Legislator Case Law & Legislation
2-18-8699/97 AI generated

2-18-8699/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-8699/97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

Legislator headnote

AI generated

2-18-8699/97 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

Keywords

AI generated
banking group financial sector measures supervised financial group changed financial circumstances financial restructuring group insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-8699

Tsiviilasi

OÜ Taali Grupp hagi NAIVE FINANTS OÜ ja AS

Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu nõude

tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus hagi osalise

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Taali Grupp määruskaebus

Menetlusosalised,

nende

esindajad

Hageja: OÜ Taali Grupp (registrikood 10996443),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

vandeadvokaat Neve Uudelt

Kostja I: NAIVE FINANTS OÜ (registrikood

14416307), lepinguline esindaja Allan Viirma

Kostja II: AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis,

registrikood 10214334), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Marko Pilv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29.04.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättetoimetamisest (TsMS § 427).

Selgitused

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. OÜ Taali Grupp (hageja) esitas 06.06.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse (mida

täpsustas 27.09.2018) NAIVE FINANTS OÜ (kostja I) ja AS Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart

(pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub hagiavalduses: 1) tuvastada, et kostja I

vastuväide OÜ Dagenhart (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku

tähendust; 2) tuvastada, et kostja II vastuväide OÜ Dagenhart (pankrotis) nõuete

kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust; 3) alternatiivselt tunnustada hageja

nõuet OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 2 055 509,44 eurot,

sh põhinõuet 884 188,20 eurot, intressinõuet 733 345,28 eurot ja viivisenõuet 437

975,96 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 2 märgitud rahuldamisjärgus; 4)

jätta menetluskulud kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 22.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr

2-17-8373 välja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrot. 07.05.2018 nõuete kaitsmise

koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväite mõlemad kostjad ning hageja nõue jäi

tunnustamata. Hageja leiab, et kostjate vastuväidetel hageja nõudele puudub õiguslik

alus, sest kostjad ei olnud nõuete kaitsmise koosoleku ajaks enam võlgniku

võlausaldajateks. PankrS § 103 regulatsioon kinnitab hageja seisukohta, et õiguslikku

tähendust omab üksnes selle võlausaldaja vastuväide, kes oli võlausaldaja nõuete

kaitsmise koosoleku ajal. Hageja esitab oma tuvastusnõuded tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel.

3. Kostja I ja II palusid jätta hagi tuvastusnõuete osas läbi vaatamata. Pankrotiseadus ei

võimalda esitada kohtusse nõuet tuvastamaks teisel võlausaldajal nõude puudumist.

PankrS § 106 võimaldab esitada üksnes hagiavalduse oma tunnustamata jäänud nõude

tunnustamiseks. Kostja I on tsiviilasjas nr 2-18-8608 ja kostja II tsiviilasjas nr 2-18-

8743 esitanud hagi oma nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis)

pankrotimenetluses. Seega ei saa hageja käesolevas asjas esitada samaaegselt

tuvastusnõuet tuvastamaks kostjate nõude puudumist.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohtu 29.04.2019 määrusega jäeti läbi vaatamata hageja nõue kostja I vastu

tuvastamaks, et kostja I vastuväide OÜ Dagenhart pankrotimenetluse nõuete kaitsmise

koosolekul ei oma õiguslikku tähendust ning jäeti läbi vaatamata hageja nõue kostja II

vastu tuvastamaks, et kostja II vastuväide OÜ Dagenhart pankrotimenetluse nõuete

kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust.

5. Hagejal ei ole esitatud tuvastusnõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, hagi

on selles osas perspektiivitu ja kohus jätab nõuded läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel.

6. Kohtu hinnangul ei saa tuvastada, et kostjate vastuväidetel puudub õiguslik tagajärg

ning nende vastuväited ei oma õiguslikku tähendust. Kohtute infosüsteemi andmetel

on kostja I nõude tunnustamine menetluses tsiviilasjana nr 2-18-8608, kus kostja I

hagi on 18.03.2019 määrusega jäetud küll läbi vaatamata, kuid nimetatud määrus ei

ole jõustunud ning kostja I on kohtumäärusele esitanud määruskaebuse. Kostja II

nõude tunnustamine on menetluses tsiviilasjana nr 2-18-8743, kus kostja II hagi on

14.01.2019 määrusega jäetud läbi vaatamata, kuid nimetatud määrus ei ole jõustunud

ning kostja II on määrusele esitatud määruskaebuse.

7. PankrS § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei

esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis

selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise

võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue

tunnustatuks. Hageja saab käesolevas asjas hageda vaid nõude tunnustamist.

8. PankrS § 106 lg 1 näeb ette võimaluse hageda kaitsmata jäänud nõude tunnustamist.

Kui kostjad on esitanud hagi enda kaitsmata jäänud nõude tunnustamiseks teises

tsiviilasjas, siis ei saa kohus käesolevas asjas hakata tuvastama samasid asjaolusid ehk

sisuliselt hindama kostjate nõude tunnustamise võimalikkust, et tuvastada, kas nad

säilitavad pankrotimenetluses võlausaldaja staatuse või mitte. Kui kostjate nõudele on

vastuväide esitatud ja nad ei esita hagi oma nõude tunnustamiseks, siis peavad nad

arvestama võlausaldaja staatuse kaotamisega. Kui nad otsustavad hagi esitada, siis

hinnataksegi nõude põhjendatust ja hagi rahuldamise korral on nad jätkuvalt

võlausaldajad. Kui kohus hakkaks käesolevas menetluses paralleelselt hindama

kostjate nõude tunnustamise võimalikkust, siis võib tekkida olukord, kus käesolevas

lahendis jõutakse ühele järeldusele ja kostjate nõude tunnustamise menetluses teisele.

Seega saab käesolevas menetluses kohus anda hinnangu hageja nõude tunnustamise

võimalikkusele, kuid ei saa samal ajal asuda sisuliselt tuvastama ja lahendama

küsimust, kas kostjatel on nõue, mille alusel nad on võlausaldajad pankrotimenetluses

või mitte. Vastasel juhul ei peakski kostjad oma nõude tunnustamiseks midagi ette

võtma, st nad ei peaks esitama PankrS § 106 lg 1 sätestatud hagi, mis aga kohtu

hinnangul oleks vastuolus pankrotimenetluse regulatsiooniga.

Määruskaebus

9. Hageja palub 03.05.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja nõuete

läbivaatamata jätmiseks puudus alus, kuna hagejal on sellise nõude esitamiseks ja

kohtu poolt sisulise hinnangu saamiseks tuvastushuvi.

10. Kostjate hagid nõude tunnustamiseks tsiviilasjades nr 2-18-8608 ja nr 2-18-8743 on

jäetud läbi vaatamata, kuigi vastavad kohtumäärused ei ole käesolevaks ajaks veel

jõustunud. Hagi läbivaatamata jätmine tähendab, et kostjate hagid nõude

tunnustamiseks ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1). Seaduse kohaselt

loetakse seega, et kostjad ei esitanud hagisid nende nõuete tunnustamiseks. PankrS §

103 lg 8 esimese lause kohaldamise eeldused on järelikult täidetud ning sellest sättest

tulenevalt ei saa kostjate vastuväiteid hageja nõudele arvestada. Hagiavalduses

esitatud nõue tuvastada, et kostjate vastuväitel puudub õiguslik tähendus, ongi

suunatud PankrS § 103 lg 8 esimeses lauses sätestatud tagajärje tuvastamisele kohtu

poolt. Seega ei saa väita, et tuvastusnõudega ei ole võimalik taotletavat eesmärki

saavutada. Kui kohus tuvastab, et kostjate vastuväitel ei ole õiguslikku tähendust, ei

takista kostjate vastuväited hageja nõude tunnustamist. Hageja nõude tunnustamine

ongi hageja eesmärk.

11. Hageja ei nõustu, et hageja saab kostjate suhtes hageda ainult nõude tunnustamist.

Olukorras, kus on täidetud PankrS § 103 lg 8 esimese lause kohaldamise eeldused

ning kostjate vastuväited ei takista hageja nõude tunnustamist, puudub hagejal ka

vajadus hageda kostjate suhtes oma nõude tunnustamist. Kostjate suhtes hageja

tuvastusnõude läbi vaatamata jätmine ja selle asemel hageja alternatiivse, nõude

tunnustamise nõude menetlemine ei vastaks TsMS §-s 2 sätestatud kohustusele

lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Alternatiivnõude menetlemine

tekitab hagejale suuremaid ning ebavajalikke kulusid.

12. Hageja tuvastusnõude menetlemine ei eelda kostjate nõude sisulist lahendamist.

Maakohus on oma määruses selgitanud, et saab käesolevas menetluses anda „hinnangu

hageja nõude tunnustamise võimalikkusele, kuid ei saa samal ajal asuda sisuliselt

tuvastama ja lahendama küsimust, kas kostjatel on nõue, mille alusel nad on

võlausaldajad pankrotimenetluses või mitte“. Hageja leiab, et maakohtu sellekohane

selgitus ei õigusta kostjate vastu esitatud esmase tuvastusnõude läbi vaatamata jätmist.

13. Hageja esmase nõude menetlemisel ei saa tekkida olukorda, kus ühte ja sama küsimust

lahendatakse paralleelselt kahes erinevas tsiviilasjas. Kohus peab käesolevas asjas

tuvastama üksnes selle, et kostjate vastuväited ei oma tsiviilasjades nr 2-18-8608 ja 2-

18-8743 tehtud määrustest tulenevalt õiguslikku tähendust, kui määrused edaspidi

jõustuvad. Asjaolu, kas kostjatel on OÜ Dagenhart (pankrotis) vastu nõue selgitatakse

välja tsiviilasjades nr 2-18-8608 ja 2-18-8743.

Menetluse edasine käik

14. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1

p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

17. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejal ei ole esitatud tuvastusnõudega võimalik

taotletavat eesmärki saavutada. Hageja nõude eesmärk on oma nõude tunnustamine

OÜ Dagenhart pankrotimenetluses, mida saab saavutada läbi nõude tunnustamise

menetluse. PankrS § 103 reguleerib nõuete kaitsmise korda ja PankrS § 106 sätestab,

kuidas toimub vaidlus nõuete tunnustamise üle.

18. Seega on kohaseks õiguskaitsevahendiks hageja alternatiivnõue, mis on endiselt

maakohtu menetluses. Nõude tunnustamiseks peab hageja tõendama oma nõude

olemasolu, mitte teistel võlausaldajatel nõude puudumist. Käesoleval ajal ei ole

hagejal alust väita, et kostjad ei ole võlausaldajad. Asjaolu, et kostjate nõuded on

vaidlustatud, ei anna veel alust mitte pidada neid võlausaldajateks. Mõlemad kostjad

on esitanud nõuete tunnustamise hagi kohtusse (tsiviilasjad nr 2-18-8608 ja nr 2-18-

8743) ja nende hagide läbivaatamata jätmise määrused on vaidlustatud. Kui kostjad

kaotavad võlausaldajate staatuse OÜ Dagenhart pankrotimenetluses, siis tuleb hageja

nõude tunnustamise üle otsustada PankrS § 103 lg 8 kohaselt ning selleks ei tule

esitada tuvastushagi kohtusse.

19. Hageja ei saa TsMS § 368 lg- s 1 nimetatud õigusliku huvi olemasolu põhjendada

kulutuste kokkuhoiu eesmärgiga.

20. Käesolev määrus ei ole TsMS § 173 lg 1 mõttes lõpplahend, mistõttu ringkonnakohus

ei määra menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus kogu menetlust

lõpetavas lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Margo Klaar