2-16-18267/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-18267

Tsiviilasi

Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi

Severi Invest OÜ ja Severi Kaubandus OÜ vastu

tagasivõitmise

korras

tehingute

kehtetuks

tunnistamiseks

ja

saadu

tagastamiseks

pankrotivarasse või alternatiivselt üleantu väärtuse

hüvitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Severi Invest OÜ ja Severi Kaubandus OÜ ühine

määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindaja

Hageja Corvus Holding OÜ (pankrotis, registrikood

10997885) pankrotihaldur Andrus Õnnik

Kostja I Severi Invest OÜ (registrikood 11659386)

Kostja II Severi Kaubandus OÜ (endine nimi Severi

Kaubandus AS, registrikood 11666446)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo

Kaldvee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. mai 2019 määrus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Severi Invest OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1094,40

euro ulatuses ja Severi Kaubandus OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

1632 euro ulatuses, samuti osas, millega maakohus jättis rahuldamata Severi Invest

OÜ ja Severi Kaubandus OÜ taotluse kohustada Corvus Holding OÜ (pankrotis)

pankrotihaldurit tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Severi Invest OÜ menetluskulude

avaldus täiendavalt 1094,40 euro väljamõistmise osas ja Severi Kaubandus OÜ

menetluskulude avaldus täiendavalt 1632 euro väljamõistmise osas ning kohustada

Corvus

Holding

OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldurit

tasuma

väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda määruse terviklikuks resolutsiooniks:

3.1. Rahuldada Severi Invest OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2 (9)

3.2. Määrata kindlaks Severi Invest OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt Andrus

Õnnikult välja menetluskulud summas 4715,20 eurot, s.o õigusabikulud

maakohtumenetluses

summas

1190,40

eurot

(käibemaksuga),

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 1800 eurot, õigusabikulud

esmases ringkonnakohtumenetluses summas 1324,80 eurot (käibemaksuga) ja

õigusabikulud teistkordses ringkonnakohtumenetluses summas 400 eurot

(käibemaksuta) Severi Invest OÜ kasuks.

3.3. Jätta rahuldamata Severi Invest OÜ avaldus menetluskulude väljamõistmiseks

691,20 euro ulatuses.

3.4. Rahuldada

Severi

Kaubandus

OÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.5. Määrata kindlaks Severi Kaubandus OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt Andrus

Õnnikult välja menetluskulud summas 8216 eurot, s.o õigusabikulud

maakohtumenetluses summas 1392 eurot (käibemaksuta), apellatsioonkaebuselt

tasutud

riigilõiv

summas

3400

eurot,

õigusabikulud

esmases

ringkonnakohtumenetluses summas 1104 eurot (käibemaksuta), õigusabikulud

riigikohtumenetluses summas 1360 eurot (käibemaksuta) ja õigusabikulud

teistkordses ringkonnakohtumenetluses summas 960 eurot (käibemaksuta)

Severi Kaubandus OÜ kasuks.

3.6. Jätta

rahuldamata

Severi

Kaubandus

OÜ

avaldus

menetluskulude

väljamõistmiseks 9416 euro ulatuses.

3.7. Kohustada Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldurit Andrus Õnnikut

tasuma Severi Invest OÜ-le ja Severi Kaubandus OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.8. Välja mõista Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt Andrus Õnnikult

Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 5200 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt

käesoleva määruse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse jõustumisest.

3.9. Kohustada Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldurit Andrus Õnnikut

tasuma Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulult summas 5200

eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni.

3.10.

Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3 (9)

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Corvus Holding OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andrus

Õnniku (hageja) hagi Severi Invest OÜ (kostja I) ja Severi Kaubandus OÜ (endine nimi Severi

Kaubandus AS, kostja II) vastu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja

saadu tagastamiseks pankrotivarasse või alternatiivselt üleantu väärtuse hüvitamiseks.

Maakohus rahuldas hagi. Kostjad esitasid kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis rahuldamata. Kostjad esitasid Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju

Maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis Corvus Holding OÜ (pankrotis)

pankrotihalduri hagi rahuldamata.

Menetluskulud kõigis kolmes kohtuastmes jäid hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus

jõustus 9. novembril 2018.

Kostjad esitasid taotlused menetluskulude kindlaks määramiseks. Kostja I menetluskulude

suurus maakohtus oli 2016 eurot ning ringkonnakohtus 3390,40 eurot, kokku 5406,40 eurot

(käibemaksuta). Kostja II menetluskulude suurus maakohtus oli 5520 eurot, ringkonnakohtus

2432 eurot ja riigilõiv 3400 eurot (kokku 5832 eurot), Riigikohtus 2160 eurot ja kautsjon 3000

eurot (kokku 5160 eurot) ja ringkonnakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel 1120 eurot. Kõigis

astmetes kokku olid kostja II menetluskulud 17 632 eurot (käibemaksuta). Kostjad palusid need

menetluskulud hagejalt välja mõista ning samuti viivise menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras.

Hageja vaidles kostjate menetluskulude taotlustele vastu. Hageja leidis, et kostjate esitatud ja

kohtu poolt rahuldamata jäetud taotluste osas tuleks menetluskulude kindlaksmääramisel

juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 169 lg-st 3, kuna kostjate esitatud ja

kohtu poolt rahuldamata jäetud taotlustega seonduvaid menetluskulusid ei ole põhjendatud

hagejalt välja mõista. Tegemist on põhjendamatute ja ebavajalike kuludega TsMS § 175 lg 1

mõttes.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus rahuldas 13. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise taotlused osaliselt.

Maakohus leidis, et kostja I menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud on 1785,60 euro

ulatuses põhjendamatud. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja I kasutas

õigusteenuseid kokku 19 tundi ja 12 min (3606,40 eurot). Apellatsioonkaebuselt tasus kostja I

riigilõivu 1800 eurot.

Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 169 lg-le 3 pidas maakohus kostja I

põhjendamata kuludeks maakohtule kostja I lepingulise esindaja menetluskulude tagatise

taotluse koostamist ning hageja sellega seotud seisukoha läbivaatamist (20.01.2017 ja

21.02.2017), millele kulunud aeg kokku oli 3 tundi 12 min. Maakohus leidis, et kuna kostja I

taotlus kohustada hagejat menetluskulude katteks tagatist andma, jäeti rahuldamata, ei ole

põhjendatud nimetatud taotlusega seotud kulude hüvitamine.

Samadel põhjendustel pidas maakohus põhjendamatuks ka maakohtule 18. aprillil 2017

esitatud määruskaebuse ning täiendava tõendi ja ekspertiisitaotluse koostamist (29.04.2017,

2.05.2017 ja 3.05.2017) ajakulu kokku 3 tundi ja 48 min.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas leidis maakohus, et põhjendatud ei ole ajakulu

3 tundi kostjate ühise apellatsioonkaebuse koostamiseks (12.07.–17.07.2017), kuna

apellatsioonkaebus on kokku 14 lk ja sisaldab 5 lk ulatuses taotlusi ekspertiisi määramiseks ja

menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Kuna ringkonnakohus jättis kaebusele lisatud

4 (9)

taotlused rahuldamata, ei ole põhjendatud nendega seotud menetluskulude hüvitamine hageja

poolt. Arvestades kostja I esindaja kogemusi ja kvalifikatsiooni, on mõistlik ajakulu

apellatsioonkaebuse koostamiseks 2 tundi. Samuti pidas maakohus põhjendamatuks

ringkonnakohtu tegevusele vastuväite ja ekspertiisi määramiseks täiendava taotluse ajakulu

(20.09.2017 ja 22.09.2017), kuna ringkonnakohus jättis need rahuldamata.

Ülejäänud kostja I esitatud menetluskulud luges maakohus põhjendatuks ning tsiviilasja

keerukusega kooskõlas olevaks. Maakohus leidis, et kostja I lepingulise esindaja põhjendatud

ajakulu on kokku 9 tundi ja 54 min. Samuti pidas maakohus põhjendatuks õigusabiteenuse

tunnihinda 160 eurot. Kostja I palus hagejalt välja mõista menetluskulud maakohtus ja esimeses

ringkonnakohtu menetluses koos käibemaksuga ning teistkordses ringkonnakohtumenetluses

ilma käibemaksuta. Äriregistrist nähtuvalt ei ole kostja I käibemaksukohustuslane. Maakohus

mõistis

menetluskulud

välja

vastavalt

esitatud

taotlusele

koos

käibemaksuga

maakohtumenetluses (672 eurot) ja esimeses apellatsioonimenetluses (748,80 eurot).

Teistkordses apellatsioonimenetluses mõistis maakohus menetluskulud välja ilma käibemaksu

arvestamata (400 eurot). Maakohus määras, et kostja I lepingulise esindaja põhjendatud

menetluskulud kõigis menetlustes kokku on 3620,80 eurot, s.o riigilõiv apellatsioonkaebuselt

1800 eurot ja õigusabikulud 1820,80 eurot. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

jäi rahuldamata 1785,60 euro ulatuses.

Maakohus leidis, et kostja II menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud on 11 048 euro

ulatuses põhjendamatud. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja II kasutas

õigusteenuseid kokku 70 tundi ja 12 min. Apellatsioonkaebuselt tasus kostja II riigilõivu 3400

eurot.

Lisaks kassatsioonikaebusega seotud õigusabikulude väljamõistmisele taotles kostja II hagejalt

ka kassatsioonikaebuselt tasutud kautsjoni väljamõistmist. Kuna Riigikohtu 16. aprilli 2018

otsusega on kostja II kautsjoni tagasi saanud, jättis maakohus selle taotluse rahuldamata.

Sarnaselt kostja I menetluskulude taotlusega, pidas maakohus põhjendamata kuludeks kostja II

lepingulise esindaja maakohtule menetluskulude tagatise taotluse koostamist ning hageja

sellega seotud seisukoha läbivaatamist (20.01.2017 ja 21.02.2017), kuna maakohus jättis

tagatise andmise taotluse rahuldamata (ajakulu 6 tundi 12 min).

Hagiavaldusele vastuse ja taotluste koostamise (15.03.–17.03.2017) põhjendatud ajakuluks

kostja II puhul pidas maakohus 3 tundi, leides, et kuna 15 lk dokumendist 1,5 lk sisaldab

vastuväidet kohtu tegevusele ja 5 lk korduvat taotlust hagejale tagatise andmise kohustamiseks,

et ole ajakulu 15 tunni (taotletud 18 tundi) ulatuses põhjendatud, kuna maakohus jättis tagatise

taotluse ja vastuväite rahuldamata. Samuti arvestas maakohus ajakulu hindamisel kostja II

esindaja kvalifikatsiooni ja kogemust.

Samuti pidas maakohus põhjendamatuks kostja II menetluskulusid maakohtule 18. aprillil 2017

esitatud määruskaebuse ning täiendava tõendi ja ekspertiisitaotluse koostamiseks (29.04.2017,

02.05.2017 ja 03.05.2017) ajakuluga 9 tundi ja 48 min.

Maakohus leidis, et apellatsioonkaebuse põhjendatud ajakuluks kostja II puhul on 2 tundi

(taotletud 10 tunni asemel), arvestades kostja II esindaja praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni.

Kostjad on esitanud apellatsioonkaebuse ühiselt, see on ainult 14 lk pikk, sisaldab 5 lk ulatuses

taotlusi ekspertiisi määramiseks ja hageja kohustamiseks anda apellantide eeldatavate

menetluskulude katteks tagatis. Samuti märkis maakohus, et ringkonnakohus jättis ekspertiisi

määramise ja menetluskulude tagatise taotluse rahuldamata, seetõttu on nende taotluste

koostamise ajakulu põhjendamatu.

Maakohtu hinnangul oli ringkonnakohtus põhjendamatu menetluskulu ka vastuväide kohtu

tegevusele ja täiendav taotlus ekspertiisi määramiseks (20.09.2017 ja 22.09.2017) ajakuluga 3

tundi ja 18 min, kuna ringkonnakohus jättis need taotlused rahuldamata.

Maakohtu hinnangul oli põhjendatud ajakuluks kassatsioonkaebuse koostamisel (21.12.2017 ja

5 (9)

22.12.2017) 6 tundi, taotletud 11 tunni asemel, arvestades dokumendi sisu ja mahtu ning seda,

et kostjat II esindas sama esindaja ka maa- ja ringkonnakohtus ning oli seetõttu juba vaidluse

asjaolude ja õiguslike probleemidega kursis.

Ringkonnakohtu menetlusega seotud õigusabikuludest pidas maakohus põhjendamatuks ka

tagatise taotluse ajakulu (20.06.2018), kuna ringkonnakohus jättis selle taotluse rahuldamata.

Ülejäänud kostja II esitatud menetluskulud luges maakohus põhjendatuks ning tsiviilasja

keerukusega kooskõlas olevaks. Maakohus leidis, et kostja II lepingulise esindaja põhjendatud

ajakulu on kõigis kohtuastmetes kokku 19 tundi ja 54 min. Samuti leidis maakohus, et kostja II

lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot on põhjendatud. Kostja II palus mõista hagejalt

menetluskulud välja ilma käibemaksuta, kuna kostja II on käibemaksukohustuslane. Maakohus

määras, et kostja II lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulud kõigis astmetes kokku on

6584 eurot, s.o riigilõiv apellatsioonkaebuselt 3400 eurot ja õigusabikulud 3184 eurot. Kostja

II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäi rahuldamata 11 048 euro ulatuses.

Maakohus jättis rahuldamata kostjate taotluse kohustada hagejat tasuma menetluskulude

suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et pankrotihaldurile ei saa panna kohustust

maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest.

Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest

tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg 1 kohaselt

tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud

väljamaksed.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostjad esitasid vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palusid tühistada

tervikuna vaidlustatud määruse resolutsiooni p˗d 1, 3, 4 ja 7 ning osaliselt p˗d 2, 5 ja 6. Kostjad

leidsid, et nende menetluskulude taotlused oleks tulnud täies ulatuses rahuldada. Kostja I

taotles, et ringkonnakohus mõistaks hagejalt täiendavalt välja menetluskulud 1785,60 euro

ulatuses. Kostja II taotles, et ringkonnakohus mõistaks hagejalt täiendavalt välja menetluskulud

8048 euro ulatuses.

Kostja I leiab, et maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud osade menetluskulude nimekirjas

esitatud toimingutega seotud kulude hagejalt väljamõistmata jätmist. Maakohtule esitatud

menetluskulude tagatise taotlus (21.01.2017) oli põhjendatud, kuna hagejaks on pankrotistunud

äriühing. Määruskaebuse koostamise ning täiendava tõendi ja ekspertiisitaotluse ajakulu oli

samuti põhjendatud, kuna lõpptulemusena jätsid Riigikohus ning ringkonnakohus hagi

rahuldamata, pidades seda põhjendamatuks. Kostjal ei olnud võimalik vaidlustada määrust

(menetluskulude tagatise andmise määrus), kuigi sellel oli kostja jaoks suur rahaline mõju.

Kostja I leiab, et ekspertiisi määramise taotlused ja nende koostamise ajakulu olid põhjendatud,

sest esialgne ekspertiisi määramata jätmine võiski olla põhjus, miks maakohus tegi vale otsuse.

Kostja I peab põhjendatuks ka kõiki apellatsiooniastmes tehtud toiminguid ning nendega seotud

ajakulu. Arvestades vaidluse keerukust, ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse koostamise

ajakulu vähendamine ühe tunni võrra. Põhjendatud oli ka ringkonnakohtule esitatud vastuväite

ja ekspertiisi taotlusega seotud ajakulu (20.09.2017 ja 22.09.2017). Ekspertiisitaotluses küsitud

põhjendus, kas vaidlustatud tehingutest tekkis võlausaldajatele kahju, sai lõpuks määravaks

kogu tsiviilasja lahendamisel. Maakohus jättis mitmete menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse sisuliselt hindamata ning tõlgendas ja kohaldas vääralt TsMS § 169 lg-t 3.

Kostja II nõustub maakohtuga selles osas, et kuna 3000 eurot kassatsioonikautsjoni on

tagastatud, ei ole põhjendatud selle hagejalt väljamõistmine.

Kostja II vaidleb vastu maakohtu seisukohale, et maakohtus menetluskulude tagatise

taotlusega, määruskaebuse koostamise ning täiendava tõendi esitamise ja ekspertiisitaotlusega

seotud ajakulu on põhjendamatu ning ühineb siin kostja I määruskaebuses esitatud

6 (9)

seisukohtadega. Samuti ei nõustu kostja II hagiavalduse vastuse ja taotluste koostamisega

seotud ajakulu vähendamisega 18 tunnilt 3 tunnile, leides, et tegemist oli keeruka

õigusvaidlusega, mida tõendavad maakohtu ja ringkonnakohtu (esimese menetluse) ebaõiged

kohtuotsused, pikk menetlus ning vaidluse jõudmine Riigikohtusse ja sealt tagasi

ringkonnakohtusse. Vastuses hagile esitas kostja oma peamised menetluslikud seisukohad,

seetõttu on ka suur ajakulu põhjendatud. Maakohus jättis määruses oma hinnangud tehtud

toimingute ajakulule põhjendamata. Kostja II ei nõustu ka apellatsioonkaebuse koostamise

ajakulu vähendamisega 10 tunnilt 2 tunnile, leides, et selline vähendamine ei ole eluliselt

usutav, kuna kaebuse sisuline osa oli 10 lk pikk ning tegemist oli keerulise õigusvaidlusega.

Ringkonnakohtule esitatud ekspertiisitaotluse ajakulu peab kostja II samadel põhjendustel

oluliseks, mida kostja I juba eespool välja tõi. Kassatsioonkaebuse ajakulu vähendamise osas 5

tunni võrra (taotletud 11 tundi) leiab kostja II, et kaebuse Riigikohtu menetlusse võtmine oli

kostjate jaoks kriitilise tähtsusega, vastasel korral oleksid nad jäänud kohtuvaidluses

kaotajateks. Seetõttu oli 11-tunnine ajakulu põhjendatud. Tagatise taotluse koostamise ajakulu

(20.06.2018) peab kostja II samuti põhjendatuks, leides, et põhjendus, et ringkonnakohus jättis

nimetatud taotluse rahuldamata, ei ole piisav menetluskulude väljamõistmata jätmiseks.

Kohtumenetluse venimise tõttu kasvasid ka menetluskulud, seetõttu oli tagatise taotlemine

põhjendatud.

Kostjad leiavad, et maakohus oleks pidanud hagejalt välja mõistma VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses viivise (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 7), leides, et vara

tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete koosseisu kuulub ka kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni tasutav viivis. TsMS § 177 lg 4 ei võimalda kohtul jätta hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt taotletud viivist välja mõistmata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 21. juunil 2019 lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel

esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostjad vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja I kasuks

välja mõistmata menetluskulud 1785,60 euro ulatuses (resolutsiooni p 3), kostja II kasuks välja

mõistmata menetluskulud 8048 euro ulatuses (resolutsiooni p 6) ja rahuldamata kostjate

taotluse väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

(resolutsiooni p 7).

Vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja I

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1094,40 euro ulatuses ja kostja II menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 1632 euro ulatuses, samuti osas, millega maakohus jättis

rahuldamata kostjate taotluse kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega

rahuldada kostja I menetluskulude avaldus täiendavalt 1094,40 euro väljamõistmise osas ja

kostja II menetluskulude avaldus täiendavalt 1632 euro väljamõistmise osas ning kohustada

hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni terviklikus

sõnastuses.

7 (9)

6. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohus

ületas

menetluskulude

kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ning ei lähtunud jõustunud lahendiga määratud menetluskulude jaotusest.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 169 lg-t 3, vähendades lepinguliste esindajate

kulu seetõttu, et kostjate esitatud taotlused on jäänud kohtute poolt rahuldamata. Kolleegium

märgib, et nimetatud sätet ei saa enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava

kulude otsustuse peab tegema menetluskulude jaotamisel (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I,

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 799).

Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagejale ei saa panna menetluskuludelt viivise

maksmise kohustust, sest pankrotihaldur on pädev tegema PankrS §-s 146 nimetatud

väljamakseid ning pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise

tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kolleegiumi hinnangul ei sätestata

PankrS-is erisätteid TsMS § 177 lg 4 kohaldamise suhtes ning kui selline taotlus on esitatud,

tuleb kohtul ka viivis välja mõista ja kohtul puudub selles osas diskretsiooniõigus (vt

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 871).

7. Arvestades eeltoodud maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramisel tehtud vigu, tuleb

ringkonnakohtul hinnata kostjate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg-st

1 tulenevalt kulude osas, mis jäid kostjatele hüvitamata. Kostjatel olid samast advokaadibüroost

erinevad lepingulised esindajad. Kostjat I esindas vandeadvokaat Rait Kaarma, kes osutas

kostjale I õigusteenust tunnihinnaga 192 eurot (käibemaksuga). Kostjat II esindas

vandeadvokaat Rivo Kaldvee, kes osutas kostjale II õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot

(käibemaksuta).

8. Arvestades menetluskulude tagatise taotluse mahtu, on kolleegiumi hinnangul selle

koostamise põhjendatud ajakulu 3 tundi (I kd, tl-d 190-193). Kostja II esitas nimetatud taotluse

maakohtule 21. jaanuaril 2017 ning kostja I esitas sisult täpselt samasuguse taotluse

24. jaanuaril 2017. Seega on kostja I osas vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,5 tundi, sest korrati

kostja II poolt esitatud taotluse põhjendusi. Põhjendatud on kostjate esindajate ajakulu 12 min

hageja 21. veebruari 2017 menetlusdokumendiga tutvumiseks (kostja I osas 38,40 eurot ja

kostja II osas 32 eurot).

Kostjad on esitanud ühise määruskaebuse 2. mail 2017 maakohtu 18. aprilli 2017 määrusele (II

kd, tl-d 55-60). Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei saanud maakohus jätta nimetatud

määruskaebusega seotud menetluskulusid kostjatele hüvitamata. Arvestades nimetatud

dokumendi sisu ja mahtu, on selle koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi, mis tuleb

jagada kostjate vahel võrdselt. Muus osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul esindajate ajakulu

sellise dokumendi koostamiseks vajalik ega põhjendatud.

Kostjad on esitanud maakohtule 5. mail 2017 taotlused täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja

ekspertiisi määramiseks (II kd, tl-d 63-66, 81-84). Menetlusdokumendi sisust nähtuvalt on

kostjate esindajad koostanud selle ühiselt, kuid kohtule esitanud eraldi dokumentidena.

Mõlemate taotluste sisu on identne ning taotletakse sama isiku eksperdiks määramist.

Kolleegiumi hinnangul on dokumendi sisu ja mahtu arvestades selle koostamise põhjendatud

ja vajalik ajakulu 2 tundi, mis tuleb jagada kostjate vahel võrdselt. Muus osas ei ole

ringkonnakohtu hinnangul esindajate ajakulu sellise dokumendi koostamiseks vajalik ega

põhjendatud.

Kostjad esitasid 17. juulil 2017 ringkonnakohtule ühise apellatsioonkaebuse (II kd, tl-d 141-

149). Kostja I vaidlustab ajakulu arvestamata jätmist 1 tunni ja kostja II 8 tunni ulatuses.

8 (9)

Maakohus on lugenud sellise dokumendi koostamise ajakuluks kokku 4 tundi. Menetluskulude

jaotusest tulenevalt ei saanud maakohus apellatsioonkaebuses sisalduvate taotluste osas jätta

menetluskulusid hüvitamata. Küll aga saab arvestada, et kostjad kordavad oma varasemates

dokumentides esitatud õiguslikke argumentatsioone ja põhjendusi. Kolleegiumi hinnangul,

arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on selle koostamise põhjendatud ja vajalik

ajakulu 6 tundi, mis tuleb jagada kostjate vahel võrdselt.

Kostjad esitasid 22. septembril 2017 ringkonnakohtule ühise vastuväite kohtu tegevusele ja

korduva taotluse ekspertiisi määramiseks (II kd, tl-d 173-176). Menetluskulude jaotusest

tulenevalt ei saanud maakohus jätta selle toimingu eest menetluskulusid välja mõistmata. Küll

aga saab arvestada, et kostjad kordavad oma varasemates dokumentides esitatud õiguslikke

argumentatsioone ja põhjendusi. Arvestades dokumendi sisu ja mahtu, on selle koostamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi, mis tuleb jagada kostjate vahel võrdselt.

Kostjad on 22. juunil 2018 esitanud ringkonnakohtus asja teisel läbivaatamisel korduva taotluse

menetluskulude katteks tagatise andmiseks (III kd, tl-d 40-45). Selle menetlusdokumendi eest

taotleb menetluskulude hüvitamist üksnes kostja II (ajakulu 3 tundi). Arvestades selle

menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning selle korduvat esitamist, on kolleegiumi hinnangul

põhjendatud ajakulu kostja II osas 2 tundi.

9. Muus osas kolleegium nõustub maakohtu ajakulu hinnanguga ning määruskaebuses toodud

väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kohtupraktikas on rõhutatud, et

vandeadvokaat peaks olema suuteline koostama täpse ja kontsentreeritud kaebuse.

Apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes peaks menetlusdokument üldjuhul sisaldama vaid

õiguslikele küsimustele keskendunud asjaolusid, mis on esitatud alama astme kohtute poolse

menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta esitatud väite põhjendamiseks, kordamata

faktilisi asjaolusid. Kokkuvõttes võib kaebuse mahu tarbetu paisutamine tuua vastaspoolele

kaasa liigsed kulud menetluskulude hüvitamisel ning kohtul on võimalik hüvitist vähendada

TsMS § 175 alusel (vt Riigikohtu 12. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 16). Ka

praeguses asjas on kostjad esitanud korduvalt samasisulisi taotlusi ja korranud varasemates

dokumentides esitatud seisukohti, mistõttu on põhjendatud võtta seda arvesse menetluskulude

hüvitamisel.

Arvestades eeltoodud põhimõtteid vastab kolleegium määruskaebuses esitatud kostjate

väidetele järgmist. Kostjad esitasid 21. märtsil 2017 maakohtule vastuse hagiavaldusele, mis

sisaldas mh vastuväidet kohtu tegevusele, hagi läbivaatamata jätmise taotlust ja korduvat

menetluskulude katteks tagatise andmise taotlust (II kd, tl-d 14-23, 25-34). Kostja I esindaja

ajakulu selle dokumendi koostamiseks on 3 tundi, kostja II esindajal 18 tundi. Kostja II

vaidlustab maakohtu määrust 15 tunni arvestamata jätmise osas. Kolleegium märgib, et

maakohus on põhjendatult määranud kostjale II dokumendi koostamise ajakuluks 3 tundi.

Kostjate dokumendid on identsed, mistõttu saab lugeda dokumendi koostamise ajakuluks

kokku 6 tundi, mis tuleb jagada kostjate vahel võrdselt. Samuti kordavad menetlusdokumendid

21. jaanuaril 2017 esitatud tagatise taotluses toodud seisukohti.

Kuigi kostjad on esitanud ühise kassatsioonkaebuse Riigikohtule, taotleb kostja II sellega

seotud menetluskulude hüvitamist (ajakulu 11 tundi). Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja

mahtu peab kolleegium põhjendatuks maakohtu poolt määratud ajakulu 6 tundi (III kd, tl-d 1-

9).

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kostjale I hüvitada täiendavalt menetluskulusid 5 tunni

ja 42 min ajakulu eest, tunnihinnaga 192 eurot, s.o 1094,40 eurot. Kostjale II tuleb hagejal

hüvitada täiendavalt menetluskulusid 10 tunni ja 12 min ajakulu eest, tunnihinnaga 160 eurot,

s.o 1632 eurot.

11. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

9 (9)

12. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest