2-17-4267/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-4267

Tsiviilasi

A Bygg Import og Service AS hagi Element Tootmine

OÜ (endise ärinimega Norges Hus Tootmise OÜ) vastu

kahju ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A Bygg Import og Service AS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A Bygg Import og Service AS (registrikood

913 673 123, asukoht Lauritz Hervigs vei 63A, 3035

Drammen, Norra), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Risto Sidok

Kostja Element Tootmine OÜ (endise ärinimega Norges

Hus Tootmise OÜ, registrikood 12601555), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A Bygg Import og Service AS apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

23. oktoobri 2018 otsuse peale läbi vaatamata.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud A Bygg Import og

Service AS kanda.

3. Määrata kindlaks Element Tootmine OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista A Bygg Import og Service AS-ilt Element Tootmine OÜ

kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 392,55 eurot.

4. Kohustada

A

Bygg

Import

og

Service

AS

tasuma

väljamõistetud

menetluskuludelt Element Tootmine OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on A Bygg

Import og Service AS-i

apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 23. oktoobri 2018 otsuse peale. Maakohus jättis

rahuldamata A Bygg Import og Service AS (hageja) hagi Element Tootmine OÜ (kostja)

vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja

määras kulud rahaliselt kindlaks.

Kostja esitas 3. jaanuaril 2019 taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 1960 eurot. Tagatise andmata jätmisel palus

kostja jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

16. jaanuaril 2019 rahuldas ringkonnakohus kostja esitatud taotluse osaliselt ja kohustas

hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatise 1680 eurot. Hagejal tuli tagatis anda

10 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Määrus jõustus 12. juunil 2019.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 ja § 643 lg 1 alusel.

TsMS § 197 kohaselt määrab kohus sama seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale

kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja

jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

Hagejal tuli menetluskulude katteks tasuda tagatis hiljemalt 25. juunil 2019. Hageja ei ole

tagatist tasunud. Kostja taotles apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist, kui hageja jätab

kohtu määratud aja jooksul tagatise tasumata. Seega tuleb apellatsioonkaebus TsMS § 197

alusel jätta läbi vaatamata.

3. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel

hageja kanda.

Asja läbivaatamise kuludeks on tõlgikulud ja dokumentaalse tõendi saamise kulud (TsMS

§ 143 p-d 1 ja 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144 p

1). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja esitas menetluskulude kohta nimekirja, mille kohaselt osutati talle ringkonnakohtu

menetluses õigusteenust kokku 3 tunni ja 40 min ulatuses tunnihinnaga 140 eurot

(käibemaksuta). Dokumentaalse tõendi saamise kulud on 19,80 eurot ning dokumendi

tõlgikulud 132,75 eurot (II kd, tl-d 119 ja pöördel). Seega nõuab kostja hagejalt 665,88

euro menetluskulude hüvitamist. Menetluskulud tulenesid apellatsioonkaebusega

tutvumisest ja tagatise taotluse koostamisest.

Hageja on esitanud vastaspoole menetluskulude osas seisukoha, mille kohaselt on mõistlik

tunnihind mitte rohkem kui 130 eurot. Kostja taotletavad muud kulud on kantseleikulud,

mille hüvitamist nõuda ei saa. Samuti ei ole esitanud kostja nende kulude kandmise kohta

alusdokumente.

Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ja asja keerukust, on kostja

lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi vajalik ja põhjendatud

taotluse koostamise ajakulu 2 tunni ulatuses. Selles menetlusetapis ei pidanud kostja

tegema kulutusi apellatsioonkaebusega tutvumiseks, kui kostja eesmärk oli taotleda

menetluskulude katteks tagatist. Samuti leiab kolleegium, et kostja esindaja tunnitasu 140

eurot (käibemaksuta) ei ole praeguses vaidluses sellise toimingu eest (menetluskulude

katteks tagatise taotlemine) põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohtu arvates on keskmise

sarnase õigusteenuse eest makstavaks tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuta). Kostja on

kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane.

Asja läbivaatamise kulud 152,55 euro ulatuses on kolleegiumi hinnangul vajalikud ja

põhjendatud (TsMS § 143 p-d 1 ja 2). Kolleegium selgitab, et TsMS § 176 lg 6 annab

kohtule diskretsiooniõiguse täiendavate menetluskulusid tõendavate dokumentide

nõudmiseks. Ringkonnakohtul ei tekkinud kahtlust kostja poolt selliste kulude tekkimises.

Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista

hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust

saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

5. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 643 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest