1-19-4534/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2019, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 11.-12.06.2019 Kriminaalasja number 1-19-4534 (19233000548) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Irina Štšelina Kriminaalasi N.K süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, üldmenetluse korras Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav N.K

Elukoht XXX; viibimiskoht Viru Vangla; isikukood

XXX, määratlemata kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel, XXX – Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - Viru Maakohtu 10.03.2016 Narva kohtumaja poolt KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi, KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi vangistusega 1 kuu ja 29 päeva, katseajaga 1 aasta Tõkend - vahistamine, vahistamise algus 09.05.2019 Kaitsja Vandeadvokaat Robert Sprengk RESOLUTSIOON

Tunnistada N.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.05.2019 kuni 08.05.2019, s.o 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele N.K-le 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2

KarS § 74 lg 2 alusel mõistetud vangistus pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub

ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 (üks) aasta 3

(kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust KarS § 74 lg 1, 3 al

usel täitmisele mitte pöörata, kui N.K ei pane toime katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: -

1) elama aadressil ; XXX

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja v

äljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

ning KarS § 75 lg 2 p 2, 8 ettenähtud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi

- osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis ennetamaks perevägivalda.

Katseajaks määrata 2 (kaks) aastat.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.05.2019.

Jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui N.K

ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks N.K vangistuse tähtaeg.

Asitõendid: - 3 DVD+R p

laati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Mõista Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot N.K-lt sundraha ja 690 (kuussada üheksakümmend) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks.

Määrata, et N.K on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700031633 N.K, 1-19- ning selgitus „ 4534, kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14. juunist 2019. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14. juunist 2019.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 5. juulist 2019.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu ja kriminaalasja menetluse käik

1. N.K süüdistatakse selles, et ta pani kolmel korral, s.o korduvalt toime teisele

inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.

Nähtuvalt süüdistusaktist süüdistatakse N.K selles, et tema isikuna, täpsemalt keda on Viru Maakohtu 10.03.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1390 KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi kriminaalkorras karistatud, 09.12.2018.a kella 00.09 paiku XXX asuvas korteris lõi oma elukaaslast N G korduvalt rusikaga näkku vastu nina ning peksis teda vastu ribisid. Sellise teoga tekitas N.K kannatanule N G füüsilist valu ning kehavigastusi – nina pindmine vigastus, huule ja suuõõne lahtine haav, pindmine peavigastus ja lahtine peahaav.

3. XXX Samuti süüdistatakse N.K´it selles, et ta 07.05.2019.a kella 23.20 paiku asuvas korteris puhkenud olmetüli käigus lõi oma elukaaslast N kätega vastu kaela ning siis G rusikaga näkku, millega tekitas talle füüsilist valu.

4. ta 09.05.2019.a kella 02.00 ja 05.00 Ka on N.K-le esitatud süüdistus sellest, et vahelisel ajal

XXX asuvas korteris puhkenud olmetüli käigus lõi oma elukaaslast N G vastu pead, milleg marrastus kukla piirkonnas. a tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastusi –

5. Viru Maakohtu Narva kohtumajja saabus 5. juunil 2019 kriminaalasi nr 1-19-4534 ja see jagati kohtute infosüsteemi ngil prokurör (KIS) kaudu kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Eelistu

ja kaitsja taandusi ei esitanud ning kaitsjal puudusid vastuväited ka N.K kohtu alla andmisele. Viru Maakohtu 07.06.2019 ohus N.K kohtu alla. määrusega andis k

6. Kohtuistungil teatas süüdistatav , et süüdistus N.K on talle arusaadav, kuid kuritegude toimepanemises ta

ennast süüdi ei tunnistanud.

7. Prokurör leidis, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist see, et N.K pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning palus süüdistatava süüdi tunnistada. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada süüdistatava süüd ja arvestada seda, et tegemist oli kolme episoodiga, mis oli suunatud ühe ja sama kannatanu vastu. Ka tuleb arvestada kannatanule

4

tekitatud valu ning kehavigastuste raskust, kuid samas arvestada ka kannatanu seisukohta, mille kohaselt tal pretensioone süüdistatava suhtes ei ole ning ta soovib oma kooselu N.K-ga igal juhul jätkata ning ta ei suuda ilma temata elada. Seetõttu leiab prokurör, et antud juhul on võimalik

kohaldada karistust keskmisest määrast veidi väiksemas määras ning seega taotles ta karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg kaks päeva ja kanda jäävaks karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. Kohaldada KarS § 74 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N.K täidab 2-aastase katseaja jooksul KarS § 75 lg s 1 märgitud kontrollnõudeid ning lisakohustusi m - itte tarvitada alkoholi ja osaleda

sotsiaalprogrammis. Koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista neli kuud vangistust. Koheselt ära kantava vangistuse alguseks lugeda vahistamise algus, s.o 09.05.2019.

8. Kaitsja leidis, et süüdistus on põh õigeks mõista. jendamata ja palus N.K Olemasolevad

tõendid ei anna piisavat alust, et kinnitada süüdistatavale etteheidetava kuriteo faktilist külge, mistõttu ei saa talle omistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavaid tegusid. Kannatanu

N G G on on andnud kohtumenetluses ütluseid, et süüdistatav pole teda kunagi löönud. N

selgitanud, et tarbis alkoholi ning võttis samas arsti poolt välja kirjutatud antidepressante ning nende koosmõjul oli halvas tervislikus seisundis, lõi ennast ära ning kujutas ette, et teda on löönud

süüdistatav. Kaitsja on seisukohal, et N ütlustes pole alust kahelda. N G G on selgitanud, et temal on menetlusosaliste ja kohtu ees piinlik, et sellise olukorra on põhjustanud. N ütluste kohasel G t

süüdistas ta kohale tulnud politseinikele süüdistatavat ka provokatsiooni tõttu. Asjaolu, et süüdistatav on kannatanut löönud pole tõsikindlalt tõendatud. Vastupidi, kannatanu ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et löömist pole toimunud. Süüdistatav tuleb õigeks mõista.

9. Kohus käsitleb otsust tehes järgmisi esitatud tõendeid, millest dokumentaalsed tõendid avaldas kohus kohtuistungil: lähisuhtevägivalla infoleht kuupäevaga 09.05.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 1); asitõendi vaatlusprotokoll 09.05.2019 koos DVD-R-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 2-8); SA

N vastus 22.05.2019 nr 2-1.7/1138-1 koos edastatud kiirabikaardiga kuupäevaga 08.05.2019

(KoTo, tõendite köide, tl 9 10); lähisuhtevägivalla infoleht kuupäevaga 09.1 - 2.2018 (KoTo,

tõendite köide, tl 11); kiirabikaart 09.12.2018 (KoTo, tõendite köide, tl 12); SA N vastus

nõudekirjale 17.12.2018 nr 2-1-12/2698-1 koos kiirabikaardiga 90003217NARVA9320181209001349 (KoTo, tõendite köide tl 13 itõendi vaatl -14); as usprotokoll

koos DVD-R- -23); isiku kahtlustatava kinnipidamise plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 15 protokoll 09.05.2019 (KoTo, tõendite köide, tl 24-29); isiku kahtlustatavana kinnipidamise

protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 30 36); asitõendi vaatluspro - tokoll koos DVD-R plaadiga (KoTo -46); , tõendite köide, tl 37 lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tõendite köide, tl 47); Viru

Maakohtu 10.03.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16- -51); 1390 (KoTo, tõendite köide, tl 48

taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrused (KoTo, tõendite köide, tl

52-57); kiirabikaart 9003217NARVA9120181209023459 (KoTo, tõendite köide, tl 58) ja karistusregistrist väljavõte (KoTo, tõendite köide, tl 59). il üle Samuti kuulas kohus kohtuistung

süüdistatava N.K (KoTo, tl 37-41), kannatanu N G (KoTo, tl 33-36 pöördel) ning tunnistajad A S - K -

(KoTo, tl 27 pöördel 28 pöördel) ja I (KoTo, tl 28 pöördel 30 pöördel).

II Maakohtu seisukoht ja põhjendused

5

10. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) - § le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu. KrMS § 3051

lg 3 kohaselt ei välista tõendi esialgne vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel.

11. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 1 näeb ette kriminaalvastutuse 21 lg 2 p 2, 3 teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes ja Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt - korduvalt.

alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Selle kuriteokoossseisu objektiivne külg sisaldab kahte

alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on erialakirjanduses välja toodu kohaselt tegu, mis seisneb organismi anatoomilise

terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine

on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8).

12. Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasjas kogutud muid tõendeid ning hinnanud neid kogumis ja poolte seisukohtade valguses, jõudis kohus järeldusele, et N.K tuleb süüdi mõista kõikides talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides ning

süüdistusaktis on tema kuritegelikule käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Kohus

järgnevalt toob iga kuriteoepisoodi puhul eraldi väl on süüdi ja, miks ta leiab, et N.K süüdistuses l ja kohas toime pandud kehalises väärkohtlemis toodud aja es kannatanu N. G suhtes.

N.K poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 09.12.2018 kella 00:09 paiku asuvas korteris kannatanu N G suhtes XXX

13. istanud. Tema Nimetatud kuriteo toimepanemises süüdistatav N.K ennast süüdi ei tunn ütluste kohaselt on tema ämm, kes elas sellel 9. detsembril 2018 ta viibis A A juures . A A XXX aadressil. 6. detsembril oli 40 päeva ja ta sõitis sinna. Nad olid seal korteris kahekesi abikaasaga. Ta tuli sinna Narva-Jõesuust viiendal kuupäeval tema meelest ja jäi sinna. Ta oli selles korteris 9. detsembril. Äkki päevad läksid segamini, aga ta üldse ei tarvita alkoholi. Äkki nad käisid kuuendal kuupäeval, siis oli 40 päeva täis ja ta oli sunnitud alkoholi tarvitama. Ta ei ole kunagi elus abikaasat puudutanud, mitte kunagi. Ta Seda ei saa olla, et ta on 9. detsembril 2018 enda abikaasat löönud. kunagi ei lubaks endale naisterahvast lüüa. Ta märkas seda, et tema abikaasal ei ole kõik korras peaga peale 6. detsembrit. Kui abikaasa hoolitses oma ema eest, siis ta oli Narva-Jõesuus. Abikaasa oli Narvas ja väg . Ta märkas seda, et tema armas inimene hakkas a harva palus teda osutada abi tarvitama alkoholi kord kolme kuu tagant. 4-5 aasta jooksul oli selline võimalus, et kord aastas üheks kuuks võis saada ämma saata haiglasse selle jaoks, et abikaasa saaks puhata. Pärast ämma surma abikaasa hakkaks ravimeid võtma ja peale seda tarvitas ka alkoholi ja ta üldse ei saanud temast aru. See inimene, kes võtab neid tablette, ta nagu kaob, et nagu keegi ronib tema sisse ja sel ajal on parem teda üksi jätta ja ära minna. Hommikul N räägib talle, et palun vabandust, et ei mäleta mitte midagi. Ta räägib abikaasale, et on vaja lõpetada tablettide tarvitamist või alkoholi tarvitamist ja see oleks parem.

14. Kohus ei pea süüdistatava süüd eitavaid ütlusi usaldusväärseks, kuna need on vastuolus kohtu

jaoks usaldusväärsete tõenditega. Aluse pidada süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseks eeltoodud osas annab ka see, et ta on erinevas menetlusstaadiumis andnud erinevasisulisi ütlusi

6

oskamata kohtu hinnangul arusaadavalt ja usutavalt selgitada enda vastuoluliste ütluste andmise põhjuseid.

15. Kohus ei pea ka kannatanu N G süüdistatava süüd eitavaid ütluseid tegelikkusele vastavaks

ning leiab, et viimane on andnud teadvalt tegelikkusele mittevastavad ütlused kui eitas kohtuistungil seda, et N.K on Kannatanu selgitas teda 09.12.2018 kehaliselt väärkohelnud. seda, et 09.12.2018 helistas ta Häirekeskusesse, kuna tema ema suri ja tal toimus probleem peaga tablettide tõttu ja ta hakkas alkoholi tarvitama. Nad matsid tema ema 1. novembril, 6. detsembril

oli 40 päeva tema matustest alates ja kui ta helistas 9. detsembril, siis ta juba tarvitas antidepressante. Arst ütles, et tal on närvihoog, aga ta ei kuulanud teda ja võttis veel lisaks alkoholi - viina, aga neid ei tohi tarvitada koos. Ta on alati koos abikaasaga ja 9. detsembril oli ta koos abikaasaga. Lihtsalt selle tõttu, et ei tohtinud viina ja selle tõttu tekivadki tablette koos tarvitada, hallutsinatsioonid.

On võimalik, et abikaasa läks juba välja, ta jäi koju üksi ja siis ta helistaski. Arvatavasti ta ei helistanud politseisse, ta helistas 112 -

see on hädaabinumber. Ta tahtis meditsiinilisse osakonda helistada selle jaoks, et tuvastada, mis seisund tal on, et küsida. Tal oli kõrge vererõhk, ta löönud ja selle tõttu hakkaski olin ennast veri jooksma. Ta e ennast nagu ei is löönud, aga ta juhuslikult ninaga lõi , mis oli köögis. Tal hakkas pea ringi käima vastu aknalauda

ja ta lõi vastu aknalauda ennast juhuslikult. 20 aasta jooksul tema mees ei ole kordagi teda löönud. Kõige tähtsam on see, et i provotseeris selleks, et ta ütleks politse sellist juttu, sest saage aru, kui naisterahvas on purjus,

siis ta võib igasuguseid asju öelda.

16. Aluse pidada kannatanu ütluseid tegelikkusele mittevastavaks selles osas, et süüdistatav ei ole

teda süüdistuses toodud ajal ja kohas kehaliselt väärkohelnud annab see, et need on vastuolus alltoodud kohtu jaoks . Lisaks annab usaldusväärsete tõenditega aluse pidada kannatanu ütluseid tegelikkusele mittevastavaks ka see, et ta on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevad ütlused oskamata kohtu hinnangul arusaadavalt ja usutavalt selgitada enda erinevasisuliste ütluste andmise põhjuseid.

17. Täpne põhjus, miks kannatanu otsustas käesoleval juhul anda tegelikkusele mittevastavad ütlused vaatamata sellele, et nimetatu võib kaasa tuua tema enda kriminaalkorras karistatuse, on kohtule teadmata. Kohus ei välista, et põhjuseks, miks kannatanu otsustas anda süüdistatava süüd välistavad ütlused, on tema enda poolt kohtuistungil välja toodu: „ “. Just selliselt on kannatanu kohtu hinnangul inud, andes kohtuistungil käesoleval juhul toim

ütlused, mis välistavad süüdistatava igasuguse süü käesolevas kriminaalasjas ning üritavad

toimunut selgitada kannatanu poolt ravimite ja alkoholi koostarvitamise tulemusel tekkinud

hallutsinatsiooniga ja politseiametnike provokatsiooniga. Sellele, mis tingis kannatanu poolt

kohtus valetamise, eeltoodud pole kohtul võimalik üheselt vastata, sest õiget vastust teab küsimusele ainult kannatanu. Samas kohtul ei jäänud kahtlust selles, et käesoleval juhul kannatanu

ütlused ei vasta tegelikkusele seoses süüdistatava süü eitamisega. Kannatanu käitumine kohtuistungil on ka mõneti inimlikult mõistetav, kuna on süüdistatavaga tema sõnul ta suhtes juba 20 aastat ning , kelleta ta elada ei saa ja peab enda ütluste kohaselt viimast enda elu armastuseks tõenäoliselt arvab ta ka tõsikindlalt, et ka tal endal oli mingi roll toimunus seoses alkoholijoobega. Viimati nimetatu aga kohtu hinnangul kuidagi ei õigusta tema kehalist väärkohtlemist süüdistatava poolt. Erimeelsuste lahendamiseks on võimalik kasutada kõnevõimet ning kätel ei tohiks sellise

tegevuse juures olla mingit rolli. Seega kohus loodab, et edaspidi leiab kannatanu endas

meelekindlust jääda tema p sõnul oolt tunnistaja A S lausutu juurde, mille kohaselt ta ei luba

kellelgi ennast peksta. Kohtuistungil eitades süüdistatava süüd kehalistes väärkohtlemistes ei pruugi kohale selle adressaadile. tema eeltoodud avaldus jõuda õigele

7

18. Seda, et 09.12.2018 toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine aadressil XXX tõendavad

tunnistaja A S ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Nimelt on eeltoodud tunnistaja andnud detailsed ütlused, mille kohaselt viimane kokkupuude kannatanuga oli neil 0 G 00:17 paiku aadressil , korterit ta 9.12.2018. Neid kutsus välja häirekeskus ja N XXX

täpselt ei mäleta, aga see oli viiendal korrusel. Nad läksid korterisse koos kiirabi töötajatega, korteris oli N G, kelle

näol olid verejäljed. N näitas neile vereloiku köögi põrandal. Küsimusele, mis juhtus N selgitas, et tema abikaasa lõi teda mitu korda näo piirkonda ja samuti ta lisas, et

abikaasa lõi teda vastu keha. Naiselt oli tunda alkoholilõhna, tema abikaasat kodus ei olnud.

Naisterahvas ütles, et teda lõi N.K . N oli ärritunud, aga vastas kõikidele G

küsimustele. N särk oli määrdunud G oli paistes nina ja samuti huul ja tema tverega, muid vigastusi ta ei näinud. Tal oli rinnakaamera. Salvestis oli salvestatud tööarvutisse. Iga kord, kui ta käis sellel aadressil, siis N.K oli adekvaatsem ja kainem kui tema abikaasa. Tunnistaja arvates oli kannatanu N G 09.12.2018 veel tajutu mõju all, kuna oli ärritunud ja nuttis ja rääkis seda fraasi, mida alati: „Ma kellelgi ei luba ennast peksta . Tunnistaja ka arvas, et kannatanu ei saanud endale “ ise vigastusi tekitada, kuna oli tehtud mitmekordselt selliseid väljakutseid.

19. Kohus leiab, et eeltoodud tunnistaja ütlused on iseseisvaks tõendiks. Vastavalt KrMS § 66 lg 21 p-le 2 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal

veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tulenevalt

tunnistaja A S G ütlustest on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanu N rääkis talle 09.12.2018 toimunud kehalisest väärkohtlemisest N.K poolt vahetult pärast seda, kui see toimus ja ta oli ka veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kannatanu süüdistatavat süüstavad ütlused, mida ta andis tunnistaja A

S, on tingitud tema poolt ravimi tuleneb ka te ja alkoholi koostarvitamisest. Käesoleval juhul tunnistaja A S

ütlustest, et kannatanu sai kõikidest küsimustest aru ja ka vastas neile loogiliselt.

20. Seda, et tunnistaja I K ja kannatanu omad mitte kannatanul ütlused vastavad tegelikkusele

esinenud kehavigastuste põhjuse kohta tõendab ka kiirabikaart nr 9000321NARVA9320181209001349 ( mille kohaselt on patsiendiks KoTo, tõendite köide, tl 12), N G ning juhtumiks on tüli elukaaslasega. Patsient ütleb, et on üleni verine, ei saa rääkida, ainult palub abi. Ka nähtu sellest tõendist see, et häirekeskusesse on teatatud 09.12.2018 kell 00:09:44. b Nimetatud kiirabikaart on kohtule esitatud ka teistkordselt täiendatud andmetega (KoTo, tõendite köide, tl 13-14)) ning kust nähtub, et sündmuskohal muti nähtub see, et XXX toimus peksmine. Sa

kannatanul on diagnoositud eluviisiga seotud probleemid, alkoholi tarvitamine, pindmine

peavigastus, nina pindmine vigastus, lahtine peahaav, huule ja suuõõne lahtine haav ja rünne

kehalise vägivallaga. Neuroloogiline leid on tehtud 09.12.2018 kell 00:23. Seega nimetatud

tõendiga on tõendatud see, et kannatanul esinesid sellised tervisekahjustused - nina pindmine vigastus, huule ja suuõõne lahtine haav, pindmine peavigastus ja lahtine peahaav, mille tekitamist

süüdistatavale süüdistusakti kohaselt inkrimineeritakse. Kohus leiab, et arvestades kannatanul esinenud vigastusi ei ole eluliselt usutav see, et need said kõik tekkida nii nagu kannatanu on enda kohtuistungil antud ütlustes välja toonud, s.o selliselt, et ta lõi köögis nina vastu aknalauda ära.

Kui jaatada kannatanu versiooni toimunust, siis puudub selgitus kannatanul esinenud teiste

kehavigastuste kohta peale nina pindmise vigastuse, mis ka annab aluse asuda seisukohale, et kannatanu ei ole käesoleval juhul usaldusväärne tõendiallikas.

21. (

, Ka lähisuhtevägivalla infoleht KoTo, tõendite köide, tl 11), mille on täitnud tunnistaja A. S kinnitab selle laekus teade 09.12.2018 kell tunnistaja usaldusväärsust. Nimetatud tõendi kohaselt 00:13. Väljakutse aadressiks oli XXX. Tegemist peretüliga, kus naine palub abi – politsei ja kiirabi.

8

Vägivalla liigina on ära märgitud füüsiline vägivald – löömine. Vägivalla juhtunu osapooled on

omavahel abikaasad. Ohvriks on kannatanu N G, kelle telefoninumbrina . on ära märgitud XXX

Vägivallatsejana on ära märgitud N.K . Kannatanu viidi politseiasutusse ja

vägivallatseja lahkus. Lisainformatsioonina on ära märgitud, et N ja Aleksandr koos tarvitasid alkoholi

. Tüli põhjuseks armukadedus.

22. Ka asitõendi vaatlusprotokoll 09.05.2019 koos DVD-R-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 15- 23) tõendab seda, et süüdistatav täitis enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu ning süüdistatav ja kannat

anu ei ole kohtuistungil andnud tegelikkusele vastavaid ütlusi. Nimelt nähtub sellest tõendist, et vaadeldavaks objektiks on Aweroc

WebPlayeri kaudu DVD-R plaadile salvestatud üks helifail, mis on tehtud häirekeskusesse 09.12.2108 kell 00:09 telefoninumbri

lt XXX ning üks videosalvestus, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R-ketta peale. Selle kohtu hinnangul usaldusväärse tõendi kohaselt 09.12.2018 kell 00:09 on telefoninumbrilt

XXX tehtud kõne, kus teataja teatab: „Olge kenad, aadressile . Kiiremini. Kõik on verine. Mind XXX

tapetakse. Samuti vastab teataja küsimusele:“ Mees jah“ jaatavalt ning toob ka välja, et tal on verejooks ninast. Samuti vastab teataja, et isik kasutab relvadena käsi. Seda, et toimus kannatanu

N G ja kohas kehaline väärkohtlemine süüdistuses toodud ajal tõendab ka vaadeldud

videosalvestus, mis on tehtud patrullpolitseiniku rinnakaameraga. Videosalvestuse kellaaeg ja

kuupäev on märgitud videofaili nimetuses ehk selle alguseks on 09.12.2018 kell 00:20:06. Kannatanu vastab politseiametniku küsimusele: „N, aga kus teie abikaasa on?“, et viimane jooksis minema. . Ka on kannatanu Ka tõi kannatanu välja, et ei salli, kui mees tõstab naise vastu kätt

vastanud küsimusele, kas tema mehe nimeks on N.K jaatavalt ning küsimusele,

millega teda löödi on ta vastanud, et rusikaga. Ka on kannatanu näidanud nina peale seoses küsimusega, kuhu teda löödi ja noogutanud positiivselt ka seoses küsimusega, kas vastu keha ka

peksis. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõend täielikult kooskõlas kohtule tõendina esitatud kiirabikaardiga, kus on kannatanul tuvastatud just sellised vigasused, mille tekitamise viis nähtub

eeltoodud tõendist. Käesoleval j äirekeskusesse helistajaks oli uhul puudub vaidlus selles, et H kannatanu N. G ja ka kohtuistungil uuritud videosalvestusel oli näha kannatanut, kes on selgelt välja toonud, et isik kasutab relvadena käsi ja teda löödi rusikaga.

23. Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 kohaselt valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva

ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda

lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb

valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel

inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui

kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu

tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena,

tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu

kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab

karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Kohus leiab, et arvestades

süüdistavapoolseid korduvaid lööke rusikaga on kannatanule valuaistingu tekitamine süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav.

9

24. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12).

Toimepanija tahtlus avaldub KarS § 121 koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu

põhjustamist. Kohus leiab, et N.K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

25. S N.K rusikaga kannatanule korduvalt vastu keha sai aru, et üüdistatav lüües näkku ja põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi ning möönis seda.

26. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

N.K poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 07.05.2019 kella 23:20 paiku asuvas korteris kannatanu N G suhtes XXX

27. Süüdistatav N.K on eitanud seda, et ta pani toime kannatanu kehalise väärkohtlemise süüdistuses toodud ajal ja kohas. Tema ütluste kohaselt ei ole ta enda abikaasat kunagi puudutanud. Ta võttis oma asju ja sõitis Narva Jõesuusse nii oligi 7. ja 9. kuupäevadel. 7. kuupäeval teda -

peeti

kinni, kuna nad jõudsid otse kort öeldi, et tuleb ära sõita, kuna erisse ja talle

tema on korteris perenaine ja ta ütles et probleeme ei ole ja nad sõitsid politseisse. Vara hommikul teda vabastati , politseist ja kuna ta muretses oma armastuse , siis ta kohe jooksis koju ja see oli juba 8. pärast

kuupäeval. jast ülesse ja tegi ukse lahti Ta ei olnud 7. mail kui politsei tuli trepiko tarvitanud alkoholi.

28.

Kohus süüdistatava eeltoodud ütluseid usaldusväärseks ei pea ning leiab, et eeltoodud ütlused on antud eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest, kuna need on vastuolus alltoodud kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Aluse pidada süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseks annab ka see, et ta on kohtuistungil andnud erinevasisulisi ütlusi, kuna kaitsja küsimustele vastates teatas ta, et ei olnud 7. mail kui politsei tuli trepikojast ülesse ja tegi ukse lahti tarvitanud alkoholi. Prokuröri küsimusele, kas ta 7. mail jõi koos N jah võib olla 40 grammi jõi. G alkoholi on ta vastanud, et -

29. Kannatanu on ka selles kuriteoepisoodis eitanud tema kehalist väärkohtlemist süüdistatava poolt. Tema ütluste kohaselt 7. mail helistas ta Häirekeskusesse, sest ta ise on ennast löönud mingi

eseme vastu, aga ta ei kutsunud välja politseid, ta kutsus välja kiirabi. Kui ta väljus WC- , siis seal st neil on kahetoaline korter ja ta lõi pea välja kiirabi mitte politsei. vastu ukseliistu. Ta kutsus Kui ta helistas Häirekeskusesse, siis ta oli üksi kodus. N.K oli Narva Jõesuus. Abikaasa ei ole - teda kordagi löönud 20 aasta jooksul. See oli purjus naise jama. Tal tekivad hallutsinatsioonid - abikaasat pole, aga miks teda ei ole, et sellise seisundi kohta

võib öelda ainult arst, ta ei ole ju arst. On selliseid ravimeid välja kirjutatud, aga peale nende tarvitamist tekivadki hallutsinatsioonid. Ta võtab ravimeid alates aastast 2014. Detsembris 2018 ja mais 2019 võttis ta neid samu ravimeid, mida kirjutas psühhiaater doktor Daškin detsembril 2018 sai 40 päeva alates sellest päevast, . 6.

millal tema ema suri ja ta võttis ravimeid ja lisaks sellele tarvitas ka alkoholi. 7. mail N.K ei olnud tema korteris, aga võib olla ta eksib, kuna ta eelnevalt rääkis, et need psühhotroopsed - ravimid natuke kustutavad mälu ja sellele lisandub alkohol ja mõnikord kustub mälu.

Ta ei ole politseile öelnud, et nad on N.K-ga tülis armukadeduse tõttu. 20 aastat on nad koos, mis armukadedus võib olla. Ta palub vabandust, aga ta ei käi kunagi h äga

ommikumantlis. Need on v

10

tugevad ravimid ja kui neid tarvitada ja lisaks neile tarvitada veel alkoholi, siis hommikul ärkad ja ei mäleta midagi. Ta seda mäletab, et ise end ära lõi. mail ta võttis seda ravimit,

9. aga 10. alates loobus. Hallutsinatsioonid tekkisid tal siis, kui tema ema oli veel elus enne seda enne detsembrit. Arst seletas on . , et see on närvide hoog ja tal sügav depressioon

30.

Kohus leiab, et ka selles kuriteoepisoodis ei vasta ei süüdistatava ega ka kannatanu ütlused tegelikkusele, kuna nende ütlused on vastuolus teiste kohtu hinnangul usaldusväärsete tõenditega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda.

31. avusele aluse pidada neid tegelikkusele Ka annab lisaks kannatanu ütluste elulisele ebausut mittevastavaks see, et nimetatud isikuline tõendiallikas on andnud erinevas menetlusstaadiumis erinevaid ütluseid oskamata kohtu hinnangul usutavalt ja arusaadavalt selgitada enda erinevate ütluste andmise põhjuseid.

32.

Kohus rahuldas prokuröri taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ja lubas avaldada kannatanu poolt

kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuröri poolt taotletud ulatuses. Kohtuistungil avaldati kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „ ". Kohus leiab, et kõrvutades kannatanu erinevas menetlusstaadiumis antud ütluseid on põhjendatud asuda seisukohale, et neis esineb vastuolu selles osas, kas 07.05.2019 tarvitas süüdistatav tema suhtes füüsilist vägivalda või mitte. Kannatanu on selgitanud eeltoodud vastuolu sellega, et ta ei ole midagi kirjutanud, mingit avaldust ei olnud esitatud ei ole midagi alla kirjutanud, ei olnud tema poolt, kust seda võeti. Ta mingit ülekuulamisprotokolli. Kuna kaitsja kohtuistungil selgelt tõi välja, et talle on arusaadav, milliste ütluste avaldamist kannatanu ülekuulamise protokollist prokurör taotleb, siis kannatanu

eitades üleüldse sellise protokolli olemasolu, ei ole kohtu hinnangul usutavalt selgitanud enda

erinevasisuliste ütluste esinemise põhjust, mis suurendab kohtu siseveendumust selles, et kannatanu oll

es otsustanud anda ütlusi ei täida enda kohustust rääkida kohtus tõtt.

33. Seda, et N.K pani toime 07.05.2019 kella 23:30 paiku kannatanu elukohas süüdistatav

viimase kehalise väärkohtlemise tõendavad tunnistaja I ütlused, K mis on iseseisvaks

usaldusväärseks tõendiks e kohaselt 07.05.2019 väljakutse oli seoses perevägivallaga ja mill

ja politsei kutsus välja naisterahvas. See oli öösel Narva linnas Tallinna maanteel, aga maja numbrit täpselt ei mäleta, aga vist oli . Ta korterit ei mäleta, aga oli viies korrus. Ta nägi XXX

seda, et avaldaja hiljem selgus, et N G seisis trepikoja juures olles hommikumantlis ja selgitas, et tema

abik on siiamaani korteris. Ta kannatanul kehavigastusi ei aasa mitu korda lõi teda ja viimane

näinud, aga kaelal oli punetus. Välimuse järgi võib ta öelda, et kannatanu oli pigem purjus. Loomulikul

t oli kannatanu adekvaatne ja võimeline vastama küsimustele. Nad ootasid veel ühte ekipaaži S S ja G P ja siis koos läksid korterisse, koputasid ja neile tegi ukse lahti see meesterahvas. Ta oli alkoholijoobes ja seoses sellega, et kannatanu viitas sellele isik a oli ule, kes teda lõi, siis t

kinni peetud. N.K oli purjus, ei tahtnud koostööd teha politseiga, ei tahtnud koos politseinikega minna ja nad olid sunnitud kasutama füüsilist jõudu. Tema arvates kannatanu rääkis tõtt, kuna ta ise viitas sellele ja sel ajal kui nad jõudsid sündmuskohale tema abikaasa oli korteri

s

ja kui ta eelnevalt mainis ta oli agressiivne ja osutas politseile vastupanu. annatanu sõnade kohaselt toimus tüli alkoholi koosjoomise ajal ja põhjuseks oli armukade näitas, dus. Kannatanu kuidas mees lõi teda ja ise ennast lüüa sellisel viisil see on raske ja selline punetus ongi selline isiku jaoks.

34. N.K poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu Ka tõendab süüdistatav täitmist asitõendi KoTo, tõendite toimik, tl 37 vaatlusprotokoll koos DVD-R-plaadiga ( -46 mille ), kohaselt on vaadeldavaks objektiks Aweroc WEbPlayeri kaudu DVD-R-plaadile salvestatud 1

11

helifail, mis on tehtud häirekeskusesse 07.05.2019 kl 23:20 telefoninumbrilt ning kaks XXX videosalvestust, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R-ketta peale ühiskaustast. Sellest kohtu jaoks usaldusväärsest tõendist nähtub, et teataja teatab: „ Olge kenad XXX . Ma tulen alla ainult trussikutes. Kujutate ette. Olge kenad. Las sõidavad kohale. Ta tahab mind tappa. Tema mees. Ta on korteris, mina olen tänaval. Tema nimi on N G. Mees on purjus eraga . Selles tõendis on vaadeldud ka patrullpolitseiniku rinnakaam tehtud videosalvestust, mille kohaselt on selle algusajaks 07.05.2019 kell 23:27:00. Videosalvestus on tehtud aadressil

XXX linnas asuvas kortermaja trepikojas. Kohale on jõudnud vähemalt kaks

patrullpolitseinikku. Videosalvestus algab sellest, kuidas trepikojas seisab täidlasema kehaehitusega lühikeste heledate juustega naisterahvas, kes teatab: „Jooksin välja …. Kavatseb mind ära tappa“. Ka on ta vastanud jaatavalt küsimusele, kas teda peksti. Samuti on ta öelnud: „ Palun, viige ta kaasa, see on minu korter, minu omand. Sõitis siia … kujutage ette, mul on homme kohus, ma pean hea välja nägema“. Küsimusele, millisel põhjusel algas skandaal on kannatanu

teatanud, et ta oli kuskil kellegi juures. Politseiametniku poolt väljatoodule, et üldiselt muutus armukadetaks on kannatanu teatanud, et kelle suhtes ta ei mäleta. Küsimusele, kas teda löödi vastu huult on ta jaatavalt vastanud tuues välja, et sealt seest on kõik katki. Samuti on kannatanu välja

toonud: „Ja kõige tähtsam … Ma ei saa ju teie peale osutada“. Ka on kannatanu vastanud küsimusele, kas lõi vastu kõrvu jaatavalt ning toonud ka välja, et väga valutab, pea käib ringi.

Politseiniku küsimusele, mis ta nimi on kannatanu teatanud, et N.K . Ka nähtub sellest tõendist, et äsja kohale tulnud patrullpolitseinikud lähevad trepist üles. Kell 23:33:52 avab ukse lühemat kasvu vanem kiilakas meesterahvas, kelle seljas on tume ülikond. Videosalvestusest on selgelt kuulda, et kahtlustatav on joobeseisundis ning vaevu püsib jalul. Kell 23:34:50 viivad politseiametnikud kahtlustatava trepist alla n Kohtumenetluse ing sellega videosalvestus lõppeb.

poolte vahel puudub vaidlus selles, et H . Samuti äirekeskusesse helistajaks oli kannatanu N. G puudub vaidlus selles, et videosalvestusel on ka näha süüdi . Nimetatud tõend statav ja kannatanu tõendab u hinnangul usaldusväärselt seda, et toimus kannatanu näkku ja vastu kaela löömine. koht Nähtuvalt eeltoodud tõendist on kannatanu ka näidanud, kuidas süüdistatav teda lõi vastu kaela ning see on kooskõlas tunnistaja I ütlustega selles osas, millisei K d kehavigastusi ta kannatanul nägi, s.o punetust kaelal.

35. Seda, et tunnistaja I K ütlused vastavad tegelikkusele tõendab ka lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tõendite köide, tl 47 mille kohaselt teatati lähisuhtevägivallast 07.05.2019 kell ), 23:23 ja

kannatanuks N G

. Sündmuse kohaks on XXX ning vägivallatsejaks N.K .

Lisainformatsioonina on ära märgitud, et N sõnul tema abikaasa N.K lõi teda G

kätega vastu kaela ja rusikaga näkku, mille tagajärjel ta tundis füüsilist valu. Aleksandr oli alkoholijoobes ja tegi seda armukadeduse tõttu.

36. Seda, et süüdistatav viibis kannatanu korteris, kui toimus viimase kehaline väärkohtlemine tõendab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 30-36 mille ), kohaselt N.K peeti kinni 07.05.2019 kell 23:30 aadressil XXX Kohus leiab, et ka nimetatud tõendi kõrvutamisel asitõendi protokolli ja tunnistaja I ütlustega usaldusväärselt K on tõendatud see, et just süüdistatav oli kannatanu tervisekahjustuste põhjustaja, sest see selgitab ka seda, miks kannatanu viibides hommikumantlis trepikojas kutsub enda elukohta abi samal ajal kui tema korteris on süüdistatav. Kohus leiab, et eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub see, et

kannatanu on murelik ja ta saab kõikidest politseiametnike küsimustest aru ja vastab neile adekvaatselt ning isegi näitab enda peal, kuidas toimus tema kehaline väärkohtlemine. Seega täitis

N.K süüdistuses toodud ajal ja kohas talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Enda tegevusega põhjustas ta kannatanule tervisekahjustuse (kaelal punetus) ning arvestades tema

poolt rakendatud

atavale tema teo vägivalda on ka kannatanule valuaistingu tekitamine süüdist tagajärjena objektiivselt omistatav.

12

37. Kohus leiab, et N.K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

38. vastu kaela sai aru, et Süüdistatav N.K lüües rusikaga kannatanule näkku ja kätega

põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi ning möönis seda. Kohtu sellist seisukohta kinnitab see, et süüdistatav on enda ütluste kohaselt varasemalt tegelenud ka poksiga, milles kohtul alust kahelda ei ole, ning seega on alus asuda seisukohale, et ta on ka teadlik sellest, millise löögiga millised tagajärjed saabuvad. Siinkohal ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et teda on ka varasemalt karistatud Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega

KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi ning seega on põhjendatud asuda seisukohale, et ta on ka enam teadlik sellest,

millised käitumisaktid teise isiku suhtes on kriminaalkorras karistatavad.

39. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

N.K poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine 09.05.2019 kella 02:00 ja 05:00 vahelisel ajal XXX asuvas korteris kannatanu N G suhtes

40. Süüdistatav N.K on eitanud seda, et ta pani toime kannatanu kehalise väärkohtlemise süüdistuses toodud ajal ja kohas. Vara hommikul teda vabastati politseist ja kuna ta muretses oma armastuse , siis ta kohe jooksis koju ja see oli juba 8. teada, pärast kuupäeval. Ta jõudis koju, sai kuidas asjad käivad ja koheselt jooksis tööle. Kus ta töötab seal tehakse suuremaid pilte ja ta palus, et N vanaisa pilt oleks suurendatud ja hommikul 8.

kuupäeval jõudis ta kohale, kontrollis ja läks tööle. palju kaob mälust, kuna ta tarvitab tablette, aga ta ütles lle, et ära Arvatavasti abikaasal

ta muretse ja oota kodus n hiljem Narva- Kui N , siis ta oli juba ad sõidavad Jõesuusse. tuli foto järgi natuke alkoholi joonud ja samuti ta näeb de järgi, et ta oli juba tabletti võtnud. silma Abikaasa läks koju, ta

koju aadressile X

, et tema jäi tööle. Peale kella 17.00 ta tuli XX ja tegi ukse lahti ja nägi armastus rahulikult magab vanaema diivanil ja mõtles, et las ta magab, pani ukse lukku ja siis sõitis Ro Ro - -sse. Ta oli seal umbes kella 1.00-ni. Ta istus seal, kuulas muusikat, siis kutsus välja takso, kuna tal oli homme palju tegemist ja sõitis koju XXX sinna, kus oli tema abikaasa, kuna . Ta sõitis nad pidid rvakoju, N magas ja tema koos abikaasaga sõitma Na Jõesuusse. Ta jõudis kõrval oli tema lemmik viin. Ta läks magamistuppa ja jäi ise magama. Ta ärkas nagu tavaliselt kell 6.00, pesi ennast ja hakkas N

, et kui seisund äratama ja ütles, et neil on vaja sõita oma asju tegema. Ta ütles muutub paremaks, siis tule - ei helistanud järgi. Ta kutsus välja takso ja sõitis Narva Jõesuusse. N ja ei helistanud, aga siis ta helistas ise ja küsis, kuidas ta ennast tunneb ja N ütles, et suurepäraselt. Ta küsis: "Kas sa oled võimeline minuga koos linnavalitsusse minema?" ja tema ütles loomulikult,

et ta on normis. Ta ütles alla ma kutsun välja takso sulle". Arvatavasti ei jõudnud : "Mine abikaasa esimese taksoga tulla, kuna arvatavasti ta ei jõudnud riideid selga panna. N helistas talle 15 minuti pärast ja palus uuesti kutsuda välja teist autot. Ta kutsus välja teise auto ja juba 25 minuti pärast

nad olid tema maja juures. : "Kas Ta läks välja ja maksis takso eest. Nad läksid koju ja ta küsis kohvi tahad?" ja N

ütles ei ja nad läksid jalutama. Ta ei tea, äkki ta ei käitunud päris õigesti, aga siis kui nad kõndisid ta küsis: "Kas sa tunned ennast halvasti?". N ütles, et jah ja nad läksid hotelli "Yes" konjakipudeli. Varsti ta pidi kell 10.00 l . Ta võttis innavalitsusse minema ja siis nad läksid liivaranda, see mis komme ja kooki. N A asub sauna juures allpool. Ta võttis jõi 20 grammi ja ütles, et ta linnavalitsusse minema. Pärast seda, kui samuti tarvitaks, aga ta peab N tarvitas 20 grammi alles siis ta sai kuulda ja tema ütles et ta kutsus välja politsei. N , ütles: "Mina lõin pead, et ma olin nii vihane, kui sa lahkusid ja ma ütlesingi, et sina lõid mind" ja ta hakkas nutma. Ta kallistas abikaasat ja ütles, et ära muretse. Siis helistati N numbrile. N võttis toru vastu ja ta kohe sai aru, et

13

politseist helistati. Helistas mingi uurija V ja nagu ta sai aru, et küsiti tema kohta, kus tema asub ja

N k N, et anna tas ennast. N

ütles, et ta on õrval. Ta ütles toru. Ta võttis toru vastu, tutvus ad tunnevad teda ja talle

: "Ma öeldi: "Aleksandr meil on käsk sind toimetada politseisse". Ta ütles sõidan teie juurde on lähedal taksoga, aga bussigraafikut praegu ma ei tea, et kui bussipeatus , siis sõidan teie juurde esimese bussiga". Nad ütlesid: "Ei ole vaja kiirustada, et kui on soovi, et võime

ise tulla teile "Tulge ma olen siin saunade juures allpool". -olla 20 minuti järgi" ja ta ütles: Võib pärast jõudis operatiivauto. Seal oli V, siis nad teretasid. Tema jaoks oli üllatav, et öeldi, et ta käitus

agressiivselt, kuna nad isegi ei vestelnud. Ta koheselt istus tagaistmele, siis vaikuses sõitsid

politseisse. Politseis teda toimetati koheselt uurija juurde, kes vabastas teda hommikul kaheksandal

: "Mis juhtus?" ja talle N kuupäeval. N viidi koheselt teise kohta. Ta küsis öeldi, et kutsus välja politsei. S kõik, siis teda pandi kinni ja järgmisel päeval toimetati siia. ee oligi

41. Kohus eeltoodud süüdistatava ütluseid selles osas, et ta ei ole süüdistuses toodud ajal ja kohas kannatanut kehaliselt väärkohelnud usaldusväärseks ei pea, kuna need on vastuolus teiste kohtu jaoks usaldusväärsete alltoodud tõenditega.

42. Seda, et süüdistatav enda süüd eitades on andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused kinnitab

ka see, et ta on erinevas menetlusstaadiumis andnud erinevasisulisi ütluseid oskamata kohtu hinnangul usutavalt ja arusaadavalt selgitada seda, miks ta on andnud . vastuolulisi ütlusi

43. Kohus rahuldas kahel korral KrMS § 293 lg 1 ja § 289 alusel prokuröri taotluse süüdistatava poolt koh seoses tueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks prokuröri poolt taotletud ulatuses

vastuoluga selles, kuhu N.K päras Ro külastamist läks. Kohtueelsel uurimisel on t Rosüüdistatav andnud järgmised ütlused: „ .“ Süüdistatav selgitas vastuolu enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütlustes, kuhu ta Ro Ro - -st läks sellega, et ta ei usu, kui keegi midagi kirjutab. Kui ta tuli uurija juurde ta küsis, mille eest ta on kinni peetud, siis ainukeseks vastuseks oli see, et küsige proua Z käest, kuna tema midagi ei tea. Ta oli täitsa valgeks läinud ja ta küsis, kuhu ta võib pöörduda, kus on tõde, aga tema ütles,

et ta ei tea midagi. Aga t iks teid ei olnud kohtus, a küsis: „M et te pidasite mind kinni" ja ta ütles, et nii tahtis prokurör ja uurija ütles: "Ma kahetsen, et mind seal ei olnud". Võib uurida seda, mis

kell takso oli välja kutsutud. Ta oli Ro Ro - -s kuni kella kaheni öösel ja siis sõitis sinna taksoga. Kui midagi lahendaks, siis ta juba

nõustuks sellega, mis oli prokuröri poolt pakutud, kuna prokurör pakkus minna lühimenetlusse, aga selle jaoks oli vaja ennast süüdi tunnistada, aga kuidas võib

ennast süüdi tunnistada selles, mida ei ole toime pandud. See kuritegu, mis oli eelnevalt toime pandud aastal 2016, ee oli seotud karateega tegeleva seal jah küsiti, kas sina lõid ja ta ütles jah. S isikuga.

44. puudub igasugune alus arvata, et kohtueelsel uurimisel on Kohus leiab, et käesoleval juhul ülekuulamise protokolli koostaja ebaõigesti talletanud süüdistatava ütlused seoses sellega, kuhu viimane Ro- -st siirdus, Ro arvestades seda, et tegemist on perevägivalla juhtumiga, mille puhul on

ka koostajal oleks mingi isiklik huvitatus sell eluliselt väga ebatõenäoline, et protokolli e

kriminaalasja lõpptulemuse osas ning sellekohaseid väiteid ka kohtuistungil ei kõlanud

. Ka ei selgunud kriminaalasja arutamise käigus, et süüdistatava ülekuulamise protokollis puuduks tema omakäeline kinnitus selle kohta, et protokoll on koostatud tema ütluste kohaselt. Käesoleval juhul hindamaks süüdistatava kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust pole vähetähtis ka asjaolu, et tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuga ja kes on seetõttu ka varasemalt kokku puutunud enda kohtueelse ülekuulamisega ning seega saab ka eeldada seda, et ta on enam

14

informeeritud sellest, kuidas ülekuulamine läbi viiakse ja vajadusest ka kontrollida, et ülekuulamise protokollis kajastatu vastab tema poolt antud ütlustele.

45. Seda, et käesoleval juhul on kohtueelsel uurimisel süüdistatava poolt antud ütlused korrektselt

kirja pandud ja põhjenda süüd eitavaid ütluseid valeks tud on pidada tema kohtuistungil antud

kinnitab kohtu hinnangul ka see, et ta pole kohtuistungil olnud enda ütlustes täiesti järjepidev. Nimelt on süüdistatav kaitsja küsimusele vastates, kui kaua ta Ro- -s oli vastanud, et umbes kella Ro üheni istusid seal ja kuulasid muusikat. rokuröri küsimusele, et kas ta läks pärast Ro Samas p - - Ro

d N G korterisse Tallinna maanteel on süüdistatav vastanud, et jah kella kahe paiku öösel. Kohtueelsel uurimisel ja kohtus erinevaid versi oskamata usutavalt oone toimunust rääkides ning enda ütluste muutmist selgitada pole kohtul võimalik pidada teda usaldusväärseks tõendiallikaks.

46. Kannatanu on ka selles kuriteoepisoodis andnud ütlused, mille kohaselt tema abikaasa ei ole teda kehaliselt väärkohelnud. Kannatanu ütluste kohaselt Jõesuus koos enda 9. mail ta oli Narvaabikaasaga ja ta tegi et meelde tuletada neid inimesi, seal võililledest pärja, et visata seda jõkke, kes kaitsesid Narvat, kes vabastasid Narva. Helistati telefoni teel, aga ta ei tutvustanud ennast ja juba sealt s politseisse, aga see ei olnud politseiauto. - õitsid Ta ju ütles, et väljus WC st ja lõi pead vastu ukseliistu, aga te ei kuulnud. Ta ei kutsunud välja politseid, ta helistas hädaabinumbrile 112,

et kiirabi jõuaks kohale mitte politsei. Kohtueelsel menetlusel ta ei avaldanud seda, et tema

abikaasa ei ole teda kordagi löönud 20 aasta jooksul, kuna keegi ei küsinud ja teda keegi ei kutsunud kuskile, ta ise helistas igale poole. Ka selles kuriteoepisoodis ei pea kohus kannatanu ütluseid eluliselt usutavaks. Samuti on need vastuolus kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega.

47. Seda, et 09.05.2019 toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine aadressil XXX tõendavad

tunnistaja I K ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Nimelt on

eeltoodud tunnistaja andnud detailsed ütlused, mille kohaselt 9. mail 2019 kohtus ta veel kannatanuga kell 6.30 hommikul seoses väljakutsega, mis oli seotud perevägivallaga. See oli samal aadressil. Kannatanu pea oli veres. Kannatanu sõnade kohaselt tema abikaasa lõi teda. Korteris abikaasat ei olnud. Veri oli põrandal, aga seda ei olnud palju. Kannatanu oli väliselt purjus, aga

suutis vastata nende küsimustele. Kui ta õigesti mäletab, siis kannatanu selgitas, et abikaasa lõi teda rusikaga. Tunnistaja meelest kannatanu sõnade kohaselt löömine toimus mõnda aega tagasi. Kui nad käisid väljakutsel oli rinnakaamera ja salvestised olid salvestatud kõvakettale.

48. Kohus leiab, et eeltoodud tunnistaja ütlused on ka selles kuriteoepisoodis iseseisvaks tõendiks. Vastavalt KrMS § 66 lg 21 p-le 2 tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohus leiab, et tulenevalt tunnistaja I K G ütlustest on põhjendatud asuda seisukohale, et kannatanu N

rääkis talle 09.05.2019 toimunud kehalisest väärkohtlemisest N.K poolt vahetult pärast seda, kui see toimus ja ta oli ka veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et kannatanu moonutas tõde. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kannatanu süüdistatavat süüstavad ütlused, mida ta andis tunnistaja Ilja Kulpinile, on tingitud tema poolt ravimite ja alkoholi koostarvitamisest, sest seda ei kinnita koht

u jaoks usaldusväärsed tõendid.

49. Seda, et tunnistaja I K ütlused vastavad tegelikkusele selles osas, et 09.05.2019 toimus kannatanu kehaline väärkohtlemine tõendab ka lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tõendite toimik,

tl 1), mille kohaselt on viimane täitnud infolehe märkides ära, et 09/05/2019 kell 06:29 teatas

kannatanu N G

füüsilisest vägivallast aadressil XXX ning osapoolte suhteks on märgitud abikaasad. Vägivallatsejaks on märgitud N.K, kes oli politsei saabudes lahkunud.

15

Lisainformatsioonina on ära märgitud, et Aleksandr oli N sõnul joobes ning peksis teda vastu pead. Aleksandr lahkus enne nende tulekut. N

oli üle antud operatiivgrupile.

50. Seda, et tunnistaja I K ütlused vastavad tegelikkusele ja 09.12.2018 toimus süüdistatava poolt

kannatanu kehaline väärkohtlemine süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD- -8), mis on kohtu hinnangul R plaadiga (KoTo, tõendite toimik, tl 2

usaldusväärne tõend, kuna salvestiste sisu kattub protokollis kajastatuga ja mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks Aweroc WebPlayeri kaudu DVD-R-plaadile salvestatud 1 helifail, mis on tehtud häirekeskusesse 09.05.2019 kell 06:27 telefoninumbrilt XXX ning 1 videosalvestus, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga ning salvestatud DVD-R-ketta peale. Nimetatud tõendist nähtub see, et 09.05.2019 kell 06:27 on telefoninumbrilt XXX htud te

kõne Häirekeskusesse, kus naishääl räägib, et vaja on kiirabi ja politseid aadressile XXX, sest teatajal on pea lõhki löödud. Ka asitõendina vaadeldud videosalvestus kinnitab seda, et N.K täitis 09.12.2018 enda tegevusega kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Nimelt nähtub videosalvestuse vaatlusest, et 09.05.2019 kell 06:37:55 avab korteriukse täidlase kehaehitusega vanem naisterahvas, kes seoses küsimusega, mis juhtus näitab käega kukla peale. Küsimusele, kus ta on vastab kannatanu, et jooksis minema. Kannatanu näitas ka põrandal oleva verise lapi peale, peale seda oma kukla peale. Kannatanu tõi välja, et tuli öösel ja kuni kella viieni hommikul teda, vot nii … (näitab taas kukla peale). Küsimusele, miks kannatanu varem politseid välja ei kutsunud vastab viimane, et sellepärast, et ta võttis tema telefoni ja kõik, hoidis käes. Jooksis minema. Sõitis XXX. Lööja sõitis ära just enne neid. Kannatanu tõi ka välja, et isik saabus kell kaks öösel ja piinas teda kuni kella viieni. Vot niimoodi on lõhki löödud ja verd jookseb kapitaalselt. Niimoodi ei tohi,

saate aru. Ta mõnitab mind. Kannatanu tõi välja, et ta maksab alati kätte. Ta hoiab teda

kakskümmend aastat vabaduses, et ta vangi ei läheks niimoodi süüdistatav . Vot, ei salli teda. Kannatanu noogutas positiivselt vastuseks, kas skandaal algas jälle armukadedusest. Ka tõi ta välja, et ei saa aru kust. Ei saa aru, üldse ei saa aru. Üldse ei saa aru miks, kuidas. Ja, vot niimoodi teda peksta. Mille eest? Ta ütles lööjale: „Ma ei anna seda sulle kunagi andeks.“ Ka lisas kannatanu, et vägivald jah. Aga vägivalla eest tuleb vastutada.

51. Seda, et tunnistaja I K is kajastatu vastavad tegelikkusele ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll

tõendab ka (KoTo, tõendite 09.05.2019 kiirabikaart nr 9000321NARVA9320190509063832 toimik, tl 10), mille kohaselt sündmuskohaks on XXX. Patsiendiks on N G, kellel on diagnoositud

pindmine peavigastus. Kukla piirkonnas on marrastus kuni 3 cm. Verejooksu ei ole ja teisi

nähtavaid vigastusi ei ole. Ka on välja toodud, et eile tuttav peksis. Nimetatud tõendiga on

tõendatud ka see, et süüdistatava tegevuse tulemusena põhjustati kannatanule 09.05.2019

tervisekahjustuse marrastus kukla piirkonnas. Seega on kohtuliku uurimise tulemusena – usaldusväärselt tõendamist leidnud see, et N.K täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

52.

Kohus leiab, et N.K pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav N.K lüües kannatanule vastu pead, mille tulemusena tekkis kukla piirkonnas

marrastus, sai kohtu hinnangul aru annatanule valu ja , et põhjustab enda tegevusega k kehavigastuse Arvestades kannatanul esinenud peavigastus on ka kannatanule ning möönis seda. valuaistingu tekitamine süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

53. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

N.K poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsioon

16

54. : Kehalise väärkohtlemise kvalifikatsioon sisaldub lg 2 erinevates punktides p 2 eeldab seda, et tegu on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes. Lähisuhe on kahe või enama - inimese vaheline pere-, sugulus- - - , põlvnevus , hõimlus või armastussuhe, sõltumata sellest, kas

suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtes õigusvastaste teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu, süüdistatava ütlustega, millistest kui ka tunnistajate nähtub, et süüdistatav ja kannatanu on lähisuhtes olevaks isikuks; p 3 eeldab seda, et tegu on toime pandud korduvalt. Korduvus (lg 2 p 3) on kehalise väärkohtlemise varasem toimepanemine, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. N.K on varem kriminaalkorras karistatud 10.03.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) järgi, KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi vangistusega 1 kuu ja 29 päeva, katseajaga 1 aasta (KoTo, tõendite toimik, tl 59). Eelpool leidis kohus, et usaldusväärselt

on tõendatud see, et käesolevas kriminaalasjas N.K kolmel korral kehaliselt väärkohtles kannatanut süüdistuses toodud ajal ja kohas. Seega tuleb N.K poolt toime pandud kuritegu kvalfitseerida KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

55. Kohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-8-10 käesolevas kriminaalasjas punktile 11, mille kohaselt kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda

füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn ) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate

kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt 6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8

või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Kohus leiab, et eeltoodud kolme

kuriteoepisoodi pinnalt joonistub välja süüdistatava käitumismuster kannatanu kehalisel

väärkohtlemisel. Nimelt nähtub kuriteo toimepanemise asjaoludest, et põhjendatud on asuda seisukohale, et kannatanu kehaline väärkohtlemine on seotud ühise alkoholi tarvitamisega ning

süüdistatav kasutades kannatanu suhtes vägivalda on igakordselt seda teinud ka lüües peapiirkonda.

56. Ka peab kohus vajalikuks välja tuua, et eluliselt usutav ei ole see, et kannatanu sellise lühikese perioodi jooksul (09.12.2019- kodus kolmel korral tekitama 09.05.2019) oleks võimeline endale

selliseid kehavigastusi nagu kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidis. Samuti ei ole

eluliselt usutav see, et kannatanu tuues välja, et tal olid hallutsinatsioonid seoses ravimite ja alko Kohtupraktikas holi koos tarvitamisega mäletab ainult kindlalt seda, et ta lõi ennast ise ära.

kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine

vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu

üldiste loogikareegiltega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11). Riigikohus on

korduvalt märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid oluline on

hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10). Ka pole kohtul alust kahelda kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel välja toodus, mille kohaselt ei

ole ta varasemalt tegelenud tõsisemalt näitlemisega. Arvestades kohtuistungil uuritud

vid kannatanu N. G , ei pea kohus eluliselt usutavaks, et ta on eosalvestustelt nähtud käitumist

suuteline andma kolmel korral sellise näitlejameisterlikkusega sündmuskohal etendused, kus viibinud kiirabitöötajad ja politseiametnikud on ninapidi veetud selles, kas ta on lähisuhtevägivalla

17

ohver või mitte üle kuulatud usaldusväärsete . Siin tuleb arvestada ka seda, et tunnistajate I K ja A

S ütluste kohaselt oli kannatanu alkoholijoobes, mis aga üldteada asjaoluna pärsib kontrolli

käitumise üle ning seega veelgi vähendab seda tõenäosust, et videosalvestustelt nähtu oli , näitekunst kannatanuga peaosas.

57. Mõistetav on see, et perevägivallast võõrastele isikutele rääkimine ei ole kerge ülesanne, kuna

vägivallatsejaks on olnud isik, kes peaks just suhtes vastupidiselt toimima jagades hellust ja

hoolitsust. Seega kohus ei näe käesoleval juhul mõningates politseiametnike suunavates

küsimustes midagi taunimisväärset, sest nende töökäik nõuab seda, et võimalikult kiiresti ja ki õigesti välja selgitada sündmuskohal, mis täpselt on aset leidnud. Seega mingist politseiametnike

lubamatust provokatsioonist käesoleval juhul põhjendatud rääkida ei ole. Ka ei saa nõustuda

kaitsjaga selles, et kannatanu vastas kõikidele küsimustele selliselt nagu küsija soovis vastust saada. Kohtu hinnangul olid küsijate küsimused tavapärased, mida on põhjendatud esitada lähisuhtevägivalla ohvritele. Ka näitab kohtupraktika seda, et just armukadedus on tihti selleks

kurjajuureks, mis tingib lähisuhetes vägivaldsust asitõendi ning kannatanu ei ole ka eitanud

vaatlusprotokollist nähtuvalt seda, et nende suhtes eeltoodut esines. Seega kohtu hinnangul on põhjendatud asuda seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu ei valetanud

tunnistajatele ja ka Häirekeskusesse helistades selle kohta, mis tema korteris 09.12.2018, 07.05.2019 ja 09.05.2019 toimus ning toimu mille nu on liigitatav lähisuhtevägivalla juhtumiteks, puhul peab . Nimelt toimuma kannatanu poolt öeldu, mis on talletatud asitõendi vaatlusprotokollis on kannatanu välja toonud, et vägivalla eest tuleb vastutada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

58. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

59. t kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, Süüdistatava osas karistus Süüdistatav on

toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kurite . KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi od

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

60. - ja Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab seda, et N.K

on karistatud kriminaalkorras KarS § 121 järgi ja käesoleval juhul on ta toime pannud

kolmel korral enda abikaasa kehalise väärkohtlemise. Nimetatust tulenevalt ja karistuse

eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei pea kohus võimalikuks karistada N.K kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna kohtu hinnangul ei hoiaks selline karistus

ära seda, et süüdistatav ei pane tulevikus toime samalaadset kuritegu. Ka varasemalt on teda karistatud teise isiku kehalise väärkohtlemise eest tingimusliku vangistusega, mis samuti välistab pöördumise kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse poole.

61. Hinnates süüdistatava süü suurust kehalise väärkohtlemise toimepanemisel, ei ole tähtis mitte see, kas ta täitis ühe või mõlemad KarS § 121 koosseisualternatiivid, vaid kehalise väärkohtlemise

intensiivsus ja seeläbi kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskus või objektiivselt hinnatava valu tugevus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-44-16 p 20).

18

62. N.K on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise

eest , mida suurendab kuriteoepisoodide arv ja kannatanule ning arvestades tema süü suurust

tekitatud tervisekahjustused koos valuga ning vähendab kannatanu pretensioonide puudumine, peab kohus põhjendatuks karistada teda alla keskmäära jääva vangistusega.

63. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.K tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates

07.05.2019 kuni 08.05.2019, s.o kaks N.K-le päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 aas päeva vangistust Kohus peab põhjendatuks KarS § 74 lg 2 ta 5 kuud ja 28 .

alusel mõistetud vangistus pöörata osaliselt täitmisele. Arvestades seda, et süüdistatav

on vankumatult olnud seisukohal ja teda on ka , et ta ei ole enda abikaasat kehaliselt väärkohelnud

varasemalt teise isiku kehalise väärkohtlemise eest karistatud, siis saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o seda, et tulevikus midagi taolist ei kordu peab kohus põhjendatuks mõista šokivangistuse. talle 2-kuulise nn

64. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise

vabastamise instituudi eesmärk on nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise, s.o mõnekuulise vangistusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-41-04 ja 3-1-1-21-05). Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus. Arvestades seda, et süüdistatavat on juba varasemalt karistatud

kehalise väärkohtlemise eest ja käesoleval juhul leidis kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et ta on kannatanut kolmel korral kehaliselt väärkohelnud ning

enda süüd ta toimunus täielikult eitab, siis saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki on põhjendatud mõista talle nn šokivangistus andmaks mõista, et teise isiku kehaline väärkohtlemine

on lubamatu ning tal tuleb enda käitumist korrigeerida Ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 . aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui N.K

e - i pane toime katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg s 1 sätestatud

kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui

5) saama viieteistkümneks päevaks;

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - 6) saama , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

65. Samuti arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, s. poolt kuriteo o süüdistatava toimepanemist alkoholijoobes, siis kohus peab põhjendatuks määrata ka KarS § lisakohustusena

75 lg 2 pmitte tarvitada alkoholi. Kohtule esitatud eeltoodud s 2 ettenähtud kohustus:

usaldusväärsete tõendite pinnalt saab järeldada, et just alkohol lisaks armukadedusele on see

kurjajuur, mis kutsub esile süüdistatava vägivaldset käitumist. Samuti arvestades seda, et käesolevas kriminaalasjas on kolm kuriteoepisoodi, mil kannatanut kehaliselt väärkoheldi, siis ei ole seega

tegemist ühekordse juhtumiga, vaid pigem väljakujunenud taunitava käitumismustriga ja seega tuleb määrata süüdistatavale ka KarS § 75 lg 2 p ettenähtud -s 8 lisakohustus: osaleda

kriminaalhooldaja poolt Nimetatud määratavas sotsiaalprogrammis ennetamaks perevägivalda.

programmis osalemine peaks selle eduka läbimise korral aitama kaasa sellele, et N.K

edaspidiselt võtab tarvitusele kõik meetmed vältimaks vägivalla kasutamist kannatanu suhtes.

19

Katseajaks aastat. Karistuse kandmise alguseks tuleb peab kohus põhjendatuks määrata kaks

lugeda 09.05.2019, mil süüdistatav peeti 09.05.2019 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt kinni (KoTo, tõendite toimik, tl 24-29).

66. j N.K vahi Seoses süüdistatavale kohaldatud tõkendiga peab kohus põhjendatuks ätta alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks šokivangistuse tähtaeg. N.K

Asitõendite suhtes kohaldatav meede

67. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

68. Kohus leiab, et 3 DVD+R plaati, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulude suurus ja jaotus

69. Menetluskuludeks KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu.

70. -de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub N.K-lt KrMS § väljamõistmisele

sundraha teise astme kuriteo toimepanemises eurot, milline süüdimõistmise tõttu summas 810 summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale.

71. - - Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p st 4 ja § st 180 põhjendatuks välja mõista

süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest ohtumenetluses osutatud õigusabi eest ja kriminaalasja k kokku summas 690 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus seoses menetluskulude suurusega, et N.K

on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1500 eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.

72. -dest 311-315. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik

20