2-18-103989/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2019 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-103989

Tsiviilasi

OÜ Arvel Auto hagi RW-Trans AS vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

5 751,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Arvel Auto (registrikood 10667484),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste

Kostja RW-Trans AS (registrikood 10101676),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.10.2018 ja 27.06.2019

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista RW-Trans AS-ilt OÜ Arvel Auto kasuks võlgnevus 3 880 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 141,22 eurot, kokku 4 021,22 eurot.

3. Jätta hagiavaldus rahuldamata põhinõude 120 euro ja viivisenõude 1 290,74 euro

osas.

4. Rahuldada hageja taotlus 17.10.2018 toimunud eelistungi protokolli

parandamiseks

5. Parandada 17.10.2018 toimunud eelistungi protokoll järgmisel kujul:

5.1 protokolli, lk 4: E.Lumiste: Kui te soovite kahjuhüvitist saada, siis on

tavapärane, et vedude puhul on kaskokindlustus. Riigikohus ütles, et see

on standard. Kui kostjal polnud kindlustust, on see nende risk. Nad pole

esitanud tõendid, et nad on juba saanud hüvitise. Hagejal oli kindlustus

olemas.

5.2 protokolli lk 5, vastuseks kostja küsimusele: “Tahan teada, kas see võiks

olla VÕS § 793?“ vastas hageja esindaja E.Lumiste: Ei ole seda sätet

hagiavalduses otseselt õigusliku alusena märkinud.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud 26% ulatuses OÜ Arvel Auto ja 74% ulatuses AS RW-

Trans kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Arvel Auto (hageja) ja RW-Trans AS (edaspidi kostja)

suulise lepingu, mille kohaselt oli hagejal kohustus osutada kostjale veoteenust. Hageja osutas

perioodil 26.09.2017 kuni 13.10.2017 kostjale järgnevat teenust: vedu suunal Paldiski sadam -

Intrac case kopp, Loo-Jõhvi-Kohtla Järve-Loo, Loo-Jõhvi, Paldiski-Võru-Tartu, Jõhvi-

Helsingör-Tollose-Kiili, Paldiski Kiili, RW-Lehmja-RW. Osutatud teenuste eest väljastas

hageja kostjale 17.10.2017 arve nr 5075 summas 4652,70 eurot, mis kuulus tasumisele

17.11.2017. Kostja ei ole mitte ühegi arvel nr 5075 teostatud veo osas esitanud vastuväiteid

või pretensiooni. 05.01.2018 tasus kostja arvest 652,70 eurot, kuid muu osa arvest on

jätkuvalt tasumata. Arve tasumisega on kostja omaks võtnud, et teenust on osutatud arvel nr

5075 kajastatud perioodil ja sihtkohadesse.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 000 eurot ja hagi esitamise ajaks

seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 1 431,96 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostjal puudub nõue, mida ta saaks hageja

nõudega tasaarvestada. Hageja ei laadinud veost. Hageja ainsaks ülesandeks oli veoki

juhtimine, mitte veose laadimise korraldamine. Hageja ütles juba enne sõidu algust, et tema

hinnangul on kostja veose ebaõigesti peale laadinud. Hageja ei vaidlusta, et kostja on tasunud

hageja arveldusarvele summa 120 eurot. Hageja ei saanud aru, miks on üle kantud vaid 120

eurot. Kostja tasaarvestusavaldus on tühine, kuna ei ole täidetud tasaarvestusavalduse

materiaalsed ja formaalsed eeldused ning tasaarvestus on lubamatu VÕS § 200 lg 4 mõistes.

Kostja nõude suurus summas 3 880 on tõendamata ning kostja on lisanud kahju hüvitisele

käibemaksusumma.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustub, et poolte vahel oli väljakujunenud koostöö,

mille kestel andis kostja hagejale täitmiseks tellimusi ning tasus selle eest. Kostja nõustub ka

sellega, et hageja teostas perioodil 26.09.2017 – 13.10.2017 veod, mille eest oleks kostja

pidanud tasuma arve nr 5075 alusel 4 652,70 eurot. Kostja nõustub, et tasus 05.01.2018 arvest

5075 652,70 eurot. 14.02.2018 tasus kostja arvest 5075 hagejale täiendavalt 120 eurot.

14.02.2018 maksekorralduse selgituses määras kostja, millise kohustuse täitmisega on

tegemist: „Arve 5075 – meie arve nr. 180330“. Hagejal ei saa ülejäänud põhinõude osas so

summas 3880 eurot nõuet olla, kuna nõue on 14.02.2018 VÕS § 186 p 2 järgse

tasaarvestusega lõppenud. Tähtaja saabumisel tasaarvestas kostja arvel kirjeldatud nõude

hageja esitatud arve nr 5075 nõude jäägiga (4 000 eurot) ning tasus osa (120 eurot), mis jäi

tasaarvestusest välja.

5. Kostja väitel toimus hagejal liiklusõnnetus kostja haagisega, mis tekitas kostjale kahju.

Kostja esitas hagejale 01.02.2018 arve nr 180330 summas 3880 eurot maksetähtajaga

14.02.2018 kahju hüvitamiseks ning tasaarvestas oma kahjunõude hageja tasunõudega.

Seetõttu on hageja nõue lõppenud tasaarvestuse tulemusel.

6. 11.10.2018 menetlusdokumendi kohaselt leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, et

õnnetuse põhjustas ebakorrektne laadimine. Kostja on veendunud, et õnnetuse põhjustas

kurvis valitud ebaõige sõidukiirus ja/või ebapiisav kinnitus. Kostja arve 180330 sisust nähtub,

et see on esitatud haagise (reg nr x) avariiremondi eest. Kuna hageja nõude jääk kostja vastu

arve nr 5075 järgi oli 3880 eurot (koos km-ga) ja kostja nõue hageja vastu arve nr 180330

järgi oli 3880 eurot (koos km-ga) siis oli VÕS § 197 lg 1 nõue vastastikuste rahaliste

kohustuste olemasolu kohta täidetud. 14.02.2018 tasumise maksekorraldusel avaldatud: „arve

5075 meie arve 180330“ nähtuvad mõlemad pooltevahelised tasaarvestamisele kuuluvad

nõuded, millega on täidetud ka VÕS § 198 lg 1 nõue. Pelgalt tasaarvestusavaldusega

mittenõustumine või sellele vastuvaidlemine ei muuda seda veel VÕS § 200 lg 4 mõttes

automaatselt lubamatuks. Summast 4 480, 13 eurot moodustavad haagise sirgestamistööd

1843,37 eurot (arve nr 6043191); haagise remonttööd 2 636,76 eurot (656,76 eurot arve nr

171106 ja 1 980 eurot arve nr 180130). Liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks (haagise

teele tõstmine) tellis kostja kraana, mille eest tasus 486 eurot. Ainuüksi otseste kahjude

kogusumma moodustab kokku 4 966,13 eurot, millest 3 880 eurot on kostja tasaarvestanud

hageja nõudega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, et

hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Tasaarvestusavaldus ei ole

põhjendatud.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega lahendab kohus esmalt hageja 19.10.2018

protokolli parandamise taotluse. Hageja esindaja palub protokollis parandada järgmised

kohad. Protokolli, lk 4: E.Lumiste: Kui te soovite kahjuhüvitist saada, siis on tavapärane, et

vedude puhul on kaskokindlustus. Riigikohus ütles, et see on standard. Kui kostjal polnud

kindlustust, on see nende risk. Nad pole esitanud tõendid, et nad on juba saanud hüvitise.

Hagejal oli kindlustus olemas. Algselt on sõna soovitud asemel sõna „hüvitate“, kuid

tegelikkuses viitas hageja esindaja, et kui kostja soovib hüvitist saada. Protokolli lk 5,

vastuseks kostja küsimusele: “Tahan teada, kas see võiks olla VÕS § 793?“ on märgitud

hageja vastuseks vaid lakooniline „ei.“ Tegelikkuses ütles hageja esindaja, et seda sätet ei ole

hagiavalduses õigusliku alusena märgitud. Hageja palub kohtul täiendada hageja esindaja

viimast lauset ja sõnastada see järgnevalt: E.Lumiste: Ei ole seda sätet hagiavalduses otseselt

õigusliku alusena märkinud. Kostja protokolli parandamise kohta vastuväiteid esitanud ei

ole.

9. TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus

protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus

teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile

elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks

teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 kohaselt protokolli parandamise taotlusega

nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu,

kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

10. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja

esitas protokolli parandamise taotluse õigeaegselt, so kolme tööpäeva jooksul alates protokolli

allkirjastamisest. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50

lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

11. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

12. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulisest veolepingust tulenevalt osutatud

teenuste eest tasumist arve nr 5075 alusel summas 4 000 eurot. Hageja nõue on suunatud

poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisele. Vaidlus puudub selles, et

hageja esitas kostjale 17.01.2017 tasumiseks arve nr 5075 summas 4 652,70 eurot (tl 28).

Vaidlus puudub selles, et kostja tasus 05.01.2018 arvest 652,70 eurot. Hageja hinnangul on

kostja poolt 120 euro ülekandmine arusaamatu, kuid vajadusel on hageja valmis nimetatud

summat arvestama osana võlgnevuse tasumisest (tl 41). Kohus on seisukohal, et kostja poolt

14.02.2018 täiendavalt tasutud 120 eurot tuleb arvestada tasutuks arve nr 5075 alusel. Samuti

nähtub kohtule esitatud maksekorralduse selgitusest „Arve 5075 – meie arve nr. 180330“, et

kostja tahe oli tasuda 120 eurot arve nr 5075 alusel. Seega on kostja tasunud hagejale

vaidlusaluse arve alusel kokku 772,70 eurot ning tasumata on 3 880 eurot.

13. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja)

ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale).

Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Võlaõigusseaduse järgi on saatjal

kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.

14. Vaidlust ei ole selles, et hageja täitis kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused

ning kaup on saajale üle antud. Kostjal on poolte vahel sõlmitud lepingust tulenev tasu

maksmise kohustus, mida kostja on arve osalise tasumata jätmisega rikkunud. Kostja

tunnistab põhinõuet 3 880 euro ulatuses. Viivisenõuet kostja ei tunnista (vt istungi protokoll, I

kd tl 56 pöördel). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Rikkumise vabandatavus

on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt

hagejale välja mõista osutatud teenuse eest põhivõlgnevus 3 880 eurot.

15. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1 431,96 eurot.

Hageja on arvestanud kostjale viivist tasumata summalt. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib

võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

16. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 1 431,96 eurot. Kostja on esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele ja

viivisearvestusele. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisearvestus ei ole täpne ning

hageja on arvestanud viivist 0,2% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist

tasumata summalt 4 652,70 eurot alates 18.11.1017 kuni 05.01.2018 VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras, so 0,02% päevas summas 45,59 eurot (4 652,70 eurot x 0,02% : 100 x 49

päeva). Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata summalt 4 000 eurot viivist alates

06.01.2018 kuni 14.02.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, so 0,02% päevas summas 32

eurot (4 000 eurot x 0,02% : 100 x 40 päeva). Hagejal on õigus nõuda ka viivist summalt

3 880 eurot alates 15.02.2018 kuni 07.05.2018, so summas 63,63 eurot (3 880 eurot x 0,02% :

100 x 82 päeva). Seega on põhjendatud hageja viivisenõue kogusummas 141,22 eurot ja

nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17. Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas kostjal on hageja vastu nõue summas 3 880 eurot

ning kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on

õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist ning tasaarvestada kostja kahjunõue hageja nõudega.

Seega tuleb tuvastada, kas kostjal on hageja vastu nõue ja kui on, siis hinnata, kas hagejal on

nõudele vastuväiteid, mis välistavad kostja nõude maksmapaneku.

18. Tasaarvestuse avalduse kehtivuseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui ka

materiaalsed eeldused. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on

kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib

kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele

poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Tasaarvestuse vastuväite

võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Riigikohus on selgitanud, et

tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised

vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt RKTKo nr 3-2-1-

129-11, p 9). Kohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et hageja vaidleb kostja nõudele vastu, ei

välista nõuete tasaarvestust.

19. Kostja on seisukohal, et kostja tegi kooskõlas VÕS § 198 tasaarvestuse 14.02.2018

maksekorralduse kirjelduses. Hageja nimetatuga ei nõustu. Kohus leiab, et kostja poolt

maksekorralduse selgitus „Arve 5075 – meie arve nr 180330“ ei ole käsitletav tasaarvestuse

avaldusena. Seadus ei kehtesta tasaarvestuse avaldusele mingeid vorminõudeid. Kohus

nõustub aga hageja seisukohaga, et maksekorralduse selgitusest ei nähtu tasaarvestuse sisu,

kostja nõude tekkimise aeg ega muud VÕS § 197 eeldused. Õiguskirjanduse kohaselt ei pea

tasaarvestuse avaldusest tulenema tasaarvestavate nõuete suurus ning see, millises ulatuses

vastavad nõuded tasaarvestatakse, samuti ei pea tasaarvestuse avaldusele olema lisatud

arvestus, millise ulatuses nõuded lõppevad (vt T.Varul, I.Kull jt. Võlaõigusseadus

kommenteeritud väljaanne, lk 980. Tallinn 2016). Küll aga peab minimaalselt tasaarvestuse

avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse. Kohus leiab, et

nimetatud selgitusest ei saa tuletada, et kostja on tasarvestanud enda kahjunõude hageja

nõudega. 01.02.2018 arvest nr 180330, selgitusse märgitud „haagise avarii remont“, ei nähtu,

et arve tasumisega nõuab kostja hagejalt tekitatud kahju hüvitamist. Samuti on tõendatud

hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega, et arve saadeti pärast ülekannet. Hageja

seaduslik esindaja andis 27.06.2019 vande all ütlusi selle kohta, et tasaarvestusest sai ta teada

kui nägi ülekannet ja arve saadeti talle pärast ülekannet. Mingit tasaarvestusavaldust ei olnud

(II kd, tl 24 pöördel ja 25). Seega ei ole täidetud tasaarvestuse avalduse formaalsed eeldused.

20. Kohus peab vajalikuks märkida, et täidetud ei ole ka tasaarvestuse materiaalsed eeldused,

kuna kostja ei ole tõendanud kostjale kahju tekitamist hageja poolt. VÕS § 115 lg 1 kohaselt,

kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse

rikkumine kostja poolt. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud nõude üldised eeldused.

Esmajoones peab kostjal olema rikkumise tõttu tekkinud kahju. Seejuures tuleb lähtuda kahju

hüvitamise üldisest eesmärgist, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Tegemist on varalise kahju

hüvitamise nõudega, mille sisuks on kostja poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg

3). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise

eeldused (eesmärk, ulatus ja põhjuslik seos) täidetud. VÕS § 779 lg 1 kohaselt saatja peab

veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine). Sama paragrahvi lg 2

kohaselt vedaja peab looma võimaluse ja tingimused veose ohutuks peale- ja

mahalaadimiseks. Seega vastutab saatja veose vedamiskindlalt pealelaadimise eest. Seega ei

vastutanud hageja veose laadimise eest.

21. Hageja seaduslik esindaja andis kohtule vande all ütlusi selle kohta, et seekord öeldi, et

täiendavaid pakke detailide alla ei ole vaja ja kõik veavad niimoodi. Kuna öeldi, et on piisav

siis hageja ei hakanud vaidlema (II kd, tl 24 pöördel). Käesoleval juhul ei ole kostja ka

tõendanud, et avarii oli põhjustatud hageja tegevusest mille tõttu sai kahjustada kostja haagis,

mistõttu ei ole kostjal tekkinud avariiga tekitatud kahjunõuet summas 3 880 eurot hageja

vastu. Hageja vande all antud ütlustega on ka tõendatud, et hageja seaduslik esindaja valis

sobiva kiiruse ning veendus manöövrit tehes, et autosid ei tule. Kuna veos oli pikk, siis pole

sellega võimalik manöövrit sooritada suurel kiirusel. Hageja seaduslik esindaja veendus enne

manöövrit selle ohutuses (II kd, tl 24 pöördel). Samuti on kohtu hinnangul tõendamata

kahjunõude suurus. Kohtule esitatud arved ei tõenda kahju tekkimist. Politsei- ja

Piirivalveamti vastusest nähtuvalt osales liiklusõnnetuses haagis reg.nr-ga x. Kostja ei ole

tõendanud haagisega reg.nr-ga x arvete tasumist. Seega puudub kostjal hageja vastu nõue,

mistõttu ei saa kostja teostada ka tasaarvestust.

22. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue

kostja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda talle hageja poolt esitatud

arve maksmisest. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3 880 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 141,22

eurot, kokku 4 021,22 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata põhinõude 120 euro ja

viivisenõude 1 290,74 euro osas.

23. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole

kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi osalise

rahuldamise osas.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi 74 % ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 26 %

ulatuses hageja kanda ja 74 % ulatuses kostja kanda.

25. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

26. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

Kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna RK 22.11.2019 lahendiga.