2-18-2078/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2078

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu lepingu alusel üleantu tagastamise

nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 15. märtsi 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

YY vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

XX kaebuse hind 3500 eurot

YY kaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. märtsi 2019 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kummagi poole

enda kanda.

5. Määrata kindlaks YY-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

XX-lt YY kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 480 eurot.

6. Kohustada

XX

tasuma

väljamõistetud

menetluskuludelt

YY-le

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

2 (7)

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 8. veebruaril 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu lepingu

alusel üleantu tagastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. oktoobril 2017 müügilepingu sõiduauto VAZ 2103

registreerimismärgiga XXXXXX võõrandamiseks. Hageja tasus kostjale 3500 eurot ning kostja

andis üle sõiduki koos vajalike dokumentidega. Sõiduauto müügikuulutuse (portaalis

www.auto24.ee) kohaselt oli tegemist heas originaalkorras sõiduautoga, mis on olnud ühe

omaniku kasutuses. Sõiduautot on hooldatud ja parandatud, kuid suures osas katab kere pinda

originaalvärv. Sõiduautol oli kehtiv ülevaatus kuni 3. märtsini 2018. Sõiduauto esmased

puudused avastas hageja, kui oli sõitnud autoga umbes 10 km.

Hageja teavitas koheselt kostjat puudustest ning soovist sõiduauto tagastada. Hageja tellis

müügilepingu esemeks olevale sõiduautole tehnilise ülevaatuse, mille käigus avastati palju

puudusi, muu hulgas see, et tegemist on avariilise sõiduautoga. Hageja esitas 11. oktoobril 2017

kostjale e-kirja teel müügilepingust taganemise avalduse, põhjendades seda sõiduauto

lepingutingimustele mittevastavusega. 24. oktoobril 2017 kostja oma vastuses keeldus

ostuhinna tagastamisest.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Esmalt väitis kostja, et hageja tasus talle sõiduauto eest 2500 eurot mitte 3500 eurot.

Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et kostja rikkus lepingu eseme kohta tõeste andmete

esitamise ja teavitamise kohustust. Hageja sai sõiduauto üle vaadata kahel korral. Pooled

leppisid kokku üle 40 aasta vanuse kasutatud sõiduki müügis ning kõik sõiduauto tavapärasest

kasutamisest tingitud puudused, millele hageja lepingust taganemisel tugineb, olid või pidid

olema nähtavad ja visuaalsel vaatlusel tuvastatavad. Kuulutuse tekstis väidetu, et sõiduauto on

„heas originaalkorras“, viitas kostja sõnul sellele, et sõiduautot ei ole oluliselt ümber ehitatud

ning kere värv on valdavas osas originaal. Et sõiduautot on osaliselt värvitud, avaldas kostja

juba müügikuulutuses ning näitas hagejale ka enne müüki. Hageja eeldus, et sõiduauto vastab

ostu hetkel kehtivatele nõuetele ning on liiklemiseks sobilik, oli müügilepingu sõlmimise ajal

täidetud. Sõiduautol oli kehtiv tehniline ülevaatus.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 15. märtsi 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ning

menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus rahuldas osaliselt kostja menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1554 eurot.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) Pooled sõlmisid 4. oktoobril 2017 müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis kostjalt

sõiduauto VAZ 2103;

2) Hageja taganes 11. oktoobril 2017 sõlmitud lepingust. Kostja sai taganemisavalduse

kätte hiljemalt 24. oktoobril 2017, mil kostja avaldusele vastas.

3 (7)

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, andes

hagejale üle puudustega asja. Samuti on üleval küsimus, et kui asi ei vasta lepingutingimustele,

kas siis esineb kostja (müüja) vastutusest vabanemise aluseid ning kas hageja on õiguspäraselt

lepingust taganenud. Samuti vaidlevad pooled sõiduauto ostuhinna ning selle eest makstud tasu

üle.

Maakohus tugines ennekõike võlaõigusseaduse (VÕS) § 77 lg-le 1, § 217 lg-le 1, lg 2 p-le 1, §

218 lg-tele 1 ja 4. Maakohus oli seisukohal, et pooled ei ole tõendanud kokkulepet müügieseme

kvaliteedi kohta (v.a müügikuulutuses avaldatu). Seega pidi sõiduauto vastama sama vanale

sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Maakohus asus kohtupraktikale tuginedes seisukohale,

et kasutatud sõiduauto müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist siis,

kui sõiduautol on selliseid puudusi, mille tõttu seda ei ole võimalik ohutult liikluses kasutada.

Kui kasutatud sõiduauto vajab kulumise tõttu remonti, ei tähenda see iseenesest seda, et

sõiduauto ei vasta lepingutingimustele.

Kuna hageja tugines sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusele, siis tulenevalt TsMS §

230 lg-st 1 pidi hageja tõendama, et sõiduauto ei vastanud tingimustele. Maakohus tuvastas, et

hageja esitatud ekspertarvamusega on tõendatud, et sõiduauto tehnilises seisukorras on puudusi,

mille olemasolu üle pooled ei vaidle. Puudused võivad olla tingitud asja senisest tavapärasest

kasutamisest. Kuna hageja oli teadlik sõiduauto kerele teostatud parandustöödest, vabaneb

kostja selles osas vastutusest (VÕS § 218 lg 4). Maakohus rõhutas, et kuna sõiduautol oli kehtiv

ülevaatus, oli selle tehniline olukord nõuetele vastav ning sõiduauto oli tavaliikluses

kasutamiseks ohutu. Seega asus maakohus seisukohale, et hageja omandas lepingutingimustele

vastava sõiduauto.

Maakohus hindas VÕS § 116 lg-le 1 tuginedes, kas lepingust taganemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused olid täidetud. Maakohus tuvastas, et hageja taganes 11. oktoobril 2017

e-kirja teel poolte vahel sõlmitud lepingust. Kostja sai hageja lepingust taganemise avalduse

kätte hiljemalt 24. oktoobril 2017. Lepingust taganemise formaalsed eeldused olid täidetud.

Hageja saadetud lepingust taganemise avaldusest ei nähtunud, millisele puudusele tuginedes

hageja taganemise õigust kasutas. 20. veebruari 2019 kohtuistungil avaldas hageja, et taganes

lepingust sõiduauto avariilisuse tõttu. Hageja leidis, et tal oli õigus lepingust taganeda

täiendavat tähtaega andmata, kuna sõiduauto avariilisust pole võimalik kõrvaldada. Maakohus

tuvastas, et pooltel ei olnud kokkulepet, et müügilepingu ese peab olema avariivaba. Maakohus

ei hinnanud, kas sõiduautol esinenud muud puudused oleksid andnud aluse lepingust

taganemiseks, kuna hageja viitas taganemise alusena üksnes avariilisusele. Kuna sõiduauto

avariilisuse kohta puudus pooltel kokkulepe, ei olnud sel alusel lepingust taganemine

põhjendatud. Seega järeldas maakohus, et lepingust taganemise materiaalsed eeldused olid

täitmata. Maakohus leidis, et kuna hageja ei saanud lepingust taganemisele tugineda, siis ei ole

tal õigust nõuda tasutud ostuhinna tagastamist ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostja taotles menetluskulude

hüvitamist 20,95 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, kogusummas 2514 eurot. Hageja

taotles menetluskulude vähendamist, leides, et need ei ole põhjendatud. Maakohus pidas

vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (12,95 tundi x 120 eurot) 1554 eurot. Maakohtu

hinnangul pole põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtuistungiks valmistumise ja

teeside koostamise kulu 11 tunni eest, vaid põhjendatud on 3 tundi.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

rahuldada või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistada ja saata tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4 (7)

Esiteks leiab hageja, et maakohus tuvastas valesti müügilepingu kokkuleppe sisu. Hageja

vaidlustas maakohtu seisukoha, et sõiduauto pidi vastama vaid sama vanale sõiduautole üldiselt

esitatavatele nõuetele. Sõiduauto pidi vastama keskmisest kvaliteedist kõrgemale kvaliteedile

võrreldes teiste samalaadi autodega. Üks sõiduautol avastatud tehniline puudus (kõrvaldamata

jääkdeformatsioon) viitab sõiduauto avariilisusele. Seetõttu ei saa väita, et sõiduauto on heas

originaalkorras.

Teiseks märgib hageja, et maakohus tegi valed järeldused sõiduautol esinevate puuduste kohta.

Hageja arvates ei tohiks tehniliselt heas korras ja hooldatud sõiduautol olla eksperdi poolt välja

toodud puudusi. Kostja asjatundja esitas oma seisukoha üksnes sõiduki pilte uurides ning ei

vaadanud sõidukit reaalselt üle.

Kolmandaks leiab hageja, et maakohus asus ebaõigesti järeldusele, et kostja vabanes vastutusest

sõiduki kerele teostatud kõikide parandustööde osas.

Neljandaks ei hinnanud maakohus hageja arvates õigesti tuvastatud asjaoludel lepingust

taganemise lubatavust. Hageja viitab, et poolte vahel sõlmitud müügilepingusse ei lisatud mitte

ühtegi tingimust ega kokkulepet sõiduauto kvaliteedi kohta. Seega ei saa asjaolule, et

müügilepingus ei lepitud kokku avariivaba sõiduauto müügis, omistada tähendust kui

kokkuleppe puudumisele. Sõiduauto avariilisus on oluline teave, mille suhtes sõiduauto ostjal

on äratuntav huvi, et teda sellest lepingueelsete läbirääkimiste käigus teavitatakse tulenevalt

VÕS § 14 lg-st 2. Kui puudub kokkulepe või muud poolte tehtud avaldused sõiduauto

avariilisuse kohta, tuleb eeldada, et sõiduauto on avariivaba. Eelkõige on sõiduauto avariilisus

tähtis, kui avarii tagajärjed ei ole kergesti kõrvaldatavad. Sõiduautol tuvastatud

jääkdeformatsioonide kõrvaldamine ning kerekonstruktsioonide parandamine hõlmab endas

märkimisväärseid kulutusi, mille kandmist ei saa hagejalt mõistlikult oodata. Seega on hageja

jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta müügilepingu alusel lootis saada.

Viiendaks heidab hageja maakohtule ette, et maakohus ei ole põhjendanud kõnelindistuse

tõendina kõrvalejätmist. Telefonikõnega on tõendatud kostja avaldatud faktilised asjaolud

lepingueseme kvaliteedi kohta, kostja vastutusest vabastamise välistamine puudustest

teavitamata jätmise tõttu, sõiduauto müügihind ning kostja käitumine pärast müügilepingu

sõlmimist.

Vastuapellatsioonkaebus

5. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas,

millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1554 eurot (vaidlustatud

otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Kostja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega mõista

hagejalt kostja kasuks välja kogu menetluses kantud menetluskulud 2514 euro ulatuses.

Kostja

leidis,

et

maakohus

on

valesti

hinnanud

kostja

lepingulise

esindaja

menetlusdokumentide läbitöötamiseks kulunud aega. Kõik apellatsiooniastme menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

Vastused kaebustele

6. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuste

väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus

jäävad rahuldamata.

8. Esmalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

5 (7)

Hageja kordab apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii

faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid otsuses

piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub (TsMS § 654 lg 6).

8.1. Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et sõiduauto pidi vastama vaid samale

sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele ning vaidluse all olevad tehnilised puudused on sellise

sõiduauto puhul tavapärased. Maakohus leidis, et sõiduauto tehniline olukord vastas nõuetele

ja seda oli võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Hageja hinnangul on maakohus jätnud

hindamata hageja väited, et sõiduautole omistatav kvaliteet peab olema keskmisest kõrgem.

Kolleegium selle hageja seisukohaga ei nõustu. Maakohus tuvastas, et pooled ei leppinud kokku

sõiduauto konkreetsetes omadustes (v.a müügikuulutuses avaldatu), mistõttu kohaldas

maakohus põhjendatult VÕS § 77 lg 1 teist lauset. Keskmine kvaliteet väljendab neid omadusi,

mis vastaval asjal tavaliselt on (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016,

lk 367). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et sõiduauto vastas sama vanale sõidukile

üldiselt esitatavatele nõuetele.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et uste deformatsioonid on taoliste sõiduautode

puhul tavapärased. Nõustuda ei saa hageja väitega, et maakohus ei saanud tugineda asjatundja

VK arvamusele (tl-d 108–111). Kolleegium märgib, et nii RP kui ka VK arvamused on

eriteadmistega isikute arvamused ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu (TsMS § 232 lg 2, § 272 lg 2). Asjatundja VK arvamusega on kostja tõendanud väidet,

et uste vahede ebaühtlus on sellistel sõidukitel sage olukord ka tehasekomplektsuses sõidukite

puhul ning sellest ei saa järeldada kõrvaldamata jääkdeformatsioonide esinemist. Mõlemad

asjatundjad on vaadelnud sama objekti (VK RP poolt tehtud fotosid).

Samuti on maakohus sõiduki kerele teostatud parandamistööde osas põhjendatult kohaldanud

VÕS § 218 lg 4 ja leidnud, et kostja ei vastuta selle puuduse eest. Sõiduauto müügikuulutuses

oli avaldatud, et „enamikus originaalvärv, tehtud parandusi“ ning kere parandamistööd olid

näha ka visuaalsel vaatlusel (RP arvamus, tl 10). Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude

tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel

õigesti kohaldanud materiaalõigust.

8.2. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et maakohtu seisukoht avariilisuse osas oli

üllatuslik. Maakohus ei ole TsMS § 436 lg 3 sätet rikkunud. Maakohtu 20. veebruari 2019

kohtuistungil on sõiduauto avariilisuse asjaolu arutatud ning hageja esindaja täpsustas, et

lepingust taganemise tingis sõiduauto avariilisus, sest nimetatud puudust ei saa täiendava

tähtaja jooksul kõrvaldada (tl 123). Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Maakohus tuvastas, et sõiduauto ei olnud avariiline

ning ka seda, et pooled ei leppinud kokku avariivaba sõiduauto müügis. Tegemist on maakohtu

alternatiivse käsitlusega, et kummalgi juhul ei esinenud müügilepingust taganemiseks alust.

Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on

asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.

Apellatsioonkaebuses on hageja leidnud, et kõik asjatundja RP poolt tuvastatud puudused

kogumis annavad hagejale õiguse müügilepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata.

Kolleegium sellise hageja lepingust taganemise õiguse käsitlemisega ei nõustu, sest hageja

nendele puudustele lepingust taganemisel ei tuginenud (vt maakohtu otsuse p 32). Maakohtu

20. veebruari 2019 kohtuistungil on hageja esindaja vastanud kostja esindaja küsimusele, et

sõiduauto avariilisus oli see, mille tõttu lepingust taganeti (tl 123). Maakohus on põhjalikult

käsitlenud lepingust taganemise õiguslikku regulatsiooni ning asjaolu, et hageja taganes

lepingust täiendavat tähtaega andmata. Maakohus analüüsis kõiki hageja poolt kohtu ette

toodud puudusi ja tegi järelduse, et sõiduautol esinevad kaks puudust, mis ei ole tingitud asja

tavapärasest kasutamisest (sõidukil puudub klaasipesuvedeliku paak ja jahutusradiaatori

elektriventilaatori lüliti on ümber ehitatud). Kolleegium märgib, et tegemist ei saaks olla

oluliste puudustega, mis annaksid aluse täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda.

6 (7)

8.3. Hageja heidab maakohtule ette TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumist, sest maakohus

ei ole hinnanud hageja poolt esitatud kõnelindistust (lindistuse stenogramm, tl-d 66–69

pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega,

sest nimetatud tõend ei mõjuta asja lõppjäreldust. Pooltevaheline kõne on aset leidnud pärast

müügilepingu sõlmimist ning kolleegiumi hinnangul ei tõenda lindistus väiteid, mille

tõendamiseks on hageja selle esitatud. Tulenevalt lindistusest vaidleb kostja sõiduauto

tagastamisele vastu.

9. Järgmisena hindab ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebust menetluskulude

kindlaksmääramise peale. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja väited alust menetluskulude

osas maakohtu otsust tühistada. Vastupellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kohtuotsus

menetluskulude osas muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Selles osas nõustub kolleegium

maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.

Vastuseks vastuapellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei

ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et vajalik ja põhjendatud ei ole kostja esindaja kulu

kohtuistungiks valmistumiseks ja teeside koostamiseks 8 tunni ulatuses. Tegemist ei ole

mahuka ega keerulise vaidlusega ning teesides on kostja esindaja korranud varasemates

menetlusdokumentides esitatud seisukohti, mis annavad kohtule võimaluse hüvitist TsMS §

175 alusel vähendada (vt Riigikohtu 12. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 16).

10. Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude jaotust TsMS § 162 lg-le 1 tuginedes

muuta. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

TsMS

§

lg

alusel

hageja

kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotust reguleerib TsMS § 178

lg 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata. Selle kaebusega seotud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja esitas menetluskulude kohta nimekirja, mille kohaselt osutati talle ringkonnakohtu

menetluses õigusteenust kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Seega

nõuab kostja hagejalt 480 euro menetluskulude hüvitamist. Menetluskulud tulenesid

apellatsioonkaebuse vastuse koostamisest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide

mahtu ja asja keerukust, on kostja lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi

vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa õigusteenuselt käibemaksu tagasi.

Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista

hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

7 (7)

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest