2-18-8699/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtaotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud
Legislator headnote
AI generated2-18-8699/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
08.07.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-8699
Tsiviilasi
OÜ Taali Grupp hagi NAIVE FINANTS OÜ ja AS
Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu nõude
tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis)
pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus hagi osalise
läbivaatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Taali Grupp määruskaebus
Menetlusosalised,
nende
esindajad
Hageja: OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja
vandeadvokaat Neve Uudelt
Kostja I: NAIVE FINANTS OÜ (registrikood
14416307), lepinguline esindaja Allan Viirma
Kostja II: AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis,
registrikood 10214334), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Marko Pilv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
määruse ärakirja kättetoimetamisest (TsMS § 427).
Selgitused
Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja
vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud
menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse
põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik
1. OÜ Taali Grupp (hageja) esitas 06.06.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse (mida
täpsustas 27.09.2018) NAIVE FINANTS OÜ (kostja I) ja AS Saaremaa
Laevakompanii (pankrotis) (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart
(pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub hagiavalduses: 1) tuvastada, et kostja I
vastuväide OÜ Dagenhart (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku
tähendust; 2) tuvastada, et kostja II vastuväide OÜ Dagenhart (pankrotis) nõuete
kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust; 3) alternatiivselt tunnustada hageja
nõuet OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 2 055 509,44 eurot,
sh põhinõuet 884 188,20 eurot, intressinõuet 733 345,28 eurot ja viivisenõuet 437
975,96 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 märgitud rahuldamisjärgus; 4)
jätta menetluskulud kostjate kanda.
2. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 22.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr
2-17-8373 välja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrot. 07.05.2018 nõuete kaitsmise
koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväite mõlemad kostjad ning hageja nõue jäi
tunnustamata. Hageja leiab, et kostjate vastuväidetel hageja nõudele puudub õiguslik
alus, sest kostjad ei olnud nõuete kaitsmise koosoleku ajaks enam võlgniku
võlausaldajateks. PankrS § 103 regulatsioon kinnitab hageja seisukohta, et õiguslikku
tähendust omab üksnes selle võlausaldaja vastuväide, kes oli võlausaldaja nõuete
kaitsmise koosoleku ajal. Hageja esitab oma tuvastusnõuded tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel.
3. Kostja I ja II palusid jätta hagi tuvastusnõuete osas läbi vaatamata. Pankrotiseadus ei
võimalda esitada kohtusse nõuet tuvastamaks teisel võlausaldajal nõude puudumist.
PankrS § 106 võimaldab esitada üksnes hagiavalduse oma tunnustamata jäänud nõude
tunnustamiseks. Kostja I on tsiviilasjas nr 2-18-8608 ja kostja II tsiviilasjas nr 2-18-
8743 esitanud hagi oma nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis)
pankrotimenetluses. Seega ei saa hageja käesolevas asjas esitada samaaegselt
tuvastusnõuet tuvastamaks kostjate nõude puudumist.
Esimese astme kohtu määrus
4. Harju Maakohtu 29.04.2019 määrusega jäeti läbi vaatamata hageja nõue kostja I vastu
tuvastamaks, et kostja I vastuväide OÜ Dagenhart pankrotimenetluse nõuete kaitsmise
koosolekul ei oma õiguslikku tähendust ning jäeti läbi vaatamata hageja nõue kostja II
vastu tuvastamaks, et kostja II vastuväide OÜ Dagenhart pankrotimenetluse nõuete
kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust.
5. Hagejal ei ole esitatud tuvastusnõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, hagi
on selles osas perspektiivitu ja kohus jätab nõuded läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2
alusel.
6. Kohtu hinnangul ei saa tuvastada, et kostjate vastuväidetel puudub õiguslik tagajärg
ning nende vastuväited ei oma õiguslikku tähendust. Kohtute infosüsteemi andmetel
on kostja I nõude tunnustamine menetluses tsiviilasjana nr 2-18-8608, kus kostja I
hagi on 18.03.2019 määrusega jäetud küll läbi vaatamata, kuid nimetatud määrus ei
ole jõustunud ning kostja I on kohtumäärusele esitanud määruskaebuse. Kostja II
nõude tunnustamine on menetluses tsiviilasjana nr 2-18-8743, kus kostja II hagi on
14.01.2019 määrusega jäetud läbi vaatamata, kuid nimetatud määrus ei ole jõustunud
ning kostja II on määrusele esitatud määruskaebuse.
7. PankrS § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei
esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis
selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise
võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue
tunnustatuks. Hageja saab käesolevas asjas hageda vaid nõude tunnustamist.
8. PankrS § 106 lg 1 näeb ette võimaluse hageda kaitsmata jäänud nõude tunnustamist.
Kui kostjad on esitanud hagi enda kaitsmata jäänud nõude tunnustamiseks teises
tsiviilasjas, siis ei saa kohus käesolevas asjas hakata tuvastama samasid asjaolusid ehk
sisuliselt hindama kostjate nõude tunnustamise võimalikkust, et tuvastada, kas nad
säilitavad pankrotimenetluses võlausaldaja staatuse või mitte. Kui kostjate nõudele on
vastuväide esitatud ja nad ei esita hagi oma nõude tunnustamiseks, siis peavad nad
arvestama võlausaldaja staatuse kaotamisega. Kui nad otsustavad hagi esitada, siis
hinnataksegi nõude põhjendatust ja hagi rahuldamise korral on nad jätkuvalt
võlausaldajad. Kui kohus hakkaks käesolevas menetluses paralleelselt hindama
kostjate nõude tunnustamise võimalikkust, siis võib tekkida olukord, kus käesolevas
lahendis jõutakse ühele järeldusele ja kostjate nõude tunnustamise menetluses teisele.
Seega saab käesolevas menetluses kohus anda hinnangu hageja nõude tunnustamise
võimalikkusele, kuid ei saa samal ajal asuda sisuliselt tuvastama ja lahendama
küsimust, kas kostjatel on nõue, mille alusel nad on võlausaldajad pankrotimenetluses
või mitte. Vastasel juhul ei peakski kostjad oma nõude tunnustamiseks midagi ette
võtma, st nad ei peaks esitama PankrS § 106 lg 1 sätestatud hagi, mis aga kohtu
hinnangul oleks vastuolus pankrotimenetluse regulatsiooniga.
Määruskaebus
9. Hageja palub 03.05.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja nõuete
läbivaatamata jätmiseks puudus alus, kuna hagejal on sellise nõude esitamiseks ja
kohtu poolt sisulise hinnangu saamiseks tuvastushuvi.
10. Kostjate hagid nõude tunnustamiseks tsiviilasjades nr 2-18-8608 ja nr 2-18-8743 on
jäetud läbi vaatamata, kuigi vastavad kohtumäärused ei ole käesolevaks ajaks veel
jõustunud. Hagi läbivaatamata jätmine tähendab, et kostjate hagid nõude
tunnustamiseks ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1). Seaduse kohaselt
loetakse seega, et kostjad ei esitanud hagisid nende nõuete tunnustamiseks. PankrS §
103 lg 8 esimese lause kohaldamise eeldused on järelikult täidetud ning sellest sättest
tulenevalt ei saa kostjate vastuväiteid hageja nõudele arvestada. Hagiavalduses
esitatud nõue tuvastada, et kostjate vastuväitel puudub õiguslik tähendus, ongi
suunatud PankrS § 103 lg 8 esimeses lauses sätestatud tagajärje tuvastamisele kohtu
poolt. Seega ei saa väita, et tuvastusnõudega ei ole võimalik taotletavat eesmärki
saavutada. Kui kohus tuvastab, et kostjate vastuväitel ei ole õiguslikku tähendust, ei
takista kostjate vastuväited hageja nõude tunnustamist. Hageja nõude tunnustamine
ongi hageja eesmärk.
11. Hageja ei nõustu, et hageja saab kostjate suhtes hageda ainult nõude tunnustamist.
Olukorras, kus on täidetud PankrS § 103 lg 8 esimese lause kohaldamise eeldused
ning kostjate vastuväited ei takista hageja nõude tunnustamist, puudub hagejal ka
vajadus hageda kostjate suhtes oma nõude tunnustamist. Kostjate suhtes hageja
tuvastusnõude läbi vaatamata jätmine ja selle asemel hageja alternatiivse, nõude
tunnustamise nõude menetlemine ei vastaks TsMS §-s 2 sätestatud kohustusele
lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Alternatiivnõude menetlemine
tekitab hagejale suuremaid ning ebavajalikke kulusid.
12. Hageja tuvastusnõude menetlemine ei eelda kostjate nõude sisulist lahendamist.
Maakohus on oma määruses selgitanud, et saab käesolevas menetluses anda „hinnangu
hageja nõude tunnustamise võimalikkusele, kuid ei saa samal ajal asuda sisuliselt
tuvastama ja lahendama küsimust, kas kostjatel on nõue, mille alusel nad on
võlausaldajad pankrotimenetluses või mitte“. Hageja leiab, et maakohtu sellekohane
selgitus ei õigusta kostjate vastu esitatud esmase tuvastusnõude läbi vaatamata jätmist.
13. Hageja esmase nõude menetlemisel ei saa tekkida olukorda, kus ühte ja sama küsimust
lahendatakse paralleelselt kahes erinevas tsiviilasjas. Kohus peab käesolevas asjas
tuvastama üksnes selle, et kostjate vastuväited ei oma tsiviilasjades nr 2-18-8608 ja 2-
18-8743 tehtud määrustest tulenevalt õiguslikku tähendust, kui määrused edaspidi
jõustuvad. Asjaolu, kas kostjatel on OÜ Dagenhart (pankrotis) vastu nõue selgitatakse
välja tsiviilasjades nr 2-18-8608 ja 2-18-8743.
Menetluse edasine käik
14. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
16. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei
anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1
p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning
määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse
põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks
määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
17. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejal ei ole esitatud tuvastusnõudega võimalik
taotletavat eesmärki saavutada. Hageja nõude eesmärk on oma nõude tunnustamine
OÜ Dagenhart pankrotimenetluses, mida saab saavutada läbi nõude tunnustamise
menetluse. PankrS § 103 reguleerib nõuete kaitsmise korda ja PankrS § 106 sätestab,
kuidas toimub vaidlus nõuete tunnustamise üle.
18. Seega on kohaseks õiguskaitsevahendiks hageja alternatiivnõue, mis on endiselt
maakohtu menetluses. Nõude tunnustamiseks peab hageja tõendama oma nõude
olemasolu, mitte teistel võlausaldajatel nõude puudumist. Käesoleval ajal ei ole
hagejal alust väita, et kostjad ei ole võlausaldajad. Asjaolu, et kostjate nõuded on
vaidlustatud, ei anna veel alust mitte pidada neid võlausaldajateks. Mõlemad kostjad
on esitanud nõuete tunnustamise hagi kohtusse (tsiviilasjad nr 2-18-8608 ja nr 2-18-
8743) ja nende hagide läbivaatamata jätmise määrused on vaidlustatud. Kui kostjad
kaotavad võlausaldajate staatuse OÜ Dagenhart pankrotimenetluses, siis tuleb hageja
nõude tunnustamise üle otsustada PankrS § 103 lg 8 kohaselt ning selleks ei tule
esitada tuvastushagi kohtusse.
19. Hageja ei saa TsMS § 368 lg- s 1 nimetatud õigusliku huvi olemasolu põhjendada
kulutuste kokkuhoiu eesmärgiga.
20. Käesolev määrus ei ole TsMS § 173 lg 1 mõttes lõpplahend, mistõttu ringkonnakohus
ei määra menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus kogu menetlust
lõpetavas lahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm
Meeli Kaur
Margo Klaar