4-19-3174/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-3174

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3174 (2302,19,005606) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi U.G 05.06.2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti 14.05.2019.a otsusele 2302,19,005606. väärteoasjas Kaebuse esitaja

U.G, isikukood: XXX; elukoht: e- XXX; post

: XXX Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. U.G kaebus Politseija Piirivalveameti 14.05.2019.a otsusele Jätta väärteoasjas 2302,19 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata. ,005606

2. Politseija Piirivalveameti 14.05.2019.a otsus

Jätta väärteoasjas 2302,19,005606 muutmata.

3. U.G Vastavalt LS § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

4. ning Politseija Piirivalveameti Kohtuotsuse ärakiri saata U.G’le Põhja prefektuuri

grupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-19-3174

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

14.05.2019.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P

üldmenetluse otsuse väärteoasjas Kohtuväline menetleja 2302,19,005606 U.G suhtes. määras U.G’le karistuseks LS § 227 lg 4 järgi rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja lisakaristusena LS § 227 lg 5 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 (kuueks) kuuks.

Menetlusalust isikut karistati LS § järgi selle eest, et ta

227 lg 4 21.04.2019 kell 15.28 Harju Maakonnas, Kose vallas, Tallinn - Tartu - Luhamaa tee 59. k meetril, suunaga Tallinna Võru – ilo

poole, juhtis mootorsõidukit (reg.märk km/h, millega ületas Audi A6 XXX) kiirusega 162 -5 +/ suurimat lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui Väärteoprotokolli ja –

67 km/h. otsuse kohaselt rikkus U.G sellise tegevusega LS 15 lg 1 p 1

§ sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU 05.06.2019.a esitas U.G kaebuse Menetlusalune eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsusele. isik kahetseb juhtunut ja ei vaidlusta enda karistamist põhikaristusena rahatrahviga, kuid leiab samas, et lisaks põhikaristusele mõistetud lisakaristus ei ole proportsionaalne tema süü ega poolt toime pandud rikkumisega ega teeni vaidlustatavas otsuses näidatud üldpreventiivset eesmärki, õiguskorra üldist kaitset. Menetlusalune isik mõistab ohutu liiklemise olulisust ja liikluseeskirjaga kehtestatud piirangute eesmärki ning tähendust, kuid leiab samas, et temale mõistetud põhija lisakaristus on kogumis tema süüd arvestades rikkumisega võrreldes liiga raske. Lisaks märgib menetlusalune isik, et tal on juhtimisõigust vaja tööl käimiseks. Menetlusalune isik soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 22.06.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub e rahuldamata. kohtuväline menetleja jätta kaebus KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada

4-19-3174

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 227 lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kuivõrd LS § 227 lg 4 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 15 lg 1 p 1. Antud sätte kohaselt on asulavälisel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h. Seega peab kohus analüüsima, kas U.G juhtis mootorsõidukit liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest kiiremini. Väärteoprotokolli nr 20190421370102 kohaselt juhtis U.G 21. aprillil 2019.a kella 15.28 ajal

Harjumaal, Tallinn-Tartu- -Luhamaa tee Audi A6 Võru . kilomeetril mootorsõidukit (registreerimismärgiga XXX) kiirusega 162 km/h (+/-5 km/h), millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui põhjendas rikkumist

67 km/h. Menetlusaluse isiku

sellega, et ta sõitis mööda kahest sõidukist ning ületas sellega seoses palju kiirust, mida poleks pidanud tegema ja kahetseb juhtunut.

Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt (mis asendati helija videosalvestusega) kasutati kiirusmõõturina Väärteomaterjalidele lisatud taatlustunnistuse nr TTRS LaserCam 4 (nr LE0046). - 18/00192 LaserCam kohaselt vastab mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur

4 Majandusja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p.8.1 nõuetele ning on läbinud kordustaatluse. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, juhtis mootorsõidukit et U.G

kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas õidukiirust ületades lubatud s . Sealjuures ei

vaidlusta menetlusalune isik ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist. Seega vastab U.G poolt toimepandud tegu LS § sätestatud

227 lg 4 objektiivsetele tunnustele.

2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

227 lg 4

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust.

U.G poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli piisavalt suur (67 km/h), et see pidi olema kaebaja poolt selgelt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks. Samuti ei märkinud menetlusalune isik kohtule esitatud kaebuses, et ta oli antud teelõigul kehtestatud lubatud sõidukiiruse osas eksimuses. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu.

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. Kohus leiab, et U.G on täitnud LS § 227 lg s 4 sätestatud - väärteo subjektiivse koosseisu.

4-19-3174

3. Õigusvastasus ja süü

U.G U.G oli teo toimepanemise ajal teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud - - asjaolusid ning kaebaja on sündinud puhul süüd 1985. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku välistavad asjaolud. väi hädaseisundis olemisest on ainetu, kuivõrd Kaebuses toodud de

menetlusalune isik ise tekitas liiklusohtliku olukorra, mida tal oli võimalus vältida. Seega on menetlusaluse isiku

tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS

LS § 227 lg võimaldab menetlejal lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kohaldada põhikaristusena kuni trahviühiku suurust rahatrahvi või sõiduki juhtimisõiguse , aresti äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni Kohtuväline menetleja karistas . menetlusalust isikut LS § 227 lg rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel

4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis.

Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust 67 kilomeetrit tunnis,

162 km/h (+/- 5 sõites asulavälisel teel km/h). Niivõrd suures ulatuses lubatud kiiruse ületamine ohustab reaalselt nii juhi kui teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Nimetatud kiirusega sõitmisel mootorsõiduki pidurdusteekond oluliselt pikem ning juhi võime on ohutult reageerida erinevatele liiklusolukordadele oluliselt väiksem. Võttes arvesse , et kiiruseületamine ka asjaolusid pandi toime

suure liiklustihedusega teelõigul ning subjektiivset koosseisu, tuleb isiku süüd hinnata suureks. Menetlusalune isik kahetses tegu mis on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS §

57 lg 1 p 3. Karistust raskendavad asjaolud U.G teos puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik menetlusalust isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine,) või tema isikut iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt tal ke äärteokaristusi ei ole. htivaid v

Kohtu hinnangul kohtuvälise määratud sanktsiooni keskmises määras menetleja poolt U.G-le rahatrahv

, s.o 150 trahviühikut ja lisakaristusena sanktsiooni alammääras määratud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks vastab tema süü suurusele ning üld- Kohus ja eripreventiivsetele eesmärkidele.

nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik pani reaalsesse ohtu lisaks iseendale ka tema vahetus läheduses liikunud mootorsõidukites viibijate elu ja tervise.

4-19-3174

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liiklusreegleid. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahvi kohaldamine antud juhul eripreventiivset eesmärki. Karistus peab tagama, et isik ei saaks samalaadseid rikkumisi toime panna. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätta seoses tööl käimise vajadusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole juhtimisõiguse säilimise vajalikkus töötamiseks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui isiku süü suurus ja eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused lisakaristuse kohaldamisel mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg selt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes -s 2, mille koha isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse kohaldaja kaalutlusõigus. Kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja

, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt.

Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohu . s juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 ( )

Violetta Kõvask

Kohtunik