3-18-1982/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.07.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1982

Haldusasi

Ilotrükk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.09.2018

korralduse nr 13-2.3/3700 tühistamiseks ning Maksu- ja

Tolliameti kohustamiseks täita jõustunud kohtuotsuseid

Menetlusosalised

Kaebaja – Ilotrükk OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Toomas Pikamäe

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas

Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ilotrükk OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Ilotrükk OÜ taotlus Maksu- ja Tolliametile rahatrahvi

määramiseks.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.08.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-18-1982

2(6)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ilotrükk OÜ esitas 15.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti

(MTA) 29.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/016469-9 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1249).

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.02.2017 otsusega haldusasjas nr 3-15-1249 Ilotrükk OÜ

kaebuse täielikult ning mõistis MTA-lt Ilotrükk OÜ kasuks välja menetluskulud 1974,60 eurot.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.02.2018 otsusega haldusasjas nr 3-15-1249 MTA

apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tallinna Halduskohtu 16.02.2017 otsuse muutmata ning

mõistis MTA-lt Ilotrükk OÜ kasuks välja menetluskulud 831,60 eurot.

4. Riigikohus keeldus 10.09.2018 määrusega asjas nr 3-15-1249 MTA kassatsioonkaebust

menetlusse võtmast.

5. Ilotrükk OÜ esitas 11.09.2018 MTA-le taotluse halduskohtu 16.02.2017 ja ringkonnakohtu

22.02.2018 kohtuotsustega väljamõistetud menetluskulude, kokku summas 2806,20 eurot (s.o

1974,60 + 831,60 eurot), maksmiseks OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co

pangakontole.

6. MTA arestis 18.09.2018 korraldusega nr 13-2.3/3700 Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK)

poolt Ilotrükk OÜ-le tehtavast väljamaksest 2806,20 eurot ning kohustas RTK-d kandma

16.02.2017 kohtuotsuse alusel Ilotrükk OÜ kasuks välja mõistetud 1974,60 eurot ja 22.08.2018

kohtuotsuse alusel Ilotrükk OÜ kasuks välja mõistetud 831,60 eurot Ilotrükk OÜ maksuvõla

katteks MTA pangakontole.

Korralduses on selgitatud, et maksuhaldur kohustas Ilotrükk OÜ-d 17.02.2015 maksuotsusega

nr 12.2-3/020757-17 tasuma maksuvõlg 30 päeva jooksul alates maksuotsuse kättesaamisest

ning 18.09.2018 seisuga on maksuotsuse järgi tasumata 46 454,15 eurot. Maksuhaldur on

kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla (maksukorralduse

seaduse (MKS) § 128 lg 1) ning maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalistele õigustele

MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

Sissenõude pööramiseks nõudele arestib maksuhaldur nõude ja kohustab võlgniku suhtes

kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse maksuhalduri kasuks (täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 111 ja § 118 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Ilotrükk OÜ esitas 17.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.09.2018

korralduse tühistamiseks ning MTA kohustamiseks täita jõustunud kohtuotsuseid.

1) Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, sest MTA on ilma õigusliku aluseta arestinud

summad, mida ta on kohustatud kaebajale tasuma, hoides sel viisil jõustunud kohtuotsuste

täitmisest kõrvale. Korraldus rikub Ilotrükk OÜ Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust, kuna korralduse tõttu ei saa Ilotrükk OÜ kasutada jõustunud kohtulahendiga

asjas nr 3-15-1249 välja mõistetud menetluskulusid.

2) Korraldus sisaldab lubamatuid täitmistoiminguid. Maksuhaldur on korraldusega arestinud

iseenda kohustusi ja on kohustanud RTK-d ehk iseennast tasuma MTA ehk iseenda poolt

võlgnetava summa MTA-le ehk iseendale. Selline arestimine ei ole MKS § 130 lg 1 p 3 ega

TMS §-de 111 ja 118 kohaselt võimalik ning seega on MTA ületanud talle oma nõuete

3-18-1982

3(6)

sundtäitmiseks antud pädevust. Viidatud sätete kohaselt saab arestida üksnes kolmandate

isikute nõudeid. MTA on ise TMS-i mõttes nii sissenõudja kui ka kohtutäitur. MTA kui

sissenõudja omab väidetavalt nõuet kaebaja vastu, kellel omakorda on nõue MTA vastu.

Sellises olukorras tasaarvestaks üldjuhul sissenõudja oma nõude võlgniku omaga. Praegusel

juhul on aga MTA kasutatud konstruktsioon raskesti hoomatav ning täiesti ebavajalik, mis

iseloomustab seda, et TMS § 111 ei saa ette näha sissenõudja nõude aresti.

3) RTK ei saa olla maksuhaldur MKS-i mõttes ega olnud ka menetlusosaline haldusasjas nr

3-15-1249. Sealjuures MTA ja RTK on üks ja sama avalik-õiguslik juriidiline isik ehk Eesti

Vabariik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2 tähenduses. MTA on oma

põhimääruse § 1 järgi ja RTK oma põhimääruse § 1 järgi Rahandusministeeriumi valitsemis-

alasse kuuluvad valitsusasutused. Seega on tegemist küll erinevate asutustega, aga mitte

erinevate isikutega. TsÜS § 25 lg 2 kohaselt võib avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks olla

ka muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva

seaduse alusel. RTK seadust, mille lausel RTK oleks loodud, ei eksisteeri. RTK ei ole seega

kolmandaks isikuks TMS §-de 118 ega 111 tähenduses, kelle nõudeid saaks MTA arestida.

4) Avalik-õiguslik menetluskulude nõue ei ole oma olemuselt arestitav. Maksukohustuste

sundtäitmisel tuleb lähtuda TMS-ist. TMS § 112 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata

nõuetele, mida ei saa loovutada. Ringkonnakohus leidis 18.05.2006 otsuse nr 3-04-318 p-s 8, et

avalik-õiguslike nõuete, sh avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete

loovutamine ei ole ilma seadusliku aluseta lubatud. Riigikohus märkis 10.05.2017 otsuse nr

3-3-1-67-16 p-s 12, et avalik-õiguslike nõuete puhul tasaarvestamine lubatud vaid siis, kui

tasaarvestuse võimalus on seaduses sõnaselgelt ette nähtud. Käesoleval juhul ei sätesta TMS,

HKMS või mõni muu seadus, et halduskohtumenetluses vastustajalt väljamõistetud

menetluskulude nõue oleks loovutatav nõue. Seega ei ole lubatud sellise nõude loovutamine,

mistõttu ei saa sellisele nõudele ka TMS § 112 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata.

5) MTA on korraldusega sisuliselt tasaarvestanud enda kohustuse Ilotrükk OÜ ees maksu-

kohustuslase võlaga. Arestimine on vale meede. Maksuhaldur oleks pidanud kaebaja nõude

tasaarvestamisel lähtuma maksunõuete ja -kohustuste täitmise tasaarvestamise reeglitest (MKS

§ 105). Täiendavalt ei ole selline arestimine ega tasaarvestamine võimalik TMS-is sätestatud

regulatsiooni tõttu (TMS § 221). MTA ei saa tasaarvestada ega arestida nõuet alusel, mis on

aset leidnud enne kohtulahendi jõustumist. Korralduses viidatud 17.02.2015 maksuotsuse

kohaselt tuli maksusumma tasuda hiljemalt 19.03.2015. Seega on MTA kaebaja menetlus-

kulude hüvitamise nõude arestinud maksuvõla tõttu, mis on tekkinud enne jõustunud

kohtuotsuseid.

6) Tallinna Halduskohtu 16.02.2017 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2018 otsus

(asjas nr 3-15-1249) tõid kaasa MTA kui haldusorgani kaalutlusõiguse kitsenemise ning

maksuhalduril puudub sellises olukorras õigus menetluskulude hüvitamise üle otsustada. Seega

puudub MTA-l riigivastutuse seaduse § 6 lg 5 tähenduses õigus keelduda toimingu tegemisest,

mistõttu on kaebajal õigus nõuda, et kohus kohustaks MTA-d kaebaja kasuks väljamõistetud

menetluskulud hüvitama.

7) MTA on jätnud halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused haldusasjas nr 3-15-1249 täitmata.

MTA on sihilikult asunud otsima võimalusi jõustunud kohtuotsuste täitmisest kõrvale

hoidmiseks ja on seejuures asunud väljamõistetud summasid õigusvastaselt arestima. Sellest

tulenevalt palub kaebaja HKMS § 248 lg 1 alusel määrata MTA-le trahv jõustunud kohtuotsuste

mittetäitmise eest ning arvesse võtta asjaolu, et MTA on kohtulahendite täitmisest kõrvale

hiilinud pahatahtlikult.

3-18-1982

4(6)

8. Maksu- ja Tolliamet palub 28.11.2018 vastuses (täiendatud 30.05.2019) jätta kaebus

rahuldamata.

1) Vaidlusaluse korralduse resolutsioonist nähtub, et käesolevas asjas ei arestitud rahalisi

õigusi, mis kaebajal olid MTA suhtes kohtuotsustest tulenevalt, vaid kaebaja rahalised õigused

RTK poolt tehtavate väljamaksete suhtes. Teisisõnu oli korralduse tegemise ajal kaebaja suhtes

kohustatud isikuks mitte MTA, vaid RTK.

2) RTK põhimääruse §-st 1 ja MTA põhimääruse §-st 1 tulenevalt on tegemist eraldiseisvate

ja seaduse alusel eksisteerivate valitsusasutustega. Ühtlasi langevad ära sellest eeldusest

lähtuvad kaebaja argumendid korralduse õigusvastasuse küsimuses. Tegemist ei ole raskesti

hoomatava ega ebavajaliku konstruktsiooniga rahalise õiguse arestimiseks, kuna MTA ja RTK

on vaidlusaluses korralduses selgelt eristatavad isikud.

3) Kaebajal oli maksuvõlg ning seetõttu tegi maksuhaldur RTK-le korraldused kaebajale

mõeldud väljamaksete arestimiseks. Sisuliselt on vaidlusalune korraldus sama, mis tehakse

pankadele maksuvõlgade sissenõudmise menetluste raames. Maksuhalduril on õigus pöörata

sissenõue rahalistele õigustele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud

korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Sissenõude pööramiseks nõudele arestib maksuhaldur nõude ja

kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse maksuhalduri kasuks.

4) TMS §-de 111 ja 118 alusel on maksuhalduril seadusest tulenev õigus teha väljamaksete

arestimiseks korraldusi igasugustele kolmandatele isikutele. Kaebaja vastupidised väited on

ebaõiged. Vaidlusalusest korraldusest tuleneb, et kaebajale väljamakstavad summad olid

ülekannete teostamiseks edastatud RTK-le. See tähendab, et väljamaksete tegemise küsimus oli

maksuhalduri poolt lõplikult otsustatud ja tema mõjusfäärist väljunud. Peale vastava toimingu

tegemist ja andmete infosüsteemi sisestamist tekkis RTK-l kohustus teha väljamakse kaebaja

näidatud pangakontole. Seega sõltus kaebaja poolt vaidlusaluste summade kättesaamine

RTK-st ja vaidlusaluse korralduse tegemise aja seisuga ei eksisteerinud enam kaebaja rahalist

nõuet maksuhalduri vastu. Juhul, kui maksuhaldur ei oleks vastavat nõuet arestinud, oleks RTK

kohustuse reaalselt ka täitnud.

5) Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka kaebaja käsitlus, et maksuhaldur on korraldustega

sisuliselt tasaarvestanud enda kohustuse kaebaja ees kaebaja maksuvõlaga ja kaebaja

menetluskulude nõude maksuhalduri vastu. Maksuhalduri tegevus on toimunud MKS § 130 lg

1 p 3 alusel maksuvõla sissenõudmise menetluse raames õiguspäraselt. Seetõttu puudub alus

kaebaja taotluse rahuldamiseks ja maksuhalduri trahvimiseks.

6) Sarnane vaidlus toimub kaebaja ja MTA vahel ka haldusasjas nr 3-18-940. MTA jagab

viidatud haldusasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et Ilotrükk OÜ kaebus ei anna alust MTA 18.09.2018 korralduse tühistamiseks

ning MTA kohustamiseks täita jõustunud kohtuotsuseid (tasuda haldusasjas nr 3-15-1249 välja

mõistetud menetluskulud kaebaja soovitud pangakontole).

10. Antud juhul vaidlevad pooled selle üle, kas MTA poolt teostatud kaebaja rahaliste õiguste

arestimine 18.09.2018 korraldusega oli õiguspärane ning kas halduskohtu 16.02.2017 ja

ringkonnakohtu 22.02.2018 otsuseid haldusasjas nr 3-15-1249 saab lugeda MTA poolt

täidetuks.

3-18-1982

5(6)

Selles, et kaebajal on MTA ees maksuvõlg, poolte vahel vaidlust ei ole. Vaidlustatud

korraldusest nähtuvalt kohustas MTA kaebajat 17.02.2015 maksuotsusega tasuma maksuvõlg

30 päeva jooksul ning 18.09.2018 seisuga oli maksuotsuse järgi tasumata 46 454,15 eurot.

11. MKS § 130 lg 1 esimene lause sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust

täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-des 2 või 3 nimetatud lahendis määratud

tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. MKS § 130 lg 1 p 3 alusel

on maksuhalduril võla sundkorras sissenõudmisel õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. MKS § 130 lg 11

kohaselt esitab maksuhaldur nimetatud toimingu tegemiseks taotluse või korralduse või edastab

korralduse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu.

Kohtu hinnangul andsid eelviidatud õigusnormid maksuhaldurile pädevuse ja õigusliku aluse

arestida 18.09.2018 korraldusega RTK poolt tehtavad väljamaksed (menetluskulud) seoses

kaebaja maksuvõla sissenõudmise menetlusega. Halduskohtu 16.02.2017 otsuse ja

ringkonnakohtu 22.02.2018 otsuste alusel kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku

summas 2806,20 eurot on kaebaja rahaline õigus, millele saab maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p

3 alusel sissenõude pöörata.

12. Menetluslik raamistik aresti seadmiseks on täpsemalt kirjeldatud TMS-s. TMS § 111

sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku

suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile.

Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.

TMS § 118 lg 1 esimese lause kohaselt on sissenõudjal nõude arestimise puhul õigus nõuda

kolmandalt isikult võlgniku asemel kohustuse täitmist enda kasuks kohtutäiturile, sealhulgas ka

õigus esitada hagi võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu.

Käesoleva vaidlusega sarnases vaidluses on Tallinna Ringkonnakohus oma 29.04.2019 otsuses

haldusasjas nr 3-18-940 leidnud järgmist: „Ringkonnakohtu hinnangul võib TMS §-s 111

märgitud kolmanda isikuna käsitada maksuhaldurit, sest TMS § 111 kontekstis peab „kolmas

isik“ suhestuma eelkõige võlgnikuga ning kogu TMS on üles ehitatud kohtutäituri kui

täitetoimingu teostaja positsioonilt lähtuvalt. Asjaolu, et intressi osas ning MKS § 130 lg 1 p-i

3 ja TMS §-i 111 kohaldades langevad „kohtutäitur“ ja „kolmas isik“ kokku maksuhalduri

isikus, ei välista nende sätete kohaldamist ja intressi arestimist maksuhalduri poolt. MKS annab

maksuhaldurile pädevuse ja õigusliku aluse aresti seadmiseks, TMS selle pädevuse

sisustamiseks menetlusliku raamistiku. /.../ Kaebaja subjektiivsete õiguste riive intensiivsuse

kontekstis on küsimustel, kes aresti teostab (kas kohtutäitur või maksuhaldur) ja kust raha

arestitakse (kas ettemaksukontolt, pangakontolt või enne raha jõudmist sinna), üksnes tehniline

tähendus. Eeltoodud seisukohtadest tulenevalt ei ole ka arutlus teemal, kas MTA ja RTK on

käsitatavad eraldiseisvate avalik-õiguslike juriidiliste isikutena või mitte, üldse asjakohane“.

Halduskohus juhindub eeltoodud ringkonnakohtu lahendis toodud seisukohtadest ja nõustub

nendega. Seega ei saa pidada põhjendatuks kaebaja seisukohta, et MKS § 130 lg 1 p 3 ja TMS

§-d 111 ja 118 ei andnud käesoleval juhul maksuhaldurile alust aresti seadmiseks kaebaja

rahalisele õigusele.

13. Kaebaja on viidanud TMS § 112 lg-le 1, mille kohaselt ei saa sissenõuet pöörata nõuetele,

mida ei saa loovutada. Nii nagu kohus eelnevalt viitas, siis on kaebaja menetluskulude

hüvitamise nõude näol tegemist MKS § 130 lg 1 p 3 tähenduses rahalise õigusega ning seega

on see ka loovutatav. Ükski õigusnorm ega kohtupraktika ei toeta kaebaja lähenemist, mille

järgi ei ole menetluskulude hüvitamise nõue arestitav ega loovutatav. Kaebaja viide

kohtulahendile asjas nr 3-04-318 ei ole asjassepuutuv, kuivõrd selles lahendis ei peetud

võimalikuks rahuldada avalik-õiguslikku kahjunõuet, mille on esitanud muu isik kui kannatanu,

3-18-1982

6(6)

sest subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa teisele isikule loovutada (vt ringkonnakohtu

29.04.2019 otsuse nr 3-18-940 p 17).

14. Nõustuda ei saa ka kaebaja väidetega selle kohta, et MTA on sisuliselt läbi viinud

tasaarvestuse, mis ei olnud lubatud. MTA ei ole praegusel juhul tasaarveldanud kaebaja rahalisi

kohustusi tagastusnõudega (MKS § 105), vaid sooritanud nõude aresti maksuvõla sundkorras

sissenõudmisel (MKS § 130 lg 1 p 3). Sundkorras täideti kaebajal olevat maksuvõlga, mille üle

pooltel iseenesest vaidlust ei ole. Sealjuures haldusasjas nr 3-15-3202 (kohtuotsuse p 17) ja juba

eelnevalt viidatud haldusasjas nr 3-18-940 (kohtuotsuse p-d 17 ja 18) on ringkonnakohus

menetluskulude hüvitamise nõude arestimist sarnasel viisil aktsepteerinud.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA poolt kaebaja õiguste rahaline arestimine (sh

enne raha ülekandmist kaebaja poolt näidatud pangakontole) oli õiguspärane ning seega jääb

kaebaja tühistamiskaebus MTA 18.09.2018 korralduse peale rahuldamata.

16. Menetluskulude kandmise kohustus tulenes MTA-le vahetult kohtuotsustest (vt ka

ringkonnakohtu 29.04.2019 otsuse nr 3-18-940 p 16). Arvestades, et kohus asus eelnevalt

seisukohale, et arestimine MTA poolt 18.09.2018 korraldusega oli õiguspärane ning arestitud

2806,20 euro ulatuses on kaebaja maksuvõlg aresti tulemusel väiksem, on MTA oma kohustuse

kaebaja ees sisuliselt täitnud. Sellest tulenevalt puudub alus ka MTA kohustamiseks täita

kohtuotsuseid ning kaebaja kohustamisnõue jääb rahuldamata.

17. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

18. Kaebaja esitas ka taotluse MTA-le trahvi määramiseks HKMS § 248 lg 1 alusel põhjusel,

et maksuhaldur ei ole halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuseid haldusasjas nr 3-15-1249 täitnud.

HKMS § 248 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale

menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. HKMS § 248 lg 3 kohaselt on trahvi määramise

pädevus halduskohtul.

Kohus tuvastas eelnevalt, et maksuhaldur on halduskohtu 16.02.2017 otsuse resolutsiooni p 3

ning ringkonnakohtu 22.02.2018 otsuse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3-15-1249

nõuetekohaselt täitnud. Seega puudub alus kaebaja taotluse rahuldamiseks ja vastustajale

rahatrahvi määramiseks.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik