1-19-5567/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-5567

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

08. juuli 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Gerd Raudsepp Kriminaalasi H.D süüdistuses KarS § 423

1 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades S H.D üüdistatav , IK XXX

13. september 1987. a; kodakondsus: ; sünniaeg:

XXX XXX XXX XXX ; ; töökoht: XXX; elukoht: ; kontaktandmed: telefon XXX , e-post ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud tud; ühel korral, väärteokorras karista tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada H.D KarS § 423

1 järgi ja karistuseks mõista viis (5) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise H.D aeg 06. 08. juuli 2019. a, s.o kolm (3 neli (4) kuud – ) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kakskümmend ) päeva vangistust. seitse (2

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust H.D-le Pärnu Maakohtu

04. septembri 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5207 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme (3) kuu

pikkuse ning kahekümne kaheksa (28) päeva vangistuse võrra liitkaristuseks kaheksa (8 kuud d viis

mõista ) kakskümmen (2 ) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada H.D-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb ümmend kakssada kuusk viis (265) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt on kohustatud H.D KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ;

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja v

äljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata H.D

Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada viis (405) eurot ja kaitsjatasu ükssada nelikümmend kaheksa (148) eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud kaitsjatasu, s.o kolmkümmend (30) eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud H.D menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuue kuue (6) kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700035561. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul al

ates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus H.D ristatud 04. septembril 2018. a süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt ka Pärnu Maakohtu Paide k § 423 ohtumaja otsusega nr 1- -5207 KarS

1 järgi, milline karistatus

ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt 06. juulil 2019. a kella 14.40 ajal XXX mootorsõidukit Mitsubishi Carisma registreerimisnumbriga , omamata vastava XXX

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. H.D rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani H.D toime KarS § 423

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör KarS § 4231 kvalifitseeritava kuriteo järgi toimepanemise eest süüdistatavale H.D-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg

06. 08. juuli 2019. a, s.o 3 kuud 27 – päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust H.D-le Pärnu Maakohtu

04. septembri 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse

8 kuud 25 võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis päeva vangistust. vangistus 265 KarS § 69 alusel asendada mõistetav tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud H.D

käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui vii - eteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti - territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 178,80 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit ,

( , süüdistataval puuduvad säästud ja realiseeritav vara, tal on üks alaealine ülalpeetav) jätta 30 eurot kaitsjatasust riigi kanda ning kriminaalmenetluse kulude tasumine määrata ülejäänud süüdistatavale ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. P . rokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 423

1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust sitõ esitatud ei ole. A endid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev H.D menetluskuludeks on

sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 ja lg 2 vähendamisele kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Põhjendatud on jätta kaitsja tasust 30 eurot, mille võrra menetluskulud suurenesid süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel, riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude

täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa kaitsjatasust riigi kanda m ning määrata ülejäänud enetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum