3-19-631/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuli 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-631

Haldusasi

AS

Hansabuss

kaebus

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus 25.02.2019 otsuse nr 2-1/44

tühistamiseks AS Hansabuss kvalifitseerimata jätmise

osas;

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

26.02.2019 otsuse tühistamiseks, millega tunnistati

edukaks AS SEBE pakkumus; MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus kohustamiseks uuesti hindama

AS Hansabuss kvalifitseerimist ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 26.03.2019 otsuse nr 32-19/203132

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ AS Hansabuss, volitatud

esindajad v.adv Margus Kõiva, v.adv Jaana Nõgisto

Vastustaja

(hankija)

‒

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus,

volitatud

esindaja

v.adv

Kristina Laarmaa

Kolmas isik ‒ AS SEBE, volitatud esindaja v.adv Veiko

Vaske

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. mai 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Hansabuss apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

2. juuli 2019. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Hansabuss apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.

mai 2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-631 muutmata.

2. Mõista AS-lt Hansabuss välja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks

apellatsiooniastme menetluskulude katteks 3686,40 eurot (kolm tuhat kuussada

kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti) ja AS SEBE kasuks menetluskulude katteks

2079 eurot (kaks tuhat seitsekümmend üheksa eurot). AS Hansabuss apellatsiooniastme

menetluskulud jätta AS Hansabuss enda kanda.

3-19-631

2(13)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.07.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus

hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus avaldas 29.11.2018 riigihangete registris (RHR)

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju

maakonna lääne 2 suuna bussiliinidel“ (viitenumber 203132) hanketeate (HT). Koos HT-ga

avaldati RHR-s hanke alusdokumendid (HD), hankepassi vorm ja hankepass täiendavate

selgitustega. Tähtajaks, 22.01.2019 kell 10.00, esitasid pakkumuse viis pakkujat, sh AS

Hansabuss ja AS SEBE.

2. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus jättis 25.02.2019 otsusega nr 2-1/44

riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg 6 alusel AS-i Hansabuss kvalifitseerimata. Otsuse

põhjenduse kohaselt puudusid AS-i Hansabuss hankepassis (ja ka mujal pakkumuses) andmed

HD p-des 5.2.2. ja 5.2.3. nõutud tingimustele vastavuse kohta. MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus kvalifitseeris 25.02.2019 otsusega AS-i SEBE ning tegi 26.02.2019

otsuse AS-i SEBE edukaks tunnistamise kohta.

3. AS Hansabuss esitas 07.03.2019 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

kvalifitseerimata jätmise otsusele. VAKO jättis 26.03.2019 otsusega nr 32-19/203132

vaidlustuse rahuldamata, jättis AS-i Hansabuss poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema

enda kanda ning mõistis AS-lt Hansabuss MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks

välja õigusabi kulud.

4. AS Hansabuss esitas 05.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

26.04.2019), milles palus tühistada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 25.02.2019 otsus

kaebaja kvalifitseerimata jätmise osas; tühistada VAKO 26.03.2019 otsus; tühistada MTÜ

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 26.02.2019 otsus, millega tunnistati edukaks kolmanda

isiku pakkumus; kohustada vastustajat uuesti hindama kaebaja kvalifitseerimist.

Vastustajal oli 25.02.2019 otsuse tegemise ajal teave, et kaebaja vastab HD p-des 5.2.2 ja

5.2.3. esitatud tingimustele (tehniline ja kutsealane suutlikkus, ühistranspordiseaduse nõuetele

vastav veokorraldaja) ning kaebajal on olemas vastavust tõendavad dokumendid.

Hankepassi täitmisel Euroopa Komisjoni hallatavas keskkonnas avaneb hankijale IV osa

„Valikukriteeriumid“ täitmisel vorm, milles hankija saab tähistada konkreetse hanke jaoks

vajalikud tingimused. Hankepassi IV osa punktid A, B, C ja D ilmuvad pakkujale

nähtavale vastavalt sellele, kas hankija on vastavates alapunktides valikukriteeriumid

linnukesega tähistanud. Pakkuja ei saa pakkumuse koostamisel avada ega näe hankepassi

osasid, mida hankija ei ole hankepassi koostamisel aktiveerinud.

Vastustaja lisas hankepassi IV osasse (kvalifitseerimise tingimused) alajaotused A (sobivus) ja

B (majanduslik ja finantsseisund). Vastustaja ei avaldanud hankepassi standardvormi IV osa

jaotuse C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ küsimusi, mis võimaldaksid anda hankija

nõutud kinnitused. Esiteks ei avaldanud vastustaja standardvormi välja „Teenuslepingute

puhul: täpsustatud liiki teenuste osutamine“, kus saab standardvormi kohaselt küsida kinnituse

3-19-631

3(13)

kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud

riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul. Teiseks ei avaldanud vastustaja standardvormi

välja „Haridus ja kutsekvalifikatsioonid“, kus saab standardvormi kohaselt küsida kinnituse

RHS § 101 lg 1 p-s 6 nimetatud teenuse osutamise eest vastutava isiku kohta.

HT osa III p 1.1) alap-des 2 ja 3 ning HD p-des 5.2.2 ja 5.2.3 on sätestatud kaks tingimust:

tingimus kolme aasta jooksul minimaalselt teostatud liiniveo liiniläbisõidu kohta (km) ja

tingimus, mille kohaselt peab pakkuja olema nimetanud vähemalt ühe veokorraldaja. HT ja

HD kohaselt tuli andmed ja informatsioon nendele tingimustele vastavuse kohta pakkujatel

esitada hankepassis. Vastustaja poolt kehtestatud hankepassi vorm ei võimaldanud esitada HT

osa III p 1.1) alap-des 2 ja 3 ning HD p-des 5.2.2 ja 5.2.3 nõutud teavet. Kaebajal puudus

kohustus HD p-des 5.2.2. ja 5.2.3 nimetatud andmeid ja täiendavaid dokumente koos

hankepassiga esitada. Seda toetab Rahandusministeeriumi 24.10.2017 seisukoht viitega

VAKO lahendile nr 21-18/186204.

Vastustaja teostas selgitusi küsides kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. Seda tõendab esiteks

vastustaja 31.01.2019 pöördumine kaebaja poole. Teiseks oli hankepassi täitmise regulatsioon

HD-s niivõrd ebaselge, et vastustaja pidi hankepassis puuduvate andmete esitamist

võimaldama täiendava sisulise kvalifikatsioonikontrolli raames. Ebaselgete HD-de puhul tuleb

eelistada tõlgendust, mis on pakkujale soodne, tagab konkurentsi maksimaalse ärakasutamise

ning võimaldab hankijale teadaolevalt kvalifitseerimise tingimustele vastava pakkuja

osalemist riigihankel. Usutav on, et vastustaja mõistis hankepassi puudusi ning asus

kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollima.

RHS § 95 lg 4 ja RHS § 52 lg 3 sätestavad vastustaja kaalutlusõiguse otsustada, kas alustada

kvalifikatsiooni sisulisest kontrollimisest või mitte. Seda seisukohta toetab ka RHS seletuskiri,

mille kohaselt on nn pöördmenetluse kasutamine hankija vaba valik ning kui hankija peab

seda vajalikuks, on hankijal võimalik alustada sisulisest kontrollist ja nõuda hankepassis

esitatud kinnitustele vastavaid dokumente või kontrollides andmeid ise elektrooniliselt. RHS §

104 lg 6 (otsuse tegemine hankepassis esitatud teabe alusel) ning hankijale RHS § 104 lg-s 7

antud õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu menetluse vältel annavad vastustaja

päringule õigusliku tähenduse. RHS § 104 lg 6 kohaldamisel täiendavate selgituste küsimine

(RHS § 46 lg 4 kohaldamine) ei ole välistatud olukorras, kui hankepassis esitatud andmete

alusel selline vajadus peaks tekkima.

Kvalifikatsiooni käsitlevate andmete väljaspool hankepassi standardvormi struktuuri esitamise

nõue on otseses vastuolus otsekohalduva Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega ning RHS §

104 lg-ga 3. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/7 kohaselt on hankepassi näol tegemist

Euroopa tasandil kehtestatud ühtse standardvormiga, viidates üheselt vormi struktuuri

siduvusele. Järeldus, nagu saaks pakkujale rahvusvahelist piirmäära ületavas hankes panna

andmete väljaspool hankepassi standardvormi struktuuri esitamise kohustuse, eeldab Euroopa

Kohtult eelotsuse küsimist.

Kaebaja ei nõustu VAKO otsuse p-s 10 esitatud seisukohaga, et kaebaja kvalifitseerimata

jätmise asemel oli vastustajal RHS § 104 lg-st 6 tulenev kohustus kaebaja kõrvaldada. VAKO

on ekslikult järeldanud, et RHS § 95 lg 4 p 9 kohalduks siis, kui kvalifikatsiooni tuvastamise

jaoks on jäetud andmed esitamata. RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel ei saa kõrvaldada ettevõtjat, kes

on HT-s nimetatud andmed puudulikult esitanud. Ettevõtja riigihankelt kõrvaldamise

normistiku sisuliseks eesmärgiks on ettevõtja usaldusväärsuse kontroll, s.o kõrvaldatakse

seadusi rikkuv, kriminaalkorras karistatud, maksukohustustest kõrvalehoidev ja valeandmeid

esitav vmt ettevõtja. Nii RHS § 95 kui ka sellele vastava direktiivi 2014/24/EL art 57 eesmärk

on teha kindlaks ettevõtja isiku usaldusväärsus. Seda seisukohta toetab ka RHS eelnõu

3-19-631

4(13)

seletuskiri, mille kohaselt on RHS § 95 mõte olnud kõrvaldada hankemenetlusest

ebausaldusväärsed isikud.

5. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus ei saa iseseisvalt kaebaja õigusi riivata. Kaebaja

ei ole pakkumuses ja hankepassis esitanud kvalifitseerimistingimuste täitmiseks nõutud

andmeid. Vastustaja ei saanud pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest

valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke ressursse ja näitajaid. Kaebaja avaldas

alles VAKO-le esitatud vaidlustuses, et soovib HT p III.1.1) alap-s 2 sätestatud

kvalifitseerimistingimuse täitmiseks tugineda kõikidele vastustajaga sõlmitud lepingutele.

Kaebaja

hankepassis

puudusid

andmed

HT

p

III.1.1)

alap-s

sätestatud

kvalifitseerimistingimuse täitmiseks määratud veokorraldaja kohta. Seega puudus pakkuja

minimaalselt vajalik tahteavaldus, et vastustaja oleks saanud RHS § 104 lg 6 kohaselt teha

otsuse

kaebaja

kvalifitseerimise

kohta

HT

p

III.1.1)

alap-s

sätestatud

kvalifitseerimistingimuse osas.

Asjakohatu on kaebaja viide riigihankes nr 188494 esitatud andmetele (kaebuse p 2.1.2).

Esiteks korraldas vastustaja selle riigihanke 2017. a suvel, mistõttu juba ajaliselt on distants

vaidlusaluse riigihankega nii pikk, et puudub põhjus eeldada enam kui 1,5 aastat varem

toimunud riigihankes esitatud pakkuja andmete jätkuvat korrektsust. Teiseks korraldati

riigihange nr 188494 enne uue RHS jõustumist, s.t ajal, kui hankepass ei olnud kasutuses.

Kolmandaks ei võimalda RHS § 104 lg-d 6‒8 ja 11 eirata hankepassis puuduvaid andmeid ja

kinnitusi HT p III.1.1 alap-s 3 sätestatud kvalifitseerimistingimuse kohta ning kvalifitseerida

pakkuja avalikest andmebaasidest kättesaadavate andmete pinnalt. Viited majandustegevuse

registrist kättesaadavatele andmetele ja kaebaja kvalifitseerimisele RHS § 104 lg 11 alusel

oleks asjakohased, kui kaebaja oleks hankepassis kinnitanud soovi määrata veokorraldajaks

KM.

Kaebaja rikkus HT p III.1.1) alap-des 2 ja 3 nõutud andmete esitamata jätmisega

hoolsuskohustust ning võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes ei oleks kaebaja

kvalifitseerimine RHS § 104 lg 6 järgi olnud õiguspärane.

Hankepassi vorm oli nõuetekohane. Vastustaja koostas eeltäidetud hankepassi vormi. Esiteks

peegeldab HD koosseisus vastustaja poolt koostatud eeltäidetud hankepassi vorm HT-s

kajastatud

kvalifitseerimistingimuste

paiknemist

–

kuivõrd

kõnealused

kvalifitseerimistingimused paiknesid HT osas III.1.1) kõrvuti ühenduse tegevusloa nõudega,

siis pidigi vastustaja poolt HT alusel koostatud hankepassis olema aktiveeritud HT p III.1.1)

osale vastav sektsioon ehk IV osa punkt A, mitte IV osa punkt C. Hankepassi osa IV p C oleks

aktiveeritud siis, kõnealused kvalifitseerimistingimused oleksid paiknenud HT osa III.1.3).

Dokumendi „Hankepass täiendavate selgitustega“ alusel pidi kaebajale olema üheselt

mõistetav, et hankepassis tuleb esitada andmed liiniveokogemuse ja veokorraldaja kohta

hankepassi osa IV p-s A. See dokument on käsitatav riigihanke alusdokumendina (RHS § 4 p

17). Hankepassi vorm võimaldas esitada nõutud teavet. Kaebajal oli tehniliselt võimalik

esitada nõutud andmed pakkumuse koosseisus esitatavas hankepassis. Seda tõendab asjaolu, et

riigihankes osalenud teised pakkujad esitasid nõutud andmed hankepassis.

Kui vastustaja esitas 31.01.2019 pöördumise, siis ei teostanud ta kaebaja kvalifikatsiooni

sisulist kontrolli. Nähtuvalt 31.01.2019 pöördumise sõnastusest ei palunud vastustaja kaebajal

esitada andmeid ja dokumente HT p III.1.1) alap-des 2 ja 3 sätestatud tingimustele sisulise

kontrolli teostamiseks, vaid pelgalt juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja hankepassis

puuduvad nõutud andmed.

3-19-631

5(13)

6. AS SEBE palus jätta kaebaja kohustamiskaebus läbi vaatamata ja tühistamiskaebus

rahuldamata.

Kaebaja ei esitanud HT jaotise III.1.1) alap-des 2 ja 3 nõutud andmeid, mistõttu puudus

vastustajal alus kaebajat RHS § 104 lg 6 alusel kvalifitseerida ja jõuda kvalifikatsiooni

kontrollimise järgnevate etappideni. Seega ei ole vaidluse esemeks tõendite puudumine, mida

kontrollitakse RHS § 104 lg-te 7 ja 8 alusel pärast esmast kvalifitseerimist lg 6 alusel, vaid

kaebaja jättis üleüldse avaldamata, millistele andmetele ta soovib oma kvalifikatsiooni

näitamisel tugineda. Sellises olukorras ei olnud vastustajal õiguslikku alust anda kaebajale

võimalust esitamata jäänud andmete hilisemaks esitamiseks RHS § 46 lg 4 alusel ega seda

täpsustava erinormi § 104 lg 7 alusel. Mõlema normi rakendamise aluseks on hankepassis

esitatud andmete ja kinnituste olemasolu, mille kohta on võimalik küsida selgitusi, selgitavaid

andmeid ja dokumente. Vastustaja ei teostanud kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. Vastustaja

31.01.2019 pöördumisest nähtub, et vastustaja küsis kaebajalt vaid kommentaari andmete

puudumise fakti kohta ehk sisuliselt tagas kaebajale ärakuulamisõiguse enne andmete

puudumisest tulenevalt otsuse tegemist. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks kohaldanud

RHS § 104 lg-t 7, 8 ja 11.

Hankepassi vorm oli nõuetekohane. Vastustaja andis HD koosseisus pakkujatele võimaluse

kasutada n-ö eeltäidetud hankepassi vormi. Seadusest ega HD-st ei tulene, et pakkuja oleks

tingimata pidanud kasutama eeltäidetud vormi, vaid pakkujal oli võimalik täita hankepassi

standardvorm algusest peale ise. Hankepassi vorm võimaldas esitada nõutud teavet. Ebaõige

on kaebuse väide, et kehtestatud kujul ei olnud tehniliselt võimalik HD p-de 5.2.2 ja 5.2.3

nõudeid korrektselt täita. Ülejäänud pakkujad on vastustaja poolt nõutud andmed koos oma

pakkumusega esitanud.

Kaebuse põhisisu ei puuduta mitte vastustaja otsust jätta kaebaja kvalifitseerimata, vaid

sisuliselt püüab kaebaja vaidlustada HD. Kui kaebaja leidis, et võimalik vormiline viga HD

koostamisel rikkus tema õigusi, oleks tal olnud võimalik HD vaidlustada. Seda õigust kaebaja

RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ei kasutanud, mistõttu ei saa ta väidetavale HD

puudusele hiljem tugineda. Kaebeõiguse sellel alusel välistab HKMS § 268 lg 4 ja

kohtupraktika (nt Tallinna Halduskohtu otsused nr 3-18-1360, 3-19-70, 3-18-1598, Tallinna

Ringkonnakohtu 17.08.2018 määrus nr 3-18-1008, p-d 12 ja 14).

7. Tallinna Halduskohus jättis 20.05.2019 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p

1) ja kaebaja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2),

jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3) ning mõistis kaebajalt välja

menetluskulud 4108 eurot vastustaja kasuks (resolutsiooni p 4) ja 2934 eurot kolmanda isiku

kasuks (resolutsiooni p 5).

Kaebaja eesmärk on hankelepingu sõlmimine, mis on võimalik kahe tingimuse koos kehtimise

korral: kaebaja kvalifitseerimine ja tema pakkumuse edukaks tunnistamine kolmanda isiku

pakkumuse asemel. Teise tingimuse õiguslikuks eelduseks on kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Seega on kaebaja esitatud täiendav nõue

(hankija 26.02.2019 otsuse, millega tunnistati edukaks AS SEBE pakkumus, tühistamise

nõue) otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Täiendava nõude esitamist ei takista

kohustusliku eelmenetluse läbimata jätmine edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel

(HKMS § 268 lg 1). Edukaks tunnistamise otsuse tegemisel arvestas vastustaja vaid hinda kui

ainsat kriteeriumi. Seega ei oleks VAKO-s saanud olla eraldi õiguslikku vaidlust edukaks

tunnistamise otsuse üle, vaid see oleks olnud lahutamatult seotud pakkuja vastavusega

kvalifitseerimistingimustele. Sellises olukorras tuleb arvesse võtta Riigikohtu poolt esitatud

3-19-631

6(13)

kaalutlusi ning arvestada, et täiendav nõue on kohtu menetluses oleva kaebuse eesmärgiga

olemuslikult seotud (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-3-1-92-16, p 24).

Tühistamisnõuete ja kohustamisnõude aluseks on väited hankepassi vormi ja selle täitmise

võimatuse kohta ning vastustaja poolse õigusvastase tegevuse kohta kaebaja kvalifitseerimata

jätmisel. Seega ei moodusta hankepassi vormiga seotud küsimused ühegi nõude eraldiseisvat

alust. Kohtupraktikas on leitud, et kaebuse tagastamine või läbi vaatamata jätmine ei ole

võimalik kaebuse üksikute aluste kaupa. Vaidluse eseme halduskohtus määravad kindlaks

kaebuse nõue ja kaebuse alus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 määrus nr 3-17-757, p

23; Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2016 määrus nr 3-15-1893, p 12). Eeltoodust tulenevalt ei

nõustu kohus kolmanda isiku taotlusega jätta kohustamisnõue läbi vaatamata põhjusel, et

hankepassi vormiga seotud küsimuse vaidlustamisel ei järginud kaebaja RHS § 189 lg 2 p-s 2

sätestatud tähtaega.

Nõutud andmed on andmed liiniläbisõidu kohta (HD p-d 5.2.2) ja veokorraldaja ametialase

pädevuse kohta (HD 5.2.3). HD struktuurist on üheselt aru saada, et esmalt pidi kaebaja

nõutud andmed esitama, millele võis järgneda dokumentide, täiendava teabe esitamise nõue.

Juhatuse liige allkirjastas 21.01.2019 kell 10.01 digikonteineri, mille ta esitas RHR

vahendusel, mis on käsitatav pakkumusena. Asja materjalide hulgas on fail nimega „Tehniline

ja kutsealane pädevus ‒ liini läbisõit“, mille kaebaja seaduslik esindaja allkirjastas 21.01.2019

kell 09.04. Kaebaja esitas selle faili VAKO-le vaidlustuse lisana 4. Fail sisaldab vastustaja

poolt nõutud andmeid liiniläbisõidu kohta (HD p 5.2.2). Faili allkirjastamise ajast saab

järeldada, et kaebaja tahe oli suunatud sellele, et see fail esitada digikonteineris. Seda kinnitab

kaebaja esindajate selgitus kohtuistungil, et 31.01.2019 pöördumist saades ei saanud juhatuse

liige aru, et ta oli jätnud nimetatud faili esitamata. Samuti kinnitab seda RHR-s olev juhatuse

liikme (või mõne kaebaja nimel tegutseva isiku) 31.01.2019 vastus pöördumisele, milles

selgitatakse liiniläbisõidu kohta (HD p 5.2.2): pakkuja esitas kvalifitseerimise tõendamiseks

lisa dokumendi koos pakkumisega riigihangete registrisse. Ka RHR-s olev juhatuse liikme

(või mõne kaebaja nimel tegutseva isiku) 31.01.2019 vastus pöördumisele, milles kaebaja

selgitab veokorraldaja ametialast pädevust (HD 5.2.3), näitab, et kaebaja mõistis, mis andmed

tuleb HD 5.2.3 kohaselt esitada. Seega kaebaja mõistis, et tal tuleb tähtaegselt, s.t 22.01.2019

hiljemalt kell 10.00, esitada nõutud andmed (HD p-d 5.2.2 ja HD 5.2.3).

Kaebaja hoolsuskohustuse rikkumine tingis selle, et nõutud andmeid sisaldav fail jäi

esitamata. Lisaks tuvastas kohus teiste pakkujate esitatud hankepasside alusel, et pakkujatel

oli võimalus esitada nõutud andmed hankepassis, kui nad kasutasid Euroopa Komisjoni poolt

loodud hankepassi vormi. Vastustaja poolt kehtestatud kohustus esitada nõutud andmed (HD

p-d 5.2.2 ja HD 5.2.3) hankepassis, on lähtudes 26.02.2014 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiivi nr 2014/24/EL art 59 lg-st 1 õiguspärane.

Õige on kaebaja väide, et vastustaja poolt koostatud ja RHR-s avaldanud hankepass ei olnud

nõuetekohane. Vastustaja laadis 26.11.2018 RHR-i üles faili nimega 203132_ESPD.xml.

Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et vastustaja arvates oli fail XML formaadis.

Kohus, vajutades failile parema hiire klõpsuga, tuvastas, et faili atribuutidest nähtuvalt on

tegemist doc-type html failiga. Kohtu hinnangul tekkis sellest tehnilisest veast olukord, mida

kirjeldas pakkuja OÜ Atko Liinid järgmiselt: hankepassis ei ole võimalik esitada HD p-des

5.2.2. ja 5.2.3. nõutud andmeid. Sellele pöördumisele vastas vastustaja 18.12.2018, et hankija

poolt koostatud ja RHR-s avaldatud hankepass on nõuetekohane. Rahandusministeeriumi

kodulehel on avaldatud juhised hankepassi täitmise kohta. Kohtuistungil selgitas vastustaja

esindaja, et vastustaja kontrollis enne 18.12.2018 vastuse saatmist, et hankepass on XML

formaadis, kuid ei osanud öelda, kuidas seda kontrolliti. Vastustaja oleks hoolsuskohustust

3-19-631

7(13)

järgides saanud tuvastada, et RHR-s avaldatud fail ei ole XML formaadis. Sellele vaatamata ei

ole vastustaja hoolsuskohustuse rikkumine praegusel juhul määrav küsimuses, miks kaebaja

jättis nõutud andmed esitamata. Vastustaja viidatud Rahandusministeeriumi juhistes on

öeldud, et ettevõtja saab teenuses importida XML formaadis hankija osaliselt eeltäidetud

hankepassi, ühendada hankija loodud hankepassi ja enda eelnevalt kasutatud hankepassi või

luua täiesti uue hankepassi. Täiesti uue hankepassi loomisel ei esinenud takistusi nõutud

andmete esitamisel.

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks hankepassi standardvormi struktuuri kohta puudub

vajadus olukorras, kus see küsimus ei oma asja lahendamisel määravat tähendust.

RHS § 104 lg 7 vastab direktiivi art 59 lg-le 4. Vastustaja pöördumise vorm (Kuidas

kommenteerite?) ei ole käsitatav täiendavate dokumentide nõudmisena/palumisena. Seega ei

kontrollinud vastustaja kaebaja kvalifikatsiooni RHS § 104 lg 7 mõttes. Seetõttu ei rakendu ka

RHS § 104 lg-s 11 sätestatud põhimõte, mis vastab direktiivi art 59 lg-le 5. Täiendavate

dokumentide, andmete ja selgituste nõudmine, mida käsitleb Riigikohus 13.06.2013 otsuses

asjas nr 3-3-1-24-13 (p 22), puudutab puudulikult esitatud andmeid. Kui nõutud andmed on

täielikult esitamata, siis tähendaks täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmise

kohustus sisuliselt seda, et hankija asub ise pakkuja ülesannet täitma. Selline lähenemine ei

ole kooskõlas direktiivi art 59 lg 4 ja RHS § 104 lg 7 mõttega ning rikuks pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõtet, kuna nõutud andmed esitamata jätnud pakkuja saaks andmete

esitamiseks pikema tähtaja kui teised pakkujad. Seega puudus vastustajal kaebaja

kvalifikatsiooni kontrollimise kohustus (RHS § 104 lg 7).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. AS Hansabuss palub 30.05.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta vastustaja menetluskulud tema enda

kanda ja mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt.

Pakkuja vastab kvalifitseerimise tingimustele. Materiaalõiguslik alus kaebaja kvalifitseerimata

jätmiseks puudub. Hankija saab kõrvaldada või kvalifitseerimata jätta üksnes juhul, kui

ainuüksi kinnituste pinnalt on ilmselge, et esinevad kõrvaldamise alused (nt hankija ise

kinnitab

mõne

kõrvaldamise

aluse

olemasolu)

või

pakkuja

mittevastavus

kvalifitseerimistingimustele (nt hankija ei kinnita sobivust tegeleda teatud kutsetegevusega).

RHS § 104 lg 6 kohaldamisala ei laiene juhtumitele, kui hankepassis esitatud andmed on

mittetäielikud või hankepass on täidetud puudulikult. Hankepassi alusel ei ole võimalik

lahendada õigusküsimust, mille lahendamiseks hankepassis teave puudub. Eeltoodut kinnitab

ka Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud dokument „Korduma kippuvad küsimused“

(edaspidi KKK; küsimuse nr 9 juures antud selgitus). Seega RHS § 104 lg 6 küll annab

hankijale õiguse otsustada pakkuja kvalifitseerimise või kõrvaldamise küsimus hankepassi

alusel, kuid ei kujuta endast materiaalõiguslikku alust, mille kohaselt „hankija jätab

kvalifitseerimata pakkuja, kes ei ole esitanud hankepassis nõutud andmeid“. Vaidlustatud

otsuse materiaalõigusliku alusena ei ole RHS § 104 lg 6 seega kohane ega piisav. RHS § 104

lg-t 6 ei tohi sisustada laiendavalt ning isiku subjektiivseid õigusi kitsendavalt. Kaebaja on

halduskohtule esitatud kaebuse p-s 2.5 põhjalikult selgitanud, miks VAKO otsuse p-i 10

seisukoht ei ole kooskõlas RHS-i ja direktiiviga ega anna alust kaebaja kõrvaldamiseks

riigihankelt. Liiatigi on RHS § 95 lg 4 p 9 näol tegemist kõrvaldamise vabatahtliku alusena,

mis eeldab hankija poolt kaalutlusõiguse teostamist. Kuna hankija pole kaalutlusõigust

teostanud, tuleks ka antud materiaalõigusliku aluse kohaldumise jaatamisel vaidlustatud

otsused kaalutlusvea tõttu tühistada (VAKO asus kaalutlusõigust teostama hankija asemel).

3-19-631

8(13)

Halduskohus ei ole kaebaja hankemenetlusest välistamise materiaalõiguslikku alust

käsitlenud, nimetades üksnes, et kaebaja on andmete esitamata jätmisel rikkunud

hoolsuskohustust. Kaebaja ei leia materiaalõiguslikku alust pakkuja hoolsuskohustuse

olemasolule. Isegi kui seda jaatada, pole kohus nimetanud materiaalõiguslikku alust hankija

volitusele jätta kaebaja kvalifitseerimata andmete esitamata jätmise tõttu hankepassis. Hankija

pidi kooskõlas RHS § 98 lg-ga 1 ja ning § 104 lg-tega 7, 9 ja 11 arvestama kaebaja

kvalifitseerimisel temal juba olemasolevat teavet. Hankijal oli kohustus kaebaja

kvalifikatsiooni sisuliselt kontrollida. Hankija ei saanud eirata temal olemasolevat

mittevaieldavat

teavet,

et

kaebaja

vastab

kvalifitseerimistingimustele.

Kaebaja

kvalifitseerimise alus tuleneb RHS § 98 lg-st 4. Kaebaja on hankepassi tähtajaks esitanud. Kui

dokument on esitatud, siis võimaldab RHS § 98 lg 4 kvalifitseerimata jätta üksnes siis, kui

pakkuja ei esita dokumendi sisu selgitavaid andmeid või dokumente ja need andmed või

dokumendid pole hankijale kättesaadavad. Hankepassis kaebaja sobivuse kohta esitatud

kinnituse sisu selgitavad andmed ja dokumendid nii kaebaja veokorraldaja kui kaebaja poolt

hankijale nõutavas mahus täidetud veolepingute kohta olid hankijal olemas. Hankija asus

selgitusi küsides teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli. On selge, et hankija on küsinud

kaebaja selgitust hankepassi kohta, sest sõnad „kommentaar“ ja „selgitus“ on sünonüümid.

Kohus on asunud RHS § 104 lg-t 7 lubamatult kitsendavalt tõlgendama. RHS § 104 lg 7

kohane kontroll ei piirdu sätte sõnastusest lähtuvalt üksnes dokumentide küsimisega, vaid

võimaldab ka esitatud dokumentide (nt hankepassi) sisu selgitamise ning selgitamist

võimaldavate andmete küsimist.

Hankija kehtestas hankepassi vormi, mis ei võimaldanud nõutud andmete esitamist. Puudub

HD nõue, hankija juhis ning materiaalõiguslik alus, mille kohaselt saanuks kaebajalt antud

juhul eeldada „täiesti uue“ hankepassi loomist ja esitamist. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga,

et hankija rikkumine õigusvastase hankepassi vormi kehtestamisel ei takistanud kaebajal

nõutud andmeid esitada. Hankija ei juhendanud pakkujaid looma täiesti uut hankepassi.

Vastupidi, hankija seletuse osa „hankija kehtestatud vorm on õiguspärane“ juhendab pakkujat

täitma väidetavalt õiguspärast hankija kehtestatud vormi, mitte looma oma uut hankepassi

dokumenti. Ka RHS § 46 lg 3 kohaselt on hankija selgituste alusel keelatud HD-d muuta.

Halduskohtu järeldus, justkui hankija 18.12.2018 selgitusi järgides tulnuks kaebajal luua uus

hankepass, on liiga kaugeleulatuv ega oleks saanud olla kaebajale mõistlikult ettenähtav.

Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemine direktiivi 2014/24/EL art 59 ning Komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2016/7 tõlgendamiseks on asja lahendamisel vajalik. Asja

lahendamisel on asjassepuutuv küsimus hankepassi standardvormi siduvusest hankija suhtes

ning hankija kehtestatud hankepassi vormi siduvusest pakkuja suhtes.

Kaebaja on kaebuse p-s 3 esitanud vastuväite hankija vaidlustusmenetluse kulude

väljamõistmisele ning 10.05.2019 menetlusdokumendi p-s 2 vastuväite hankija ja kolmanda

isiku halduskohtumenetluse kulude väljamõistmisele. Kaebaja jääb esitatud seisukohtade

juurde ning vaidlustab halduskohtu otsuse ka menetluskulude jaotust käsitlevas osas.

9. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus palub 06.06.2019 kirjalikus vastuses jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõista vastustaja menetluskulud välja kaebajalt ja jätta

kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Hankija ei saa loobuda RHS § 104 lg-s 6 sätestatud otsuse tegemisest. Kõnealune säte on

imperatiivselt sõnastatud. Seda, et hankepassi alusel on vajalik teha otsus RHS § 104 lg 6

alusel, on kinnitanud ka Rahandusministeerium oma nõustamispraktikas (KKK sektsioon).

RHS § 104 lg 6 alusel otsuse tegemisel ei rakendu RHS § 104 lg-d 7 ja 11.

3-19-631

9(13)

Hankepassis tuleb esitada mitte pelgalt üldised kinnitused kvalifitseerimistingimustele

vastavuse kohta, vaid kõik andmed kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta, mida hankija

on HT-s sätestatu kohaselt nõudnud hankepassis esitamiseks (RHS § 52 lg 1, direktiivi art 59

lg 1, Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2016/7 preambula p (3) ning määruse lisa 1 kolmas

lõik).

Hankepassi alusel RHS § 104 lg 6 järgi tehtav otsus baseerub vaid hankepassis sisalduvatel

kinnitustel ja andmetel. Hankepassis puuduvate andmete hilisem esitamine või asendamine ei

ole lubatud. RHS § 46 lg 4 kohaselt on võimalik selgitustaotluste kaudu täiendada vaid sellist

infot, mis on pakkuja poolt pakkumuses esitatud. Kaebaja poolt esitatud hankepassis puudusid

mistahes andmed HT p III.1.1) alap-s 2 ja HD p-s 5.2.2 esitatud kvalifitseerimistingimuse

(referentslepingud) täitmise kohta. Täiesti puuduvaid andmeid ei ole võimalik selgitustaotluse

kaudu RHS § 46 lg 4 alusel täpsustada, täiendada ega selgitada.

Hankepassis esitamata andmeid ei saa lugeda esitatuks RHS § 104 lg 11 alusel. RHS § 104 lg

11 rakendamine eeldab seda, et pakkuja on hankepassis esitanud hankija nõutud andmed ja

kinnitused, mille alusel on hankijal enne sisulise kontrolli alustamist olnud võimalik teha RHS

§ 104 lg-s 6 ettenähtud otsus pakkuja kvalifitseerimise kohta. Alles pärast RHS § 104 lg-s 6

sätestatud otsuse tegemist pakkuja kvalifitseerimise kohta hankepassi alusel saab hankija

siirduda kvalifikatsiooni sisulise kontrolli etappi ning nõuda pakkujalt RHS § 104 lg-tes 7 ja 8

ettenähtud dokumente sellise sisulise kontrolli teostamiseks. Hankija ei saa pakkuja eest

kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks

vajalikke ressursse ja näitajaid. Kaebaja hankepassis esitatud andmete pinnalt ei olnud

võimalik järeldada, et kaebaja soovib veokorraldajana nimetada just KMt. Hankija pole

asunud kaebajalt selgitustaotluse kaudu RHS § 104 lg 7 alusel täiendavaid dokumente

nõudma, vaid on pelgalt juhtinud kaebaja tähelepanu, et kaebaja hankepassis puuduvad

nõutud andmed.

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole asja lahendamiseks vajalik.

Riigihangete korraldamine ei ole vastustaja põhitegevus, vastustaja ei ole keskne hankija, kes

oleks asutatud põhieesmärgiga viia läbi riigihankeid. Hankija ülesandeks on ühistranspordi

korraldamine, mis eeskätt hõlmab ühistranspordi toimimiseks vajalike lepingute haldamist ja

täitmise korraldamist. Vastustajal puudub õigusosakond või koosseisuline jurist, mistõttu on

riigihankevaidlustes välise õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik.

10. AS SEBE palub 10.06.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda.

Hankija esitas HT-s (ja samas sõnastuses mujal alusdokumentides) nõuded sisuliste

kontrollitavate andmete esitamiseks, mitte pelgalt kinnituste esitamiseks, et pakkuja vastab

kõigile nõuetele. Kaebaja ei esitanud nõutud andmeid ega isegi viidet andmetele. Kaebaja

väide, et juba ükskõik millise sisuga hankepassi esitamise fakt loob aluse selle sisu

täpsustamise kohustusele hankija poolt ning pakkuja kvalifikatsiooni sisulisele kontrollile, ei

põhine seadusel. RHS § 104 lg 6 kohaselt on hankija kohustatud tegema otsuse hankepassis

esitatud teabe alusel pakkuja või taotleja kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata

jätmise kohta. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu ei eksisteeriks

materiaalõiguslikku alust pakkuja hoolsuskohustusele hankepassi esitamisel.

Nii seadusest, direktiivist kui komisjoni rakendusmäärusest tuleneb pakkuja kohustus esitada

hankepassis kõik andmed, mida hankija on pidanud HT-s vajalikuks nõuda kvalifikatsiooni

kontrollimise eesmärgil. Vaidlust ei ole selles, et HD sisaldas korduvalt samas sõnastuses

3-19-631

10(13)

nõuet andmete esitamiseks hankepassis ning kaebaja nõutud andmeid ei esitanud. Sõnaselgelt

esitatud nõude täitmata jätmine on pakkuja hoolsuskohustuse oluline rikkumine.

Hankijal puudus õigus pakkumuste esitamise tähtpäevaks täielikult esitamata andmete

hilisemal täiendamisel neid arvesse võtta. Samuti ei saanud vastustaja hakata omal algatusel

eeldama, et kaebaja soovis tugineda andmetele, mis tema hinnangul olid vastustajale

varasemast teada. Vastustaja ei oleks saanud vaidlusaluseid HD nõudeid jätta kaebaja suhtes

kohaldamata ka lähtuvalt sellest põhimõttest, et ebaselguse korral tuleks HD reeglina

tõlgendada pakkuja kasuks. HD põhjal ei saanud jääda kahtlust hankija kehtestatud

kvalifitseerimistingimuse ja selle tõendamiseks kehtestatud nõuete sisus.

Praegusel juhul võib esineda alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks nii HKMS § 121 lg 1 p-i 4

ja § 151 lg 1 p-i 1 alusel kui ka menetluse lõpetamiseks § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p-i 2 alusel.

Kaebaja ei ole nõutud andmeid hankemenetluses mis tahes vormis esitanud. HD vaidlustamise

tähtaeg möödus 14.01.2019.

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlus on põhjendamatu, kuna taotluse motiivid

puudutavad eeltäidetud hankepassi õiguspärast esitamist hankija poolt hankedokumentide

koosseisus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu

otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

12. Ringkonnakohus ei nõustu AS SEBE seisukohaga, et asjas esineb alus kaebuse läbi

vaatamata jätmiseks nii HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 151 lg 1 p 1 alusel kui ka menetluse

lõpetamiseks § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et AS

Hansabuss ei ole vaidlustanud hankedokumentatsiooni, st hankepassi esitamise nõuet ega ka

hankepassis nõutud andmete koosseisu, vaid väitnud, et hankija poolt eeltäidetud hankepassi

ei olnud võimalik vaidlusaluste andmete sisestamise osas (osa IV alajaotus C) täita. Niisiis ei

ole kaebaja väitnud hanke alusdokumentide õigusvastasust, vaid eeltäidetud hankepassi

nõuetekohase täitmise faktilist võimatust, mida polnud hankedokumentidega tutvumisel

võimalik ette näha.

13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti võtnud menetlusse AS Hansabuss nõude

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 26.02.2019 otsuse tühistamiseks, millega tunnistati

edukaks AS SEBE pakkumus. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu 30.04.2019

määruses ja halduskohtu otsuse p-s 25 väljendatud seisukohtadega ega korda neid HKMS §

201 lg 4 alusel. Täiendavalt lisab ringkonnakohus, et VAKO 29.04.2019 otsusega nr 55-

19/203132 jäeti AS Hansabuss vaidlustus MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 26.02.2019

otsuse tühistamiseks, millega tunnistati edukaks AS SEBE pakkumus, läbi vaatamata. Seega

oli AS-l Hansabuss ka formaalselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s enne

nõude menetlusse võtmist halduskohtu poolt.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et hankijal puudus materiaalõiguslik alus

kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks. Samas ei nõustu ringkonnakohus VAKO käsitusega RHS

§ 95 lg 4 p 9 kohaldamisest ega seisukohaga, et hankija oleks pidanud viidatud sätte alusel

AS-i Hansabuss hoopis hankest kõrvaldama. Ka Rahandusministeeriumi seisukohad ei ole

kohtule õiguse tõlgendamisel siduvad. Direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p h kohaselt võib

hankija kõrvaldada pakkuja, kes on esitanud valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata

3-19-631

11(13)

või ei ole suuteline esitama sama direktiivi art-s 59 märgitud dokumente. Ringkonnakohus

nõustub kaebuse p-des 2.5.3‒2.5.6 toodud käsitusega hankest kõrvaldamise instituudi

olemusest, mille kohaselt on riigihankelt kõrvaldamise normistiku sisuliseks eesmärgiks

ettevõtja usaldusväärsuse kontroll, s.t, et kõrvaldatakse seadusi rikkuv, kriminaalkorras

karistatud, maksukohustustest kõrvalehoidev ja valeandmeid esitav vmt ettevõtja (RHS § 95

ja direktiivi 2014/24/EL art 57). Kaebaja on asjakohaselt viidanud nii RHS eelnõu (450 SE)

seletuskirjale (mille kohaselt on RHS § 95 mõte kõrvaldada hankemenetlusest

ebausaldusväärsed isikud ja RHS § 98 eesmärk on tuvastada ettevõtja sobivus tegeleda

kutsetööga, tema majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus) ning

direktiivi nr 2014/24/EL art 57 lg 4 p h inglisekeelsele sõnastusele („Contracting authorities

may exclude or may be required by Member States to exclude from participation in a

procurement procedure any economic operator in any of the following situations: […] where

the economic operator has been guilty of serious misrepresentation in supplying the

information required for the verification of the absence of grounds for exclusion or the

fulfilment of the selection criteria, has withheld such information or is not able to submit the

supporting documents required pursuant to Article 59.“) ning eeltoodust õigesti järeldanud, et

RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud „andmete esitamata jätmist kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kohta“ tuleb mõista sellise teabe esitamata jätmisena (ehk hoidumisena küsitud

andmete esitamisest), mis peaks tingima pakkuja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise.

Teisisõnu ‒ kõrvaldada tuleb pakkuja, kelle poolt nõutud andmete esitamata jätmine on

võrreldav valeandmete esitamisega ehk andmete varjamisega, st andmete esitamata jätmise

eesmärk on eksitada hankijat pakkujal kvalifikatsiooni olemasolus. Sellele, et mõeldud on

andmete varjamist, viitavad ka direktiivi saksa-, prantsuse- ja soomekeelsed versioonid (saksa

k. „derartige Auskünfte zurückgehalten“, prantsuse k. „a caché ces informations“, soome k.

„se on salannut tällaisia tietoja“). Seega ei saa RHS § 95 lg 4 p 9 alusel kõrvaldada pakkujat,

kes on hankedokumentatsioonis nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kohta esitanud puudulikult või jätnud kvalifitseerimistingimustele vastavust kinnitavad

andmed esitamata. Sellise pakkuja suhtes kohaldub RHS § 98 lg 4.

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja kvalifitseerimata jätmise materiaalõiguslikuks

aluseks oli RHS § 104 lg 6 koosmõjus RHS § 98 lg-ga 4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

RHS § 98 lg 4 kohaldatav mitte üksnes koosmõjus RHS § 104 lg-tega 7 ja 8 (st, kui hankija on

asunud teostama pakkuja kvalifikatsiooni sisulist kontrolli pärast hankepassis esitatu

aktsepteerimist), vaid ka esmase kontrolli puhul hankepassi alusel (RHS § 104 lg 6). Sellist

seisukohta toetab RHS § 104 lg 9, mis sätestab iseseisva aluse pakkuja hankest

kõrvaldamiseks või kvalifitseerimata jätmiseks, kui pakkuja ei esita hankija poolt küsitud

täiendavaid tõendeid RHS § 104 lg-te 7 või 8 alusel. Seega – kui üksnes hankepassis esitatust

nähtuvalt on hankija poolt nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta

üldse esitamata, on pakkuja jätnud hankijale esitamata hankija antud tähtajaks (pakkumuste

esitamise tähtajaks) kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4

tähenduses ning esineb alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel RHS

§ 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et kui pakkuja on jätnud

andmed üldse esitamata (nagu praeguse vaidluse puhul referentslepingute ja veokorraldaja

äranäitamise nõude osas), ei saa hankija nõuda pakkujalt hankepassi hilisemat täiendamist

(RHS § 46 lg 4) ega asuma teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike

täiendavate selgituste/dokumentide küsimisega. Sisulise kontrolli teostamiseks ei saa lugeda

hankija 31.01.2019 selgitustaotlust.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tuvastanud, et hankija poolt

eeltäidetud hankepassi ei olnud faktiliselt võimalik täita HD p-des 5.2.2 ja 5.2.3 nõutud

andmete osas. Puudub vaidlus, et hankija ei aktiveerinud hankepassi osa IV alajaotust C.

3-19-631

12(13)

Hankija väide, et eeltäidetud hankepassi osa IV alajaotuse C asemel oleks tulnud need andmed

esitada osa IV alajaotuses A ning see oleks pidanud olema pakkujatele arusaadav, ei ole

mõistlik ainuüksi juba seetõttu, et ükski pakkuja ei saanud sellisest võimalusest aru ega ei

kasutanud seda. Pakkujad, kes nõutud andmed esitasid, esitasid need ise koostatud

hankepassis või eraldi dokumendina. Sellest hoolimata puudus kaebajal ringkonnakohtu

arvates igasugune alus arvata, et nõutud andmed võib jätta üldse esitamata. Et kaebaja

tegelikkuses mõistis andmete esitamise vajalikkust, nähtub üheselt kaebaja seadusliku

esindaja poolt 21.01.2019 kell 09.04 (see on vahetult enne pakkumuse esitamist) digitaalselt

allkirjastatud dokumendist „Tehniline ja kutsealane pädevus – liini läbisõit“, milles oli

esitatud HD p-s 5.2.2 nõutud andmed. Puudub vaidlus selles, et kaebaja plaanis selle

dokumendi esitada koos pakkumusega (nagu mõned teisedki pakkujad), kuid ilmselt jäi see

hooletusest esitamata. Lisaks suunas hankija 18.12.2018 vastuses OÜ Atko Liinid küsimusele

pakkujaid lähtuma Rahandusministeeriumi juhistest hankepassi täitmise kohta. Viidatud

juhistes on selgelt kirjas alternatiiv hankija eeltäidetud hankepassile – täiesti uue hankepassi

loomine. Niisiis oli hankija poolt nõutud andmete esitamine sõltumata vigasest või ebaselgelt

eeltäidetud hankepassist siiski võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu VAKO 26.09.2019 otsuse

p-s 8 väljendatud seisukohaga, nagu poleks hankija saanud nõuda HD p-s 5.2.3 sätestatud

andmeid veokorraldaja kohta, sest need andmed on avalikud ja nähtavad pakkuja tegevusloast

majandustegevuse registris. Hankija soovis hankepassis saada konkreetse veokorraldaja nime,

kellele pakkuja soovib tugineda ja kelle siduda konkreetse hankega, et kontrollida

veokorraldaja vastavust ÜTS §-s 44 ja § 43 lg-s 7 sätestatud nõuetele (pakkujal võib olla mitu

veokorraldajat ja kõik neist ei pruugi olla kantud tegevusloale, ÜTS § 43). Niisiis ei saa HD p

5.2.3 nõuet pidada andmete esitamise nõudeks, mida hankija oleks ise saanud avalikust

andmekogust vaadata (RHS § 98 lg 4 või sisulise kontrolli puhul § 104 lg 11).

Ringkonnakohus nõustub hankijaga selles, et isegi kui RHS § 104 lg 11 oleks praegusel juhul

kohaldatav (st, et hankija oleks läbi viinud pakkuja kvalifikatsiooni sisulise kontrolli, millega

ringkonnakohus ei nõustu), ei saa seda sätet tõlgendada selliselt, et hankija peab tal mingi

teabe olemasolul (mis ei tulene avalikest registritest ega pole pakkuja poolt avaldatud) asuma

eeldama selle teabe kasutada soovimist pakkuja poolt. RHS § 104 lg-le 11 tuginemine seal

viidatud „hankijal olemasolevate andmete“ osas oleks olnud mõeldav, kui pakkuja oleks

hankepassis viidanud sellele, et ta soovib tugineda tegevusloal kirjas olevale veokorraldajale

ning hankijaga varem sõlmitud lepingutele. Praegusel juhul see aga nii ei olnud. Hankija on

vastuses apellatsioonkaebusele õigesti osutanud, et hankija ei saa pakkuja eest kujundada

pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke

ressursse ja näitajaid.

17. Kaebaja on seisukohal, et asjas tuleks küsida Euroopa Kohtult eelotsust direktiivi

2014/24/EL art 59 ja Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/7 tõlgendamiseks.

Kaebaja peab asjakohaseks küsimuseks, kas hankijal oli õigus nõuda andmete esitamist

väljaspool hankepassi struktuuri või eraldi dokumendiga ning lugeda hankija nõutud vormis

andmata jäetud kinnitusi teabe hankepassis esitamata jätmiseks RHS § 104 lg 6 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see küsimus praeguse vaidluse lahendamisel määrav, sest

pakkujatel oli võimalik esitada hankija poolt nõutud teave Euroopa ühtse hankepassi vormil

ning hankija aktsepteeris selliseid pakkumusi.

18. Halduskohtu otsus on õiguspärane ka menetluskulude jagamist puudutavas osas (hankija

menetluskulude väljamõistmine kaebajalt). Kohtupraktika kohaselt ei saa riigihanke asjadest

võrsunud vaidlusi käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena. Riigihanke korraldamine

on halduse kõrvalfunktsioon, mistõttu on välise õigusabi kasutamine neis asjades põhjendatud

(vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-68-14, p 33). MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

põhitegevuseks ei ole riigihangete läbiviimine, vaid ühistranspordi korraldamine. Hankija on

3-19-631

13(13)

selgitanud, et tal puudub õigusosakond või koosseisuline jurist. Seetõttu on ringkonnakohus

seisukohal, et hankijal oli välise õigusabi kasutamine põhjendatud ja vajalik.

19. Eelnevat kokku võttes tuleb AS Hansabuss apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad AS Hansabuss apellatsiooniastme menetluskulud apellandi

enda kanda ning sama sätte alusel tuleb AS-lt Hansabuss välja mõista MTÜ Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus ja AS SEBE menetluskulud (HKMS § 108 lg 8).

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on apellatsiooniastmes kandnud menetluskulusid

kokku 3686,40 eurot (koos käibemaksuga) ning AS SEBE 2079 eurot (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulud on seotud praeguse haldusasjaga, nende

kandmine oli põhjendatud ja vajalik ning menetluskulude suurus mõistlik. Eelnevast

tulenevalt tuleb AS-lt Hansabuss välja mõista MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus

apellatsiooniastme menetluskulude katteks 3686,40 eurot ja AS SEBE menetluskulude katteks

2079 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)