2-18-11214/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2019.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-18-11214

Tsiviilasi

T Ji hagi I E vastu kahju hüvitamise ja kaubamärgi

ainuõiguse rikkumise lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 6200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T J (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja Reimo Mets (e-post:

reimo@lawmets.ee)

Kostja I E (isikukood xxx, e-post: xxx)

Asja arutamine

11.06.2019 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Keelata kostjal I El kaubamärgi „ Xxx Xxx“ kasutamine.

3. Mõista kostjalt I Elt hageja T J kasuks välja 2500 eurot.

4. Mõista kostjalt I Elt hageja T J kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised

summas 188,49 eurot ja viivised alates 04.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni

protsendina võlgnetavast põhinõudest summas 2500 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määrale.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja I E kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt T J on kasutanud viimased 28 a kaubamärki Xxx

Xxx. Kaubamärk “Xxx Xxx EST. 1992” on registreeritud Eesti Patendiametis 15.06.2018 a, XXX

registreeringu nr-ga xxx taotluse nr-ga XXX. I E korraldab võistlust nimega Xxx Xxx 2018. Hetkel

on

käimas

finaalürituseks

isikute

otsimise

eelvoor

–

n-ö

Casting.

Veebilehel

https://www.magicmonday.tv/xxxxxx-2018-casting on üleval avalik kuulutus, kus kutsutakse

isikuid osalema. Peale eelvooru esinetakse finaalüritusel, mis toimub 26.08.2018. a xxx Tallinnas.

Kodulehel https://www.magicmonday.tv/xxx-xxx-2018-casting on märgitud, et „NB! Palun olge

ettevaatlikud ning vältige eksitust seoses hiljuti ilmunud koopiatega: juhtumid "Eesti Xxx Xxx" ja

"Xxx Xxx EST. 1992"

ei

ole seotud

Xxx Xxx

2018 konkursiga.“ Veebilehel

https://www.facebook.com/XxxEst/, mis on ürituse ametlik Facebook`i leht, on postitatud

02.06.2018 23:20, et alustatud on kauaoodatud eelvooruga abielus ja lahutatud kaunitaridele

vanuses 21-45 a, osalemaks Xxx Xxx 2018 finaalis ja kutsutakse isikuid kandideerima. Veebilehel

https://www.facebook.com/XxxEst/ on 18.06.2018. a kell 01:54 avaldatud inglise keeles kutse

osalema Xxx Xxx 2018 kandideerimisel. I E korraldas 2014. a kinnise n-ö Castingu, kus valiti Xxx

Xxx`ks A B. I E korraldas 2015. a avaliku n-ö Castingu nimega „Xxx Xxx“ koos finaalüritusega,

mis toimus 30.05.2015.a xxx. I E korraldas 16.07.2017. a konkurssi nimega „Xxx Xxx“

finaalüritusega xxx. I E korraldas 03.12.2017. a konkurssi nimega „Xxx Xxx“.

T J on saatnud I Ele e-kirja 18.06.2018.a nõude lõpetada oma registreeritud kaubamärgi kasutamine

ja andnud teada, et ei anna I Ele mistahes viisil, kujul või moel nõusolekut oma kaubamärgi

kasutamiseks. T Ji lepinguline esindaja Reimo Mets on saatnud I Ele nõudekirja 22.06.2018. a. I E

ei ole nõudekirjadele reageerinud.

Hagejale kuulub kaubamärk taotluse nr-ga XXX „Xxx Xxx EST. 1992“. Kostja on korduvalt

väitnud, et Xxx Xxx EST 1992 kaubamärgiga ei ole kaitstud sõnad „xxx“ ja „Xxx“, kuivõrd

tegemist on teenust kirjeldavate sõnadega ja neil puudub eristusvõime. Käesolevaga ei nõusta

hageja sellekohase väitega, kuid esitab õiguslikud põhjendused, miks isegi olukorras, kus sõnadel

„xxx“ ja „Xxx“ puudub eristusvõime ja need on pelgalt teenust kirjeldavad omadussõnad, tuleb

lugeda, et tervikuna „Xxx Xxx“ kuulub kaubamärgina hagejale. Täiendavalt juhib hageja

tähelepanu asjaolule, et käesolevas asjas ei saa vaidlust olla selle üle, et osutatavad teenused on

oma olemuselt identsed ning kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi.

KaMS § 7 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel.

Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase

hagi või kaebuse menetlusega. Hageja on korraldanud tänaseks üle 28 aasta „Xxx Xxx“

kaubamärgi alt üritusi. Alates 1992 kuni 2010 toimusid võistlused igal aastal. Perioodil 2010 kuni

2018 ei ole üritust korraldatud ainult aastatel 2011, 2013 ja 2014. Eelnevast tulenevalt ei ole

asjakohane kostja paljasõnaline väide justkui hageja ei oleks oma kaubamärki kasutanud või nagu

oleks tema üritused „läbi kukkunud“. Olukorras, kus üks isik on üritust korraldanud üle 28 aasta ja

ei oleks võimalik tunnistada kaubamärk üldtuntuks, ei oleks sisuliselt võimalik Eesti Vabariigis

mitte ühtegi kaubamärki tunnistada üldtuntuks. Hageja on antud valdkonna ringkondades siiski

tuntud kui oma ala spetsialist, keda tuntakse Xxx Xxx loojana ja elushoidjana.

KaMS § 7 lg 3 p 1 ja KaMS § 7 lg 4 koosmõjus piisab kaubamärgi üldtuntuse jaatamiseks sellest,

kui valdkonnaga seotud sektoris tegutsevad isikud seostavad kaubamärki „Xxx Xxx“ hagejaga.

Käesolevas asjas on selge, et enamik xxxmaailmaga seotud isikutest seostab kaubamärki „Xxx

Xxx“ just hagejaga. Hageja seost ja tuntust xxxndusega võib lugeda üldtuntuks juba ajalooliselt,

kostja oli vaevalt 5 aastane kui hageja juba üritusi korraldas.

Kuivõrd kostja osutab teenust, tähistades seda õiguskaitse saanud kaubamärgiga ning kasutab tähist

ka reklaamimaterjalidel, siis on hagejal õigus eelnimetatud tegevusi keelata. Käesolevas asjas on

selge, et keelatud kasutamine toimub äritegevuse raames majandusliku kasu saamise eesmärgil,

mitte privaatsfääris, kaitstud tähist kasutatakse teenuste puhul ning kasutamine võib mõjutada

negatiivselt kaubamärgi ülesannete täitmist. Eelkõige kahjustatakse kostja tegevusega päritoluga

seotud ülesandeid, kuivõrd tähistades oma teenuseid tähisega „Xxx Xxx“ luuakse petlik

ettekujutus, et kostja korraldatavad üritused on seotud hagejaga. Lisaks jäetakse kaubamärgi

omanik võimalusest kasutada oma kaubamärki tõhusalt tarbijate teavitamiseks ja veenmiseks,

kuivõrd kaubamärgi omanik peab tegema täiendavaid kulutusi, et vältida kaubamärgi rikkumisest

tulenevat negatiivset mõju reklaamile – tema reklaami võidakse seostada kaubamärgi rikkujaga.

Täiendavalt rikutakse kaubamärgi kvaliteediga seotud õigusi. Hageja ei saa tagada, et kostja

korraldatud üritused vastavad teatud kvaliteedile.

Riigikohus on oma 25.02.2015. a lahendi 3-2-1-162-14 p-s 21 leidnud, et rikkumise keelamise

nõude aluseks saaks olla esmajoones KaMS § 57 lg 1 p 1, aga ka VÕS § 1055 lg 1.

Kaubamärgiomaniku ainuõigus on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja kaubamärgiomanik

saab nõuda oma ainuõiguse rikkumise korral rikkumise lõpetamist. Eelnevast tulenevalt saab

hageja nõuda kaubamärgi rikkumise keelamist, s.t et kostja ei tohi mingil viisil kasutada

kaubamärki, s.h oma teenuse nimetamisel või reklaamimisel.

Kuivõrd kostja on käesolevas asjas pahauskne rikkuja, siis tuleb saab hageja nõuda VÕS § 1039

järgi rikkumisega saadud tulu väljanõudmist. Eelnevast tulenevalt on selge, et seoses kaubamärgi

rikkumisega on hagejal õigus nõuda välja kostjalt kaubamärgi rikkumisega saadud tulu ning

kohustada kostjat lõpetama kaubamärgi rikkumine. Hageja loeb saadud tuluks mitte vähem kui

2000 eurot.

Hageja on korduvalt kostja tähelepanu juhtinud asjaolule, et kostja rikub hageja kaubamärki ning

palunud kostjal selline tegevus lõpetada. Hageja lepinguline esindaja saatis 22.06.2018. a kostjale

nõudekirja ja hoiatuse kohtusse pöördumise kohta, kuna kostja ei reageerinud hageja nõuetele.

Kostjaga seotud ettevõtete aadressidele saadetud nõudekirjad tagastati postiteenuse osutaja poolt.

Eelnevast tulenevalt on kohtueelses menetluses hagejale tekkinud kahju summas 500 eurot,

nõudekirja koostamise ja saatmise kulu. Hageja ei ole seda kulu varem nõudnud.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks rikkumisega saadud tulu summas 2000 eurot,

kohtueelse menetluse õigusabi kulude kahjuhüvitis summas 500 eurot ja viivis viivisemääraga VÕS

§ 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud ulatuses põhinõude summalt 2500 eurot alates hagiavalduse esitamisest,

s.t 25.07.2018. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja VÕS 1055 lg 1 järgi

keelata kostjal hageja kaubamärgi „Xxx Xxx“ kasutamine.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja pool hagile esitatud vastuse kohaselt kostja palub hagi jätta rahuldamata.

Kostja vastuse kohaselt vaidlus puudub faktilises asjaolus, et füüsilisest isikust hageja nimele on

registreeritud Eestis kombineeritud kaubamärk „Xxx Xxx EST.1992“, taotluse esitamise kuupäev

25.09.2017, registreerimise kuupäev 15.06.2018. Kaubamärk koosneb sõnadest, numbritest ja on

värviline (kuldne, tumesinine, valge) ning on saanud õiguskaitse klassis 41 – elavetenduste

korraldamine; haridusliku eesmärgiga pidustuste korraldamine; iludusvõistluste korraldamine ja

läbiviimine; iludusvõistluste organiseerimine. Vaidlus puudub ka selles, et käsitletav registreeritud

kaubamärk on graafiliselt kujutatav ning et kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe

isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.

KaMS § 12 lg 1 sätestab üheselt kaubamärgi õiguskaitse ulatuse, milleks on registrisse kantud

kaubamärgi reproduktsioon. Käesoleval juhul seega nii sõnad, numbrid ja värviline kujundus kui

tervik. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Oma õiguste ja

huvide kaitseks kohtusse pöördumine eeldab, et keegi on hageja õigusi ja huve rikkunud. Kostja

valik on hageja otsustada. KaMS § 57 lg 1 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust

rikkunud isiku vastu. Seega on kostja valikul ainumääravaks see, kas kostja on kõnealust

kaubamärki kasutanud ja seega hageja arvates võinuks hageja ainuõigust rikkuda (kostja märkus –

iseküsimus on see, kas hageja ainuõigust on üldse rikutud või mitte).

Hageja leiab, et kostja on kasutanud kaubamärki oma äritegevuse raames majandusliku kasu

saamise eesmärgil. Kostjal kui füüsilisel isikul puudub majandustegevus ja äriline eesmärk.

Nimetatud kategooriad on seotud siiski äriühingutega. Kostja ei tegutse ka FIE-na. Kuna kostjal

füüsilise isikuna puudub majandustegevus ja äriline eesmärk, siis ei saa rääkida ka sellest, et kostja

füüsilise isikuna oleks vaidlusalust kaubamärki kasutanud. Seega on hagi esitatud isiku vastu, kes

ei saa olla asjas kostjaks. Ainuüksi sellel põhjusel tuleks jätta hagi kostja I E vastu täies ulatuses

rahuldamata.

Hageja oli aastate jooksul teadlik Xxx Xxx ürituste korraldamisest ning hagejal puudus mistahes

takistus välja selgitada ürituste tegelik korraldaja ja tulemusest lähtuvalt esitada hagi õige kostja

vastu (öeldu ei tähenda, et hageja õiguste rikkumine oleks aset leidnud). Hageja ka ise on tegelikult

veendunud selles, et I E ei ole õige kostja. Põhjendamatu ja alusetu on esitada hagi füüsilise isiku

vastu, teades, et tegelikult on ja saab olla kõnealuste ürituste korraldajaks juriidiline isik, ja esitada

hagis taotlus nõudmaks kostjalt andmeid selle kohta, millise juriidilise isiku alt vaidlusalust teenust

osutatakse. Kostja ei ole kohustatud niisuguseid andmeid kohtule esitama. Kostjat kui füüsilist

isikut ei ole keegi ürituse korraldamiseks sponsoreerinud, kostja füüsilise isikuna ei ole korraldanud

castinguid ning üritusel osalemise eest ei ole kostjale tasutud. Vaidlus nendes asjaoludes peaks

puuduma. Lisaks pole ka eluliselt usutav, et üritustel osalejad ja sponsorid oleksid nõus maksma

mistahes summasid füüsilisele isikule. Nagu juba eespool öeldud, siis puudusid hagejal mistahes

takistused vaidlusaluste ürituste korraldaja väljaselgitamiseks enne kohtusse pöördumist.

Hagi on esitatud I E vastu, seega on hageja ülesanne tõendada oma väiteid selles, et I E on rikkunud

hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust. Kostja ei ole ühtegi sellekohast tõendit esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks rikkumisega saadud tulu summas 2000 eurot,

kohtueelse menetluse õigusabi kulude kahjuhüvitis summas 500 eurot ja viivis viivisemääraga VÕS

§ 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud ulatuses põhinõude summalt 2500 eurot alates hagiavalduse esitamisest,

s.t 25.07.2018. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja VÕS 1055 lg 1 järgi

keelata kostjal hageja kaubamärgi „Xxx Xxx“ kasutamine. Seega on hageja esitanud kaubamärgist

tuleneva ainuõiguse rikkumise keelamise, samuti sellega seonduva rikkumise teel saadu

väljaandmise nõude.

Kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise keelamise nõude õiguslik alus on KaMS § 14 lg 1 p 2

koosmõjus sama seaduse § 57 lg-ga 1.

KaMS § 14 lg 1 punktide 1-3 kohaselt kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel

kasutada äritegevuses: õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste

puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, õiguskaitse

saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed

või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline

tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse

saanud kaubamärgiga, registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega

tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on

Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab

kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet. KaMS § 14 lg 2 p 3 kohaselt on

kaubamärgiomanikul õigus keelata tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine. KaMS §

14 lg 2 p 5 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata tähise kandmine äridokumentidele,

reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhendile. KaMS § 57 lg 1 kohaselt kaubamärgiomanik

võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud

litsentsisaaja vastu: 1) õigusrikkumise lõpetamiseks; 2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud

varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks.

KaMS § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise

isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks

eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote

individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik

eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini

ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja

kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal

korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata

eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi,

kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte

samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Ühtlasi tuleneb KaMS §-st 12, et kaubamärgi

õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärgi puhul see kuju, millisena ta üldtuntuse

omandas ning registrisse kantud kaubamärgi puhul kaubamärgi reproduktsioon.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale kuulub kaubamärk „ Xxx Xxx EST.1992“, mis on

registreeritud Patendiametis 15.06.2018, registreeringu nr xxx, taotluse number XXX ja taotluse

esitamise kuupäev 25.09.2017. Nimetatud kaubamärk koosneb sõnadest, numbritest ja on värviline

(kuldne, tumesinine, valge) ning on saanud õiguskaitse klassis 41 – elavetenduste korraldamine;

haridusliku eesmärgiga pidustuste korraldamine; iludusvõistluste korraldamine ja läbiviimine;

iludusvõistluste organiseerimine. Lisaks sellele hageja väidab, et hagejale kuulub üldtuntud

kaubamärk „Xxx Xxx“. Kostja ei ole hageja nimetatud väitele käesoleva tsiviilasja menetlemisel

kohtus vastuväiteid esitanud.

Kuigi kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud vastuväiteid hageja väitele, et hagejale kuulub

üldtuntud kaubamärk „Xxx Xxx“, siis kohus peab vajalikuks käesoleva vaidluse lahendamiseks

kõigepealt tuvastada, kas hagejale kuulub üldtuntud sõnamärk „Xxx Xxx“.

KaMS § 7 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel ning

üksnes juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. KaMS

§ 7 lg 3 pp-de 1 kuni 4 kohaselt kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas

kaubamärgi: 1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste

kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste

jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; 2)

kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; 3)

registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; 4) hinnangulist väärtust. Lg 4 kohaselt

üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva

paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt sõnamärk on kaubamärk, mis koosneb üksnes tähtedest, sõnadest

või sõnagruppidest, mis on kirjutatud trükitähtedes tavalises kirjatüübis, ilma mingi graafilise

elemendita. Sellisel kaubamärgil on kaitse sõnale ja mitte selle graafilisele kujule. Käesoleval juhul

on „Xxx Xxx“ puhul tegemist sõnamärgiga.

KaMs § 9 lg 1 p 3 ja lg-test 2-3 tulenevalt tähis, mis kirjeldab kaupu või teenuseid, ei ole võimeline

(ilma eristusvõimet omandamata) eristama ühe ettevõtte kaupa või teenuseid teise isiku

samaliigilistest kaupadest või teenusest, kuid selline tähis võib olla kaubamärgi koosseisus selle

mittekaitstavaks osana. Kaubamärk võib seega sisaldada eristusvõimetut, mittekaitstavat osa, kui

see ei vähenda kaubamärgi eristatavust ega riku teiste isikutes õigusi (KaMS § 12 lg 5): teistel

isikutel peab säilima õigus kasutada heas usus sellist kirjeldavat vm eristamatut tähist oma kaupade

tähistamiseks. Kui kaubamärk sisaldab eristusvõimetut, mittekaitstavat osa, ei laiene

kaubamärgiomaniku õigus sellele osale, st omanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel sellise osa

kasutamist äritegevuses häid tavasid järgides (KaMS § 16 lg 1).

Kuigi sõnadel Xxx ja Xxx puudub eristusvõime ja üks on kirjeldav sõna ja teine on geograafiline

tähis, siis kohus nõustub hagejaga, et tervikuna sõnapaar „Xxx Xxx“ näol on tegemist

eristusvõimelise tähisega, mistõttu võib omanda õiguskaitse sõnaline kaubamärk „Xxx Xxx“.

Hageja on selgitanud, et ta on korraldanud tänaseks üle 28 aasta “Xxx Xxx“ kaubamärgi all üritusi.

Kohtule esitatud portaalis Elu24.ee avaldatud galeriis ja artikli pealkirjaga:“ Galerii: vaata, milline

kaunitar valiti Xxx Xxx 2018 tiitlit kandma!“ kohaselt xxx eesotsas T Jiga korraldab Eestis iludus-

ja talendivõistlusi juba 28 aastat. Selle aja jooksul on just nendelt võistlustelt tuult tiiba saanud

paljud tänaseks Eestis ja ka mujal maailmas kuulsust kogunud kaunitarid (tlk 10). Ajalehte

„Õhtuleht“ veebiväljaandes www.ohtuleht.ee avaldatud artiklis „Xxx Xxxks krooniti imekaunis

lauljatar I M“ on kirjutatud järgmist:“ xxx eesotsas T Jiga on korraldanud iludus- ja talendivõistlusi

alates 1990. Juba 28. korda anti välja xxx Xxx tiitlit. Teine kaunis traditsioon on Xxx Xxx

iludusvõistlus küpsetele naistele, mis korraldati sel aastal juba 26. korda.“ (tlk 11-14). Portaalis

Elu24.ee avaldatud artikli „T J vastab I Ele omakorda faktidega: oma töö ja õiguse kaitseks olen

valmis kohtuni minema on kirjutatud järgmist: „Ji sõnul on Xxx Xxx iludusvõistluse ajalugu

järgmine: Eesti Xxx Xxx iludusvõistlus sai alguse juba 1992. aastal. See oli veel aeg, kus

emadepäeva ei tähistatud ja seega pühendas T J selle võistluse oma ema mälestuseks. Nüüd on juba

25 aastat kestnud see xxx poolt korraldatav imekaunis traditsioon. See traditsioon on kestnud kogu

selle veerandsaja aasta jooksul ning pole mingitki põhjust väita I El, nagu olevat T Ji poolt

korraldatav iludusvõistlus juba ammu välja surnud. Maailma suurima naistele mõeldud

iludusvõistluse litsentsid on just T Jile korraldajate poolt antud ning Eestist on seal tema poolt

saadetud kaunitarid alati esindanud. Kuna maailmas on mitmeid iludusvõistlusi naistele, siis vähem

tähtsatele lihtsalt ei ole võimalik olnud T Jil Eesti esindajaid saata ja ta on keskendunud koostööle

vaid kõige suuremate ja prestiižikamate võistlustega. Seniste Eesti Xxx Xxx tiitlikandjate hulgas

on palju huvitavaid ja tuntud naisi, kes Eestit esindanud ka maailma suurimatel naistele mõeldud

iludusvõistlustel, nagu Xxx xxx, Xxx xxx ja Mrs xx (tlk 15-16). Kohtule esitatud küsitluse

kaubamärgi „Xxx Xxx“ seostamine kohaselt 98,3% vastanutest seostab T Jit iludusvõistlusega

„Xxx Xxx“ (tlk 7). . Käesoleval juhul on selge, et Eestis enamik xxxmaailmaga seotud isikutest

seostab kaubamärki „Xxx Xxx“ just hagejaga. Eelnevatest ajalehes ja internetis avaldatud artiklist

nähtub, et hageja on antud valdkonna ringkondades tuntud kui oma ala spetsialist, keda tuntakse

Xxx Xxx loojana ja elushoidjana. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist,

et sõnamärgi „Xxx Xxx“ näol on tegemist üldtuntud kaubamärgiga Nizza klassifikatsiooni järgi

klassis 41: iludusvõistluste korraldamine ja läbiviimine ja nimetatud üldtuntud kaubamärk kuulub

hagejale.

Hageja väitel kostja korraldas 2014. a kinnise n-ö Castingu, kus valiti Xxx Xxx`ks A B, 2015 kostja

korraldas. a avaliku n-ö Castingu nimega „Xxx Xxx“ koos finaalüritusega, mis toimus 30.05.2015.a

xxx. Kostja korraldas 16.07.2017. a konkursi nimega „Xxx Xxx“ finaalüritusega xxx. Hageja

väidab, et kostja korraldas 03.12.2017. a konkurssi nimega „Xxx Xxx“. Hagi esitamise hetkel

kostja korraldab võistlust nimega Xxx Xxx 2018. Hetkel on käimas finaalürituseks isikute otsimise

eelvoor – n-ö Casting. Hageja on saatnud kostjale e-kirja 18.06.2018.a nõudega lõpetada oma

registreeritud kaubamärgi kasutamine ja andnud teada, et ei anna kostjale mistahes viisil kujul või

moel nõusolekut oma kaubamärgi kasutamiseks. Hageja lepinguline esindaja Reimo Mets on

saatnud kostjale nõudekirja 22.06.2018. a., kuid kostja ei ole nõudekirjadele reageerinud. Kostja

vastuväidete kohaselt kuna kostjal füüsilise isikuna puudub majandustegevus ja äriline eesmärk,

siis ei saa rääkida ka sellest, et kostja füüsilise isikuna oleks vaidlusalust kaubamärki kasutanud.

Seega on hagi esitatud isiku vastu, kes ei saa olla asjas kostjaks. Muid vastuväited hagile ei ole

kostja esitanud.

Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja on korraldanud aastatel 2014-1018 üritust „Xxx

Xxx“ ja kas kostja on rikkunud sellega hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust.

Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja füüsilise isikuna on

korraldanud aastatel 2014-2018 üritust Xxx Xxx. Kohtule esitatud ajalehes „Postimees“ ilmunud

artiklis on kostja väitnud järgmist: „Tänasel päeval ei ole Xxx Xxx konkursi korraldamiseks mul

vaja küsida luba inimeselt, kes kunagi ammu on midagi sarnast korraldanud ega ole sellega

hakkama saanud. Minu konkursi aluseks on viis rahvusvahelist litsentsi, mitte mõne sellise

kodaniku emotsioonid. Mitmeid aastaid ei olnud Eesti rahvusvahelistel xxxe konkurssidel

esindatud, kuni mina sain 2014. aastal litsentsi, mille tulemusel valiti kinnisel castingul Xxx Xxxks

A B, kes seejärel esindas Eestit edukalt Xxx Europe 2014 finaalis, kuid ei saanud kahjuks Xxx xx

sõita. Järgmisel, 2015. aastal kuulutasin juba välja avaliku castingu finaalshowga 30. mail xxx.

2016. aasta 16. juulil toimus minu poolt korraldatud konkurss taaskord xxx, seekord juba Eesti

esinduslikuimas xxx, millele eelnes kahekuuline avalik eelvoor. Jällegi vahetult enne minu

finaalinädalat otsustas J välja ilmuda ja korraldas xxxe valimised õllepeo raames xxx. Seekord ei

kopeerinud ta minu konkursi nime sõnasõnalt, vaid lisas nime ette sõna Eesti. Sellel aastal otsustas

J mitte enam oodata minu Xxx Xxx finaali, vaid valida oma Eesti Xxx Xxx enne seda. Täna teen

muuhulgas koostööd xx korporatsiooniga xxx TV moekanaliga ning xxx. Ma olen tänulik sellistele

partnerile, et võin meie koostöö kogemusi oma tegevuses rakendada (tlk 17-19). Eelnimetatud

väidete põhjal ei ole võimalik jõuda muu järelduseni kui see, et ka kostja ise omistab Xxx Xxx

ürituse korraldamise enda, kui füüsilise isiku tegevusele. Olukorras, kus tegevus oleks seotud mõne

juriidilise isikuga, ei ole eluliselt usutav, et kostja jätab kommentaari andmisel mainimata juriidilise

isiku. Kuna kostja väitis, et ta ei korralda üritust füüsilise isikuna, siis hageja taotlusel 16.01.2018

määrusega kohustas kohus kostjat esitama kohtule andmed, millise juriidilise isiku alt osutatakse

xxx/ veebilehel kirjeldatud hageja kaubamärki rikkuvat teenust? Kostja on kohtu 16.01.2018

määruse kätte saanud, kuid ei ole kohtu poolt esitatud teabe nõudele vaatamata kohtu poolt

26.03.2019 tehtud trahvimääruse vastanud ega kohtu poolt nõutud andmeid esitanud. Kostjal oli

võimalik esitada omapoolsed tõendid selle kohta, et kostja füüsilise isikuna ei ole aastatel 2014-

2018 korraldanud Xxx Xxx võistluseid, vaid on teinud seda mõne äriühingu kaudu, kuid kostja

seda võimalust ei ole kasutanud. Seega tuleb lugeda kohtule esitatud tõenditega tõendatuks, et

kostja füüsilise isikuna on korraldanud aastatel 2014-2018 üritust Xxx Xxx.

Seega on kohus tuvastanud, et hagejale kuulub üldtuntud kaubamärk „Xxx Xxx“ ning 15.06.2018

Patendiametis registreeritud kaubamärk „Xxx Xxx EST.1992“, mille taotluse esitamise kuupäev

on 25.09.2017 ja kostja on ajavahemikus 2014-2018 korraldanud üritust „Xxx Xxx“. Kohus leiab,

et hageja üldtuntud kaubamärk „ Xxx Xxx“ ja kostja poolt kasutatud tähis „Xxx Xxx“ on identsed.

Nimetatud kaubamärgid on identsed nii foneetiliselt kui semantiliselt.

Kohus leiab, et hageja poolt registreeritud kaubamärk „ Xxx Xxx EST.1992“+ kuju on sarnane

kostja poolt kasutatud tähisega „Xxx Xxx“. Mõlemad tähised sisaldavad sõnu „Xxx“ ja Xxx“.

Erinevus seisneb selles, et hageja kaubamärgile on lisatud sõna EST.1992. Hageja kaubamärgile

on lisatud kujunduselemendina kroon ning kohtule esitatud kostja poolt 2018 korraldatud Xxx

Xxx kuulutusele on tähisele „Xxx Xxx 2018“ lisatud ka kujunduselemendina kroon (tlk 30

pöördel).

Kuna hageja kaubamärk ja kostja poolt kasutatav tähis on sarnased ja esineb tõenäosus nende

segiajamiseks tarbijate poolt, siis tuleb järgnevalt vaadelda, milline on tähiseid kandvate kaupade

ja teenuste sarnasus. Kaupade ja teenuste segiajamise tõenäosuse hindamine eeldab eelkõige

kaubamärkide ja kaupade ja teenuste omavahelist sarnasust. Mida sarnasemad on võrreldavad

kaubad ja teenused, seda erinevamad peavad olema neid eristavad kaubamärgid ja vastupidi.

Kohus leiab, et käesoleval juhul hageja ja kostja poolt osutatud teenused väga sarnased. Hageja

kaubamärk „Xxx Xxx“ on üldtuntud klassi 41: iludusvõistluste korraldamine ja läbiviimine ja

hageja registreeritud kaubamärk „ Xxx Xxx EST.1992“+ kuju on samuti registreeritud klassi 41:

iludusvõistluste korraldamine ja läbiviimine. Kostja on korraldanud tähise „Xxx Xxx“ võistlust

abielus ja- lahutatud naistele vanuses 21-45 (tlk 29). Seega kasutab hageja oma kaubamärki ja

kostja korraldab oma tähise all iludusvõistlust eelkõige küpsetele naistele.

Selleks, et hinnata kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt,

sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, tuleb välja selgitada, milline on

asjaomane tarbijaskond. Kohus leiab, et käesoleval juhul keskmiseks tarbijaks on isik, kes huvitub

xxxndusest ja iludusvõistlustest.

Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et hageja kaubamärk on sarnane kostja poolt

kasutatud tähisega ning sarnased on ka eelnimetatud tähiseid tähistavad teenused ja seetõttu esineb

märkimisväärne tõenäosus hageja kaubamärgi ja kostja poolt kasutatud tähise äravahetamiseks

tarbija poolt, s.t esineb tõenäosus, et tarbija ajab segamini vaadeldavad tähised (otsese

äravahetamise tõenäosus) või seostab vaadeldavate tähiste omanikke (kaudse äravahetamise

tõenäosus) – näiteks võib tarbija arvata, et kostja poolt korraldatava ürituste „Xxx Xxx“

korraldajaks ja läbiviijaks on hoopis hageja.

Hageja on palunud keelata kostjal kaubamärgi „Xxx Xxx“ kasutamine“.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1055 lg 1 sätestab,

et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardatakse, võib kannatanud või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist

või sellega ähvardamisest loobumist. Ühtlasi tuleneb VÕS § 1055 lõikest 3, et kui kahju

õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandi

rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda muuhulgas rikkumisest tulevikus hoidumist.

Kohus on eelneval tuvastanud, et kostja on ajavahemikus 2014-2018 kasutanud hageja

kaubamärgiga sarnast tähist „Xxx Xxx“ ja on sellega rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku

ainuõigust. Käesolevas asja on ilmselge, et kostja poolt hageja kaubamärgi keelatud kasutamine

toimub äritegevuse raames majandusliku kasusaamise eesmärgil, mitte privaatsfääris ja kaitstud

tähist kasutatakse teenuste puhul ning kasutamine võib mõjutada negatiivselt kaubamärgi

ülesannete täitmist. Eelkõige seisneb kostja poolt kahjustamine selles, et tarbijatele luuakse

ettekujutus, et kostja poolt tähisega „Xxx Xxx“ korraldamisega luuakse petlik ettekujutus, et kostja

poolt korraldatud iludusvõistlused on seotud hagejaga. Lisaks jäetakse hageja kui kaubamärgi

omanik ilma võimalusest kasutada temale kuuluvat kaubamärki ja võimalusest kasutada oma

kaubamärki tõhusalt tarbijate teavitamiseks ja veenmiseks, kuivõrd hageja kaubamärgiomanikuna

peab tegema täiendavaid kulutusi, et vältida kaubamärgi rikkumisest tulenevat negatiivset mõju

reklaamile- tema reklaami võidaks seostada kaubamärgi rikkujaga. Samauti ei saa hageja tagada,

et kostja poolt korraldatud üritused vastavad teatud kvaliteedile. Kuivõrd kostja osutab teenust,

tähistades seda õiguskaitse saanud kaubamärgiga ning kasutab tähist ka reklaammaterjalidel, siis

on hagejal õigus nimetatud tegevus keelata.

Eeltoodust tulenevalt hagi rikkumise lõpetamise kohustamiseks on põhjendatud ja hagi tuleb antud

nõude osas rahuldada. s

Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista rikkumisega saadud tulu summa 2000 eurot.

KaMS § 57 lg 1 p 2 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa

arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu tahtlikult või hooletuse tõttu

tekitatud varalise kahju, sh saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. VÕS §-d 1037 ja

1039 avardavad kaubamärgiomaniku õiguskaitsevahendeid, võrreldes KaMS-s sätestatuga

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-11, p 14 esimene lõik). Praegusel juhul on hageja

tuginenud oma rahalises nõudes nimetatud VÕS sätetele.

VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust

käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul

viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku

väärtuse. VÕS § 1039 kohaselt võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda

rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, ka rikkumisega saadud tulu

väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kasutas hageja kaubamärki ilma nõusolekuta. Seega kostja

rikkus hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust (hageja intellektuaalomandit).

Kohus nõustub hagejaga, et kostja rikkus hageja õigusi pahausksel. Kostja teadis või pidid teadma

oma õiguste puudumisest, sest hageja on Eestis korraldanud „Xxx Xxx“ võistluseid juba alates

1992. aastast. Hageja on esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist 22.06.2018 nõudekirja

kaubamärgi rikkumise lõpetamiseks, kuid sellele vaatamata jätkas kostja „Xxx Xxx 2018“ ürituse

korraldamist. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et kostja käitus pahauskselt. Seega on täidetud VÕS

§ 1039 sätestatud eeldused, mis annavad aluse kostjalt välja nõuda rikkumisega saadud tulu.

VÕS § 1039 teine lause kohustab rikkujat õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega

saadust sai. Seega lasub tulu suuruse tõendamise koormus eelkõige pahausksel rikkujal (kostjal).

Kohus on rahuldanud hageja tõendite kogumise taotluse ning kohustanud kostjat esitama kohtule

vastused järgmistele küsimustele: Millised isikud osalesid „Xxx Xxx 2018“ castingul ning mis

summas on osalemise eest tasu makstud?, Millised isikud ja mis summas on spondeerinud ürituse

„Xxx Xxx 2018“ korraldamist?, - Millised isikud osalesid „Xxx Xxx 2017“ castingul ning mis

summas on osalemise eest tasu makstud?, Millised isikud ja mis summas on spondeerinud ürituse

„Xxx Xxx 2017“ korraldamist?. Kostja on kohtumääruse kätte saanud, kuid vaatamata kohtu poolt

26.03.2019 tehtud trahvimäärusele ei ole kohtu poolt nõutud andmeid esitanud. Seega ei ole kostja

esitanud andmeid kohtule, millist tulu ta rikkumisega sai.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista rikkumisega saadud tulu summas 2000 eurot. Kuna kostja

ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, milline on olnud kostja poolt „ Xxx Xxx“ ürituse

korraldamisega saadud tulu ja VÕS § 1039 teine lause kohustab rikkujat õigustatud isikule teatama,

millist tulu ta rikkumisega saadust sai, siis tuleb lugeda kostja poolt rikkumisega saadud tulu

suuruseks hageja poolt väidetud 2000 eurot. Kostja ei ole kasutanud võimalus hageja väidet ümber

lükata ja omapoolsed andmeid saadud tulu kohta kohtule esitada. Eeltoodust tulenevalt mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisega saadud tulu

summas 2000 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kohtueelse menetluse õigusabikulud summas 500

eurot. Hageja väitel on talle nõudekirja koostamise ja saatmisega tekkinud kahju summas 500 eurot.

Kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud.

Riigikohus on leidnud 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg 3

võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude

hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised

eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asja materjalidest nähtuvalt hageja

lepinguline esindaja saatis 22.06.2018 kostjale nõudekirja ja hoiatuse kohtusse pöördumise kohta,

kuna kostja ei reageerinud hageja nõuetele (tlk 20-24). Kohtule esitatud arvest nähtuvalt on Law

Office Mets&Co esitanud hagejale arve nõudekirja koostamise ja edastamise eest summas 500

euroT (tlk 36). Kohtu hinnangul arvestades nõudekirja sisu ja pikkust on hageja poolt õigusabi eest

tasumisele kuuluv summa põhjendatud. Kohus leiab, et hageja poolt jurist teenuste kasutamine on

ka õigustatud. Kui kostja ei oleks rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust, siis poleks

olnud hagejal vajadust teha kulutusi õigusabile. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista kahju hüvitis summas 500,00 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt summas 2500 eurot alates hagiavalduse esitamisest, st 25.07.2018. kuni põhinõude

kohase täitmiseni. Kostja hageja viivisenõudele vastuväiteid ei ole esitanud.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud

kõrgem intressimäär, kohaldatakse lepingulist intressimäära. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25.07.2018 kuni kohtuotsuse

tegemiseni, so. 03.07.2019 summas 188,49 eurot (viivitatud päevi kokku 344, viivisemäär

0,021918 protsenti päevas ja viivise summa päevas 0,021918) ja alates 04.07.2019 kuni põhinõude

täitmiseni protsendina võlgnetavast põhinõudest sumas 2500 eurot vastavalt VÕS § 113 lg1 teises

lauses sätestatud määrale.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Kohus keelab kostjal kaubamärgi „ Xxx Xxx“. kasutamise ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 2500 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas

188,49 eurot ja viivised alates 04.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni protsendina võlgnetavast

põhinõudest summas 2500 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik