2-19-7822/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated23. mail 2019 esitas P K (võlgnik) Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnik on arvel Eesti Töötukassas. Tema sissetulek on alla miinimumpalga, mille tõttu ta ei suuda endale võetud kohustusi täita ja on muutunud maksejõuetuks.
Legislator headnote
AI generated2-19-7822/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Viru Maakohtu 29.05.2019 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine pankrotihaldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-19-7822
1 (4)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 04. juuli 2019 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-19-7822 Tsiviilasi P K’a avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik): P K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx); Ajutine haldur: Tiia Kalaus (e-post: tiia.kalaus@civilex.ee).
Resolutsioon
1. Lõpetada pankrotiasja menetlus seoses avaldusest loobumisega ja loobumise vastuvõtmisega.
2. Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest OÜ-le Civilex (arveldusarve EE312200221055387366 Swedbank AS) ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks 396 eurot, millele lisandub käibemaks 79.20 eurot, kokku 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot ja 20 senti.
3. Saata kohtumäärus avaldajale ja ajutisele haldurile teadmiseks.
4. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 2. osas täitmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.
ASJAOLUD
1. 23. mail 2019 esitas P K (võlgnik) Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
2-19-7822
2 (4)
2. Avalduse kohaselt võlgnik on arvel Eesti Töötukassas. Tema sissetulek on alla miinimumpalga, mille tõttu ta ei suuda endale võetud kohustusi täita ja on muutunud maksejõuetuks.
3. Võlgnik palus kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu 29.05.2019 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine pankrotihaldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
5. 25. juunil 2019 esitatud aruande kohaselt ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Võlgniku rahalised vahendid ei võimalda arestimist.
6. Võlgnikul on kohustusi 11 138.48 eurot, s.h AS Bigbank 8 698.21 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu 1 000.21 eurot ja Swedbank AS viivise nõue 1 440.06 eurot.
7. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on krediidiasutustest võetud laenud. Võlgnik võttis need seoses äritegevusega OÜ-s xxxx, mille osanik ja juhatuse liige ta 2007.a oli. Kuna äritegevus lõppes ja sellest mingit kasu teenida ei õnnestunud, siis polnud võimalik laenu tasuda ühingu vahenditest. Eelduslikult oli võlgnik juhatuse liikmena krediidi saamisel laenu käendajaks.
8. Ajutise halduri hinnangul tulenevalt TsÜS § 157 lg 1 aegumistähtaeg võlgniku kohustuste osas on saabumas 2021.aastal. Eeltoodut arvestades, ei ole võlgnikul mõistlikku põhjust soovida enda pankroti väljakuulutamist. Kuni aegumise avalduse esitamiseni täidetakse nõudeid täitemenetluses, aga arvestades olukorda, kus võlgniku tuludeks on ainult toetused ja elatisabi, siis nendele tuludele ei saa sissenõuet pöörata ka kohtutäitur. Kui võlgniku pankrot välja kuulutatakse, siis tuleb tal arvestada, et hoolimata tulu liigist, on tal kohustus tasuda ka võlausaldajate nõudeid vähemalt mingis ulatuses ning juhul, kui 5 aasta möödudes kohus isikut pankrotimenetluses täitmata jäänud võlgadest ei vabasta, siis on võlausaldajatel täitedokument järgmise 10 aasta osas sissenõudmist läbi viia.
9. Arvestades kõiki asjaolusid, võiks võlgnik ajutise halduri hinnangul veel mõelda, kas ta soovib jääda pankrotiavalduse juurde.
KOHTUISTUNG
10. Kohtuistungil võlgnik teatas, et pärast ajutise halduri aruande saamist arvab ta, et tuleb avaldusest loobuda. Võlgnik esitas avaldusest loobumise avalduse.
11. Ajutine haldur nõustus pankrotiasja menetluse avaldusest loobumise vastuvõtmisega lõpetamisega ja palus, et kuna võlgnik oli esitanud avalduse ka kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis ajutise halduri tasu ja ajutise pankrotimenetluse kulud määrata riigi tuludest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2-19-7822
3 (4)
12. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja sellest loobumise taotlusega, kuulanud võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et pankrotiasja menetlus tuleb lõpetada.
13. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 1 lause alusel pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadus ei reguleeri avaldusest loobumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, on hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi
14. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Avaldaja on pankrotiavaldusest loobunud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku võlgniku õigusi, mistõttu võtab loobumise vastu ja lõpetab pankrotiasja menetluse.
15. Kohus on avaldajale selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samal alusel ja samadel asjaoludel.
Menetluskulud
16. PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
17. Maakohus leiab, et kuigi kohus lõpetab käesoleva pankrotiasja menetluse seosest avaldusest loobumise vastuvõtmisega, ei ole põhjendatud ajutise pankrotimenetluse kulude võlgniku kanda jätmine. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt ajutise halduri tasu ja ajutise pankrotimenetluse kulud kanda. Kohtuistungil antud võlgniku selgituste kohaselt on tema ja tema ülalpeetavate alaealiste laste sissetulekuks kokku 418 eurot kuus, s.h töötutoetus 160 eurot, lastetoetus 178 eurot ja lapse puudetoetus 80 eurot. Seega võlgnikul ei ole ka sissetulekut ulatuses, mille arvelt saaks ta ajutise pankrotimenetluse kulud tasuda. Sellepärast kohus hüvitab ajutise pankrotimenetluse kulud ja määrab ajutisele haldurile tasu riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb.
2-19-7822
4 (4)
18. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik