2-16-8107/121 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-8107

Tsiviilasi

RG hagi OG ja EKi vastu testamendi kehtivuse ja

pärimisõiguse tunnistamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 17. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RG apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja RG (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

advokaat Helen-Lumelille Tomberg

Kostja I OG (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja II EK (endine O, isikukood xxxxxxxxxx)

Kostjate lepinguline esindaja Natalja Perova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. aprilli 2019 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud 10% ulatuses

RG kanda ja 90% ulatuses võrdsetes osades OG ja EKi kanda. Ülejäänud osas on

maakohtu otsus jõustunud.

3. RG apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 10% ulatuses RG kanda jaa 90%

ulatuses võrdsetes osades OG ja EKi kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

2 (4)

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagid ja nende aluseks olevad asjaolud

1. OG esitas 23. mail 2016 Harju Maakohtule hagi RG vastu koduse testamendi tühisuse

tuvastamiseks ja kahju 378 euro hüvitamiseks. Nõude aluseks oli asjaolu, et SG (pärandaja) ei

allkirjastanud testamenti (hagi 1).

RG (hageja) esitas 3. juunil 2016 Harju Maakohtule hagi OG (kostja I) ja EKi (kostja II) vastu

koduse testamendi kehtivaks tunnistamiseks ja pärimisõiguse tunnistamiseks xxxxxxxx

korteriomandile (hagi 2). Eeltoodud hagid liideti 12. augusti 2016 määrusega ühte menetlusse.

OG esitas 17. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi RG vastu koduse testamendi tühisuse

tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-17-15504, hagi 3). Nõude aluseks oli asjaolu, et pärandaja ei

saanud testamenti tehes oma tegude tähendusest aru. Nimetatud hagi liideti 25. oktoobri 2017

tsiviilasjaga nr 2-16-8107 ühte menetlusse.

Hagiavalduste kohaselt tegi pärandaja 8. jaanuaril 2016 koduse testamendi hageja kasuks kahe

tunnistaja juuresolekul. Pärandaja suri 18. jaanuaril 2016. Kostja I on pärandaja abikaasa, kelle

avalduse alusel algatas Tallinna notar Robert Kimmel 7. märtsil 2016 pärimismenetluse

pärandaja pärandvara suhtes. Kostja II on pärandaja tütar. Pärimismenetluse käigus esitas

hageja notarile koduse testamendi, mille alusel pärandaja pärandas hagejale korteriomandi

aadressil xxxxxxxxxx (pärandvara). Kostja I vaidlustas koduse testamendi kehtivuse (hagi 1 ja

hagi 3).

Menetluse edasine käik

2. Hageja esitas 20. juunil 2017 maakohtule haginõude täpsustuse, mille kohaselt võtab ta

hagis esitatud nõude – pärimisõiguse tunnistamiseks xxxxxxxxxx korteriomandile

(hagiavalduse nõudepunkt 4) – tagasi. Hageja palub menetleda koduse testamendi kehtivuse

tuvastamise nõuet (II kd, tl-d 55 ja pöördel).

Kostja I loobus 27. septembril 2018 maakohtule esitatud avalduses testamendi tühisuse

tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuetest (III kd, tl 109).

Harju Maakohus lõpetas 7. novembri 2018 määrusega hagi 1 ja hagi 3 menetlused, millega

kostja I taotles pärandaja koduse testamendi tühisuse tuvastamist ja kahju hüvitamist.

Menetluskulud jäid kostja I kanda ja kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 1128

eurot koos viivise maksmise kohustusega (III kd, tl-d 118–119 pöördel).

Seega jäi maakohtu menetlusse hagi 2 – testamendi kehtivuse tunnistamiseks ja pärimisõiguse

tunnistamiseks Läänemere tee 39-32 korteriomandile.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu, sest nõue on tõendamata. Pärandaja ei avaldanud, et ta

kavatseb pärandada oma vara kellelegi teisele. Kostjad leidsid, et pärandaja ei ole kodusele

testamendile alla kirjutanud ning ta ei olnud selle koostamise ajal teovõimeline.

Maakohtu lahend ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 17. aprilli 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning tunnistas

pärandaja 8. jaanuaril 2016 koostatud koduse testamendi kehtivust. Vastavalt hageja

20. juuni 2017 avaldusele jättis maakohus hagi kostjate vastu läbi vaatamata osas, milles hageja

palus tunnistada enda pärimisõigust xxxxxxxxxx korteriomandile.

Maakohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et kodune testament on kehtiv ning selle on

allkirjastanud pärandaja.

3 (4)

Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 162 lg 4 alusel ja jättis

poolte endi kanda. Maakohus leidis, et arvestades asjaolu, et ühe nõude kohus rahuldab (TsMS

§ 162 lg 1) ja teine jääb hageja taotlusel läbivaatamata (TsMS § 168 lg 4), siis on põhjendatud

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada

menetluskulude jaotust puudutavas osas ning teha uue otsuse, millega jätta kõik menetluskulud

maakohtus ja ringkonnakohtus kostjate kanda.

Hageja leiab, et maakohtu otsus on vastuolus TsMS § 162 lg-ga 1, mille kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja arvates ei ole kumbki alustest, mille

maakohtu menetluskulude jaotamise põhjenduseks tõi, hageja hinnangul kohaldatav.

Hageja leiab, et nõuete hindamisel on oluline lähtuda eesmärgist, mida hageja soovib nõuetega

saavutada. Hageja arvates ei olnud tema esitatud nõuete puhul tegemist kahe erineva nõudega,

sest nende eesmärk oli sama. Hageja hinnangul rahuldas maakohus hagi täielikult ning hageja

saavutas hagiga taotletud eesmärgi, st õiguse pärida, sest kohus tunnistas koduse testamendi

kehtivust. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

6. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb vastavas osas

uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda ja 90% ulatuses

võrdsetes osades kostjate kanda. Muus osas pole maakohtu otsust vaidlustatud ja see on

jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause, § 651 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

8. Praeguses asjas on hageja vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse, leides, et puudus

alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks (maakohus on ekslikult viidanud §-le 168).

Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on kohaldanud

menetluskulude jaotust reguleerivaid norme ebaõigesti.

Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud erandi

kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane. Asjaolu, et üks nõue jäi

läbivaatamata, ei anna alust lg 4 kohaldamiseks, vaid nimetatud nõude osas reguleerivad

menetluskulude jaotust TsMS § 168 lg-d 4 ja 5. Seega tulnuks maakohtul proportsionaalselt

hinnata kahe erineva nõude osakaalu ning jätta rahuldatud nõude osas menetluskulud kostjate

kanda ja läbivaatamata jäetud nõude osas, vastavalt selle tagasivõtmise põhjusest, kas hageja

või kostjate kanda.

9. Maakohus jättis ühe haginõude läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellega

menetluskulude jaotamisel arvestada, mistõttu ei kuulu hageja apellatsioonkaebus täies ulatuses

rahuldamisele.

Ringkonnakohus leiab, et läbivaatamata jäetud nõude osakaal on 10%. Seetõttu tuleb

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel jätta 10% ulatuses hageja kanda ja 90%

ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda (TsMS § 165 lg 1). Kostjad on pärimisseaduse (PärS)

§ 16 lg 1 p 1 järgi seadusjärgsed pärijad ning osalenud menetluses samas ulatuses.

4 (4)

Hageja loobus nõudest, millega soovis tunnistada oma pärimisõigust pärandvarasse kuuluva

korteriomandi suhtes. Samas oli hageja esitanud ka nõude, millega tunnistada kodune testament

kehtivaks (vt I kd, tl 75). Testamendiga jättis pärandaja vaidlusaluse korteriomandi hagejale

(testamendi tõlge; I kd, tl 89). Hageja eesmärk oli tuvastada, kas pärandaja oli teinud

testamendi, st kas on olemas tema tahteavaldus korteriomandi hagejale pärandamiseks.

Praegusel juhul ei olnud korteriomandi suhtes pärimisõiguse tunnistamisel iseseisvat tähendust

ning maakohtul oli võimalik sellise nõude menetlusse võtmisest keelduda või jätta see läbi

vaatamata (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). Kolleegium leiab, et isegi juhul, kui hageja saavutas

hagi rahuldamise tulemusena taotletava eesmärgi, ei saa läbivaatamata jäetud nõude osas jätta

menetluskulusid kostjate kanda. Poolte menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hindab

maakohus TsMS § 175 alusel menetluskulude kindlaksmääramisel.

Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb maakohtul arvestada 7. novembri 2018 määrusega,

millega on kindlaks määratud menetluskulud kostja I kahe hagi osas (III kd, tl-d 118–119

pöördel). Kuna hagisid menetleti ühes menetluses, tuleb maakohtul eristada, millised kulud

jaotati vaidlustatud otsusega ning millised on seotud kostja I hagidega, et ei toimuks

menetluskulude topelt hüvitamist hagejale.

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme kulud 10% ulatuses

hageja kanda ja 90% ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda.

10. Praegusel juhul ei ole maakohus hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud.

Seega ei määra hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (vt Riigikohtu

20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus käesoleva otsuse jõustumisest.

11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest