisega midagi mõnda aega ja liiguvad lettide vahel ringi. Seejärel Q Z paneb . õllepudeli oma üleõla koti peale ning asetab pudelile oma vasaku käe. Seejärel Q Z arutab Q Z . ja naine taas millegi üle ning taas liiguvad lettide vahel ringi. Lõpuks võtab . Q Z riiulist väiksema õllepudeli ja nad liiguvad naisega edasi. Q Z . koos naisega liiguvad kassasse ja arutavad midagi. Naine asetab kassaletile väiksema pudeli. Naine maksab väikese pudeli eest, võtab selle letilt ja lahkub. . hoiab vasakut kätt oma üleõla kotil. . lahkub poest Q Z Q Z läbi turvaväravate. Koti ja käe vahel on näha läikivat eset]... . Süüdistatava ütluste kohaselt liikus ta aga iseteeninduskassasse ja nähes, et elukaaslane oli kauba eest tasunud, läks talle järele, et paluda elukaaslasel tasuda ka õlle eest. Turvakaamera salvestiselt nähtuvaga on aga vastupidiselt süüdistatava ütlustele ja apellandi seisukohale usaldusväärselt tõendatud, et . Q Z varjas õllepudelit kavatsetult ja soovis sellega kauba eest maksmata kauplusest väljuda. Et . ja

XX Q Z läbisid koos samaaegselt tavalise, mitte iseteeninduskassa ja süüdistatav varjas samal ajal vasaku käega üleõlakotil olevat õllepudelit, ei ole võimalik tema ütlusi

usaldusväärseteks lugeda nagu kaitsja seda soovib. Seega juba tulenevalt välisest teopildist pani . temale inkrimineeritava võõra vallasasja äravõtmise katse toime mitte Q Z ettevaatamatusest, vaid kavatsetult. Et . Q Z peeti peale kassadest möödumist turvatöötaja poolt kinni ja kaup tagastati kauplusele, vastab süüdistatava käitumine võõra vallasasja äravõtmise katsele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil KarS § § 25 lg 199 lg 2 p 9 - 2 mõttes. Maakohus, mõistes Q Z- . i KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi, on andnud süüdistatava käitumisele õige juriidilise hinnangu ega kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. ei

9. K me kohtu poolt maakohtus ohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema ast mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. - Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-91-07 p-s 6.6 märkinud, et „… kohus ei ole karistuse küsimuse

otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt.“ Seega on kohus kohtumenetluse poolte taotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu ja igal juhul peab kohus karistuse mõistmist põhjendama selliselt, et kohtu seisukoha kujunemine oleks otsuse lugejale arusaadav, põhjendatud ja jälgitav. Käesolevas asjas on maakohus, erinevalt kaitsja seisukohtadest, . -ile karistusena Q Z vangistuse mõistmist ja selle määra piisavalt põhjendanud, leides, et süüdistatava isikut arvesse võttes, on võimalik saavutada karistuse eesmärki üksnes vabadust piiravat karistust mõistes. Kohtukolleegium sellega nõustub. Q Z . on kaks kehtivat kriminaalkaristust isikuks, kellel on karistusandmetest nähtuvalt ning 20 kehtivat väärteokaristust, s.h karistusi ka te süütegude varavastas toimepanemiste eest ning samalaadset Varasemalt erinevate süüdistatav on jätkanud õigusvastast käitumist. süütegude anemise eest määratud rahatrahvid süüdistatav jä ud tä toimep on tn htaegselt tasumata. Kõik see viitab sellele, et rahaline karistamine ei ole mõjutanud . i süütegude Q Z-

toimepanemisest loobuma ega õiguskuulekust tagama. Kohtukolleegium nõustub täielikult, erinevalt kaitsja seisukohast, maakohtu seisukohaga selles, et süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumine välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks . -i puhul

Q Z täidetav. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega ka selles, et Q Z- . i süüd, arvestades kuriteo asjaolusid, varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuna kaup ühe võeti temalt ära ja taga , mistõttu mõistetav stati kauplusele, saab hinnata alla keskmisena karistus võib jääda t miinimummäära lähedale on pärast Harju suhtelisel . Et . -i Q Z Maakohtu 17.09.2018 otsust karistatud 2-l kvalifitseeritava korral KarS § 218 lg 1 järgi varguse toimepanemise eest, toimepanemine kergema karistuse ei saa uue samalaadse süüteo kohaldamisega hakata süüdlase olukorda kergendama. Mõistetud vangistuse 3 kuuline määr, millest on KrMS § 238 lg 2 kohaselt maha arvatud 1/3 seoses asja arutamisega lühimenetluses, vastab . i isikule ja tema teosüüle. Üha uute süütegude toimepanemine ei saa kergema Q Z- karistuse kohaldamisega haka ellisel juhul kaotaks ta süüdlase olukorda kergendama, sest s karistuse kohaldamine oma mõtte ja eesmärgi.

Q Z . -ile liitkaristu Riigikohtu lahendites nr 3-4-1-2-02 ja nr 3- se mõistmine on kooskõlas 1-1-26-

- mise 08 välja toodud põhimõtetega ja KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõist üldalustega. Et käesolevas asjas inkrimineeritava süüteo pani . Q Z toime Harju Maakohtu 17.09.2018 otsusega mõistetud tingimisi karistuse kandmise ajal, kuuluvad mõistetud karistused liitmisele vastavalt -s 2 KarS § 69 lg 7 alusel KarS § 65 lg sätestatule. Et süüdistataval oli 20.05.2019 üldkasuliku töö tun võrd seisuga 627 nist tehtud vaid 71 tundi, ub tegemata jäänud 556 tundi üldkasulik töö ku d 556 päeva vangistusega, s.o vangistusega 1 aasta 6 kuud 16 päeva, milline karistus kuulub täies ulatuses liitmisele käesoleva otsusega mõistetavale karistusele.

10. Kaitsjaga seisukohaga, et . i vahistamine kohtusaalis ei ole põhjendatud, Q Z- kohtukolleegium ei nõustu. Maakohus ei kohaldanud tõkendit vahistamine mitte mõistetud kar ja istuse täitmisest kõrvale hoidumise vältimiseks, vaid kohtuotsuse täitmise tagamiseks karistuse mõjususe saavutamiseks. . on temale käesolevas asjas inkrimineeritud teo Q Z

toimepanemisega rikkunud katseaja nõudeid ja arvestades süüdistatava isikut, puudub ka kohtukolleegiumil veendumus, et süüdistatav edaspidi vabaduses viibides õigusnorme järgib. Q Z . -i on varasemalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuid ta on kuritegude toimepanemist vaatamata selle jätkanud. Kohaldatud tõkend vahistamine on proportsionaalne ja põhjendatud, kuivõrd see hoiab ära võimalike uute õigusrikkumiste toimepanemise vähemalt . ile käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse kandmise ajal. Q Z-

Et kohtukolleegium jätab vaidlustatud otsuse . i suhtes muutmata, jätab Q Z- kohtukolleegium tähelepanuta kaitsja taotluse süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS (apellatsioonis ekslikult märgitud lühend STKH) § 11 lg 4 sätestatud

määras.

11. l Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsja e tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ning määras . -i kaitsjale vandeadvokaat Indrek Q Z Västrikule välja maksta eurot, sealhulgas käibemaks KrMS § 175 lg 1 p 4

240 40 eurot. kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Maakohtu otsuse vaidlustas a ringkonnakohtus süüdistatav huvides temale määratud kaitsja. Kohtukolleegium peab kaitsja tasutaotluses toodud ajakulu materjalidega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks põhjendatuks ja vajalikuks. Et kohtukolleegium jätab

apelleeritud kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata,

jääb määratud kaitsja tasu apellatsioonimenetluses osutatud ri . -i enda kanda. Q Z igi õigusabi eest süüdistatava

12. - Harju Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab kohtukolleegium Maakohtu 20. mai 2019 kohtuotsuse . -i suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni Q Z

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/