4-09-22942/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 4-09-22942

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2010. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-22942 (2602,09,013377) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi Oliver Tamme kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Tormas Tuuliku 28.09.2009.a otsuse peale Kaebuse esitaja Oliver Tamm isikukood: 39210012762, elukoht: X Seaduslik esindaja Elen Tamm Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 p. 2 ja § 135 lg. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari T. T. 28.09.2009. a otsus ja teha uus otsus, mis ei halvenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada Oliver Tamme LS § 7436 lg 2 p 3 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Kaebus rahuldada. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 10220095105861.

Kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga KarS § 72 lg 1 alusel. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. VTMS § 209 lg 2 alusel on kohtuvälisel menetlejal õigus lükata määrusega rahatrahvi täitmisele pööramine edasi, kui esinevad asjaolud, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

2 Asjaolud.

Oliver Tamme karistati Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari T. T. 28.09.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2602,09,013377 LS § 7436 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o. 3000 krooni. Otsuse kohaselt Oliver Tamm 14.08.2009.a kella 18.42 ajal Tartu linnas Sõpruse pst ringristmikul juhtides mopeedi, ei kohaldanud sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud liiklusolusid, et oleks suutnud peatuda eespoolse nähtavusulatuse piires teel oleva etteaimatava takistuse ees, mistõttu eirates liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid, sõitis reguleerimata samaliigiliste teede ristmikule, kus sõitis külge ristuval teel liikunud ja ootamatult peatunud sõidukile Toyota Celica, registreerimisnumbriga XXX XXX. Liikluseeskirjade nõuete rikkumisega tekitati varaline kahju Toyota omanikule sõidukile tekitatud vigastuste näol. Peale liiklusõnnetust Oliver Tamm põgenes sündmuskohalt. Väärteo toimepanek on tõendatud liiklusõnnetuse aktiga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 5, § 123 ja § 227 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7436 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.

Väärteoprotokoll nr AB 1158626 on koostatud 07.09.2009.a. konstaabel R. P. poolt. Väärteoprotokolli kohaselt tuvastati Oliver Tamme isik isikutunnistuse, ID-kaardi A1487342 alusel. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik andnud omakäeliselt ütlused, mille kohaselt andis ta juhile käega märku järgneda talle. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel.

Liiklusõnnetuse akti andmetel 14.08.2009.a. kell 18.42 toimus liiklussündmus Tartus, Sõpruse pst. ringristmikul, milles osalesid Oliver Tamm, kes sõitis mopeediga ja D. D, kes sõitis sõiduautoga Toyota Celica, registreerimisnumber XXX XXX. Ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu ei suutnud Oliver Tamm oma sõidukit peatada mistahes takistuse ees reguleerimata samaliigiliste teede ristikul ja sõitis külge ristuval teel liikunud ja peatunud sõidukile. Mopeedil tuvastati paremal pool summutil muljumised, nühkejäljed. Sõiduautol tuvastati tagastange nühkejäljed. Sõidukite vigastused on jäädvustatud fototabelil.

Tunnistaja D. P. 17.08.2009.a. ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 14.08.2009.a. kella 18.40 paiku sõitis ta Tartus Sõpruse sillalt Anne ringile. Ta paiknes ringi välimises reas ja hakkas sõitma Pikale tänavale. Vahetult enne ringilt välja sõitmist märkas, et Sõpruse pst poolt ringile sõitev roller ei anna talle teed. Ta peatas kokkupõrke vältimiseks järsult kuni sõiduki seiskumiseni ja tundis lööki sõiduki tagaossa. Tahavaate peeglist nägi rolleril ühte noormeest, kes sõitis rolleriga Kalda teele. Teisel rolleril, kelle tee mitteandmise tõttu pidi ta äkkpidurdamise sooritama, oli peal kaks noormeest. Rollerijuht märkas autojuhti, kuid peatamata liikus edasi Kalda teele, kus temaga ühines otsa sõitnud rollerijuht. Tunnistaja helistas politseisse ja järgnes rolleritele. Esimese valgusfoori all andis ta rollerijuhile helisignaali ja juht viipas talle, et sõidab parklasse. Parklas ei jõudnud nad kokkuleppele, sest rollerijuht arvas, et sõiduauto juht on süüdi sooritatud äkkpidurduse tõttu. Sõiduautol olid kriimustused tagastangel. Rolleril olid muljutud paremal pool summuti ning esinesid ka vigastused kerel.

Tunnistaja T. P. (sündinud 12.04.1992. a) 19.08.2009.a. ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 14.08.2009.a sõitis ta rolleriga, sõber tagaistmel, Ihastesse. Nad lähenesid Sõpruse ringile kiirusega umbes 40 km/h. Ta nägi autot ringile tulemas ja peatas õrnalt, kuna auto oli üpris ligidal. Ta otsustas sõita sujuvalt ringile pärast autot. Auto pidurdas väga äkiliselt keset teed ja jäi seisma. Kuna tunnistajal oli hoog sees, sõitis ta edasi ringile ja jätkas liikumist Ihaste suunas teisi häirimata. Kuna autojuht oli kogenematu vahtralehega juht, ehmus ta ja jäi äkiliselt seisma. Sõber, kes sõitis

3 rolleriga mõned meetrid tunnistaja taga, pidurdas äkiliselt sõiduauto pidurdamise järel. Piisavalt suure hoo ja vähese reageerimisaja tõttu ei jäänud tal olukorra parandamiseks aega ning ta riivas auto tagastanget. Nad peatusid parklas, kuhu autojuht järele sõitis. Sõber ja autojuht ei saanud omavahel kokkuleppele.

Menetlusaluse isiku Oliver Tamme 07.09.2009. a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt jäi ta tunnistajana antud ütluste juurde ja kahetseb oma tegu, millest võttis kõvasti õppust. Tunnistajana 19.08.2009. a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt sõitis Oliver Tamm sõbraga rolleritega Sõpruse puiesteelt Ihaste poole. Nad lähenesid ringile ühtlase kiirusega 40 km/h. Sõber tahtis minna väliringile, tema siseringile. Juhtus nii, et sõber tegi enne väliringile jõudmist äkilise pidurduse, milles välisringil sõitev auto ehmatas ja tegi äkkpidurduse ja jäi tema ees seisma. O. Tamm vajutas samuti piduri põhja. Õnnetuseks oli asfalt märg ja võttis rolleri külje natuke ette ja ta riivas seetõttu sõiduauto tagastanget. Ta jäi ringil seisma, aga ehmatas ära küljelt tuleva veoki peale ja näitas Toyota juhile käega, et see järgneks talle. Ehmatuse põhjuseks oli asjaolu, et Oliver Tammel on varem olnud juba kaks õnnetust suurte veokitega, millest üks oli talle eluohtlik. Nad sõitsid ühte parklasse, kus toimusid läbirääkimised. Autojuht tahtis vigastuste eest 3000 krooni ja ta poleks kutsunud politseid. Oliver Tamm pakkus talle võimalust, et laseb selle stange ise korda teha nii, et ei oleks sellest kõksust midagi aru saada, aga sõidukijuht ei leppinud sellega.

Karistusregistri andmetel ei ole Oliver Tamme varem karistatud.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

20.10.2009.a esitas Oliver Tamm kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Ta palub tühistada LE § 7436 lg 2 p 3 alusel temale kohtuvälise menetleja määratud karistus, sest ta näeb mõlema osapoole süüd. Kaebuse põhjenduste kohaselt on tunnistusi ja ütlusi on tõlgendatud ebaõiglaselt menetlusaluse isiku kahjuks ning jäetud võtmata ütlused veel ühelt õnnetuse pealtnägijalt, kelleks oli M. N. ja kes oli vabatahtlikult valmis asjaolusid omalt poolt selgitama ning ilmus selleks ka Lõuna Politseiprefektuuri. Kaebuse esitaja leiab, et Toyota Celica juhi poolt oli äkkpidurdamine ja seismajäämine Sõpruse ringteel täiesti põhjendamatu, kuna ringil autol takistusi ees ei olnud. Sellise äkkpidurdamisega tekitas sõiduauto juht ise avariiohtliku olukorra, kuna tõkestas ootamatult tee ringteele koha pealt liikuma hakanud rollerile, mille tulemusena sai Toyota Celica tagastange kergelt kriimustada 3-4 meetri ulatuses. Otsuses on süüks arvatud ka sündmuskohalt põgenemine, mida aga tegelikult ei toimunud. Paraku on need tunnistused jäänud uurija poolt tähelepanuta. Kohalt lahkumine oli tingitud sellest, et mitte häirida keskpärast liiklust Sõpruse ringteel. Trahvi määramisel palub kaebuse esitaja arvestada tema õpilase staatusega ning sellega, et vanemad on lahutatud ja hetkel on mõlemad töötud.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Politseiprefektuuri kirjaliku seisukoha kohaselt kohtuväline menetleja nõustub Oliver Tamme kaebusega osaliselt ning on nõus karistuse kergendamisega. Kohtuväline menetleja põhjendused on järgmised. Oliver Tammele koostati 07.09.2009. a väärteoprotokoll liiklusõnnetuse põhjustamise ja sündmuskohalt põgenemise eest. Oma tegevusega rikkus O. Tamm Liikluseeskirja (LE) § 5 (lisa 2, liiklusmärki 221) § 123 ja § 227 nõudeid, pannes sellega toime teo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (LS) § 7436 lg 2, § 7431 ja § 7432 järgi. 20.05.2009. a kohtuvälise menetleja otsusega

4 määrati O. Tammele karistuseks LS § 7436 lg 2 p 3 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o. 3000 krooni. Esitatud kaebusest nähtub, et O. Tamm tunnistab enda süüd osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et kokku põrkusid Sõpruse puiesteelt Anne ringristmikule välja sõitnud Oliver Tamme juhitud mopeed ja ringil mööda välist sõidurada liikunud D. D. juhitud Toyota Celica. Samuti ei ole vaidlust selles, et enne Sõpruse puiesteelt ringile sõitmist on paigaldatud liiklusmärk 221 „Anna teed“. LE § 5 lisa 2 kohaselt peab juht liiklusmärgi 221 olemasolu korral enne ristmikku andma teed ristuval teel sõitvale juhile. LE § 123 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. O.Tamm on vaieldamatult eksinud nimetatud liikluseeskirjade sätete vastu. Asjaolu, et Toyota Celica juht pidurdas, vältimaks otsasõitu ristmikule väljasõitvale mopeedijuhile, kes paiknes O. Tamme suhtes paremal naaberreal, ei tee teda kaassüüdlaseks toimunud liiklusõnnetuses. Seega D. D. tegevuses liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid rikkumisi ei esine. O. Tamm pidanuks lisaks LE § 5 lisas 2 liiklusmärgi 221 nõuete eiramisele kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, et oleks suutnud peatada sõiduki ristmikul sõidueesõigust omanud ja pidurdanud sõiduki ees. Kohtuväline menetleja on seisukoha kujundanud tunnistaja D. D. ja menetlusaluse isiku Oliver Tamme ütluste põhjal. LE § 227 sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Eeltoodust tulenevalt ei olnud O. Tamm õigustatud lahkuma koheselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Kohtuvälisel menetlejal on piisavalt alust asuda seisukohale, et O. Tamme poolt sündmuskohalt lahkumine oli toime pandud kavatsetult. Antud asjaolule viitab fakt, et O. Tamm lahkus koheselt, vahetamata sealjuures teise osapoolega ühtegi sõna. Väärteoprotokollis on ekslikult kvalifitseeritud Oliver Tammele LE § 227 nõuete rikkumine LS § 7431 ja § 7432 järgi, kuivõrd mopeedijuhi liikluseeskirjade nõuete rikkumised on sätestatud LS §-s 7436. kohtuväline menetleja on nimetatud tõsiasja otsuse tegemisel arvesse võtnud ning määranud karistuse KarS § 63 lg 1 alusel ühe karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, raskendamata sealjuures menetlusaluse isiku olukorda. Samas peab kohtuväline menetleja möönma, et otsuses on jäetud kajastamata tõik, et O. Tamm kahetseb tehtut, mis on aga KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Kohtuväline menetleja on nõus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisega VTMS § 132 p 2 alusel ja uue otsuse tegemisega.

Kohtu järeldused.

LE § 5 järgi liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

Liikluseeskirja lisa 2 teises osas on eesõigusmärk 221. Anna teed. Juht peab andma teed ristuval teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu.

LE § 123 järgi juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning

5 teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

LE § 227 järgi kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. LS § 7436. Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt (1) Jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. (2) Sama teo eest: 1) kui see on toime pandud joobeseisundis; 2) kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või 3) kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus (1) Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus lahendab Oliver Tamme kaebuse kohtuvälise menetleja 28.09.2009.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et kaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et 14.08.2009.a. kella 18.42 ajal Oliver Tamm sõitis Tartus Sõpruse puiesteelt Anne ringteele, kus kokku põrkusid Sõpruse puiesteelt Anne ringristmikule välja sõitnud Oliver Tamme juhitud mopeed ja ringil mööda välist sõidurada liikunud D. D. juhitud Toyota Celica. Samuti ei ole vaidlust selles, et enne Sõpruse puiesteelt ringile sõitmist on paigaldatud liiklusmärk 221 „Anna teed“. LE § 5 lisa 2 kohaselt peab juht liiklusmärgi 221 olemasolu korral enne ristmikku andma teed ristuval teel sõitvale juhile. LE § 123 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtuväline menetleja on seisukoha kujundanud tunnistaja D. D. ja menetlusaluse isiku Oliver Tamme ütluste põhjal. Ka tunnistaja T.l P. ütlused kinnitavad ringteele väljasõidu asjaolusid. Tunnistaja T. P. ja menetlusaluse isiku Oliver Tamme ütluste kohaselt sõitsid nad Sõpruse puiesteelt ringteele asulas lubatud maksimaalsele sõidukiirusele lähedase kiirusega, 40 km/h. T. P. juhitud

6 rolleril oli kaks sõitjat, Oliver Tamm sõitis rolleril üksi. Tunnistajate T. P. ja D. D.i ütluste järgi kahe sõitjaga roller ei vähendanud ringteele lähenedes kiirust ja sellest asjaolust oli küllaldaselt alust D. D. järeldada, et tema sõidukile sõidab roller ringteele ette. T. P.„õrnalt“ pidurdamine ei olnud autojuhile tajutav. Toyota Celica juht pidurdas, vältimaks otsasõitu ristmikule väljasõitvale mopeedijuhile. Kuigi auto oli peateel, käitus selle juht ohtu märgates loomupäraselt ja vastavalt LE § 123 nõuetele. Ringteel pidurdamisega ei rikkunud auto juht liikluseeskirju eelnimetatud asjaoludest lähtudes. Pidurdamine on põhjendatud paremalt läheneva ohu tõttu. Liiklusmärgi 221 „Anna teed“ paiknemise tõttu ringtee ees olid mõlemad mopeedijuhid kohustatud läbi laskma ringteel liikuvat autot. Rollerite sõidukiirust ja ringteel liikuva sõiduki järele „nõelumist“ arvestades tegutsesid rollerijuhid kavatsetult eirates liiklusmärki „Anna teed“. Asjaolude kokkusattumise tõttu, rolleri kiirust ja reageerimisaega arvestades ei suutnud Oliver Tamm tema juhitud rollerit peatada ja sellega rikkus LE § 123 nõudeid. O. Tammel oli ringteele lähenedes kohustus kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, et oleks suutnud peatada sõiduki ristmikul sõidueesõigust omanud sõiduki ees. Seda ka juhul kui auto pidurdas, kuigi ta seda ette ei näinud. Eelnimetatud kahe liikluseeskirja nõude rikkumine on otseses põhjuslikus seoses tagajärjega, rolleri ja sõiduauto tagaosa kokkupõrkega, mis põhjustas mõlemale kokkupõrganud sõidukile vigastusi. Eelnimetatud asjaoludest lähtudes ning põhjusel, et ringteel sõitnud auto juht ei rikkunud liikluseeskirju, ei ole alust järeldada tema kaassüüd toimunud kokkupõrkes. Seega D. D. tegevuses liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid rikkumisi ei esine. Mitte millegagi ei ole põhjendatud kaebuses esitatud väide, et ringteel liikunud autojuht tõkestas tee ringteele koha pealt liikuma hakanud rollerile. Tõendid ei kinnita asjaolu, et Oliver Tamm jäi enne ringteele sõitmist „Anna teed“ märgi taga seisma. Tõenditest järeldub, et ta jäi seisma pärast kokkupõrget. Ka sõidukite vigastuste mehhanism ei anna alust järeldada otsasõitu teed tõkestanud sõidukile. Rolleri vigastused on paremal küljel asuval summutil, mis asub sõiduki tagaosas, ja auto tagaosa stangel. Eelkõige rolleril kokkupõrke tagajärjel tekkinud vigastused kinnitavad menetlusaluse isiku ütlusi selles, et ta pidurdamise tulemusena libises küljega vastu autot. Menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et ta jäi pärast kokkupõrget seisma, ei ole teised tõendid ümber lükanud. Oliver Tamm põhjendab sündmuskohalt ärasõitu varasemate negatiivsete kogemustega: veoautodega seotud ohtlike olukordadega. Veoautot nähes samasuguse olukorra vältimiseks sõitis ta ära eelnevalt teisele juhile sellest märku andes. Asjaolu, et tunnistaja D. D. märguannet ei kinnita, ei välista selle andmist. D. D. nägi temale tagant külge sõitnud sõidukit ja juhti tahavaatepeeglist. Arvestades vaadet selja tagant ning peegli kaudu vaate ulatuse piiratust on tõenäoline, et märguanne jäi talle nägemata. Ringliikluses muutub liiklussituatsioon väga kiiresti, sest ringile suubub sõidukeid mitmelt suubuvalt teelt ja ringi väikse raadiuse tõttu liiguvad seal sõidukid lühikest aega. Nendel asjaoludel on alust järeldada menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsust selles osas, et ringiteele tuli veoauto, mis teda varasemaid kogemusi arvestades ehmatas ja ajendas liikuma. Kuna O. Tamm liikus varem planeeritud suunas, Kalda tee kaudu Ihaste suunas, lahkus ta sündmuskohalt. Ohtu märgates oli tal võimalik taanduda sõidutee paremasse äärde liiklejaid häirimata ja ohustamata ning sel viisil sündmuskohale jäädes. Kalda teega külgnevas parklas peatumine oli peatumine teise, kahju kannatanud sõidukijuhi nõudmisel väljaspool sündmuskohta. D. D. ei põhjustanud kokkupõrget ning tema sündmuskohalt lahkumine oli seotud kahju tekitaja kinnipidamisega liiklusõnnetuse asjaolude selgitamiseks. Sellist D. D.tegevust on alust hinnata õiguspäraseks tegevuseks. Märguandega teist isikut teavitades ei tegutsenud O. Tamm sündmuskohalt lahkudes tahtlusega. Kohus leiab, et ta lahkus sündmuskohalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Vastavalt KarS § 18 lg 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtliku kui ettevaatamatu tegu. Teo toimepanemise aeg ja koht ning teo toimepannud isik on tõendatud menetlusaluse isiku Oliver Tamme ja tunnistajate Dmitri D.ja T.l P. ütlustega, samuti dokumentaalsete tõenditega: liiklusõnnetuse aktiga ja fototabeliga. Oliver Tamme süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

7

Ka ei tuvastanud kohus kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist väärteo menetlemisel. Oliver Tamme suhtes väärteomenetlust alustades on talle selgitatud õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS §-e 19. väärteoprotokolli koostamisel on menetlusalune isik saanud anda omakäeliselt ütlusi. Põhjendamatu on kaebuses esitatud väide sellest, et kõik tunnistajad on üle kuulamata. Menetleja kohustus on koguda tõendeid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on kogunud tõendeid seadustikest juhindudes nagu sätestab VTMS § 64. Pärast väärteoprotokolli kättesaamist ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud. Vastav märge on väärteoprotokolli tehtud. Pärast väärteoprotokolli kättesaamist oli menetlusalusel isikul õigus 15 päeva jooksul esitada vastulause ja tõendid. Vastavast märkest väärteoprotokollis piisab menetlusalusele isikule vastava õiguse teatavakstegemiseks. Kui ka kaebuses nimetatud isik ilmus Lõuna Politseiprefektuuri ütlusi andma, ei olnud teda sinna tunnistajana kutsutud. Kui teda tunnistajana üle ei kuulatud, ei nõudnud ka menetlusalune isik seda seadustikus ettenähtud korras. Taotluse esitamata jätmisest ei ole alust tegematajätmist ette heita kohtuvälisele menetlejale.

Karistamine ei sõltu süüdlase sotsiaalsest seisundist, vaid süü suurusest ja teistest KarS § 56 sätestatud asjaoludest. Karistus tuleb kanda süüdlasel, mitte tema seaduslikel esindajatel. Seetõttu ei ole karistuse määramisel oluline, kas alaealise süüdlase vanemad elavad koos või eraldi ja kas nad töötavad või on töötud. Kui süüdlane ei tasu talle karistuseks mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle KarS § 72 alusel arestiga. VTMS § 209 lg 2 alusel on kohtuvälisel menetlejal õigus lükata määrusega rahatrahvi täitmisele pööramine edasi, kui esinevad asjaolud, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi. Rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise avaldusega tuleb süüdlasel pöörduda kohtuvälise menetleja poole.

Puhtsüdamlik kahetsus on avaldatud kohtuvälisele menetlejale menetlusaluse isiku ülekuulamisel. Seega esines KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu. Kohtuväline menetleja on põhjendatult tunnistanud selle asjaolu tähelepanuta jätmist karistuse määramisel ja on nõus karistuse vähendamisega. Oliver Tamm on varem karistamata isik. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik edaspidi mõjutada hoiduma samasugustest tegudest karistusega LS § 7436 lg 2 sätestatud sanktsiooni ühe viiendiku määras. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud sanktsiooni pooles ulatuses. Esmakordsel karistamisel on karistuse määramine sanktsiooni pooles ulatuses ülemäära range. Lisaks KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendavale asjaolule arvestab kohus süü suurust, mida mõjutab tahtluse puudumine kõigis teo koosseisulistes asjaoludes. Kui LE § 5 ja § 123 nõuete rikkumine toimus raskemaliigilise tahtlusega, siis LE § 227 nõuete rikkumine toimus kergemaliigilise ettevaatamatusega. Karistuse vähendamine täidab Oliver Tamme suhtes eripreventiivset eesmärki, hoiab teda edaspidi samasugustest tegudest. Kuigi alaealised O. Tamm ja T. P. sõitsid koos ühise eesmärgiga, ei pea kohus vajalikuks esmakordsel karistamisel arvestada eripreventiivse eesmärgiga, teiste hoiatamisega hoiduma samasugustest tegudest Kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et väärteoprotokollis on põhjendamatult märgitud vastutus LS § 7431 ja § 7432 järgi. Roller on mopeed, mille juhtimisega toimepandud liikluseeskirjade rikkumised tuleb kvalifitseerida LS § 7436 järgi, antud juhul sama paragrahvi lg 2 p 3 järgi, kuna põhjustati materiaalne kahju. Kuna vastutus on hõlmatud liiklusseaduse ühe paragrahviga, ei ole asjakohane viide KarS § 63 lg 1.

Ene Muts Kohtunik