3-19-1000/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1000

Haldusasi

OÜ ATKO Liinid kaebus tühistada riigihankes

„Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna

ida 2 suuna bussiliinidel“ (viitenumber 203234) MTÜ

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus otsused, millega

kõrvaldati OÜ ATKO Liinid hankemenetlusest ning

tunnistati AS SEBE pakkumus edukaks, ning tühistada

riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.05.2019 otsus nr

54-19/203234

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ ATKO Liinid, volitatud

esindaja v. adv Diana Minumets

Vastustaja

(hankija)

–

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus, volitatud esindaja v.adv Kristina

Laarmaa

Kolmas isik – AS SEBE, volitatud esindaja v.adv Veiko

Vaske

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ ATKO Liinid kaebus rahuldamata.

2. Mõista OÜ-lt ATKO Liinid MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks välja

menetluskuluna 2208 eurot ja AS SEBE kasuks 900 eurot. Muus osas jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 15.07.2019) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ ATKO Liinid osaleb MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (edaspidi ka: hankija) poolt

avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes viitenumbriga 203234 “Avaliku

bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna ida 2 suuna bussiliinidel”. OÜ ATKO Liinid on

3-19-1000

2(14)

esitanud nimetatud riigihankes sätestatud hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult

soodsaima (kõige madalama hinnaga) pakkumuse.

2. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegi 25.02.2019 otsuse, millega kõrvaldas OÜ

ATKO Liinid riigihankest riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel. Samuti tunnistas

hankija 26.02.2019 otsusega edukaks AS SEBE pakkumuse. Kaebaja esitas 07.03.2019

hankija eelnimetatud otsuste peale vaidlustuse. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi:

VAKO) 01.04.2019 otsusega rahuldati vaidlustus ning tühistati hankija viidatud otsused.

3. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegi 15.04.2019 uue otsuse, millega MTÜ

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus otsustas OÜ ATKO Liinid hankest viitenumbriga 203234

RHS § 95 lg 4 p 8 alusel uuesti kõrvaldada.

4. VAKO 17.05.2019 otsusega vaidlustusasjas nr 54-19/203234 jäeti OÜ ATKO Liinid

vaidlustus rahuldamata. Samuti jättis VAKO kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning

mõistis vaidlustajalt hankija kasuks välja menetluskulud summas 4665,60 eurot ning kolmanda

isiku kasuks välja summas 954 eurot.

VAKO otsuse põhjenduste kohaselt on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4

p 8 alusel hankija kaalutlusotsus. Hankija on 15.04.2019 otsuses üksikasjalikult välja toonud

erinevate hankelepingute rikkumised ja rakendatud sanktsioonid OÜ-le ATKO Liinid perioodil

01.01.2017 kuni 2019. a I kvartal. Tulenevalt avaliku liiniveo eesmärgist, milleks on

elanikkonnale kindla ning mugava ühistransporditeenuse osutamine, on baastaset ületavate

hilinemiste, ärajäänud veootsade, marsruudi omavolilise muutmise ning peatustest möödasõidu

näol tegemist oluliste lepingurikkumistega vedaja poolt. Nõustuda ei saa vaidlustaja

seisukohaga, et teavitamiskohustuse (hilinemisest, kassa rikkest või ärajäänud veootsast

teavitamine) rikkumised on formaalset laadi. Nõustuda ei saa vaidlustaja seisukohaga ka selles,

et hankelepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke tehnilisele kirjeldusele mittevastavate

busside kasutamise puhul ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega. Hankelepingute

rikkumiste näol seoses GPS-seadmete, piletimüügisüsteemidega ja piletimüügiga seonduvate

kohustuste täitmata jätmisega on tegemist hankelepingu oluliste rikkumistega. Olulise

lepingurikkumisena on käsitatav ka see, kui ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses

teeseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse või ühistranspordiseaduse või nende alusel

vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Asjaolu, et hankelepingus on mingi rikkumine

määratletud olulise lepingurikkumisena, annab aluse käsitada kõnealust rikkumist olulisena ka

RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise mõttes. Hankija poolt 15.04.2019 otsuses välja toodud

hankelepingute rikkumiste iseloomust ja kogusest nähtub, et hankelepinguid on rikutud oluliselt

ja/või pidevalt. Õige on see, et vaidlustaja poolt toime pandud lepingurikkumised on bussiveo

valdkonnale omased, kuid vaidlustatud hankija otsusest nähtub, et kindlasti ei ole tegemist

üksikute rikkumiste fragmentidega ning neid esineb kaugelt rohkem, kui võiks pidada

mõistlikuks. Seetõttu on täidetud RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldus, et hankelepingut või

hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt. RHS § 95 lg 4 p 8 üks koosseisuline

element ei ole rakendatud sanktsiooni rahaline suurus, vaid rahalise sanktsiooni rakendamise

fakt ise. Asjaolu, et vaidlustaja hilinemisega seotud rikkumised ei ole aluseks kehtiva

hankelepingu tellijapoolseks ennetähtaegseks lõpetamiseks, ei mõjuta RHS § 95 lg 4 p 8

kohaldamist. Hankija ei ole teinud otsuses olulisi kaalutlusvigu. Otsuses üksikasjalikult

kirjeldatud rikkumiste alusel on hankija leidnud, et võrreldes teiste vedajatega, kellega hankijal

on sõlmitud lepingud, on vaidlustaja suhtes rakendatud kordades rohkem sanktsioone, mis ei

ole aga vaidlustajat suunanud teenuse kvaliteeti parandama, mistõttu vaidlustaja on kaotanud

hankija silmis usaldusväärsuse lepingupartnerina. Nõustuda ei saa vaidlustaja väitega, et

hankemenetlusest kõrvaldamine on ebaproportsionaalne seetõttu, et toob suure tõenäosusega

3-19-1000

3(14)

kaasa vaidlustaja lõpetamise või vähemalt töömahu mitmekordse vähenemise ja seeläbi

töökoha kaotuse paljudele bussijuhtidele.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 27.05.2019 OÜ ATKO Liinid kaebus, milles viimane palus:

1) tühistada VAKO 17.05.2019 otsus vaidlustusasjas nr 54-19/203234; 2) tühistada MTÜ

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 15.04.2019 otsus OÜ ATKO Liinid riigihankest

viitenumbriga

203234

kõrvaldamise

kohta;

3)

tühistada

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus otsus AS Sebe pakkumuse edukaks tunnistamise kohta riigihankes

viitenumbriga 203234; 4) tühistada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus otsus eduka

pakkuja AS SEBE kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta riigihankes viitenumbriga

203234; 5) juhul, kui kohus jätab OÜ ATKO Liinid põhitaotlused rahuldamata, vähendada OÜ-

lt ATKO Liinid välja mõistetud MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus menetluskulusid

summas 4665,60 eurot mõistliku suuruseni.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus, milles kaebaja palus keelata MTÜ

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusel riigihankes viitenumbriga 203234 hankelepingu sõlmimine

kuni käesolevat kaebust lahendava kohtuotsuse jõustumiseni.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.05.2019 määrusega EÕK taotluse ja keelas MTÜ-l Põhja-

Eesti Ühistranspordikeskus riigihankes viitenumbriga 203234 hankelepingu sõlmimise kuni

käesolevat asja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

7. Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2019 määrusega kaebuse läbi vaatamata nõudes tühistada

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus otsused, millega AS SEBE kvalifitseeriti ning jäeti

hankest kõrvaldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.06.2019 määrusega Tallinna

Halduskohtu 10.06.2019 määruse resolutsiooni muutmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. OÜ ATKO Liinid seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) VAKO eksis selles, kui hindas hankija 15.04.2019 otsuses kajastatud hankelepingute

rikkumisi olulise nõude tõsiseks ja pidevaks rikkumiseks. Hankija ja VAKO lähtusid nimetatud

hinnangu andmisel ebaõigesti eelkõige neile rikkumistele hankelepingus antud tähendusest ega

tõlgendanud rikkumisi lähtuvalt RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatud sätte eesmärgist ja

proportsionaalsuse põhimõttest. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ettevõtja riigihankest kõrvaldamiseks

peab rikkumine olema piisavalt tõsine (erakordne) või siis pidev, et õigustada ettevõtja õigusi

sedavõrd tugevalt kahjustava otsuse vastuvõtmist. Hankelepingutes sätestatud rikkumiste

jaotamine olulisteks ja mitteolulisteks ei pea ühelgi juhul silmas RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud

diskretsiooni sisustamise eesmärke, vaid lepingutes sätestatud sanktsioonide ja nende määra

diferentseerimise

vajadust

(kus

olulistel

rikkumistel

on

mõnevõrra

suuremad

leppetrahvimäärad). Samuti on kõik hankijaga sõlmitud hankelepingud avatud hankemenetluse

tulemusena, kus pakkujatel puudub võimalus lepingu tingimuste osas kaasa rääkida ning nende

kujunemist mõjutada. Praegusel juhul ei nähtu hankija 15.04.2019 otsusest ega VAKO otsusest

ühtegi sedavõrd tõsist rikkumist ega ka olulise nõude pidevat rikkumist, mis õigustaks

vaidlustaja õigusi sedavõrd tugevalt kahjustava otsuse tegemist nagu riigihankest kõrvaldamine

või mille tõttu tuleks pidada vaidlustajaga hankelepingu sõlmimist mõistlikust seisukohast

vastuvõetamatuks.

2) Hankija leppetrahvinõuete aluseks olevate rikkumiste näol on tegemist bussiveo valdkonnale

omaste ning viimasel 3 aastal esinenud üksikute ja mitteoluliste rikkumiste fragmentidega.

Hankija viitab 05.04.2019 otsuses küll mõnede rikkumiste kordumisele, kuid korduvus ja

pidevus ei ole sünonüümid. Ühegi rikkumise puhul ei nähtu selle pidevust, st kuust-kuusse

3-19-1000

4(14)

esinevat järjepidevat rikkumist, liiatigi siis veel olulise nõude pidevat rikkumist. Samuti ei ole

leppetrahvinõuete aluseks olnud rikkumised olemuselt eriliselt tõsised, kuna: 1)

teavitamiskohustuse (hilinemisest, kassa rikkest või ärajäänud veootsast teavitamine)

rikkumised on pigem formaalset laadi ning täidavad statistika koostamise ülesandeid; 2)

busside mittevastavus – mõnel üksikjuhtumil on kolme aasta jooksul esinenud ka olukordi, kus

liinile rakendatud asendusbuss ei vasta kõigile riigihankes kehtestatud tingimustele (näiteks ei

olnud asendusbussil nõuetele vastavat kassat või oli istekohti vähem); ka selle rikkumise puhul

ei ole tegemist tõsise rikkumisega, kuna tavaliselt oli sellise bussi rakendamiseks mingi

objektiivne põhjus (nt riigi poolt kasutusse antud põhibussi rike) ning liinile saadeti kõige

lähedamal asuv asendusbuss, eesmärgiga tagada liini õigeaegne teenindamine (mis on pea-

eesmärk); 3) GPS-seadmete ja piletimüügisüsteemi rikked – on vältimatu, et elektroonilistes

süsteemides esineb tõrkeid, kusjuures vaidlustaja kasutab kõikide lepingute täitmisel hankija

poolt temale kasutusse antud kassasüsteeme (mida haldab AS Ridango) ning ida ja lääne

lepingu täitmisel ka hankija poolt kasutusse antud busse, sh selle GPS-seadmeid; seega

vastavates süsteemides esinevatele puudustele osutamine vaidlustaja kõrvaldamise alusena ei

ole kohane ega põhjendatud; 4) piletimüügiga seotud rikkumised – on seotud inimfaktoriga

ning inimlike vigade esinemine on sellest lähtuvalt paratamatu; tegemist on siiski olnud

üksikjuhtumitega; 5) busside tehnilise seisukorraga seotud rikkumised – on paratamatu, et ka

vedajate poolt kasutatavatel bussidel esineb lepingute täitmise ajal mõningaid mittevastavusi

seoses busside tehnilise seisukorraga; sellised olukorrad on siiski erandjuhtumid, kuna kõikides

riigihangetes kehtestatud tingimuste kohaselt tuli lepingute täitmiseks osta valdavalt uued

bussid; 6) bussijuhtide poolt õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmine – otsuses on

kajastatud paari juhtu, kus bussijuhi poolt sõidumeeriku pidamise kohustust rikutud; kuivõrd

lepingute täitmisega on seotud üle 106 bussijuhi, on paratamatu, et 3 aasta peale võib inimlikust

veast tingitud rikkumisi esineda; 7) hilinemised on bussiliiklusele omased ning tihti tingitud

objektiivsetest liiklus- või ilmastikuoludest, sh teeremontidest (näiteks Haabersti ristmiku

ehitus 2017. a); ida ja lääne lepingute täitmisel esinenud hilinemiste osakaal ei ole ülemäära

suur.

Rikkumisi ja sanktsioneerimisi esineb paratamatult kõigil bussiveoettevõtetel, kuid hankijate

praktika rikkumiste sanktsioneerimisel on erinev.

3) VAKO on samadele faktiliste asjaolude kogumile andnud kahes lahendis üksteisele

vastukäivaid hinnanguid. VAKO praktika ei tohiks aga olla vastuoluline ning sama asjaolude

kogum ei tohiks viia erinevate tulemusteni. Nõustuda ei saa VAKO seisukohaga, et hankija

määratud leppetrahvide suurus ei oma mistahes puutumust RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatud

diskretsiooni teostamisel. VAKO ei arvestanud otsuse tegemisel, et hankija poolt iga lepingu

lõikes rakendatud lepptrahvide nõuete arv ja määr on kogu lepingu mahtu arvesse võttes

marginaalne. Vaidlustaja täidab hankijaga 7 hankelepingut ning kõigi 3 aasta peale makstud

leppetrahvi summade määr (kokku 38 784 eurot) jääb võrreldes vaidlustaja poolt osutatud

teenuste rahalise mahuga (praeguseks kokku üle 8 miljoni euro) alla 0,48 %.

Hilinemiste baastasemete ületamisel ei ole hankija ida ja lääne lepingute osas arvestanud

õigustavate asjaoludega, mida teistel hankija poolt võrdluseks toodud vedajatel ei esine. Ida ja

lääne lepingute täitmisel on esinenud ennenägematu reisijate arvu suurenemine, sh osaliselt

2018. a suvel Harjumaal rakendunud tasuta ühistranspordi tõttu, mis on omakorda tinginud

hankijal vajaduse suurendada hilinemiste vältimiseks riigihankes etteantud mahtusid

ennenägematult palju (st vajaduse liine ja väljumisi olulises mahus juurde lisada). Samas on

nende muudatustega nõustumine olnud vaidlustajale väga kahjulik, kuivõrd see on kaasa

toonud olukorra, kus vaidlustaja on pidanud rakendama lepingu täitmisele oma kuludega

kordades rohkem lisabusse, kui riigihankes sätestatud mahtude järgi ettenähtav oli. Praeguseks

on vaidlustaja pidanud idasuuna lepingu täitmisele rakendama võrreldes planeeritud 3

3-19-1000

5(14)

väikebussiga 6 suurt bussi ning lääne lepingu täimisele 2 bussi asemel samuti 6 lisabussi. See

on tinginud olukorra, kus hankes planeeritud lisabussi kulu ühe liinikilomeetri kohta on idas

suurenenud 0,6 eurolt/km 1,24 euroni/km ning läänes 0,57 eurolt/km 1,26 euroni/km, st üle

kahe korra. Arvestades ida ja lääne lepingute liinikilomeetrite hindasid (idas 0,755 eurot ning

läänes 0,747 eurot) on lepingute täitmine muutunud vaidlustajale seega majanduslikult

kahjumlikuks. Hankija nõuab aga jätkuvalt vaidlustajalt ida ja lääne lepingute täitmisel veel

täiendavate lisabusside rakendamist ega aktsepteeri vaidlustaja poolt pakutud alternatiivseid

lahendusi hilinemistega seotud probleemide lahendamiseks.

4)

VAKO

on

jätnud

otsuse

tegemisel

täielikult

tähelepanuta

ja

analüüsimata

vaidlustusmenetluses esitatud väite, et hankija tegelikud motiivid vaidlustaja riigihankest

kõrvaldamise kohta ei ole kantud objektiivsetest kaalutlustest, vaid et selle taga on füüsiliste

isikute tasandil ida ja lääne lepingu täitmisel tekkinud erimeelsustest tingitud subjektiivsed

kaalutlused. Nimelt on hankija 2019. a alguses esitatud leppetrahvinõuetega asunud kunstlikult

ja erinevalt senisest juurdunud praktikast vaidlustaja rikkumisi kunstlikult suurendama, olgugi,

et nõuete alusetus on lausa ilmne (hankija on asunud hilinemisi sanktsioneerima mitte

kvartaalselt, nagu leping ette näeb, pole arvestanud ühtegi mitmekümnest teavitusest

ilmastikutingimustest

tingitud

hilinemise

kohta

jne).

Samuti

tõendas

vaidlustaja

vaidlustusmenetluses, kuidas hankija on osaliselt ka ise vaidlustaja poolt vaidlustuses esile

toodud etteheiteid aktsepteerinud ning sellega otsuses kajastatud leppetrahvinõuete alusetust

tunnistanud.

5) Juhuks, kui kohus jätab vaidlustaja põhitaotlused rahuldamata, soovib vaidlustaja

vaidlustada eraldi VAKO 17.05.2019 otsuse resolutsiooni p-s 3 välja mõistetud hankija

menetluskulud summas 4665,60 eurot. Nimetatud kulu on ebamõistlikult suur ega ole

põhjendatud ja vajalik. Hankija menetluskulusid tuleb vähendada mõistliku suuruseni, mis on

maksimaalselt pool eelnimetatud summast (st 2332,8 euroni).

9. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata. Hankija on otsuse tegemisel korrektselt tuvastanud, et kaebaja on perioodil

01.01.2017–31.03.2019 pidevalt ja olulisel määral rikkunud hankijaga sõlmitud hankelepingute

olulisi nõudeid. Hankija on üle 2 aasta püüdnud sanktsioonide rakendamise kaudu suunata

kaebajat hankelepingute täitmise kvaliteedi parandamisele, ent tulemusteta. Kaebaja rikkumiste

ja kaebaja suhtes rakendatud sanktsioonide osakaal on kordades suurem teiste vedajatega

võrreldes. Kuigi kõrvaldamise tulemusena jääb kaebaja ilma riigihankes sõlmitavast lepingust

ja oodatavast tulust, ei saa hankija tuua ohvriks ühistransporditeenuse kvaliteeti ja aktsepteerida

seda, et kaebaja ei suuda ega soovi parandada kehtivate hankelepingute täitmise kvaliteeti, ent

soovib sellele vaatamata asuda teenindama veel uusi liine ja võtta seeläbi täiendavaid kohustusi.

1) Kaebaja on esitanud ebaõigeid andmeid nii otsuse aluseks olevate rikkumiste koosseisu,

sageduse kui ka kaebaja suhtes rakendatud sanktsioonide kohta. Lääne- ja idasuuna baastaset

ületavate hilinemise juhtumite arv ulatub mitmetesse tuhandetesse igas kvartalis ja hilinemistest

tingitud ajakaotus sõitjatele ulatub mitmetesse tuhandetesse tundidesse igas kvartalis. Kaebaja

viitab ebaõigesti „hilinemiste baastaseme ületamisele“ kui ühekordsele rikkumise episoodile.

Kohaldatud baastaseme meetodi kohaselt ei arvestatud hilinemisena üldse lühemaid kui 2-

minutilisi hilinemisi ja sanktsioneeriti vaid 3 minutist pikemaid hilinemisi. Seega nt läänesuuna

hankelepingu puhul esines faktiliselt 2017. a II kvartalis kokku 2371 hilinemise juhtumit ehk

ca 13,67% kõikidest reisidest toimus enam kui 3-minutilise hilinemisega; 2017. a III kvartalis

esines 2015 hilinemise juhtumit ehk ca 14,04% kõikidest reisidest hilines enam kui 3 minutit;

2018. a II kvartalis esines 2650 hilinemise juhtumit ehk ca 17,59% kõikidest reisidest hilines

enam kui 3 minutit, 2018. a III kvartalis esines 2929 hilinemise juhtumit ehk ca 17,38 %

kõikidest reisidest hilines enam kui 3 minutit; 2018. a IV kvartalis esines 2311 hilinemise

3-19-1000

6(14)

juhtumit ehk ca 13,34% kõikidest reisidest hilines enam kui 3 minutit. Idasuuna puhul on

baastaset ületavad hilinemised analoogsed. Baastaset ületavate hilinemiste puhul on juba

olemuslikult arvestatud valdkonnale omast tavapärast hilinemiste määra, mistõttu baastaset

ületavad hilinemised on käsitatavad oluliste rikkumistena tulenevalt avaliku liiniveo eesmärgist

pakkuda usaldusväärset ühistransporditeenust.

Kaebaja on lisaks jätnud kajastamata hankija 15.04.2019 otsuses käsitletud kaebaja rikkumised

ja rakendatud sanktsioonid 2019. a I kvartali eest. Hankija on rakendanud läänesuuna

hankelepingu täitmisel kaebaja suhtes 2019. a I kvartalis sanktsioone summas 11 787 eurot,

kuivõrd kaebaja oli omavoliliselt muutnud liinide 108, 111 ja 118 sõiduplaane, mistõttu ei

toiminud liinid sisuliselt igapäevaselt nii, nagu hankija kehtestatud sõiduplaan ette nägi ning

lisaks jätkusid massilised baastaset ületavad hilinemised. Kaebaja on jätnud käsitlemata veel

teisigi hankelepingute rikkumisi ja kaebajale kohaldatud sanktsioone. Kaebuse p-s 21

kajastatud tabelis on valesti märgitud kaebaja suhtes rakendatud leppetrahvide summa, tegelik

leppetrahvisumma on ca 30% suurem vastavalt hankija 15.04.2019 otsuses märgitule (kaebaja

märgitu on 38 783 eurot, tegelik on 54 951 eurot). Seetõttu on väärad ka kaebuse p-s 31

kajastatud arvestused leppetrahvide osakaalu kohta kaebajale makstud tasudest. Leppetrahv on

tasaarveldusena vedaja tasust reaalselt ära makstud ja RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis seeläbi

täidetud. Hankija 15.04.2019 otsusest nähtuvalt on ilmne, et kaebaja samalaadsed rikkumised

(massilised hilinemised, marsruudi ja sõiduplaani omavolilised muudatused, GPS-andmete

mitteesitamine, kassade mittekasutamine ja piletimüügiga seotud kohustuste rikkumised,

nõuetele mittevastavate ja sõidukeelu saanud busside kasutamine, õigusaktidest tulenevate

kohustuste rikkumised bussijuhtide poolt) on perioodil 1.01.2017 – 2019. a I kvartal pidevad,

kvartalist-kvartalisse kestnud ja hilinemiste osas sisuliselt igapäevased rikkumised, mis jätkusid

vaatamata hankija poolt rakendatud sanktsioonidele.

2) Konkreetse kohustuse ja selle rikkumise kaalukuse hindamisel on asjakohane lähtuda ka

hankelepingus endas sätestatud oluliste rikkumiste määratlusest, kuna see kajastab

lepingupoolte ühist hinnangut sellele, milliste kohustuste korrektse täitmise vastu on hankijal

iseäranis suur huvi või milliste rikkumistega kaasnevad hankija huvidele iseäranis intensiivsed

riived. Vale ja kohut eksitav on kaebaja argumentatsioon, mille kohaselt kaebaja leiab, et

vaidlusalustes hankelepingutes on proportsionaalselt liiga paljud rikkumised määratletud

oluliste rikkumistena – nii see ilmselgelt ei ole, kuna mitteoluliste rikkumiste kataloog on

avatud, seevastu oluliste lepingurikkumiste kataloog on ammendav. Kaebaja on kõnealuste

hankelepingute tingimustega teadlikult nõustunud ja pidanud lepinguliste kohustuste ja õiguste

tasakaalu mõistlikuks ja proportsionaalseks, kuna kaebaja ei ole kõnealuste hankelepingute

tingimusi enne pakkumuse esitamist vaidlustanud. Ka korduvad väikesed rikkumised võivad

seada kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsuse ja põhjendada tema kõrvaldamist. Vale on kaebaja

väide, et teavituskohustused on pelgalt formaalsused statistika tegemiseks. Teavituskohustuste

rikkumised on sisuliste nõuete olulised ja pidevad rikkumised. GPS-seadmete ja

piletimüügiseadmete nõuetekohane kasutus ja hankijale andmete edastamine on oluline mitte

formaalse teavituskohustuse täitmiseks, vaid kontrollimaks vedaja poolt läbitud liiniveomahte,

mis on vahetult vedajale makstava tasu arvestamise aluseks, samuti kontrollimaks vedaja poolt

marsruutide ja sõiduplaanide järgimist ning piletitulu kogumist. Samuti on vale kaebaja väide,

et kaebaja kõrvaldamise aluseks on GPS-seadmete ja kassasüsteemide rikked – kaebajale

heidetakse ette seda, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt seadmetes esinevatest riketest hankijat ja

seadmete haldajat teavitanud, mistõttu kaotas hankija võimaluse hankelepingute täitmist ja

vedajale tasu maksmise aluseks olevaid liiniläbisõidu andmeid kontrollida ning koguda

piletitulu. Kassasüsteemi puudumise tõttu ei ole piletitulu laekumine kontrollitav.

Piletimüügiga seotud rikkumised on sisuliste nõuete olulised ja pidevad rikkumised. Busside

tehnilisest mittevastavusest tulenevaid rikkumisi peab hankija iseäranis jämedateks

3-19-1000

7(14)

hoolsuskohustuse rikkumisteks, kuna vedajal lasub enne bussi liinile laskmist alati kohustus

veenduda, et sõiduvahend vastab kehtivatele nõuetele. Avastatud rikkumised on tõsised, kuna

tehniliselt mittekorras oleva bussiga teenuse osutamine seab vahetult ohtu reisijate elu ja

tervise. Baastase väljendabki bussiliiklusele omast hilinemiste määra, mistõttu kõik baastaset

ületavad hilinemised tuleb lugeda bussiliikluses tavapärast hilinemise määra ületavaks. VAKO

on õigesti sedastanud, et baastaset ületavad hilinemised on oluliste nõuete olulised ja pidevad

rikkumised. Vale on ka kaebaja väide, et kaebaja hilinemiste määr ei ole üleliia suur –

vastupidist kinnitab statistiline ülevaade teiste vedajate suhtes rakendatud sanktsioonidest ja

teiste vedajate poolt liiniveolepingute täitmisel esinevatest hilinemistest. Kaebajal on

keskmiselt 3 korda rohkem ärajäänud veootsi, ca 2 korda rohkem hilinemisi ja ca 3 korda

rohkem 10 minutit ületavaid hilinemisi ning seetõttu on kaebaja suhtes rakendatud sanktsioone

sõltuvalt vedajast 5–100 korda rohkem võrreldes teiste vedajatega. Kaebaja on kõikide hankija

15.04.2019 otsuses kajastatud rikkumiste kohta allkirjastanud kahepoolsed aktid, millega

kaebaja on möönnud rikkumiste olemasolu ja nõustunud nende rikkumiste alusel rakendatud

leppetrahvidega. Mitte ükski kaebuse p-s 22 väljendatud argument (valdavalt viited nn

inimfaktorile) ei õigusta vaidlustatud otsuses kajastatud rikkumisi. Lepingurikkumine võib olla

kõrvaldamise aluseks ka siis, kui pooltel on rakendatud sanktsiooni osas erimeelsusi ja

erimeelsuse suhtes ei ole kohus siduvat seisukohta võtnud.

3) Hankija ei saa juhinduda teiste hankijate käitumisest suhetes teiste vedajatega ega ole

hankijale teada ei teiste vedajate väidetavate rikkumiste üksikasjad ega teiste hankijate poolt

rakendatud sanktsioonid. Ilmselgelt ei ole hankija eesmärgiks olnud kaebaja arvelt rikastuda,

vaid kaebaja rikkumistele reageerimise eesmärk on mõjutada teda parandama hankelepingute

täitmise kvaliteeti ja järgima oma lepingulisi kohustusi. Paraku ei ole enam kui 2 aasta vältel

rakendatud sanktsioonid tulemust andnud ja kaebaja ei ole oma lepinguliste kohustuste täitmisel

suuremat hoolsust üles näidanud. Rakendatud leppetrahvi suuruse suhe hankelepingute alusel

makstud kogutasusse ei oma tähendust rikutud kohustuse sisulisuse ja olulisuse hindamisel, sest

hankelepingutes ei ole võimalik määrata vedaja kogutasu olulisel määral vähendavaid

leppetrahve põhjusel, et leppetrahvide kaudu ei tohiks kahandada vedaja võimekust katta

teenuse osutamiseks vajalikke kulusid – vastasel juhul satuks ohtu avaliku liiniveo teenuse

jätkusuutlikkus. VAKO otsuse p-s 13 on sedastatud, et isegi 2019. a I kvartali rikkumisi kõrvale

jättes on VAKO hinnangul täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis kaebaja kõrvaldamiseks

riigihankest, millest ei saa teha järeldust, et hankija oleks 2019. a I kvartali rikkumistele

tuginedes teinud kaalutlusvigu.

4) Riigibusse kasutatakse ka lõunasuuna hankelepingute teenindamiseks. Nii ida- kui

läänesuuna hankelepingu p 3.24 järgi pidid pakkujad, sh kaebaja arvestama oma pakkumuse

hinnastamisel võimalusega, et hankelepingute täitmise perioodil võib liiniveomaht suureneda

kuni 20% hanketeates sätestatud liiniveomahuga võrreldes, seejuures ei olnud piiratud

konkreetses aastas tehtavate mahumuudatuste määr. Kaebaja möönab kaebuse p-s 43, et ida- ja

läänesuuna hankelepingutes ei ole ületatud hankelepingu p-s 3.24 sätestatud liiniveomahtude

muutmise määra, ehkki lubatud muudatuste määrale ollakse tänases päevas lähedal.

Riigihankes ei olnud kehtestatud minimaalseid nõudeid asendus- ehk reservbusside arvule ega

lisabusside arvule võimaliku täiendava liiniveomahu teenindamiseks tulenevalt vedajate

erinevast logistilisest skeemist, kuid kaebaja pidi oma pakkumuse maksumuse kujundamisel

arvestama kohustusega tagada vajadusel ka suurenenud liiniveomahu teenindamine. Vale on

kaebaja väide, et hankija on mingil moel survestanud või nõudnud ida- ja läänesuuna

liiniveomahtude suurendamist – vastupidi, kõik liiniveomahtude suurendamised on teostatud

kahepoolse kokkuleppe alusel kaebajaga ja hankija on alati eelnevalt uurinud, kas kaebajal on

reaalne valmisolek täiendavaid liiniveomahte teenindada. Esines ka olukordi, kus kaebaja ei

olnud täiendavate liiniveomahtude teenindamiseks valmis ja sellises olukorras ei teostanud

3-19-1000

8(14)

hankija hankelepingust tulenevat õigust nõuda ühepoolselt liiniveomahu suurendamist, vaid

hankija aktsepteeris kaebaja keeldumist. Vale on ka kaebaja väide, et ida- ja läänesuuna

hankelepingute täitmine on muutunud kaebajale kahjumlikuks just liiniveomahtude

suurendamise tõttu – nii see ei ole, sest kaebaja on hankelepingute täitmise algusest alates

näidanud hankijale esitatud kuluaruannetes kahjumit, mis kinnitab, et kaebaja on eksinud oma

pakkumuste hinnastamisel.

Asjakohatu on kaebuse p-s 47 paralleel lõunasuuna hankelepinguga, mille AS Samat

õigusvastaselt 2018. a üles ütles – AS Samat põhjendas leping ülesütlemist sellega, et tasuta

ühistranspordi rakendamise tõttu väheneb kommertsliiniveost tulenev tulu, ent AS Samat ei

viidanud kordagi sellele, et lõunasuuna hankelepingu ülesütlemise oleks põhjustanud

liiniveomahtude suurenemine või veomahtude suurenemisest tingitud kulud lisabusside

rakendamisel.

Hankija poolt tegelikult 2019. a II kvartali kohta kaebajale 13.05.19 esitatud digiallkirjastatud

rikkumiste ja vedaja tasu vähendamise tabelitest ei nähtu see, et hankija oleks 2019. a II

kvartalis kuidagi teistsuguse metoodika alusel rikkumisi ja vedaja tasu vähendamist arvestanud

kui hankija 15.04.2019 otsuses viidatud 2019. a I kvartalis.

5) Kaebaja märgib ka ise, et nii kaebaja kui vastustaja esindaja töötundide arv

vaidlustusmenetluses on sisuliselt sama (kummalgi 24 töötundi), mistõttu on etteheited

vastustaja esindaja menetluskulude suurusele ilmselgelt põhjendamatud. Paralleel kolmanda

isiku menetluskuludega ei ole adekvaatne, sest kolmanda isiku menetluslik positsioon ja

töökoormus ei ole võrreldavad vastustaja esindaja töökoormusega vaidlustusmenetluses

tulenevalt juba sellestki, et hankija vastuse lisade analüüs ja komplekteerimine on töömahukas

ja vastavad materjalid on suures ulatuses konfidentsiaalsed (st kolmanda isiku esindajal puudus

võimalus ja vajadus suure osa tõenditega tutvuda ja neid analüüsida). Pelgalt

menetlusdokumendi lehekülgede arv ei ole vahetus seoses menetlusdokumendi sisukusega.

10. AS SEBE vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata, nõustudes vastustaja

03.06.2019 vastuses esitatud seisukohtade ja põhjendustega.

Vastustaja 15.04.2019 otsus vastab kõigile VAKO 01.04.2019 otsuses esitatud õiguspärasuse

eeldustele, tuues selgelt välja hankelepingute rikkumised, põhjendused nii rikkumiste olulisuse

ja pidevuse kui rikutud hankelepingute tingimuste olulisuse kohta; samuti kaalutlused, miks

vastustaja hinnangul muudavad antud rikkumised kaebaja hankija jaoks ebausaldusväärseks

ning välistavad hankelepingu sõlmimise. Kehtiva õigusega ei ole ühildatav kaebaja õiguslik

käsitus hankelepingute rikkumise mõistest RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis. Kaebaja püüab

sisuliselt väita, nagu tuleks lepingu olulise või pideva rikkumise mõistet RHS § 95 lg 4 p 8

kontekstis sisustada täiesti autonoomselt ja erinevalt kohustuse rikkumise mõistest

võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 tähenduses ja olulise lepingurikkumise käsitusest VÕS §-s 116.

Selliseks eristuseks puudub alus, sest RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab üksnes hankelepingu olulise

või pideva rikkumise kui kõrvaldamise aluse koosseisu elemendi täiendava tingimuse, et

oluline või pidev rikkumine peab olema toonud kaasa õiguskaitsevahendite rakendamise. See

täiendav tingimus ei muuda lepingu rikkumise ja selle olulisuse üldisi eeldusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolevas kohtuasjas on küsimuse all, kas kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamine RHS §

95 lg 4 p 8 alusel on olnud õiguspärane. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud

hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või

leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. RHS § 95 lg 4 p

3-19-1000

9(14)

8 võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja

direktiivi 2004/18/EU kehtetuks tunnistamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuse

sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2004/17/EÜ. Transpordi, sh avaliku bussiveo osas tuleb juhinduda direktiivist 2014/25/EL,

kuid nimetatud direktiiv teeb kõrvaldamise aluste osas artiklis 80 viite direktiivile 2014/24/EL,

mistõttu on kõrvaldamise aluste sisustamisel asjakohane viimati mainitud direktiiv. Direktiivi

2014/24/EL art 57 lg 4 punktist g tulenevalt võib avaliku sektori hankija jätta ettevõtja

hankemenetluses osalemisest kõrvale või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja

hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmist, kui ettevõtja puhul on esinenud tõsiseid või

pidevaid puudujääke varasema riigihankelepingu või avaliku sektori hankijaga sõlmitud

varasema hankelepingu või varasema kontsessioonilepingu kohase olulise nõude täitmisel,

mille tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu või rakendatud

sellega võrreldavaid sanktsioone. Direktiivi 2014/24/EL põhjenduse p 101 asjassepuutuvas

osas on selgitatud: „/…/peaks olema samuti võimalik kõrvaldada taotlejad ja pakkujad, kelle

tegevus varasemates hankemenetlustes on osutanud suurtele puudustele seoses oluliste

nõuetega, näiteks ei ole suudetud täita kohustusi, tarnitud toote või osutatud teenusega seoses

on esinenud olulisi puudusi, mistõttu ei ole olnud võimalik neid kavandatud otstarbel kasutada,

või on aset leidnud sobimatu käitumine, mis põhjustab tõsiseid kahtlusi ettevõtja

usaldusväärsuse suhtes. /…/ Fakultatiivseid kõrvalejätmise põhjuseid kohaldades peaksid

avaliku sektori hankijad pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele. Väikesed

rikkumised peaksid ainult erandjuhtudel viima ettevõtja kõrvaldamiseni. Siiski võivad

korduvad väikesed rikkumised seada kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsuse ja põhjendada

tema kõrvaldamist“.

10. VAKO on leidnud, et RHS § 95 lg 4 p 8 tuleb lugeda direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p 8

valguses ning sisustada seda viisil, et oluliselt või pidevalt peab olema rikutud eelnevalt

sõlmitud hankelepingu(te) olulist nõuet (vt VAKO 01.04.2019 otsus nr 33-19/203234, p 14).

Samast põhimõttest on juhindunud VAKO käesolevas asjas vaidlustatud 17.05.2019 otsuses.

Kohus jagab VAKO seisukohta. Kohus märgib täiendavalt, et kui hankija tugineb hankelepingu

rikkumiste kogumile, siis ei pea kõik etteheidetavad lepingurikkumised eraldiseisvalt täielikult

täitma RHS ja direktiivi 2014/24/EL mainitud koosseisu. Erinevaid rikkumisi saab vaadata ja

hinnata koos, st hankija võib arvesse võtta hankelepingu täitmist tervikuna. Erinevad

rikkumised, mis eraldiseisvalt ei pruugi olla piisavad, et hankija hankest kõrvaldada, võivad

kogumis sellise otsuse tegemiseks küllaldase põhjuse anda. Iseäranis siis, kui rikkumisi esineb

palju ja pidevalt. Arvesse saab võtta ka selliseid rikkumisi, mis ei moodusta ajas korduvat

käitumismustrit, vaid on üksikjuhtumid, kuna ka sellised rikkumised iseloomustavad hankija

hoolsust hankelepingu täitmisel üldisemal tasandil.

11. Vastustaja on kaebaja hankest kõrvaldamisel tuginenud viie kaebaja ja vastustaja vahel

sõlmitud hankelepingu rikkumisele: riigihanke nr 135802 tulemusena sõlmitud leping nr 2-

8.1/25 (läänesuuna ATL), riigihanke nr 132993 tulemusena sõlmitud leping nr 2-8.1/23

(idasuuna ATL), riigihanke nr 162149 tulemusena sõlmitud Harku valla siseliinide

teenindamise leping nr 28/14 (Harku ATL), riigihanke nr 172415 tulemusena sõlmitud

hankeleping Keila valla siseliinide teenindamiseks (Keila ATL) ja riigihanke nr 171751

tulemusena sõlmitud leping Jõelähtme valla siseliinide teenindamiseks (Jõelähtme ATL) ning

riigihanke nr 173200 tulemusena sõlmitud hankeleping Harju maakonna Kose valla siseliinide

teenindamiseks (Kose ATL).

12. Menetlusosaliste vahel on erimeelsus selles, kuidas sisustada olulist lepingurikkumist RHS

ja direktiivi 2014/24/EL kontekstis. Vastustaja 15.04.2019 otsuses viidatud ATL-des on

lepingurikkumised jagatud väheolulisteks ja olulisteks. Kaebaja leiab, et hankija ja VAKO

3-19-1000

10(14)

lähtusid ebaõigesti rikkumistele hankelepingutes antud tähendusest. Kaebaja hinnangul ei nähtu

vastustaja 15.04.2019 otsusest ega VAKO otsusest ühtegi sedavõrd tõsist rikkumist ega ka

olulise nõude pidevat rikkumist, mis õigustaks pakkuja hankest kõrvaldamist. Kaebaja

hinnangul on leppetrahvinõuete aluseks olevate rikkumiste näol tegu bussiveo valdkonnale

omaste ning viimasel 3 aastal esinenud üksikute ja mitteoluliste rikkumiste fragmentidega,

kusjuures rikkumised ei ole olemuselt eriti tõsised.

13. Kohus ei nõustu kaebaja väitega ning leiab, et hankija 15.04.2019 otsus on õiguspärane ning

kaalutlusreegleid järgiv. On tõsi, et hankelepingu rikkumiste jaotuse oluliseks ja väheoluliseks

paneb suuresti paika hankija, kes koostab hankedokumendid, sh hankelepingu tingimused.

Hankes osalejatel on küll võimalik hankedokumente vaidlustada, kuid küsimuses, millist

lepingurikkumist käsitada olulisena ja millist väheolulisena, on hankijal märkimisväärne

kaalutlusruum. Sellisena on õige kaebaja väide, et pakkujatel puuduvad arvestatavad

võimalused hankelepingu tingimuste kujundamisel kaasa rääkida. Kohus nõustub, et RHS § 95

lg 4 p 8 kohaldamisel ei saa piirduda hankelepingu üksikute punktide grammatilise

tõlgendusega ega sellistele lepingu punktidele hankelepingus omistatud tähendusega, vaid

lepingu punktide tähendust tuleb hinnata lepingu tõlgendamise üldisi põhimõtteid (vt VÕS §

29) aluseks võttes, sh tuleb arvestada nt lepingupoolte käitumist. Seega, lepingurikkumisi tuleb

hinnata sisuliselt ega saa piirduda neile üksnes hankelepingus omistatud tähendusega. Kohtule

nähtub, et hankija ei olegi kaebaja etteheidetud viisil toiminud. Hankija ongi 15.04.2019 otsuses

erinevate lepingu rikkumiste puhul lisaks viitele ATL-le sisuliselt põhjendanud, miks antud

rikkumist tuleb pidada konkreetse ATL oluliseks nõudeks ja miks rikkumised on olulised. Seda

vaatamata sellele, kas konkreetne rikkumine on ATL-s käsitletud olulise või mitteolulisena või

on rikkumise staatus jäänud ATL-s määratlemata (viimase näiteks on hilinenud ning ärajäänud

veootsad). Nt on hankija 15.04.2019 otsuses välja toonud, et GPS-seadmete nõuetekohane

kasutus on ATL oluline nõue, kuna vaid sel moel on hankijal võimalik veenduda, et vedaja

järgib ATL-s ettenähtud marsruuti, samuti on GPS-andmed läbitud liiniveo mahu kohta ainsaks

võimaluseks hankijale kontrollida vedajale makstava tasu arvestuse aluseks olevat

liiniveomahtu võrrelduna vedaja poolt esitatavate aruannetega. Lisaks toimub GPS-andmete

alusel veootste läbimise aegade analüüs eesmärgiga optimeerida sõiduplaane vastavalt

liiklusoludele. Kassaseadmete riketest teavitamine on aga oluline tagamaks piletitulu

laekumine. Hankija on ka põhjendanud, miks on oluline ATL-s ettenähtud marsruudi ja

sõiduplaani täpne järgimine, sõidumeeriku kasutamine, hanketingimustele vastavad ja

tehniliselt korras bussid, hilinemiste ja peatustest möödasõidu vältimine jms. Seega ei ole

hankija piirdunud üksnes formaalsete viidetega ATL punktidele, vaid on sisuliselt

põhjendanud, miks konkreetne rikkumine on käsitatav olulise ATL nõude rikkumisena.

Sellisena ei ole hankija kaalutlusõiguse põhimõtet rikkunud.

14. Hankija 15.04.2019 otsuses välja toodud erinevaid ATL-ide rikkumisi on VAKO oma

17.05.2019 otsuses liigendanud (vt otsuse p 12) järgnevalt: 1) baastaset ületavad hilinemised,

ärajäänud veootsad, marsruudi omavoliline muutmine ning peatustest möödasõit; 2)

teavitamiskohustuste rikkumine; 3) ATL-i sõlmimise aluseks olnud riigihanke tehnilisele

kirjeldusele mittevastavate busside kasutamine; 4) tehniliselt nõuetele mittevastavate busside

kasutamine; 5) GPS-seadmete, piletimüügisüsteemidega ja piletimüügiga seonduvate

kohustuste täitmata jätmine; 6) õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmine bussijuhi poolt.

VAKO on oma otsuse p 12 alap-des 1–6 analüüsinud erinevaid rikkumiste gruppe ja järeldanud,

et kõigi vaidlustajale etteheidetud rikkumiste näol on põhimõtteliselt tegemist oluliste

lepingurikkumistega, mistõttu on vaidlustaja rikkunud hankelepingu olulisi nõudeid, mis on

eelduseks RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisele. Kohus nõustub VAKO järelduse ja analüüsiga,

pidamata vajalikuks seda üle korrata. Kaebaja on leidnud, et väljatoodud rikkumisi ei saa pidada

mitteoluliseks ega eriti tõsiseks, kuid ei ole hankija põhjendusi ümber lükanud.

3-19-1000

11(14)

15. On usutav, et hankija 15.04.2019 otsuses välja toodud rikkumisi esineb ka teistel

veoettevõtjatel. Kaebaja on viidanud, et tegemist on bussiveo valdkonnale omaste

rikkumistega. See väide on usutav, kuid see ei legitimeeri ega pisenda kuidagi kaebaja

lepingurikkumisi. Avaliku teenuse kvaliteedi standardid tulenevad ikkagi konkreetse vedaja ja

hankija vahel sõlmitud lepingutest. Asjaolu, et ka teised vedajad rikuvad lepinguid, ei saa olla

kaebaja olukorda kergendavaks argumendiks, sest sellisena puuduks hankijal üldse võimalus

nõuda kvaliteetset avalikku teenust. Tõenäoliselt leidub alati näiteid ettevõtjatest, kes ei ole oma

kohustuste täitmisel hoolsad. Kaalutlusreeglite rikkumisega oleks tegemist siis, kui hankija

eelistaks üht pakkujat teisele, näiteks jätaks hankest kõrvaldamata samaväärse või suurema

rikkumiste arvuga konkurendi. Selle kohta aga andmed puuduvad. Hankija on vastupidi

15.04.2019 otsuses välja toonud, et teistel vedajatel esines rikkumiste alusel rakendatud

sanktsioone sõltuvalt vedajast 5–100 korda väiksemas mahus, seejuures 5 vedajaga sõlmitud

liiniveo lepingu alusel ei ole üldse esinenud sanktsioneeritavaid rikkumisi. Vastustaja esitatud

tabelist „Tasusumma vähendamine perioodil 01.01.2017–31.03.2019“ nähtub, et kaebajale on

selle perioodi eest kohaldatud leppetrahvi summas 54 951 eurot, Hansa Bussiliinidele 500

eurot, GoBusile 900 eurot, Hansabuss AS-le 4638,60 eurot, Samat AS-le 9353 eurot ja

Temtrans AS-le 10 154,40 eurot. Ehkki erinevate lepingute mahud võivad olla erinevad, on

siiski märgatavad erisused kohaldatud leppetrahvi määrades. Kaebaja ei ole kummutanud

väidet, et võrreldes teiste vedajatega on tal proportsionaalselt rohkem lepingurikkumisi.

16. Lisaks rikkumiste sisule on tähelepanuväärne siiski rikkumiste hulk ja korduvus. Näiteks

baastaset ületavaid hilinemisi ja veootsi sanktsioneeriti läänesuuna ATL-s 2017. a II, III, 2018.

a II, III ja IV ning 2019. a I kvartalis, idasuuna ATL-s 2017. a I, II, IV, 2018. a II, III, IV ja

2019. a I kvartalis. Tegemist ei ole üksikute hilinemistega ega ärajäänud veootstega, vaid

massiliselt esinenud probleemiga (enamasti üle 100, mõnes kvartalis üle 300 üle 10-minutilise

hilinemise, vahemikus 31–117 ärajäänud veootsa kvartali kohta). Erinevate ATL lepingute

raames on korduvalt sanktsioneeritud ka GPS-seadmete puudumisi, marsruudi rikkumisi, sõite

ilma kassata, tehniliselt mittekorras busside kasutamist, tehnilisele kirjeldusele mittevastava

asendusbussi kasutamist, sõidugraafiku omavolilist muutmist, sõidumeeriku mittekasutamist

jms (vt kokkuvõtet VAKO 17.05.2019 otsuse p-s 11). Hankija leiab 15.04.2019 otsuses, et

tegemist on süsteemse hankelepingute eiramisega. Hankija on vaidlusaluses otsuses välja

toonud, et asjaolud kogumis on seadnud kahtluse alla kaebaja usaldusväärsuse hankelepingu

partnerina, kuna pakkuja tegevuses hankijaga sõlmitud hankelepingute täitmisel esinevad

pidevad ja olulised lepingurikkumised ning vaatamata hankija korduvatele pretensioonidele ei

ole vedaja rakendanud efektiivseid meetmeid oma lepingulise soorituse kvaliteedi

parandamiseks. Kaebaja kõrvaldamiseni on viinud rikkumiste iseloom ja süsteemsus. Kohtule

ei nähtu, et hankija oleks sellele järeldusele jõudnud kaalutlusreegleid rikkudes. Kohus ei

nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist on üksikute ja mitteoluliste rikkumiste fragmentidega.

Kohtu hinnangul ei olnud vaadeldavate ATL-de täitmisel tagatud hea avaliku teenuse kvaliteet

ning hankijal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja usaldusväärsuses lepingupartnerina.

17. Olukorras, kus leppetrahve on kohaldatud ja neid ei ole vaidlustatud, vaid kaebaja on

nendega valdavas osas nõustunud, ei pea VAKO ega kohtud asuma kontrollima, kas või mil

määral olid konkreetsed lepingurikkumised vabandatavad. Igal rikkumisel võivad olla kaebaja

seisukohast usutavad seletused (nt inimlik faktor, lepingu mahu ettenägematu suurenemine

vms), kuid see ei tee rikkumisi olematuteks. Kaebaja on ise sõlminud hankelepingu, mis

võimaliku mahtude suurenemise ette näeb. Vastustaja on ka põhjendatult juhtinud tähelepanu

sellele, et mahu suurendamine ja uute liinide avamine on toimunud kokkuleppel kaebajaga.

VAKO ega kohtud ei saa asuda hankest kõrvaldamise menetluses hindama seda, kas

leppetrahvide määramine on toimunud objektiivsetest või subjektiivsetest asjaoludest lähtuvalt.

Kaebajal on olnud võimalik määratud leppetrahvid vaidlustada. Tsiviilasja 2-19-4850 raames

ongi kaebaja vaidlustanud osaliselt lääne ja Jõelähtme ATL-i raames määratud leppetrahve.

3-19-1000

12(14)

Asjaolu, et kaebaja on osaliselt vaidlustanud leppetrahve, ei mõjuta vaidlustatud otsuse

õiguspärasust. Esiteks on tegemist väikese osaga kaebajale etteheidetud lepingurikkumistest.

Hagi tsiviilasjas 2-19-4850 puudutab lääne ATL raames määratud leppetrahvi summas 6000

eurot jaanuaris 2019 liinidel 108, 111 ja 118 toimunud hilinemistega seoses. (Jõelähtme ATL

lepinguga seoses määratud leppetrahv puudutab juhtumit, millele vastustaja 15.04.2019 otsuses

ei ole tuginenud). Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud toimunud hilinemisi,

vaid leppetrahvi määramise õiguslikku alust, samuti leppetrahvide arvestamise metoodikat (kas

arvestada kvartali- või kuupõhiselt). Tsiviilasjas 2-19-4850 tehtav otsus ei mõjuta kohtu

hinnangul hankija 15.04.2019 otsuse õiguspärasust. Kohtule ei ole teada, et muus osas oleks

kaebaja 2019. a I kvartali leppetrahve vaidlustanud. Kohus nõustub vastustajaga, et õiguspärane

on tugineda leppetrahvi määramisele ka juhul, kui vaidlus leppetrahvi õiguspärasuse üle alles

käib. Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et hankija määratud leppetrahvide suurus ei oma

puutumust RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatud diskretsiooni teostamisel. Kohtu arvates ei ole

kohaldatud leppetrahvi üldsumma hankest kõrvaldamise otsuse hindamisel määrava

tähendusega. Siiski peegeldab kaebaja leppetrahvide üldsumma, arvestades üksikute juhtude

eest määratud küllaltki väikseid trahve, et rikkumisi on olnud palju. Seda iseäranis võrdluses

teiste turul osalejatega.

18. Kohus leiab, et hankija hankelt kõrvaldamine on proportsionaalne. Hankija peab tagama

avaliku teenuse kvaliteedi. Pakkuja ei ole oma senises tegevuses nõutaval tasemel avaliku

teenuse kvaliteeti taganud. Vastustaja ei ole küll reageerinud igakordselt baastaset ületatavatele

hilinemistele vastava meetmete kava nõudmisega, mida ATL-d võimaldavad, vaid on teinud

seda ühel korral. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väljapakutud meetmed edasiste

rikkumiste vältimiseks ei ole adekvaatsed. Pakkuja ei saa lahendusena välja pakkude busside

sõidugraafikute muutmist talle sobival viisil. Hankelepingust tuleneva mahu kasvu riski kannab

ikkagi pakkuja. Kaebaja ei ole hankelepingut selles osas vaidlustanud. Kaebajal ei ole tekkinud

õiguspärast ootust hankelepingu sõlmimiseks, nõndasamuti ei ole talle tekkinud ka kaitstavat

usaldust, et teda hankest ei kõrvaldata. Hankest kõrvaldamine ei too kaebajale kaasa

ebaproportsionaalseid tagajärgi. Asjaoludest nähtuvalt jätkab kaebaja seni sõlmitud ATL-de

täitmist. Kaebaja ei saa osaleda idasuuna täiendava mahu teenindamisel. RHS § 95 lg 5 seab

RHS § 95 lg 4 alusel toimuvale kõrvaldamisele ajalised piirid. RHS § 95 lg-t 4 kohaldatakse

hankemenetluses, mis on alanud kolme aasta jooksul lg-s 4 nimetatud teo toimepanemisest või

aluse esinemisest arvates. Seetõttu on hankest kõrvaldamine konkreetse vedaja suhtes ajas

piiritletud ning sellist otsust tuleb ka igal üksikul juhul põhjenda.

19. Kaebaja leiab, et VAKO on samadele faktiliste asjaolude kogumile andnud kahes lahendis

üksteisele vastukäivaid hinnangud. Kohus sellega ei nõustu. VAKO heitis 01.04.2019 otsuses

hankijale ette põhjendamiskohustuse täitmata jätmist (vt otsuse p 20). VAKO leidis, et hankija

on jäänud äärmiselt üldiseks, tuues iga lepingu puhul välja pelga tõsiasja, et ta on vaidlustajalt

nõudnud konkreetsetes kvartalites konkreetses summas leppetrahvi. Seda, milles

leppetrahvinõude tinginud rikkumised seisnevad, kas need on käsitatavad asjaomaste lepingute

oluliste nõuetena, ning miks võib rikkumisi pidada oluliseks ja/või pidevaks, ei olnud hankija

välja toonud. Seetõttu ei olnud VAKO-l võimalik ka jälgida ja hinnata hankija siseveendumuse

kujunemist. VAKO leidis, et hankija peab vaidlustaja suhtes RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud

kõrvaldamise aluse esinemist uuesti hindama. VAKO andis suunise, et hankija peab selgelt ära

näitama, milles seisneb varasemate hankelepingute rikkumine, ning hindama iga konkreetse

rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas

rikkumine oli oluline või pidev. Peale selle pidi hankija ära näitama, miks selline teguviis on

proportsionaalne. Hankija ongi VAKO 01.04.2019 otsuses toodud kriitikat arvesse võtnud ja

teinud otsuse, mis VAKO seatud kriteeriumidele vastab. VAKO 01.04.2019 otsusest ei tulene,

et kaebaja hankest kõrvaldamist tulnuks olemasolevate asjaolude valguses pidada igal juhul

õigusvastaseks.

3-19-1000

13(14)

20. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt kaebaja hankest

kõrvaldanud. Nagu kohus märkis, ei ole nõutav, et iga üksik lepingurikkumine või samalaadsete

rikkumiste grupp täidaks RHS § 95 lg 4 p 8 ja direktiivi 2014/24/EL koosseisu. Seda võivad

teha ka erinevad teod kogumis. Nõndasamuti ei väära vastustaja 15.04.2019 otsuse

õiguspärasust see, et hankija ei ole reageerinud kõigile 15.04.2019 otsuses väljatoodud ATL

rikkumistele omapoolse sanktsiooniga. Need üksikud juhtumid ei muuda üldist pilti. Hankija

otsus kaebaja hankest kõrvaldada on õiguspärane. Õiguspärane on ka VAKO 17.05.2019 otsus.

21. Kaebaja taotles, et juhul, kui kohus jätab vaidlustaja põhitaotlused rahuldamata, tuleb

vähendada VAKO 17.05.2019 otsuse resolutsiooni p-s 3 välja mõistetud hankija

menetluskulusid summas 4665,60 eurot. Nimetatud kulu on kaebaja arvates ebamõistlikult suur

ega ole põhjendatud ja vajalik. Kaebaja hinnangul tuleb hankija menetluskulusid vähendada

mõistliku suuruseni, mis on maksimaalselt pool eelnimetatud summast (st. 2332,8 euroni).

Kohtule nähtuvalt on VAKO-s nii kaebaja kui ka vastustaja lepingulise esindaja töötundide

hulk praktiliselt sama (hankija esindajal 24,3 töötundi, kaebaja esindajal 24 h ja 31 minutit).

Hankija esindaja töötunni hind oli 160 eurot + km, kaebaja advokaadil 127,50 eurot + km.

Hankija õigusabikulu kokku oli 4665,60 eurot, kaebajal 3751,06 eurot. Kohus leiab, et hankija

esindaja tunnihind 160 eurot + käibemaks ei ole ebamõistlikult kõrge. Kohtule ei nähtu

põhjuseid, miks tuleks hankija tasu poole võrra vähendada, sealjuures oluliselt väiksemaks, kui

olid kaebaja õigusabikulud. Tegemist on keskmisest mahukama ja keerukama asjaga ning

hankijal oli vajalik oma seisukohti igakülgselt põhjendada. Kaebaja taotlus vähendada hankija

VAKO-s kantud õigusabikulusid tuleb jätta rahuldamata.

22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Kaebaja palub

HKMS § 108 lg 9 alusel jätta sõltumata asja sisulisest lahendist RHS § 104 lg 8 alusel tehtava

AS SEBE kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuse tühistamisnõude menetlusse

jätmisega seotud vaidluse menetluskulud hankija kanda, kuivõrd hankija ei ole kasutanud

käesolevas menetluses oma menetlusõigusi heauskselt. Kaebaja toob välja, et hankija (ega ka

kolmas isik) pole teavitanud läbi kahe astme toimunud menetluses kordagi ei vaidlustajat,

VAKO-t ega ka kohut asjaolust, et vaidlustuse ja kaebusega hõlmatud RHS § 104 lg 8 alusel

tehtav otsus AS SEBE kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta polegi

riigihankes vastu võetud. Hankija ei osutanud vastava otsuse puudumisele isegi mitte oma

25.06.2019 ringkonnakohtule esitatud vastuses määruskaebusele ning teatas vaidlusaluse

otsuse puudumisest ringkonnakohtule alles vastava kohtunõude saamisel.

HKMS § 108 lg 9 sätestab, et kui menetlusosaline kuritarvitab oma menetlusõigusi, jättes

mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata, või muul viisil venitab pahatahtlikult menetlust,

võib kohus osa sellisest tegevusest teistele menetlusosalistele tekkinud menetluskuludest temalt

välja mõista. Kohtu hinnangul ei ole täidetud HKMS § 108 lg 9 kohaldamise eeldused. Hankija

ei ole menetlust venitanud. Kohtu hinnangul ei ole olnud kaebuse eesmärkide saavutamiseks

vajajalik vaidlustada kolmanda isiku kvalifitseerimist. Kuna kaebaja esitas majanduslikult

soodsaima pakkumuse, tuleks kaebaja hankest kõrvaldamise otsuse tühistamise korral edukaks

tunnistada tema pakkumus. Kui kaebaja hankest kõrvaldamine osutub õiguspäraseks, puudub

kaebajal kaebeõigus kolmanda isiku kvalifitseerimise osas. Kaebaja taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

23. Hankija taotleb 01.07.2019 menetlusdokumendis menetluskulude väljamõistmist summas

2208 eurot koos käibemaksuga. Kolmas isik taotleb 01.07.2019 menetlusdokumendis

menetluskulude hüvitamist summas 1584 eurot koos käibemaksuga. Kolmandal isikul on õigus

menetluskulude hüvitamisele tulenevalt HKMS § 108 lg-st 8. Kohtu hinnangul on hankija

menetluskulud põhjendatud ulatuses ja nende kandmine on nõuetekohaselt tõendatud. Kohtu

3-19-1000

14(14)

hinnangul ei ole kolmanda isiku kantud õigusabikulu põhjendatud ulatuses. Hankija on

kandnud vaidluses põhiraskust. Kolmanda isiku seisukoht on lühike ja detailidesse mittelaskuv.

Kolmas isik toetub hankija positsioonidele. Kohus peab kolmanda isiku põhjendatud

õigusabikuluks 900 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik