2-19-6903/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-6903

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL HAGI ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-6903 Tsiviilasi Xxxx korteriühistu hagi OÜ XXXX vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 1044,56 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx korteriühistu (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: J U (e-post xxxx) Kostja: OÜ XXXX (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat K K (xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt XXXX hageja Xxxx korteriühistu kasuks välja põhivõlg 951,64 eurot ja seisuga 06.05.2019.a sissenõutavaks muutunud viivis 16,79 eurot.

3. Välja mõista kostjalt OÜ-lt XXXX hageja Xxxx korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (951,64 eurolt) alates 07.05.2019.a kuni põhinõude täitmiseni, võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas) sätestatud määras.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2-19-6903

2. Välja mõista kostjalt OÜ-lt XXXX hageja Xxxx korteriühistu kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 200 eurot ning esindajakulud 330 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Xxxx korteriühistu esitas 07.05.2019.a Harju Maakohtule hagi OÜ XXXX vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt kuulub Xxxx OÜ-le korter nr xxxx aadressil xxxx. Hageja on esitanud korteriühistu xxxx liikmetele arveid osutatud majandamisja kommunaalteenuste eest. Kostja kui korteriühistu Xxxx liige on jätnud tasumata hageja poolt majandamisning kommunaalteenuste eest esitatud arved. Hageja on antud teenuste eest tasunud, mistõttu on hageja kandnud kulutusi. Seisuga 06.05.2019 oli kostja Hagejale jätnud korter nr 2/4 eest tasumata järgmised arved ja nendest tulenevad viivised: NUMBER KUUPÄEV TÄHTAEG SUMMA VIIVITATUD PÄEVI VIIVISE MÄÄR PÄEVAS VIIVISE SUURUS 20181002 11.11.2018 30.11.2018 154,95 0,02% 5,33 20181102 10.12.2018 31.12.2018 158,04 0,02% 4,36 20181202 13.01.2019 31.01.2019 157,46 0,02% 3,28 20190102 10.02.2019 28.02.2019 157,76 0,02% 2,32 20190202 11.03.2019 31.03.2019 163,91 0,02% 1,29 20190302 11.04.2019 30.04.2019 159,52 0,02% 0,21

951,64

16,79 Tulenevalt ülaltoodust on kostja koguvõlgnevus hageja ees 968,43 eurot, mis koosnes põhivõlgnevusest summas 951,64 eurot ja viivitusintressist summas 16,79 eurot. Kostja on 11.06.2019.a vastuses hagi õigeks võtnud ning nõustunud hagis esitatud nõuetega. Kostja leiab, et antud juhul tuleb kõik menetluskulud antud asjas jätta hageja kanda. Kostja kirjeldab, et ta pöördus 14.12.2018.a hageja juhatuse liikme G J, G R ja M T poole, et saada informatsiooni elektritööde kohta. Kostja soovis saada ülevaadet, mis põhjusel on elektritööd sedavõrd kulukad ning millised pakkumised elektritööde tegemiseks võeti. Lisaks sellele teatas kostja, et kuni kõikide dokumentide saamiseni keeldub kostja kommunaalkulude tasumisest. G R edastas hagejalt saadud materjalid, kuid kostjale edastati ainult üks pakkumus ja üldkoosoleku otsus. Hageja põhikirja p 7.4.12 kohaselt on juhatus kohustatud andma kostjale teavet. Seega hageja jättis kostjale esitamata elektritöödega seonduvad dokumendid ega täitnud põhikirjast tulenevat kohustust, mistõttu kostja keeldus põhjendatult arvete tasumisest. Lisaks eelnevale esitas

2-19-6903

hageja üllatuslikult kostja vastu hagi kohtusse. Kostjat ei hoiatatud enne hagimenetluse alustamist ning kostjale ei pakutud võimalust nõuete kohtuväliseks rahuldamiseks. Juhul, kui hageja oleks edastanud kostjale küsitud andmed, siis kostja oleks tasunud ka kommunaalmaksed. Kostja märgib, et võttis hagi kohe õigeks ning kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega kostja palub kohtult, et kõik menetluskulud antud asjas jäetaks hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Juhul, kui kohus leiab, et TsMS § 168 lg 6 ei kohaldu antud asjas, siis alternatiivselt tugineb kostja TsMS § 162 lg-le 4 ning leiab, et eelnimetatud põhjustel tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Hageja märgib 18.06.2019.a menetlusdokumendis, et 06.05.2019 seisuga oli kostja hagejale jätnud korter nr 2/4 eest tasumata kuue kuu arved. Kostja oli teadlik asjaolust, et ta peab arved tasuma kuid lihtsalt keeldus tasumisest. Seega ei saa hagi esitamine olla kostjale üllatuslik kuna ta ei olnud hagi esitamise hetkel tasunud arveid juba kuus kuud. Kuus kuud mitte tasumist on hageja hinnangul piisav põhjus, et hageja pöörduks oma huvide kaitseks kohtusse. Hageja on kandnud menetluskulusid alljärgnevalt:

1) Riigilõiv summas 200 eurot.

2) Õigusabikulud summas 440 eurot (110 eur/h x 4 h) Õigusabikulude jaotus seisuga 06.05.2019.a. on esitatud alljärgnevalt: 1) 15.04.2019.a hagi esitamiseks vajalike materjalide ja kohtupraktikaga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine 2 h; 2) 30.04.2019 nõupidamine esindatavaga 0,5 h; 3) 03.05.2019 hagi koostamine 1,5 h. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja jääb 27.06.2019.a menetlusdokumendis oma 11.06.2019.a esitatud seisukohtade juurde. Kostja palus hagejalt informatsiooni kortermajas tehtavate ehitustööde kohta ning põhikirja kohaselt pidi hageja seda ka esitama.

Kostja teatas e-kirja teel, et ta ei tasu kommunaalmakseid kuni hageja saadab talle küsitud materjalid. Kostja esindajale teadaolevalt ei ole ehitustööde pakkumisi ja projekti tänaseni hageja esitanud. Lisaks sellele ei teavitanud hageja oma kavatsusest alustada kohtumenetlust ega pakkunud võimalust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Seega kostja jääb oma 11.06.2019. a esitatud taotluste juurde, et TsMS § 168 lg 5 või alternatiivselt TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb kulud jätta hageja kanda. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud põhjendamatult suured hagi esitamiseks vajalike materjalide ja kohtupraktikaga tutvumiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks.

Hagejat esindab õigusharidusega jurist ning antud vaidlus puudutas üksnes mõnda tasumata jäänud korteriühistu arvet, mistõttu õigusliku positsiooni kujundamisele kulunud aeg on liialt pikk. Lisaks sellele on menetluskulud kokku summas 640 eurot ning hageja nõue on 951,64 eurot, mistõttu menetluskulud moodustavad märkimisväärse osa hageja nõudest. Seega kostja palub kohtul hageja menetluskulude nõuet vähendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Sama sätte kolmas lõige täpsustab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on 11.06.2019.a vastuses hagi õigeks võtnud ning nõustunud hagis esitatud nõuetega. Kohus võtab avalduse toimikusse ning lahendab selle kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 näeb ette, et kohus võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2-19-6903

Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 168 lg-st 6. Kõnesolevast sättest tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud kuid poolte on vahel käimas vaidlus selles, kas kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Asjaoludest nähtub, et kostja pöördus 14.12.2018.a hageja juhatuse liikmete G J, G R ja M T poole, et saada informatsiooni elektritööde kohta. Kostja soovis saada ülevaadet, mis põhjusel on elektritööd sedavõrd kulukad ning millised pakkumised elektritööde tegemiseks võeti.

Lisaks sellele teatas kostja, et kuni kõikide dokumentide saamiseni keeldub kostja kommunaalkulude tasumisest. Kostja märgib, et hageja ei teavitanud oma kavatsusest alustada kohtumenetlust ega pakkunud võimalust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Hageja on seevastu seisukohal, et 06.05.2019 seisuga oli kostja hagejale jätnud korter nr xxxx eest tasumata kuue kuu arved. Kostja oli teadlik asjaolust, et ta peab arved tasuma kuid lihtsalt keeldus tasumisest. Seega ei saa hagi esitamine olla kostjale üllatuslik kuna ta ei olnud hagi esitamise hetkel tasunud arveid juba kuus kuud.

Kohus leiab, et kuue kuu pikkune kommunaalarvete tasumata jätmine andis hagejale piisava aluse pöörduda ühistu õiguste kaitsmiseks kohtu poole. Kohus märgib, et korteriühistu liikme esmaseks ühistu otsustega kursis olemise vahendiks on eelkõige osaleda korteriühistu üldkoosolekutel, mille läbi saab mõjutada ühistu toimimist. Kohus märgib, et kuigi ühistu juhatusel on põhikirjajärgne kohustus anda liikmetele teavet juhatuse tegevuse kohta, ei anna selle kohustuse täitmata jätmine ühistu liikmele õigust keelduda väljastatud arvete tasumisest.

Seega jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg alusel kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud summas 440 eurot (110 eur/h). Õigusabikulude jaotus seisuga 06.05.2019.a. on esitatud alljärgnevalt:

- 15.04.2019.a hagi esitamiseks vajalike materjalide ja kohtupraktikaga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine 2 h;

- 30.04.2019 nõupidamine esindatavaga 0,5 h;

- 03.05.2019 hagi koostamine 1,5 h.

Kohus nõustub siinkohal osaliselt kostja vastuväidetega hageja esindajakulude põhjendatusele. Kohtu hinnangul on 15.04.2019.a toimingu, s.o asja ettevalmistava toimingu põhjendatuks ajakuluks 1,5 h ning hagiavalduse koostamiseks 1 h. Hagiavaldus on antud juhul koosnemas umbes 4 lk sisutekstist, millest suurem osa on tsiteeritud seadusesätted. Kokku on hageja esindajakulud põhjendatud 3 h ulatuses, s.o summas 330 eurot. Hagejapoolne riigilõivu 200 euro tasumine on tuvastatud toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 530 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

2-19-6903

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik