2-18-12961/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12961

Tsiviilasi

S Ma ja S Mi hagi Rävala Õigusbüroo OÜ vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr

008/2017/1511,

008/2017/1512,

008/2018/611 ja 008/2018/612

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 S Ma (isikukood xxx)

Hageja 2 S M (isikukood 360xxx01210257)

Kostja 1 Rävala õigusbüroo OÜ (registrikood

14042462), lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja 2 Omega Laen AS (registrikood 11691792),

advokaat Heikki Ojamaa

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.05.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 04.09.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamine,

millega kohus peatas täiteasjades 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja

008/2018/612 täitemenetluse kuni käesolevas kohtumenetluses menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Kohtuotsuse p 2 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate S Ma ja S Mi kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. S Ma (hageja 1) ja S M (hageja 2) esitasid 30. augustil 2018 Harju Maakohtule

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi Rävala Õigusbüroo OÜ (kostja) vastu ning 3.

septembril 2018 täpsustused ja täiendavad tõendid, milles esitasid hagi ka Omega Laen AS

vastu. Hagejad paluvad tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr 008/2017/1511,

008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 lubamatuks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 02. juunil 2016 laenulepingu Omega Laen AS-iga

ning 01. märtsil 2017 sõlmis hageja 1 Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga laenulepingu. Omega

Laen AS-iga sõlmitud laenuleping on tagatud hagejatele kaasomanikena kuuluvale

kinnisasjale (reg. osa nr xxx, aadress xxx) kantud 9. ja 10. järjekohaga hüpoteekidega. Põhja-

Eesti Hoiu-laenuühistu ja hageja 1 vahel sõlmitud kaenulepingust tulenevad kohustused on

tagatud eelnevalt nimetatud kinnisasjale kantud 3. kuni 8. järjekoha hüpoteekidega. Põhja-

Eesti Hoiu-laenuühistu loovutas oma nõuded kostjale. Hagejad kohustusi õigeaegselt ei

täitnud, mistõttu algatasid mõlemad võlausaldajad hagejate suhtes täitemenetluse. Kokku on

algatatud 4 täiteasja (008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612).

Kõikides täiteasjades esitatud nõuete rahuldamiseks on algatatud sundtäitmine hagejatele

kuuluva kinnisasja suhtes. Hageja 1 suhtes on kostja 1 poolt algatatud täiteasi nr

008/2018/611 summas 11 256,54 eurot notariaalse lepingu nr xxx alusel. Hageja 2 suhtes on

algatatud kostja 1 poolt täiteasi nr 008/2018/612 summas 11 256,54 eurot notariaalse lepingu

nr xxx alusel. Hageja 1 suhtes on algatatud kostja 2 poolt täiteasi nr 008/2017/1511

notariaalse lepingu nr xxx alusel summas 30 064,12 eurot. Hageja 2 suhtes on algatatud kostja

2 poolt täiteasi nr 008/2017/1512 notariaalse lepingu nr xxx alusel summas 30 064,12 eurot.

3. Hagejate arvates on sundtäitmine lubamatu, kuna täitmine toimub mõlema hageja suhtes,

kuigi ainult üks hageja oli kohustatud isikuks; lepingu ülesütlemine on kehtetu, sest ei järgitud

ülesütlemisele seadusest tulenevaid nõudeid, mistõttu pole kogu võlgnevus sissenõutavaks

muutunud ning nõude loovutamine Põhja-Eesti Hoiulaenuühistult kostjale 1 on tühine,

mistõttu pole nõue kostjale üle läinud. Lisaks on hagejad esitanud vastuväiteid täitemenetluse

läbiviimise kohta – neile pole teatatud kostja 1 nõude kogusuurust ning täitmine toimub

üksnes osade nõuete osas.

KOSTJA I VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja 1 hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Hagejad ja Põhja-Eesti Hoiu-

laenuühistu (edaspidi nimetatud laenuandja) sõlmisid 01.03.2017 laenulepingu nr xxx, mille

alusel hageja 1 sai laenu 92 000 eurot. Laenulepingu poolteks on mõlemad hagejad, kuna

nende mõlema nimel on laenuleping allkirjastatud. Hageja 2 on laenulepingus ära märgitud

kui tagatisvara kaasomanik ja käendaja, seega vastutab hageja 2 laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise eest käendajana, samuti vastutab hageja 2 koos hagejaga 1 ühiselt

tagatisvaraga seotud kohustuste täitmise eest. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks sõlmisid pooled 01.03.2017 notariaalse lepingu nr xxx, millega andis varasem

hüpoteegipidaja Danske Bank A/S tema kasuks kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid, koos

igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, üle laenuandjale, kellest sai

uus hüpoteegipidaja. Samas lepingus (p. 3.2. ja 3.2.1.) leppisid lepingupooled kokku, et

üleantud hüpoteegid hakkavad tagama hagejatega sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevate

kohustuste täitmist. Alusetu on hagejate väide, et 01.03.2017 notariaalne leping ei saa olla

täitedokumendiks.

Kokkulepped

hüpoteekidega

tagatud

nõuete

allutamise

kohta

sundtäitmisele sõlmisid hagejad juba algse hüpoteegipidaja Danske Pank A/S-ga. 01.03.2017

notariaalse lepingupunktis 3.2. leppisid lepinguosalised, s.t. ka hagejad, kokku, et alates

lepingu sõlmimisest ei taga kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid enam panga nõudeid, vaid

uue hüpoteegipidaja nõudeid. Sellega andsid hagejad aktsepti sellele, et kinnistusraamatusse

kantud hüpoteegid koos kohese sundtäitmisele allumise kokkuleppega hakkavad tagama uue

laenuandja/hüpoteegipidaja nõudeid. Hüpoteekide üleminek on kinnistusosakonnas läbinud

kohtuliku kontrolli.

5. Kuna käesolevas asjas on tegemist laenulepingust tulenevate kohustuste osalise

sissenõudmisega täitedokumendiks oleva notariaalse lepingu, kinnistusraamatusse kantud

hüpoteegi ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel, ei oma käesolevas asjas

tähtsust, millises summas või millises järjekorras võiks võlausaldaja võlaõiguslikul alusel

hagejatelt isiklikult täitmist nõuda. Kuna hageja midagi ei tasunud, ütles laenuandja

12.07.2017 laenulepingu üles. Hagejad on ülesütlemisteated kätte saanud. Kuna ka

laenulepingu ülesütlemise järgselt ei tasunud hagejad midagi, loovutas laenuandja

laenulepingust tulenevad nõuded kostjale, mille kohta saadeti teade ka hagejatele lihtkirjaga ja

tähitud kirjaga. Ka pärast nõude loovutamist ei ole hagejad midagi tasunud, ehkki on seda

korduvalt lubanud. 13.03.2018 esitas kostja 1 täiteavalduse kohtutäitur Mati Kadakule, kelle

juures oli juba eelnevalt käimas täitemenetlus kostja 2 kasuks.

6. Võlasumma on kirjas hagejatele saadetud ülesütlemisteates, samuti on seal märgitud

lisanduv viivis. Kostja 1 ei ole kohustatud hagejatele igapäevaselt uusi võlaarvestusi esitama.

Täpse võlasumma oleks kostja 1 hagejatele välja arvestanud võla maksmise päeva seisuga.

Võla osaline täitmisele andmine ei olnud tingitud soovist hagejaid ega ka kostjat 2

kahjustada, vaid soovist võimalikult väikeste lisakuludega oma nõue rahuldatud saada. Samuti

ei kujuta taotlus realiseerida täitemenetluses kinnistusraamatusse kostja 1 kasuks kantud

hüpoteekidest kõige tagumisel järjekohal olev hüpoteek püüdu kedagi kahjustada. Juhul, kui

kinnisasi oleks siiski täitemenetluses müüdud, oleks kõik realiseeritud hüpoteegist tagapool

asuvad hüpoteegid kinnistusraamatust kustutatud. Juhul, kui kostja 1 oleks täiteavalduses

palunud realiseerida mõne varasema järjekohaga hüpoteegi, oleks ta sellega ohustanud

iseenda pandiõiguse püsimajäämist olukorras, kus kogu võlg on tasumata. Seadus ei keela

võla osalist sissenõudmist. Käesoleval juhul ei ole välistatud, et juhul kui täitemenetluses

realiseeritakse kostja 1 kasuks kinnistut koormav hüpoteek ja kustutatakse kostja 2 kasuks

seatud hüpoteegid, jätkub müügihinnast siiski vahendeid ka kostja 2 võlanõude

rahuldamiseks. Kostja 1 on teavitanud kohtutäiturit oma võlanõude kogusuurusest ja täitur

arvestas sellega hinna määramisel. Hagejad kohtutäituri pool määratud hinda ei vaidlustanud.

Käesolev hagi ei ole arestimishinna vaidlustamiseks sobiv õiguskaitsevahend. Kostja 1 eitab

oma nõude rahuldamiseks toimuva täitemenetluse vastuolu seaduse ja hea usu või

mõistlikkuse põhimõttega.

7. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu poolt nõude loovutamine kostjale 1 ei ole tühine. Hageja 2 on

võlgnik täitemenetluses ka siis, kui oleks õiged hagejate väited, et ta ei ole laenusaaja ega

käendaja. Kostja 1 hinnangul ta on käendaja, sest laenulepingu tingimused, millele kostja

esindaja kaudu alla on kirjutanud, täidavad kõik käenduslepingule esitatavad nõuded ning

hageja 2 on laenulepingus väljendanud nõusolekut käendajaks olemise suhtes. Põhjendamatu

on hagejate väide laenulepingu ülesütlemise tühisuse kohta. Kostja 1 on seisukohal on

laenulepingu ülesütlemine kehtiv. Isegi ülesütlemise tühisuse korral oleks hagejate rahaline

kohustus kostja 1 ees sama suur kui ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna laenulepingus kokku

lepitud intressimäär ja viivituse korral arvestatav viivise määr on võrdsed, ei ole summaliselt

vahet, kas hagejad maksavad lisandunud summa intressi või viivisena. Juhul, kui ülesütlemine

on kehtiv, kuulub intressina tasumisele kuni ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intress

ja sealt edasi samas määras arvestatud viivis. Juhul, kui ülesütlemine ei ole kehtiv, on

hagejatel siiani kehtiv kohustus tasuda laenulepingu maksegraafikus sätestatud intressi. Sel

juhul suureneks hagejate intressi maksmise kohustus ja samal määral väheneks viivise

maksmise kohustus. Ülesütlemise tühisuse korral puuduks hagejal õigus nõuda sisse veel

sissenõutavaks muutumata osa laenusummast, sissenõutavaks muutunud osa võiks sisse

nõuda. Kostja 1 ei ole esitanud täitmisele nõuet laenusumma ehk võla põhiosa

sissenõudmiseks. Kostja 1 esitas täitmisele ainult sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded

intressi ja viivise osas ja tegi seda õiguspäraselt. Sissenõutavaks muutunud täitmisele esitatud

kogusummat ei muudaks see, kui selle koostises oleva intressi ja viivise omavaheline

proportsioon muutuks.

8. Põhiosa võlg on 92 000 eurot. Põhiosa nõuet ei ole täitmisele antud. Intressinõudena on

täitmisele esitatud laenulepingu kehtivuse ajal tasumisele kuulunud esimese viie kuu (maksed

1-5) intress: 1 196,18 + 919,33 + 917,47 + 915,60 +913,70 = 4862,28 eurot. Maksetega

viivitamise korral on laenulepingu punkti 7.5 kohaselt ette nähtud viivise tasumine

laenuintressiga võrdses määras. Sama tuleneb ka VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest.

Laenuintress oli 12,02 % aastas. Laenulepingu punktis 7.6. lepiti kokku, et viivise

arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360 päevasest aastast. Viivise

määraks kujuneb seega 12,02 / 360 = 0,0333888…% päevas. Sissenõudja arvestas

täitmisavalduses viivist määras 0,03333% päevas. Viivist on lepingu kehtivuse ajal arvestatud

tähtajaks tasumata makse põhiosalt iga viivitatud päeva eest kuni lepingu ülesütlemiseni

11,73 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist on viivist arvestatud ülesütlemisele järgnevast

päevast alates kogu tagastamata põhiosalt iga viivitatud päeva eest kuni täitmisavalduse

esitamiseni järgmiselt: 13.07.17.- 13.03.2018 92 000 x 243 x 0,03333% = 7451,25 eurot.

Viivisenõudest 6762,00 eurot on antud täitmisele. Seega esitas kostja 1 täitmisele tegelikust

võlast väiksema viivise summa. Kokku nõuab kostja 1 täitmisavalduses 11 636,01 eurot ehk

689,25 eurot vähem, kui oli täitmisavalduse esitamise hetkel hagejate tegelik võlg intressi ja

viivise osas.

KOSTJA 2 VASTUVÄITED HAGILE

9. Hagejad ei ole esitanud kostja 2 vastu mingeid pretensioone ega nõudeid ja kõik

pretensioonid on esitatud kostja 1 suhtes. Kostja 2 on kaasatud protsessi seetõttu, et ka tema

on üheks sissenõudjaks täitemenetluses. Kostja 2 on seisukohal, et hagejate poolt esitatud hagi

kostja 1 suhtes on sisuliselt ja õiguslikult põhjendatud ja kuulub seetõttu rahuldamisele.

Taoline sundtäitmine tekitab kahju mitte ainult võlgnikele (hagejad) vaid ka teistele

sissenõudjatele (antud juhul kostjale 2).

10. Kostja 2 kinnitab, et kevadel 2018 võttis ta samuti ühendust kostjaga 1, et välja selgitada

kostja 1 koguvõlgnevuse suurus, kuid ka kostjale 1 keeldus kostja 2 seda avaldamast.

Eeltoodu pigem kinnitab hagejate hagis esitatud seisukohta, et kostja 1 eesmärgiks on odavalt

ja raha tasumata (teostada tasaarveldus oma nõudega) saada kinnistu omanikuks. Hagejad on

hagis õigesti märkinud, et kui esimese kuue järgu hüpoteegipidaja esitab sundtäitmisele vaid

oma kuuendal järgul oleva hüpoteegi ja vaid viiviste summas, so antud juhul alla 10%

kogunõudest (mille suuruse kostja 1 esitab alles kohtule viimase nõudmisel), siis ei tule

enampakkumisele ühtegi isikut, kes sellistel tingimustel oleks nõus kinnistut ostma. Sellisel

juhul on ilmselge, et kinnistut ei võõrandata enampakkumisel selle õige hinnaga. Sellega

kahjustatakse võlgniku (hageja) õigusi ja ka madalamal järgul olevate hüpoteegipidajate

õigusi, kuna nende hüpoteegid kustutatakse ilma, et nad saaksid oma nõudeid kasvõi

osaliseltki rahuldatud. Ilmselt loodab kostja 1 ka hagi rahuldamisel, et ta esitab siis uue

täitmisavalduse ja kogunõude osas, sh siis viiviste eest alates laenulepingu ülesütlemisest kuni

täitemenetluses raha laekumiseni kostjale 1, ja sundtäitmisele esitatakse kõik kostja 1 kasuks

seatud hüpoteegid ja sellisel juhul enampakkumisel osaledes ta tasaarvestab enampakkumise

hinna oma kogunõudega. Selline olukord annaks kostjale 1 ebaseadusliku ja põhjendamatu

eelise, sest sellisel juhul tekib olukord, kus kostja 1 saab tasaarvestada kinnistu ebamõistlikult

kõrget hinda ja teised võimalikud ostjad ei ole nõus ebamõistlikult kõrget hinda tasuma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

13. Hagejad paluvad tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr

008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612. Hageja nõue on esitatud ja

võiks kuuluda rahuldamisele täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 alusel,

mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS §

221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides

18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule

ja kehtivusele. Riigikohus on märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse

avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh kinnisasja omanikuna) osalev

isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale.

Selle hagi alusel tuleb kindlaks teha mh see, kui suur on tagatud võlg, millised on

kõrvalnõuded ning kas ja millal muutus võlg sissenõutavaks. Kõrvalnõuete suurus tuleb

selgeks teha ka siis, kui need ületavad koos põhinõudega hüpoteegisummat, kuna eelkõige

tulemi arvel viivise väär tasutuks lugemine võib mõjutada hilisemat jääkvõlga, taotleda võib

ka viivise alandamist (vt RKTKo nr 3-2-1-162-12, p-d 15–19).

14. Täitedokumendiks oleva Tallinna notar Kaata Kartau 01.03.2017 notariaalse dokumendi

(notari ametitegevuse raamatu registri nr xxx) alusel toimub hagejate suhtes täitemenetlus

täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 (I kd, tl 46-47,

50-51, 54-55, 56-57). Kohtu hinnangul ei põhjustanud hagi esitamist ükski TMS § 221 lõikes

1 nimetatud asjaoludest. Hagejate esitatust tulenevalt on nõude aluseks muu asjaolu, s.o

hagejate hinnangul on sundtäitmine lubamatu, kuna täitmine toimub mõlema hageja suhtes;

laenulepingu ülesütlemine on kehtetu ning nõude loovutamine Põhja-Eesti Hoiulaenuühistult

kostjale 1 on tühine, hagejatele ei ole teatatud kostja 1 nõude kogusuurust ning täitmine

toimub üksnes viivise- ja intressinõuete osas.

15. Kohus tuvastab, et 02.06.2016 tõestas Tallinna notar Ülle-Riin Raja asendaja Elvira

Kirtjanova notariaalakti nr xxx hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati

hüpoteegipidaja (kostja 2) kasuks lepingu esemele esimesel vabale järjekorrale hüpoteek

hüpoteegisummaga 32 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 62-70). 09.09.2016 tõestas

Tallinna notar Rainis Int notariaalakti nr xxx hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu,

millega seati hüpoteegipidaja (kostja 2) kasuks lepingu esemele esimesel vabale järjekorrale

hüpoteek hüpoteegisummaga 9 600 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (I kd, tl 71-75). 01.03.2017

sõlmisid Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ja hageja 1 laenuleping nr xxx, mille kohaselt sai

hageja 1 Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistult laenu 92 000 eurot ning lepingu p-ga 1.16 tagati

laenulepingust tulenevad nõuded hageja 1 vastu hüpoteegi summas 140 183,81 euro

seadmisega kinnistule xxx (I kd, tl 19-24). Nimetatud lepingu kohaselt on hageja 2 nõus

esinema käendajana lepingu punktis 1.16 märgitud hüpoteegi summa ulatuses ja sõlmima

notari juures hüpoteegi seadmise lepingu antud laenulepingust tulenevate nõuete

kindlustamiseks (I kd, tl 19). Laenulepingu nr xxx p 10.1 kohaselt kinnisasjast tagatise

igakordne omanik kohustub kõikide lepingust tulenevate varaliste kohustuste mittetäitmisel

alluma kohesele sundtäitmisele. Laenuandjal on õigus lepingust tulenevate laenusaaja

kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral rahuldada oma nõue tagatise arvelt ilma kohtu

poole pöördumata (I kd, tl 21). Hüpoteegi realiseerimise aluseks peab olema täitedokument.

Käesoleval juhul on täitedokumendiks kohese sundtäitmise kokkulepped.

16. 01.03.2017 tõestas Tallinna notar Kaata Kartau notariaalakti nr xxx kinnistu mõttelise osa

kinkelepingu, hüpoteekide üleandmise ja kokkuleppe hüpoteekidega tagavate nõuete

muutmiseks ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega mh andis Danske Bank

AS lepingu eset koormavad lepingu punktis 1.2.3 nimetatud ja kannete nr 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 all

registriosa neljandasse jakku kantud hüpoteegid summas 551 250 krooni, 316 750 krooni, 390

400 krooni, 400 000 krooni, 360 000 krooni ja 175 000 krooni täielikult ja tasuta üle

hüpoteegipidajale (Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule) (I kd tl 25-30). Nimetatud notariaalakti p-

ides 3.2 ja 3.2.1 leppisid lepingupooled kokku, et üleantud hüpoteegid hakkavad tagama

hagejatega sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmist (I kd, tl 98).

Hüpoteegi kohene sundtäidetavaus on nähtav ka kinnistusraamatust (I kd, tl 12-13).

Tulenevalt TMS § 18 lg-st 1 saab kohtutäitur kohese sundtäitmise kokkuleppele tuginedes

täitemenetluse läbi viia ka siis, kui hüpoteegipidaja või kinnisasja omanik on muutunud, kuna

hüpoteegi kohene sundtäidetavus on nähtav kinnistusraamatust. Kohtutäitur algatas

täitemenetluse täiteasjas nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612

hagejate (võlgnike) suhtes kostjate (sissenõudja) täitmisavalduste alusel. Seega on hagejate

vastuväited kohese sundtäitmisel allumise kokkuleppe puudumise kohta asjakohatud.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Hagejad on esitanud

vastuväite, et kostja 1 nõue hagejate vastu ei ole muutunud sissnõutavaks kuna laenuleping on

tühine. Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude

täitmiseks, st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse (vt

RKTKo nr 3-2-1-60-11, p 17). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7 järgi võib pantija, kes ei

ole võlgnik, esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik

või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle.

Riigikohus selgitanud, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võib selliseid

vastuväiteid esitada ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Seega on hagejal

võimalik tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis väitele, et laenuleping ei ole

kehtivalt üles öeldud, mh põhjusel, et selle ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud või

ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo nr 2-17-9391, p 14).

18. Kostja on tõendanud, et Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu palus 08.05.2017 hagejal võlg

tasuda e-kirjaga ning 16.05.2017 edastas laenuandja mõlemale hagejale meeldetuletuse (tl

106-109). Kohtule esitatud laenulepingu nr xxx ülesütlemise hoiatustega on tõendamist

leidnud, et Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu tegi 20.06.2017 kostjale hoiatuse, mille kohaselt

täiendava tähtaja jooksul võlasumma tasumata jätmisel on laenühistu sunnitud lepingu üles

ütlema ning nõudma kogu võla tasumist (tl 110-111). Hagejad on nimetatud hoiatused kätte

saanud (tl 112). Hagejad määratud tähtajal võlgnevust ei tasunud ega pakkunud välja ka

omapoolseid ettepanekuid probleemide lahendamiseks. Seega on hagejate väide selle kohta, et

neile ei antud täiendavat tähtaega võlgnevuse likvideerimiseks ega läbirääkimiste pidamiseks

ümber lükatud kostja 1 esitatud tõenditega Pooled ei vaidle selle üle, et Põhja-Eesti Hoiu-

laenuühistu tegi 12.07.2017 hagejatele laenulepingu nr xxx ennetähtaegse ülesütlemise

avalduse (I kd, tl 14 ja I kd tl 116-118), mille kohaselt ütleb laenühistu käesoleva avaldusega

laenulepingu ennetähtaegselt üles ning nõuab kõigi laenulepingust tulenevate varaliste

kohustuste täitmist. Hoiu-laenuühistu juhtis nimetatud avalduses hagejate tähelepanu

asjaolule, et juhul kui hagejad ei tagasta 14 päeva jooksul avalduse kättesaamisest võlgnevust

summas 96 081,22 eurot tekib Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistul õigus rahuldada oma nõue

tagatise arvelt ilma kohtu poole pöördumata sundtäitmise korras. Hagejad on 12.07.2017

ülesütlemise avalduse kätte saanud (vt tl 118-120 pöördel). Hagejad teatiste kättesaamisele

ega laenulepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole.

19. Kohus osundab, et hageja 1 ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahel sõlmitud laenuleping

nr xxx on tarbijakrediidileping. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lõikele 1, mille

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Põhja-Eesti

Hoiu-laenuühistu on sõlminud hagejaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames,

hageja sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib

osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

20. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu 12.07.2017 ülesütlemisavaldused on kirjalikus vormis ja

vastavad sellele esitatud vorminõuetele. Laenulepingu ülesütlemisavalduste kohaselt oli

laenusaajal ülesütlemisavalduse koostamise päevale eelneva päeva seisuga võlgnevus summas

4 695 eurot, mis koosneb neljast tasumata maksest. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu ütles

vaidlusaluse laenulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles ning

andis

hagejatele

laenulepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks tähtaja 14 päeva. Ülesütlemisavaldus

on hagejatele kätte toimetatud. Vaidlus puudub selles, et hageja 1 ei ole teinud vaidlusaluse

laenulepingu alusel ühtegi makset. Hageja 1 oli seega täielikult viivituses nelja üksteisele

järgneva maksega: 01.03.2017, 10.04.2017, 10.05.2017 ja 10.06.2017 ja seega esines alus

laenulepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemisavaldus on seega materiaalselt õiguspärane. Kohtu

hinnangul lepingu ülesütlemise teade ei ole ka heade kommetega vastuolus olukorras, kus

võlgnik lepingut ei täida ja on makseviivituses. Kostja esitas kohtutäiturile 31.03.2017

täitmisavalduse sissenõude pööramiseks hüpoteekidega koormatud kinnistule registriosa nr

xxx (tl 85-86).

21. Järgmisena analüüsib kohus hageja väidet nõude loovutamise tühisuse osas. VÕS § 164 lg

1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise teatisest nähtuvalt

loovutas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kõik laenulepingust nr xxx tulenevad nõuded hagejate

suhtes kostjale 1 (tl 191). Nõude loovutamise teatis on hagejatele kätte toimetatud. Seadus ei

keela loovutada võlanõuet õigusbüroole. Seega on kostjal 1 õigus nõuda hagejatelt kohustuse

täitmist.

22. Hageja 1 leiab ka, et sundtäitmine on lubamatu, kuna täitmine toimub mõlema hageja

suhtes, kuigi ainult hageja 1 oli kohustatud isikuks. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab

käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate

tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle

anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS §

65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. Laenulepingu nr xxx kohaselt on kostja 2 nõus esinema käendajana

lepingu p-is 1.16 märgitud hüpoteegisumma (140 183,81 euro ulatuses) ja sõlmima notari

juures hüpoteegi seadmise lepingu (I kd, tl 19). Kostjal 1 on sissenõudjana seadusest ja

kohese sundtäitmisel allumise kokkuleppest tulenev õigus pöörata nõue kas põhivõlgniku või

käendaja vastu. Seadusest tuleneva õiguse kasutamine ei ole antud juhul ei hea usu põhimõtte

ega heade kommete vastane. Seega on kostjal 1 õigus nõuda kohustuse täitmist mõlemalt

hagejalt.

23. Kohus võtab seisukoha kas kostja 1 esitatud tõendite pinnalt nõude kujunemine ja arvestus

on selged. Hagejad on esitanud vastuväite, mille kohaselt on neile nõude kujunemine või

suurus ebaselge. Kostja peab esitama ka võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja näitama

detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab. Riigikohus on leidnud, et

hageja peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades

üksnes põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel

on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta

soovib täitemenetlust korraldada, ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi

rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt RKTko nr 3-2-1-190-13 p 17 ja selles

viidatud RKTKo nr 3-2-1-64-12, p 16). Täitemenetluse alustamiseks peab sissenõudja (s.o

hüpoteegipidaja) TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi esitama täitmisavalduse ja

täitedokumendi. TMS § 23 lg 4¹ järgi tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe,

nõuete alus ja nõuete detailne arvestus.

24. Kohtule esitatud 14.03.2018 e-kirjaga on tõendatud, et kostja 1 esitas kohtutäiturile

täiendavalt võlgnevuse arvestuse. Nimetatud täiendusest nähtub põhivõla summa 92 000 eurot

ning täitmisel esitatud nõude 11 636,01 euro kujunemine. Nimetatud summa 11 636,01 eurot

moodustub intressidest 4 862,82 euro, laenulepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud

viivistest 11,73 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist arvestatud viivisest perioodil 13.07.2017-

13.03.2018 summas 7 451 eurot 0,03333% päevas. Täimisele on viivisenõudest antud 6 762

eurot. Kohus on seisukohal, et nõude arvestus ei ole selge. Kostja 1 saab lähtuda lepingus

kokku lepitud viivisemääras, ehk 0,03% + Euribor, mitte 0,03333%. Euribor oli aastal 2017 ja

2018 0,00 (vt Eesti Panga koduleht). Kostja esitas vastuses hagile ning ka on tulenevalt kohtu

selgitustele 07.05.2019 korraldaval kohtuistungil esitanud laenulepingu võlgnevuse

kujunemise arvestuse (I kd tl 101-101 pöördel ja II kd tl 11 pöördel – 12). Kohus leiab, et

seoses laenulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenusumma

92 000 eurot. Kostja nõude arvestuse kohaselt on tagastamata laenusumma 92 000 eurot;

tasumata intressid 4 862,28 eurot (1 196,18+919,33 eurot + 917,47 eurot + 915,60 eurot +

913,70 eurot) ning lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivis 11,73 eurot.

25. Hagejad ja kostja 2 vaidlustasid viivisesumma, viivisemäära ja hageja 1 esitas vastuväite,

et kostja 1 ei ole välja toonud viivise päevamäära. Kohus kontrollis kosstja 1 arvutused üle ja

sai perioodil 13.07.2017 – 13.03.2018 viivisesummaks 7 451,99 eurot. Arvutuskäik: 92 000

eurot : 0,03 (lepingus kokkulepitud viivisemäär) x 243 (viivituses oldud päevade arv).

Viiviisesummaks päevas tuleb 27,6 eurot. Seega on kostja 1 esitatud tõendite pinnalt nõude

kujunemine ja arvutus selge. Kostja 1 täitmisele antud nõue on kokku 11 636,01 eurot, mis

koosneb tasumata intressisummast 4 862,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 11,73

eurot ja täitmisel antud viivisest 6 762 eurot.

26. Hageja 1 palub 07.05.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil viivist vähendada. Samuti

leiab kostja 30.05.2019 seisukohas, et viivisemäär on alusetult kõrge. Viivise suuruse

ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. VÕS §

113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust

tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Riigikohus on selgitanud, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb

võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad

olema kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Seega on kõrgema astme kohtul võimalik

viivise

vähendamise

seaduslikkust

kontrollides

hinnata

vähendamise

põhjenduste

aktsepteeritavust ja summa osas diskretsiooni piiridest kinnipidamist (vt RKTKo tsiviilasjas

nr 3-2-1-66-05, p 16, p 20). Olukorras, kus viivisenõue ei ületa põhivõlgnevust, on kohustus

tõendada viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid aga võlgnikul. Kohus leiab, et

viivise alandamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kostja 1 on nõudnud hagejatelt viivist

lepingujärgses määras 0,03% päevas. Kohtul ei ole alust arvata, et viivise vähendamine

mõjutaks oluliselt hagejate majanduslikku seisundit (arvestades põhivõla suurust). Hagejad ei

ole esile toonud, et nimetatud määras viivise tasumine käiks neile ülejõu. Arvestada tuleb ka

kostja 1 kui võlausaldaja põhjendatud huvidega ja sellega, et hagejad ei ole nõude

rahuldamiseks mitte midagi ette võtnud. Hagejatele oli laenulepingu sõlmimisel teada, et

kohustuste täitmata jätmisel tuleb neil tasuda viivist. Ülaltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud

viivise

vähendamine.

Riigikohus

on

märkinud,

et

kui

pooled

on

kehtivas

tarbijakrediidilepingus

leppinud

kokku

seadusjärgsest

viivisemäärast

kõrgemas

intressimääras, siis peab Riigikohtu praktika kohaselt võlgnik arvestama ka sellega, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid. Seega on võlgnik kohustatud maksma viivist lepinguga ettenähtud

intressimääras (vt RKTKo nr 3-2-1-120-08, p 12). Kohus leiab, et viivis ei ole tühine, kuna

viivise kokkulepe ei ole lepingu tüüptingimuse osa. Laenulepingust nähtuvalt on viivisemäär

kokku lepitud lepingu põhitingimustes enne lepingu allkirjastamist ning ei ole seetõttu tühine.

27. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas täitemenetluse läbiviimine ja selle käigus kinnisasja

sundmüük on võimalik üksnes kõrvalnõuete rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et seadus ei

keela võlausaldajal pöörata täitmisele üksnes osa võlgnevusest, sh üksnes kõrvalnõudeid.

Seadusest ei tulene kohustust täitemenetlust läbi viia kogu sissenõutavaks muutunud võla

suhtes. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendid ei näe ette kohustust pöörata

koguvõlgnevus korraga täitmisele. Hagejate poolt viidatud RKTKo nr 3-2-1-60-11, p 20

märgib, et sundtäitmise kokkuleppe alusel võib täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga

tagatud nõue (nõuded) on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks. Seega võib

sundtäitmise kokkuleppe alusel täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga tagatud nõue

(nõuded) on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks. Riigikohus märgib ka nimetatud

lahendi p-is 18, et arvestada tuleb aga, et hüpoteegi realiseerimise (st hüpoteegi täitmiseks

kinnisasja sundmüümise) asjaõiguslik nõue on terviklik, st kinnisasja müümisel

täitemenetluses hüpoteek ise TMS § 158 lg 3 teise lause järgi lõpeb ja kustutatakse TMS §

160 lg 1 alusel kinnistusraamatust, v.a kui ostjaga lepitakse kokku teisiti (TMS § 159 lg 1).

Seega ei ole hüpoteegipidajal vähemalt kinnisasja omandaja nõusolekuta võimalik hüpoteegi

alusel täitemenetlust korraldada üksnes mõne hüpoteegiga tagatud nõude või nõude osa

rahuldamiseks selliselt, et hüpoteek säiliks ja tagaks sissenõutavaks muutumata nõudeid ka

edaspidi. Nimetatu ei keela aga üheselt täitemenetlust korraldada üksnes mõne hüpoteegiga

tagatud nõude või nõude osa rahuldamiseks.

28. Hagejad ei ole kohtu ette toonud väiteid, millest saaks järeldada, et kostja 1 käitumine

üksnes kõrvalnõuete täitmisele esitamisel oleks olnud hagejate suhtes kuidagi pahatahtlik või

muul põhjusel hea usuga vastuolus. Kui laenusaaja ei tasu laenumakseid, on laenuandjal õigus

leping seaduses ja lepingus ettenähtud alustel ja korras lõpetada ning valida millises ulatuses

ta hüpoteegiga tagatud nõude osas täitemenetluse läbiviimist taotleb. Kostjal 1 on õigus

täitemenetlus korraldada vähemasti sissenõutavaks muutunud laenumaksete osas. Seega on

õigus täitemenetlust korraldada ka üksnes kõrvalnõuete osas. Kohus märgib ka, et hagejatel

on võimalus enne täitemenetluste jätkamist ja kinnisasja müüki tasuda kostjale 1

koguvõlgnevus vabatahtlikult.

29. Hagejad on viidanud asjaolule, et kostja 1 eesmärk on vaidlusaluse kinnisasja endale

saamine odava hinnaga. Nimetatu võib olla kohtu hinnangul hea usu põhimõtte vastane. VÕS

§ 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest

lähtuvalt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et

hagejate esile toodud asjaolud ja hagejate huvi säilitada kinnisasja koduna ei kaalu üles kostja

1 õigustatud huvi hüpoteegi realiseerida. Kohus arvestab ka sellega, et hagejad ei ole kordagi

püüdnud enda laenulepinguga võetud kohustusi täita. Seega on täiesti põhjendatud

laenulepingu erakorraline ülesütlemine ja kinnisasjale sissenõude pööramine. Hagejad ei ole

ka esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid olukorra lahendamiseks ja kinnisasja

säilitamiseks koduna midagi konkreetset ette võtnud. Hageja 1 väited selle kohta, et tal oli

laenu finantseerija olemas, on paljasõnaline ja tõendamata. Hagejad ei ole midagi teinud

selleks, et vältida hüpoteegi realiseerimist. Hagejad ei ole tõendanud, et on näidanud välja

valmisolekut täita kostja 1 ees laenukohustused. Kostja 1 poolt esitatud e-kirjaga on

tõendatud, et esimene kohtumine hagejatega pidi toimuma 04.09.2017 (II kd, tl 14). Kohus

nõustub kostja 1 seisukohaga, et hagejatel oli võimalus võlg tasuda kasvõi hagejate poolt

tunnustatud osas ning hagejatel ei olnud mingit takistust võla tasumiseks. Hagejad ja kostja 1

ei vaidlusta asjaolu, et hagejate ja kostja 1 vahel toimusid läbirääkimised, mis võimaldaks

krediidilepingu täitmist jätkata ning kinnisasja sundmüüki ära hoida. Kuid vaatamata sellele

kokkuleppele ei jõutud. Seega võib kostja 1 teostada oma õigust algatada täitemenetlus

hüpoteegi realiseerimiseks enda poolt valitud summas.

30. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et täitemenetlus täiteasjades nr 008/2017/1511,

008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612 on seaduslik ja lubatav, mistõttu jätab kohus

hagi rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud hagejate õiguste rikkumist ja kostja 1 nõue on

muutunud tervikuna sissenõutavaks. Kohus leiab, et hagejad on kohustatud nõude

rahuldamiseks alluma kohesele sundtäitmisele kostja1 poolt nõutud summade ulatuses. Kostja

2 sundtäitmisele antud nõuete osas hagejatel vastuväiteid ei ole, kostjad 2 on menetluses

üksnes seetõttu, et kostja 2 on samuti sissenõudjaks täitemenetlustes, milles on algatatud

sundtäitmine hagejatele kuuluva vaidlusaluse kinnisasja suhtes.

31. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

32. Harju Maakohus rahuldas 04.09.2018 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja peatas

täitemenetluse täiteasjades nr 008/2017/1511, 008/2017/1512, 008/2018/611 ja 008/2018/612

kuni käesolevas kohtumenetluses menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja

määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Tulenevalt

asjaolust, et kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus 04.09.2018 määrusega

seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse

resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused

lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise

tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-

1-164-09, p 40). Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks

käesoleva kohtuotsuse jõustumisega. Kostjatel tuleb pöörduda käesoleva kohtuotsuse p 2

täitmiseks pärast käesoleva lahendi jõustumist ise kohtutäituri poole täitemenetluse

jätkamiseks.

MENETLUSKULUD

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda.

34. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik