1-18-9395/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2019 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9395 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 04.07.2019 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

esinduse

kriminaalhooldusametnik

Jelena DROBOTINA 20.06.2019 erakorraline ettekanne

B.Z-ile Viru Maakohtu 10.12.2018

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu B.Z

sünd. XXX, isikukood XXX, Vene

Föderatsiooni kodanik, kesk-eriharidus, emakeel

vene keel, elukoht xxx xx-xx Jõhvi vald Ida- Virumaa, töökoht AS xxx operaator Kriminaalhooldusametnik Jelena DROBOTINA Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

esinduse

kriminaalhooldusametnik

Jelena DROBOTINA 20.06.2019 erakorraline ettekanne B.Z-ile Viru Maakohtu 10.12.2018

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

Pöörata B.Z-ile Viru Maakohtu

10.12.2018 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata

karistus 10 (kümme 23 (kakskümmend ) kuud kolm) päeva ust täitmisele. vangist

Saata B.Z karistust kandma

vanglasse.

2 B.Z-i karistuse kandmise algus on

alates tema karituse kandmisele asumisest. Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 10.12.2018 otsusega tunnistati B.Z süüdi Karistusseadustiku (KarS) §424 lg.2 järgi ja karistati vangistusega 11 kuud. KarS

§74 lg.2 alusel kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 7 päeva

vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel jäeti ülejäänud vangistus 10 kuud 23 päeva

täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Katseaja jooksul oli B.Z kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75

lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 28.12.2018.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina esitas 29.03.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles

taotles B.Z-ile katseajaks

täiendava kohustuse määramist – läbida alkoholivastane ravi hiljemalt 30.06.2019. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks

oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Viru

Maakohtu

02.04.2019

määrusega

rahuldati

Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina erakorraline ettekanne ning B.Z-ile määrati katseajaks täiendav kohustus

vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4 – alluda alkoholivastasele ravile hiljemalt 30.06.2019.

Kohtumäärus jõustus 19.04.2019.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina esitas 30.04.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles

taotles B.Z-ile katseajaks

täiendava kohustuse määramist – läbida

sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel 18.04.2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Viru

Maakohtu

07.05.2019

määrusega

rahuldati

Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina erakorraline ettekanne ning B.Z-ile määrati katseajaks täiendav kohustus

vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4 – läbida sot

siaalprogramm Eluviisitreening. Kohtumäärus jõustus 28.05.2019.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Jelena Drobotina esitas 20.06.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande Viru

3 Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb B.Z-ile Viru Maakohtu

10.12 ndmata

.2018 otsusega mõistetud äraka karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 23.05.2019.

27.05.2019 antud kirjalikus seletuses kirjutas süüdimõistetu, et ilmunud registreerimisele 23.05.2019 kuna ajas kriminaalhoolduse

ja Töötukassa registreerimiskuupäevad segamini. Ametnik helistas, kuid gistreerimisele tulnud,

re

ei sest teda olnud Viibis Narvas eraisiku juures. saanud tulla, sest polnud ei Jõhvis. Ei raha, tagasi

et sõita.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 31.05.2019 tuvastati ajal aadressil xxx xx-xx B.Z

kodukülastuse

Jõhvi alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,181 mg/l kohta. 19.06.2019 antud kirjalikus selgituses kirjutas B.Z, et viibis 31.05.2019

joobeseisundis aadressil xxx xx-xx. hetkeks alkoholivastase ravi saamise

Käesolevaks

kohta ole, rahalised vahendid puuduvad. tõendit ei Esmakohtumine B.Z-iga toimus kriminaalhooldusosakonnas 21.01.2019,

kus kriminaalhooldusalusele selgitati

põhjalikult kohtumääruse

sisu, kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid kohustusi B.Z on andnud

õigusi,

ja võimalusi.

allkirja, kriminaalhooldusaluse kohutused on talle arusaadavad. et õigused ja

Kriminaalhooldusametnik märgib, et ei tulnud süüdimõistetu 23.05.2019 registreerimisele ega teavitanud mitteilmumisest. Ametnik helistas isikule hommikul

peale registreerimisaega. B.Z unustas registreerimise, on Narvas

ütles, et

ja

tuleb registreerimisele päeva teisel poolel, kuid ei tulnud. Päeva teisel poolel helistas ametnik uuesti. Sel korral oli B.Z-i

kõne arusaamatu. Ametniku

k reageeris üsimustele väga öelda,

aeglaselt. Ei osanud

miks ta ei tulnud registreerimisele.

31.05.2019 kell 10.15 teostati aadressil xxx xx-xx seoses

kodukülastus

Jõhvi asjaoluga, naaber andis ametnikule telefoni teel teada,

et süüdimõistetu

et öösel toimus nimetatud korteris jooming kuulda oli Elukoha kontrolli ajal isikut ja

lärmi.

kodus olnud. Korteris viibis tema poeg Korteris oli korralagedus.

ei

X. X.

täielik Toas oli alkoholitaara, diivan

tühi

ja vaheuks olid B.Z

lõhutud. ilmus

korterisse kell 10.30. Tuvastati alkoholi 1,181 mg/l

sisaldus väljahingatavas õhus

kohta. Koostati protokoll, mis kriminaalhooldusaluse poolt allkirjastati. Lähtudes ü laltoodust tuginedes KarS .4 ja

§74 lg ja KrHS .1 teeb §31 lg

kriminaalhooldusametnik ettepaneku B.Z-ile karistus pöörata määratud täitmisele. üle

B.Z ei ole motiveeritud alluma tema

kehtestatud korrale ja kohtu poolt seatud kohustusi. Seni kestnud täitma

käitumiskontrolli

jooksul on B.Z korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tingimisi

vangistus käitumiskontrolliga mõjuv

ei

ole B.Z-i puhul

piisavalt

karistusviis ega motiiviks elada õiguskuulekalt ja talle pandud kohustusi. täita

Maakohtu istung

Kriminaalhooldusametnik Jelena Drobotina erakorralises ettekand toodud jäi

es põhjenduste juurde.

Süüdimõistetu B.Z seletas maakohtu istungil, et katseajal esines

rikkumisi. Möödunud aasta augustis läks perest lahku, hakkas alkoholi tarvitama.

4 Praegu leidis töö, teeb kodus remonti ja tahab oma elu korda seada. Alkoholi enam ei tarvita, tal on teised huvid. Eelmisest perest on laps, kellega pidevalt kohtub ja vahi alla võtmisel ei oska seda talle kuidagi selgitada. Kavatseb kustutada kõik rahalised võlgnevused. Ei olnud raha, et minna alkoholivastasele ravile, homme saab pensioni kätte ja esitab kriminaalhooldajale tõendi. Kohtu küsimustele vastates teatas süüdimõistetu, et kõik rikkumised on aset leidnud, alkoholi ei tarvita juba kuu aega. Arvas, et saab palka, kuid tööandja viivitas väljamaksega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised,

leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema

karistamise

aluseks

olnud

kuriteoga

samalaadse

väärteo,

võib

kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3,

§76 lg.7 või §87 1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste - määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Süüdimõistetu on kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi B.Z-ile tutvustatud 21.01.2019, millest arusaamist kinnitas isik allkirjaga.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohtu poolt 1 p.2 alusel ilmuda Karistusseadustiku §75 lg.

määratud kontrollnõuet –

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 23.05.2019.

Nii nähtub asja materjalides olevast registreerimislehest, et B.Z ei

ilmunud registreerimisele 23.05.2019.

Süüdimõistetu kinnitas, et kõik erakorralises ettekandes esitatud asjaolud on õiged.

Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu

10.12.2018 otsusega katseajaks

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.2 alusel määratud

kontrollnõude – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele asja materjalides – rikkumine on tõendatud asuva registreerimislehe ja süüdimõistetu enda selgitustega.

Maakohtu hinnangul näitab registreerimisaegade segamini ajamine süüdimõistetu

poolt küünilist suhtumist tema üle kehtestatud käitumiskontrolli. Olles karistuse

kandmisest tingimisi vabastatud ja saanud aru käitumiskontrolliga kaasnevatest

5

reeglitest, tuleb süüdimõistetul teha kõik võimalik, et tema käitumine vastaks kriminaalhooldusega kaasnevatele

nõuetele.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus

kohtu poolt Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 alusel määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi.

Nii nähtub asja materjalidest, et 31.05.2019 tuvastas Viru Vangla

kriminaalhooldusametnik Jelena Drobotina aadressil xxx xx-xx indikaatorvahendi

Alcovisor Mark X2 (seerianr.1139, järgmise kontrolli aeg 31.08.2019) abil B.Z positiivse tulemuse alkoholi suhtes 1,181 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused: määrdunud riietus, alkoholilõhn, silmade

punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioon, segane kõne, häired aja-, isikuja kohatajus, kerg

ed tasakaalu ja koordinatsioonihäired, unine käitumine.

Kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu rikkumist.

Kokkuvõttes leiab maakohus seega, et rikkumis e alusel on põhjendatud t B.Z-i

suhtes esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Viru Maakohtu

10.12.2018 otsusega tingimisi mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Maakohtu hinnangul ei ole B.Z talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ning ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline muutma oma käitumist. Arvestades käitumist katseajal, B.Z-i

puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi jätkuvalt täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul.

Asja materjalide kohaselt on korduvalt süüdimõistetule antud võimalus oma

rikkumistest järelduste tegemiseks. Sellest hoolimata ei suuda ta registreerimiskohustuse täitmist tõsiselt võtta ja leiab erinevaid põhjuseid õigel ajal

mitteilmumiseks. Maakohus toonitab, et olukorras, kus süüdimõistetu kannab vabadusekaotuslikku karistust tingimisi katseajaga, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma

järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine

läbiviimine ei ole põhjendatud ja otstarbekas,

kuna B.Z suhtub

negatiivselt kohtu poolt määratud registreerimiskohustuse täitmisesse.

Eeltoodut arvestades on

B.Z-ile ülaltoodud asjaoludel põhjendatud tingimuslikult mõistet täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru ud vangistuse Maakohtu 10.12.2018 otsusega võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita. Vaatamata sellele ei ole B.Z korduvalt suutnud talle osutatud

usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab

edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Seda enam, et varasemalt on

kriminaalhooldusametnik esitanud juba 2 erakorralist ettekannet seoses nii

registreerimiskohustuse kui ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega, kuid

kohtupoolsed reageeringud ei ole tulemusi andnud. Maakohus peab oluliseks ka rõhutada, et kuigi süüdimõistetu nõustus lisakohustusena läbima alkoholivastase ravi, ei ole ta selle kohustuse täitmiseks kuni käesoleva ajani midagi ette võtnud. Seega

6 saab öelda, et süüdimõistetu ei ole katseajal teinud mingeid toiminguid ja pingutusi alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Maakohus tunnustab süüdimõistetut küll selle eest,

et ta ei ole üks kuu alkoholi tarvitanud, kuid leiab, et see ei kaalu üles kogu

katseaja jooksul toimepandud erinevaid rikkumisi. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et kriminaalhoolduse jätkuv teostamine antud

süüdimõistetu suhtes ei ole põhjendatud, kuna see ei täida karistuse mõistmise eesmärke.

Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahuldada ja vastavalt KarS §74 lg.4

tuleb pöörata otsusega mõistetud B.Z-ile Viru Maakohtu 10.12.2018 ärakandmata karistus täitmisele.

Süüdimõistetu karistuse algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427,

§432.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik