4-19-1531/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juunil 2019. a Tartu kohtumajas

Väärteoasja number 4-19-1531 Kohtunik Sekretär Peet Teidearu Pille-Riin Meltsas Väärteoasi

PPA Lõuna Prefektuuri esindaja

U.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri 27.02.2019 kiirmenetluse otsusele 10220172105027 väärteoasjas 2780,19,002196

Üleminspektor Taivo Rosi Menetlusalune isik U.R Ik: XXX; XXXX; tel: XXXX; e-post: XXXX Juhindudes väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 132 p. 1 , kohus

Otsustas: Jätta rahuldamata U.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri

27.02.2019 kiirmenetluse otsusele 10220172105027 väärteoasjas 2780,19,002196 ning kaevatav otsus muutmata.

KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta menetluskulud U.R-i kanda. Kohtule ei ole seni esitatud menetluskulude andmeid.

Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus menetluspooltel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul.

Kassatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest maakohtule kirjalikult kassatsiooniteatega teatada.

Kui on esitatud kohtuotsuse resolutiivosale kassatsiooniteade, avaldab kohus tervikliku kohtuotsuse 15 päeva pärast kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Menetluspooltel on võimalik esitada vormikohane kassatsioonkaebus 30 päeva jooksul tervikliku kohtuotsuse avaldamisest kohtukantseleis. Menetlusalune isik/kaebuse esitaja saab kassatsioonkaebuse esitada advokaadi vahendusel.

KOHTU PÕHJENDID PPA Lõuna Prefektuuri kiirmenetluse otsusega nr. 10220172105027 väärteoasjas 2780,19,002196 /27.02.2019 karistati U.R Tartu linnas Ringtee tänaval asulasisesel teel mootorsõiduki juhina kiiruseületamise eest mitte vähem kui 24 km/ h.; samuti ka valgusfoori kollase tulega ristmiku ületamist, kusjuures peatumine oli võimlik stoppjoone ees liiklust ohustamata. Rikkumised kvalifitseeritud LS § 15 lg.1 p. 1; LS § 58 lg. 3/ LS § 227 lg 2; LS § 221 lg. 1 järgi. Karistus määratud LS § 227 lg. 2 järgi 50 trahviühikut, s.o. 200 €.( tl. 19-20). Kiirmenetluse otsusel on U.R-i omakäeline kirjutus: Ületasin Ringtee tn.-l kiirust, kuna üritasin foori lubava tulega üle ristmiku jõuda. Otsusel on U.R-i allkiri temale menetluslike õiguste tutvustamise kohta, samuti nõusolek kiirmenetlusega. Otsuses on märgitud tõenditena videosalvestus, kiirusmõõturi kasutamise protokoll; otsuses ka edasikaebe kord.

U.R on esitanud Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsusele, viidates et väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged; politsei ei selgitanud asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul oli kollase tulega ristmiku ületamine põhjendatud. Kaebaja ei pea politseiniku tegevust usaldusväärseks ning soovib veenduda kas kiirusemõõtmine oli õigesti teostatud. Kaebaja on seisukohal, et ka temale süüks pandava rikkumise kohta on trahv 200 € liig suur, viidates PPA juhtivkorrakaitsja V.K. soovituslikule juhendile rahatrahvi suuruse osas. Kaebaja viitab ka Postimehe vastavale artiklile. Kaebuse esitaja viitab kaebuses, et olles kursis lühimenetluse olemusega ja trahvimääradega, ei osanud ta eeldada, et teda trahvitakse 200 € trahviga. Kaebuse esitaja leiab, et tema ei põhjustanud ohtu oma liiklusalase käitumisega. Kaebaja tegi kaebuses etteheite politseile, kes teda kinni pidades kasutas vilkurit. Otsuses on politsei jätnud põhjendamiskohustuse täitmata. Kaebuse esitaja taotles kas tühistada kaevatav kiirmenetluse otsus või vähendada rahatrahvi 100 €-le. (tl. 1- 8). PPA Lõuna Prefektuur ei nõustu kaebusega ning taotles kaebus jätta rahuldamata.

Kuivõrd kaebuse esitaja oli vaidlustanud asjaolusid ning oli vajadus saada selgust tehniliste tõendite abiga( videosalvestis )ning vajadus saada ka kiirmenetluse otsuse tegijalt E.P. informatsiooni kiirmenetluse asjaolude kohta sündmuskohal, siis kohus ei pidanud võimalikuks käesolevat asja menetleda kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, arutanud esitatud kaebust ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Väärteomenetlus on läbi viidud pädeva ametiisiku poolt. Menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi, õigused on olnud arusaadavad; isik on selle kohta andnud allkirja. Samuti on menetlusalune isik nõustunud kiirmenetlusega. Kuivõrd menetlejale olid asjaolud selged ja menetlusalune isik U.R oli nõus kiirmenetlusega, siis olid kiirmenetluse nõuded täidetud. Väärteoasjas kogutud tõendid. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll ( tl. 21) koos PPA Lõuna Prefektuuri poolt esitatud kiirusmõõtja Stalker DSG 2X kasutusjuhendiga ( tl. 48- 105 ) kinnitab, et sündmuskohal on mõõdetud liikluspolitseiniku K.T. poolt menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki VW Sharan nr. XXX sõidukiirust 27.02. 2019 kell 18:44 ajal seadmega Stalker. Seade oli testitud 27.02.2019 kell 15:50. Olustikuna märgitud : hea nähtavus, kunstlik valgus, mõõtmine seistes.

Kiirust mõõdeti politseisõidukist , mõõdetav sõiduk eemaldus politseiautost. Kiirusemõõtja lugem registreeris 77 km /h, suurim lubatud kiirus 50 km/h. Märgitud, et mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. Kiirusemõõtmise protokoll on allkirjastatud mõõtja inspektor K.T. poolt, tunnistaja, protokollija, samuti menetlusaluse isiku U.R-i poolt. U.R on kirjutanud protokolli, et mõõtmine arusaadav.

Kohtuistungil 13.06.2019 vaadatud tõendistkiirusemõõtmise videosalvestiselt – on näha selgelt, kuidas politseiauto (eravärvides ) peatub valgusfooris süttinud kollase tule nõudel. Samal ajal politseiauto paremalt kõrvaltrajalt tuiskab kollase tulega ristmikku ületama VW

Sharan nr. XXX, reastudes ristmikul manöövril ümber. Videosalvestiselt on hästi näha peatunud politseisõidukist kiirusemõõtja Stalker tabloole kuvatud politseisõidukist eemalduva VW Sharan nr. XXX kiirusenäit 77 km/h. /videofail 20190227_184539_NF/ Videosalvestiselt on näha ,et nimetatud sõiduk kiirendas oluliselt ristmikku ületades ning kohtu hinnangul saab sellist sõidustiili iseloomustada liiklushuligaansusena, mil mootorsõiduki juht suurema ohu allika valdajana möödub valgusfoori ees peatunud eravärvides politseisõidukist ning tahtlikult kiirustab ristmikku ületama, teades, et selline teguviis ei ole lubatud ning selliselt ta ületab oluliselt asulasisest sõidukiirust 50 km /h, tekitades ka ohu teistele liiklejatele, näiteks hooletutele jalakäijatele, kes liikluses ei järgi alati liikluskorraldusvahendid ning astuvad teele ennatlikult.

Seega ei ole asjakohane U.R-i väide, et tema oma tahtlikult valitud sõidustiiliga ei kujutanud kaasliiklejatele ohtu. Sõidukijuhil suurema ohu allika valdajana lasub kohustus ette näha võimalikke riske ning tagada kaasliiklejatele turvalisus. Samuti peaks sõidukijuht tundma mõistet „liikluskultuur“. Videosalvestiselt on nähtav, et U.R , kes oli valgusfoorist kaugemal kollase tule süttimise ajal kui politseiauto, oli reaalne ning tehniline võimalus peatuda valgusfoori ees nagu tegi seda politseisõiduk. Seega on tuvastatud videosalvestisega U.R-i rikkumised LS § 15 lg.1 p. 1;

LS § 58 lg. 3/ LS § 227 lg 2; LS § 221 lg. 1 järgi. Tunnistaja, inspektor Emil Popazovi ütlused kinnitavad U.R-i väärtegu, selle asjaolusid nagu need olid märgitud kiirmenetluse otsuses. Tunnistaja ütlustel oli ta patrullis koos inspektor K.T.ga. Nemad politseiautoga peatusid ristmiku ees valgusfoori taga kollase fooritule süttides. Neist sõitis paremalt mööda VW Sharan nr. XXX ristmikule kollase tulega; ristmikul vahetas see sõiduk rida ning sõitis Subarust mööda. Oli näha, et selle sõiduki kiirus on oluliselt lubatust suurem.

Kui politseiauto oli valgusfoori taha seisma jäänud, lülitas K.T. sisse kiirusemõõturi ja nad tuvastasid kaugeneva VW Sharani kiiruseületuse. Kiirusemõõtur oli testitud ning töökorras. Kui mõõtur ei tööta tehakse vastav akt. Kohe ei saanud nad järele sõita VW Sharanile , sest üks suur rekka( veok) tegi vasakpööret. Kui veok oli pöörde lõpetanud, sõitsid nad kohe VW Sharanile järele, kasutades ka vilkureid. Nagu videost näha, oli sõiduki VW Sharan peatumise koht ebatavalinepeatuti suvalise maja hoovis. Emil Popazovi ütlustel selgitati U.R-ile tema õigusi, rikkumise sisu.

U.R-ile näidati videosalvestist rikkumisest. U.R oli olnud kiirmenetlusega nõus.

Kahetsust ta ei avaldanud, seega kergendavat asjaolu ei saanud arvestada. Isikule määrati keskmine rahatrahv, tal oli kehtivaid karistusi. Menetlusalune isik U.R on vaidlustanud K.T. pädevuse kiirust mõõta.

PPA Lõuna Prefektuur on esitanud kohtule vastuskirja kaebusele 11.06.2019, milles kinnitatakse, et inspektor K.T. on läbinud pädeva mõõtja koolituse( tl. 45-47) ning kohtule on saadetud ka sellekohane tõend ( tl. 23). Samuti on kohtule PPA Lõuna Prefektuuri poolt esitatud Metroserdi taatlustunnistus nr. XXXXX( tl. 25),mis kinnitab, et kiirusemõõtja Stalker

DSRX, millega mõõdeti U.R-i kiirust sündmuskohal, oli töökorras ning vastas nõuetele.

Seega ei ole U.R-i väide, et tema poolt juhitud sõiduki kiirust mõõtis mittepädev inspektor K.T. millegagi põhjendatud. U.R-i poolt juhitud sõiduki kiirust mõõtis pädev koolituse saanud isik ning mõõteseade oli taadeldud ja kontrollitudseega mõõtetulemus on õige. U.R-i enda selgitus kohtuistungil ei ühti väärteoasjas kogutud tõenditega ning ei ole kohtule usaldusväärne. U.R-i seisukoht tema poolt juhitud sõiduki kiirusemõõtmisel tehtud ebatäpsuste kohta ei ole millegagi tõendatud.

PPA Lõuna Prefektuur on teinud otsuse tõendite põhjal, mida on näidatud ka menetlusalusele isikule U.R-ile.

Kohtuistungil PPA Lõuna Prefektuuri esindaja üleminspektor Taivo Rosi selgitas videosalvestist –kiirusemõõtmist sündmuskohal( tl.106- 110-111). Kohtu hinnangul on kogutud tõendid usaldusväärsed ja kinnitavad U.R-i poolt LS §

15 lg.1 p. 1; LS § 58 lg. 3/ LS § 227 lg 2; LS § 221 lg. 1 järgseid väärtegusid. Karistuse kohaldamisel U.R-ile on arvestatud KarS § 56 nõudeid. On tähelepanuväärne , et U.R pani tahtlikult toime kaks liiklusalast väärtegu. Seetõttu ei saa väita et Vesiko U.R-i süü tegude toimepanemisel oli väike. Nagu nähtub menetlusalune isik kahetsust tegude osas menetlejale ei avaldanud. Seega ei olnud kergendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel. PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Taivo Rosi selgitas kohtule, et nemad on Karistusregistrile taotluse teinud, et parandatakse ebatäpsused U.R-i karistatuse osas, kuid parandused ei ole veel realiseerunud. Nimelt on registris U.R ka käsitletav rikkumine, ehkki karistusotsus ei ole jõustunud; seega see registri kanne on ebaõige. Karistuse kohaldamisel ei saa arvestada 27.02.2019 PPA Lõuna Prefektuuri otsusega. U.R-i poolt välja toodud 3 aasta tagused J.K. soovitused karistusmäärade kohta liiklusrikkumiste puhul ei ole menetlejale siduvad. Menetlejal on kaalutlusõigus karistuse kohaldamisel ning arvestatakse rikkumise raskust ja süü suurust ning KarS § 56 toodut. PPA Lõuna Prefektuur on karistanud käsitletava otsusega U.R LS § 227 lg. 2 kui raskema rikkumise eest 50 trahviühiku suuruse e. 200 € rahatrahviga, seega poole sanktsioonimääraga. Nagu märgitud, kergendavaid asjaolusid karistuse mõistmisele ei esine. U.R on üks kehtiv väärteokaristus. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri poolt kohaldatud karistus kooskõlas U.R-i süü suurusega kahe rikkumise tahtlikul toimepanekul. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata U.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 27.02.2019 kiirmenetluse otsusele 10220172105027 väärteoasjas 2780,19,002196 ning kaevatav otsus muutmata. KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta menetluskulud U.R-i kanda. Kohtule ei ole seni esitatud menetluskulude andmeid.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/