1-18-9726/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-9726

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9726 (17230102237) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi Viru Vangla taotlus Q.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Q.B (isikukood XXX; viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: puudub) Karistuse kandmise algus 18.02.2018 ja lõpp 12.11.2020 Kaitsja Vandeadvokaat Deniss Matvejev

Kohtuistungi toimumise aeg 05.07.2019, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juh KrMS

indudes KarS § 76 ja § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla Q.B vangistusest vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja menetluskuluna Eesti Vabariigi Q.B-lt kasuks 180

(ükssada kaheksakümmend) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700064504. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1-18-9726 ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla esitas 28.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .B Q

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2. Q.B süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.12.2018 otsusega tunnistati KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi ning talle

mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus (1 aasta ja 6 kuud) kaetuks Harju Maakohtu 09.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2318 mõistetud raskema karistusega (2 aastat,

8 kuud ja 25 päeva) ning loeti Q.B poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat, 8 kuud ja 25 ristuse kandmise alguseks loeti Harju päeva vangistust. Ka Maakohtu 09.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18- e 2318 mõistetud karistus kandmise algus, s.o 18.02.2018.

Kohtuotsus jõustus 03.01.2019. 3. Q kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla Kinnipidamisasutuses .B arvates oht seisneb võimalikus röövimises, samuti seksuaalses ärakasutamises. Oht on kõige tõenäolisem kui kinnipeetav on alkoholijoobes. Alkoholijoobes olles on käitumine ettearvamatu ja vägivaldne, siis on ka mõjutatav. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Seksuaalja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 41 - 62%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetav .B vaba Q stamist ennetähtaegselt. Vangla toetab kinnipeetava .B amist vaid tingimusel, kui Q ennetähtaegset vabast kohaldatakse KrMS § 426 lõikes 3 sätestatut. 4. banemist ainult Kriminaalhooldusametnik toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset va tingimusel, kui kohald Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava atakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. tingimisi enne tähtaega vabastada ning allutada käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Q.B-le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja oll karistusaja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontr lõpu Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata järgmi ni ehk kuni 12.11.2020. sed kohustused:

75 lg 2 p

- mitte tarvitama alkoholi - da KarS § antud kohustus aitaks ära hoi võimalikke sõltuvusprobleeme ning vähendaks u § ue kuriteo toimepanemise riski ja KarS 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele järelevalvele kestusega 3 kuud. 5. Marina Zagorets 02.07.2019 Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti .B Q ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Q.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Süüdimõistetu välja toodu poolt kohtuistungil

6. Süüdimõistetu Q.B teatas 05.07.2019 kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta kinnitas seda, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta tõi ka välja, et tema korter on suletud, kriminaalhooldus ei saa sisse, kuna võtmed on korteriühistu esimehe käes. Kehtiva distsiplinaarkaristuse põhjuseks on see, et ta keeldus vett joomast, kui võttis tablette. Mingit vanglateenistuja solvamist ei olnud. Ta plaanib tasuda võlgnevuse 6728, 20 eurot selliselt, et kohe asub tööle. Ta juba helistas restorani Lido a neljandat korda. Tal esinesid ja teda võetakse tööle. Ta viibib kinnipidamisasutuses jub varasemalt probleemid kontrollnõuete täitmisega. Seekord täidab ta kontrollnõudeid, kuna vanus juba on selline, et ta on sinud vangistusest ja otsustas, e

vä t võtab end kokku ja hakkab

1-18-9726 elama nagu inimene. Lähedastest on tal suhted ema ja vennaga, kes on ka võimelised teda majanduslikult toetama. V S tal on suhe kaks aastat. Ta helistas V S, kes ütles, et tema korteris elavad lapsed ja ta tuleb kinnipeetu juurde elama lja Eesti . Ta soovib, et teda saadetaks vä Vabariigist.

7. Kaitsja leidis, et tänaseks ei ole alust Q.B vabastamiseks enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuna toimiku materjalidest pole näha, et tal on elukoht, kuhu oleks võimalik elektroonilise valve kohaldamine. S Q amal ajal .B suhtes on tehtud otsus väljasaatmise osas. Vangla astamist koos väljasaatmisega. E toetab vab sineb alus vabastada tingimisi tingimusel, et ta saadetakse Eestist välja. Põhimõtteliselt kaitsja näeb

, et kinnipeetav ise on nõus sellega. da tingimis väljasaatmisega, siis kaitsja palus Kui kohus otsustab vabasta riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda, kuna näha, et Q.B ei ole võimeline riigile tasuma neid.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega tema kaitsja ning , kuulanud ära süüdimõistetu, arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et ei ole põhjendatud Q.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks

9. KarS - § 76 lg te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS §

1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kan

313 lg dmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) §

1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabast

76 lg amise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.

10. Käesoleval juhul Q Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.12.2018 otsusega tunnistati .B süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus (1 aasta ja 6 kuud) kaetuks Harju Maakohtu 09.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2318 mõistetud raskema karistusega (2 aastat,

uvaks

8 kuud ja 25 päeva) ning loeti Q.B poolt ärakandmisele kuul liitkaristuseks 2 aastat, 8 kuud ja 25 karistuse kandmise päeva vangistust. Q.B alguseks loeti 18.02.2018.

11. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. .B (2 aasta 8 Q Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast kuud ja 25 päeva) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks tä Q idetud. Samas Viru Vangla iseloomustusest .B kohta tuleneb, et tal ei ole vabanemisjärgset elukohta, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2017.a määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 12-20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet. Seega kohus leiab, et

1-18-9726 käesoleval juhul on juba formaalne eeldus Q.B ennetähtaegseks vabastamiseks täitmata. Vaatamata sellele hindab kohus ka materiaalsete eelduste täidetust süüdimõistetu Q.B ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks

12. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. -le 5 isikule Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS § s 75 sätestatud - käitumiskontrollile.

13. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr

3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama erija üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 14. angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine V õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr ). Süüdlase resotsialiseerumise 3-1-1-12-17 võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda.

15. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1 s 31 välja toodud -14-10087 pseisukohta, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et KarS § 76 lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmet -te 1 ja 2 ele, on vastuolus KarS § 5 lg nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

16. Q

.B on Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et individuaalse täitmiskava alusel vanglas määratud 20.12.2018 käskkirjaga nr 6

1 tööle üldk -2/1002- asutatavate ruumide

1-18-9726 koristajaks alates 21.12.2018 -

tähtajatult. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas vanglas töötamist. Ka nähtub eeltoodud iseloomustusest, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt Q.B isiklikust toi . -2/18/1118 mikust nähtub, et Viru Vangla 21 11.2018 käskkirjaga nr 2 määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus, kuna ta solvas vanglateenistujat. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3

06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole aga õiguspärase käitumise -1-1-91- tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu ei ole võimeline kinnipidamisasutuses alluma kehtestatud korrale, siis nimetatu näitab selgelt, et tema puhul ei ole karistus veel saavutanud enda eesmärki ning suunanud teda enda käitumist korrigeerima selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik talle teha mingeid etteheiteid seoses tema tegevusega.

17. Kokkuvõtvalt süüdimõistetu äitumine kinnipidamisasutuses ei toeta tema ennetähtaegset k vabastamist, sest ta on küll säilitanud vanglas viibides töötegemise harjumuse, kuid samas on pannud toime distsiplinaarteo solvates vanglaametnikku. Kohus leiab, et ainult eeskujuliku käitumise puhul kinnipidamisasutuses on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, sest nimetatu näitab seda, et süüdimõistetu on mõistnud seda, et tuleb püüelda õiguskuuleka käitumise suunas. Arvestades ka Y. Zhabanovi poolt kohtuistungil välja toodut, mille kohaselt eitas ta vanglateenistuja solvamist, siis nimetatu näitab selgelt, et karistus ei ole saavutanud veel enda eesmärki, kuna süüdimõistetu ei tunnista oma viga.

Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles

18. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Q.B elama asuda aadressile XXX. Samas ei ole isik andnud antud aadressil elavate isikute andmeid ega kontakte. Kinnistusraamatust nähtub, et antud aadressil elab J S, kes on ka korteri omanik. Kusagilt ei nähtu kinnipeetava seos antud isikuga. Kokkusaamiste nimekirjas on isik nimega V S

, kes on märgitud kinnipeetava elukaaslaseks. Võetud telefoni teel V ühendust. V kinnitas, et .B tegemist tema elukaaslasega. V ise ei ela aadressil . J Q `i näol on XXX S on V S S a, kus ta ise elab, kuid teadis, et kinnipeetav on andnud tütar. V ei nõustunud ütlem vabanemisjärgseks elukohaks tema tütre aadressi. Nii J , sõn , kui ka tema mehe, R J ul ei anna nemad oma nõusolekut kinnipeetava nende juurde elama asumiseks. Mõlema isiku sõnul ei ole Q.B kunagi nende juures elanud on ning nemad ei oska öelda, miks anti nende aadress. XXX tegemist kahetoalise korteriga, kus elab J S koos oma mehe ning lapsega. Tulenevalt sellest ei ole kinnipeetaval vabanemisjärgset elukohta. Kinnipeetav on Venemaa kodanik, kelle suhtes on kohaldatud juba 15.06.2016 SM otsusega nr 1-24/92 sissesõidukeeld tähtajaga 10 aastat. Ka enda ema korterile aadressil

XXX puudub tal juurdepääs. 19. Q netähtaegset Kohtu hinnangul isiku elutingimused ei toeta .B `i vangistusest en vabastamist, kuna

. Vangla tal puudub püsiv elukoht ja töökoha olemasolu on paljasõnaline iseloomustusest nähtub, et tal on olemas elukaaslane V S, kuid kes ei ole valmis enda elukohta avaldama. Nimetatu näitab kohtu hinnangul seda, et süüdistataval puudub vabaduses lähedase isiku tõsine tugi . Samuti ei saa jätta märkimata seda, et Eesti Vabariigis .B-l on Q võlgu Täitise

andmetel 6728, 20 eurot, mis raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses olles.

20. Kokkuvõtvalt süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub nii püsiv elu kui ka töökoht vabaduses, tal on rahalisi kohustusi - märkimisväärses suuruses, mis

raskendab tema resotsialiseerumist.

Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed

21.

Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

1-18-9726

22. Q

.B `i eskhariduse omandas 1992 Severomorskis iseloomustus näitab, et k ta (Murmanski oblastis). On oma -operaatori eriala. Riigikeele ndanud seal katlakütjamasinist oskus puudulik. Eelmise RH põhjal alustas 14.01.2014 riigikeele algajate tasemel, kuid katkestas 11.03.2014 motivatsiooni puudumise tõttu. l väitis, et tal on A2 Vestluse tase. Venemaa kodakondsusega ja väljasaatmisotsusega, mistõttu ei ole kohustatud riigikeelt õppima. Enda sõnul õpib riigikeelt iseseisvalt, ka inglise keele omandas väidetavalt iseseisvalt õppides. 23. Q riminaalkorras karistatud üheksa korda, neist Iseloomustusest tulenevalt on .B k viis on kehtivad. Kohus saab arvestada ainult kehtivaid kriminaalkaristusi hindamaks ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. Vanglas viibib neljandat korda. Praegu kannab karistust kelmuse eest; dokumendi, pitsati ja plangi võltsimise eest; võltsitud dokumendi, pitsati ja t. Eelnev karistus oli plangi kasutamise eest; tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ees määratud süstemaatilise varguse eest. tusandmetest nähtub, et tema poolt Kehtivatest karis toime pandavad kuriteod on ja tema kuritegelik suunatud erinevate õigushüvede vastu käitumine on olnud väga tihe. 24. Q

.B Kokkuvõttes leiab kohus, et tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused .B Q tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks .B t kui jaatada seda, et tal on Q ära uue kuriteo toimepanemises olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht. Ohuprognoos .B puhul Q annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Q.B tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus arvestab ka seda, et kohtuotsusega mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud veel pikk aeg ning praegu vabastamine ja väljasaatmine oleks kohtu arvates ennatlik kui jaatada sellise võimaluse olemasolu käesoleval juhul. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kahjuks räägib ka see, et varasemalt ei ole ta suutnud käitumiskontrolli edukalt läbida. 25. Q

.B vabastamine vangistusest tingimisi Kohus nendib, et välistatud ei ole see, et enne tähtaega osutub hilisemalt põhjendatuks KrMS § 426 lõike 3 kohaldamisega

, kui süüdimõistetu näitab enda edasise käitumisega kinnipidamisasutuses, et ta on tõesti muutnud enda mõtteviisi ja suhtumist ning on aru saanud, et tema edasin elukäik sõltub tema e käitumisest. 26. Q

.B kaitsja Deniss Matvejev. Kohus rahuldas Kohtuistungil osales süüdimõistetu kaitsja tasutaotluse tä eurot. Vastavalt seadusele tuleb kõnea ies ulatuses, s.o summas 180 lune menetluskulu .B-lt sta. Kohus leiab, et .B-l Q Q välja mõi võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. 27. vangistusest tingimisi enne Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Q.B tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik