4-19-2539/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-2539

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2019.a, Tallinn kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2539 (2302,19,003083) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi R.M’i 02.05.2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti 08.04.2019.a otsusele 2302,19,003083. väärteoasjas nr Kaebuse esitaja R.M, isikukood: XXX; elukoht: X Eesti XX; Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Kaebuse esitaja: R.M Kaebaja esindaja: Maano

Saareväli RESOLUTSIOON

1. .2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti 08.04.2019.a Jätta R.M ’i 02.05

otsusele väärteoasjas nr kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks 2302,19,003083 rahuldamata.

2. Politseija Piirivalveameti 08 Jätta .04.2019.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,19,003083 muutmata.

3. , tema esindajale Maano S ning Kohtuotsuse ärakiri anda R.M’ile aareväljale Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile.

4-19-2539

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

08.04.2019.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi üldmenetluse otsuse väärteoasjas juhtivspetsialist H A. 2302,19,003083 R.M suhtes. R.M Kohtuväline menetleja määras ’ile karistuseks LS § 227 lg 2 järgi mootorsõi õiguse äravõtmise 3

duki juhtimis (kolmeks) kuuks. Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 2 järgi selle eest, et ta 18.03.2019 kell 09.01 Harju Maakonnas, Tallinnas, Sõpruse puiesteel (Keskuse tn ja E. Vilde tee vahel), juhtis mootorsõidukit kiirusega 75 -3 +/

km/h, millega ületas suurimat lubatud suurimat sõidukiirust ( km/h) mitte vähem kui

22 km/h. Väärteoprotokolli ja – sellise tegevusega LS § 15 lg 1 p sätestatud otsuse kohaselt rikkus R.M nõudeid. 02.05.2019.a esitas R.M kaebuse eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsusele. Menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kohaldatud karistuse osas ning palub juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga et tema süü ei vasta määrat . Menetlusalune isik leiab kaebuses, ud

karistusele ning kohtuväline menetleja on seega karistust kohaldades rikkunud KarS § 56 lg-s 1 sätestatut rikkudes. Lisaks märgib menetlusalune isik, et tal on juhtimisõigust vaja tööl käimiseks ning juhtimisõiguse kaotamine tooks kaasa töökoha kaotuse. 27.06.2019.a toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. Kaebaja esindaja hinnangul ei ole R.M’i süü niivõrd suur, et see õigustaks juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebaja esindaja palus kaebus rahuldada ja kergendada määratud karistust, kas karistusliigi muutmisega trahviks või määratud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega vähendada süü suurusele vastavaks, s.t üheks kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteootsus on põhjendatud, karistus õiglane ja proportsionaalne, vastab raskusele ja süü suurusele. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus e muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, poolte seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku ka ebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

4-19-2539

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p

6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Objektiivne koosseis

Liiklussead

use § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest – Kuivõrd LS § 227 lg

21 40 kilomeetri tunnis.

2 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 15 lg 1 p . Antud sätte kohaselt on suurimaks

lubatud sõidukiiruseks Seega peab kohus analüüsima, kas R.M asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

dusvahendiga lubatud kiirusest kiiremini. juhtis mootorsõidukit liikluskorral Väärteoprotokolli nr . märtsil 2019.a kell 20190318370101 kohaselt juhtis R.M 18

09.01 Harju Maakonnas, Tallinnas, Sõpruse puiesteel (Keskuse tn ja E. Vilde tee vahel) mootorsõidukit MB E220

CDI (registreeri XXX) kiirusega 75 km/h (+/- 3 mismärgiga km/h), millega ületas antud teelõigul

lubatud suurimat sõidukiirust ( km/h) mitte vähem kui Väärteoasja materjalidele lisatud

22 km/h.

videosalvestis ja salvestuse andmete väljavõte (mis asendab kiirusmõõturi kasutamise protokolli) kinnitab väärteoprotokollis tuvastatut.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt tunnistas R.M kiiruse ületamist ja kahetses toimepandud tegu. Ka 27.06.2019.a toimunud kohtuistungil tunnistas menetlusalune kiiruse ületamist. Menetlusalune isik selgitas, et püüdis mööduda ees olnud autost kuna kliendil oli kiire lennujaama. Kohus leiab, et väärteoa on täielikult tõendatud, et R.M juhtis mootorsõidukit sja materjalidega

kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas lubatud sõidukiirust ületades. Sealjuures ei vaidlusta menetlusalune isik ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist. Seega vastab R.M-i poolt

toimepandud tegu LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 227 lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime teadlikult ja kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

R.M-i poolt antud ütluste kohaselt ületas ta sõidukiirust, kuna klient kiirustas lennujaama.

Kavatsetus laieneb kõigile nendele staadiumitele, mis vastavalt toimepanija ettekujutusele teost kujutavad endast teo eesmärgi vajalikke eeldusi. Käesoleval juhul pidas menetlusalune isik kiiruse ületamist jõuda õigeaegselt sihtkohta. vajalikuks tingimuseks, et

4-19-2539

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud teadlikult ja kavatsetult. Kohus leiab, et R.M - on täitnud LS § 227 lg s sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.

3. Õigusvastasus ja süü R.M-i oli teo toimepanemise ajal teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. R.M süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud - -

asjaolusid ning kaebaja on sündinud . aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd 1966 välistavad asjaolud. Seega on menetlusaluse isiku tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS

LS § 227 lg 2 võimaldab menetlejal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kohaldada põhikaristusena kuni trahviühiku suurust rahatrahvi või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni

. Kohtuväline menetleja karistas R.M-i LS § 227 lg alusel juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis.

Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi.

R.M-i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime kavatsetult, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Samuti peab arvestama, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust tööülesandeid täites ning temaga koos viibis mootorsõidukis ka teine isik. Arvestama peab ka väärteo toimepanemise kohta, milleks oli kõrge liiklustihedusega asulasisene tee. Menetlusalune isik kahetses tegu mis on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes

. Karistust raskendavad

asjaolud R.M-i teos puuduvad. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata seega keskmiseks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks. Menetlusalusel isikul on käesoleval hetkel 5 kehtivat väärteokaristust, millede eest määratud rahatrahvid on menetlusalusel isikul kõik tasumata. Siinkohal peab märkima, et 4 neist on seotud lubatud sõidukiiruse ületamisega.

Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt R.M’ile määratud sanktsiooni keskmises määras määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks vastab tema süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele eesmärkidele. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liiklusreegleid. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahvi kohaldamine antud juhul eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusel isikul on varasemalt määratud karistused (rahatrahvid) täitmata. Karistus peab tagama, et isik ei saaks samalaadseid rikkumisi toime panna. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnal , justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat e signaali

toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi.

4-19-2539

Menetlusalune isik sissetuleku on palunud juhtimisõiguse alles jätta seoses tööl käimise ja säilimise vajadusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole juhtimisõiguse säilimise vajalikkus töötamiseks kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui isiku süü suurus ja karistuse eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused karistuse kohaldamisel mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta - üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse kohaldaja kaalutlusõigus. Kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt.

Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS

§ 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. Violetta Kõvask Kohtunik ( )