3-19-972/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-972 Haldusasi XX kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2019. a määrus Menetlusosalised Kaebaja XX Vastustaja Politseija Piirivalveamet Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2019. a määruse haldusasjas nr 3-19-972 peale menetlusse.

2. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-972 osas, millega halduskohus tagastas kahju hüvitamise nõude politsei vormimütsi puudutavas osas. Ülejäänud osas jätta XX määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 23. mail 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne Prefektuurilt kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja märgib, et temalt võeti 22. augustil 2016 läbiotsimise käigus ära politsei kirjadega müts ja taskulamp (väidetavalt elektrišokirelv). Taskulambi omamise eest määrati kaebajale trahv. Kaebaja nõuab 216 euro ja intresside väljamõistmist.

2. Politseija Piirivalveamet (PPA) teatas 6. juuni 2019. a vastuses kohtule, et kaebaja suhtes algatati 18. augustil 2016 kriminaalmenetlus ja läbiotsimisel leiti kaebaja elukohast

3-19-972 2(4) elektrišokivõimekusega taskulamp. Kuna elektrišokirelv on tsiviilkäibes keelatud, alustati

21. veebruaril 2017 väärteomenetlus, koostati väärteoprotokoll ja määrati trahv 16 eurot. Väärteo otsus jõustus 8. aprillil 2017. Kaebaja tasus trahvi. Menetlejale saadeti

5. septembril 2017 asitõendi hävitamise akt.

Läbiotsimisel leiti kaebaja elukohast ka politsei vormimüts. Politsei vormimüts on PPA riikliku tellimuse objekt ja see oli esialgselt väljastatud isikule, kellel on õigus seda kanda. Politsei vormiriietust ei tohi müüa ega anda üle kellelegi teisele isiklikuks otstarbeks, vältimaks ebaõigete arusaamade tekitamist kõrvalistele isikutele ja vältimaks politseivormi rüvetamist. Müts anti 27. jaanuaril 2017 üle Lääne Prefektuuri logistikabüroo ametnikele, et otsustada selle edasine saatus. Sellekohane info on ka kriminaaltoimikus.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 6. juuni 2019. a määrusega kaebuse järgmistel põhjustel.

Halduskohus pole pädev kaebust lahendama, mistõttu tuleb see tagastada (HKMS § 4 lg 1 ja § 121 lg 1 p 1).

Kaebajale tekitati väidetav kahju kriminaalmenetluses kaebaja valduses olevate esemete äravõtmisega ja süüteomenetluses trahvi määramisega. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt esitatakse kohtueelse kriminaalmenetluse korral kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. SKHS § 16 lg 1 järgi saab prokuratuuri otsuse peale kaevata Riigiprokuratuurile ning § 17 lg 1 järgi saab Riigiprokuratuuri otsuse peale kaevata maakohtule. Kui kriminaalasi on juba kohtu menetluses, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Eeltoodust järeldub, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohus ei ole pädev vaidlust lahendama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. XX palub 14. juuni 2019. a määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel.

Maakohus menetles süüteoasja nr X-XX-XXXX. Kaebajal on RVastS järgi õigus nõuda kahju hüvitamist. Kaebetähtaega pole mööda lastud. Kaebusega on pöördutud teiste organite poole, kuid nad ei reageerinud. Kuigi kaebaja mainis maakohtus enda lõpusõnas kahju hüvitamist, ei teinud maakohus sellest välja. Kaebaja ei vaidlustanud trahvi, kuna mõtles, et kõik on õige. Taskulambile ekspertiisi ei tehtud. Kaebajat trahviti mitte millegi eest. Tegemist oli taskulambi, mitte relvaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 204 lg 1). Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

3-19-972 3(4) 6. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1).

7. Kui isikule tekitatakse kahju süüteomenetluses (väärteovõi kriminaalmenetluses), tuleb kahju hüvitamist nõuda SKHS alustel ja korras (SKHS § 1 lg 1 ja § 4). Kohaldamisele ei kuulu sellises olukorras RVastS. Kui süüteoasja lahendab maakohus, tuleb kahju hüvitamise nõue esitada reeglina maakohtule (SKHS §-d 18–21). Kui süüteoasi lahendatakse kohtueelses menetluses, tuleb taotlus esitada kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks prokuratuurile ning väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks kohtuvälisele menetlejale (SKHS §-d 14–17).

8. Kaebuse kohaselt tekitati väidetav kahju seeläbi, et läbiotsimise käigus võtsid politseiametnikud kaebajalt ära vormimütsi ja taskulambi. PPA vastusest kohtule nähtub, et

18. augustil 2016 alustati kriminaalmenetlust ja selle raames teostati kaebaja elukohas läbiotsimine, mille käigus leiti mh elektrišokivõimekusega taskulamp ja vormimüts. PPA alustas 21. veebruaril 2017 väärteoasjas menetluse, kuna kaebaja omas keelatud elektrišokirelva. Kaebajale koostati väärteoprotokoll ja väärteootsus, mille peale kaebust ei esitatud.

9. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et väidetav kahju väidetava taskulambi äravõtmisega tekitati süüteomenetluses. Kaebaja suhtes tehti kriminaalmenetluses menetlustoiming, milleks oli tema elukoha läbiotsimine. Läbiotsimine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 91. Selle menetlustoimingu käigus võeti kaebajalt ära väidetav taskulamp. Läbiotsimise käigus elektrišokivõimekusega taskulambi leidmisega ilmnes uus süütegu (n-ö juhuleid) ja see vastas PPA hinnangul väärteotunnustele. Kuna kaebajale tekitati väidetava taskulambi äravõtmisega kahju süüteomenetluses, tuleb kahju hüvitamist selles osas nõuda SKHS alustel ja korras.

9.1. Halduskohtu pädevus ei sõltu sellest, kas maakohus lahendas asjas nr 1-17-1676 kaebaja hüvitamisnõude. Kaebajal oli õigus vaidlustada maakohtu tegevust kaebaja kahju hüvitamise nõude lahendamisel või lahendamata jätmisel, esitades maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

9.2. Kui kaebaja ei olnud päri väärteokaristusega, oli tal õigus esitada kaebus maakohtule. Maakohtu menetluses oleks analüüsitud kaebaja väidet, et tegemist oli üksnes taskulambiga, mitte taskulambiga, millel on elektrišokivõimekus.

10. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist ka selle eest, et temalt võeti ära politsei vormimüts.

10.1. KarS § 277 kohaselt on ametniku vormiriietuse ebaseaduslik kasutamine süütegu. Seega võib läbiotsimise käigus politsei vormiriietuse leidmisega ilmneda samuti uus süütegu. Läbiotsimisel politsei vormiriietuse konfiskeerimine toimuks sellises olukorras KrMS § 91 lg

10 alusel.

10.2. PPA märkis vastuses kohtule järgmist: „Samuti leiti X’i elukohast politsei vormimüts ja lähtuti Vormiriietuse tellimise, väljastamise ja tagastamise korrast. 2003 aasta Politsei-ja Piirivalveameti peadirektori käskkiri sätestas, et vormiriietus väljastatakse Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA)

3-19-972 4(4) teenistujatele, abipolitseinikele ning Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) teenistujatele ja kadettidele ning tuleb tagastada teenistustest lahkudes või pensionile minnes. Tagastada ei ole vaja teatud vormielemente, kuid mütsi nende nimekirjas ei ole. Vormiriietus peab pakkuma kaitset keskkonnamõjude ja muude tööd mõjutavate tegurite eest ning toetama teenistujale pandud ülesannete täitmist. Seda ei tohi müüa ega anda üle kellelegi teisele isiklikuks otstarbeks, vältimaks ebaõigete arusaamade tekitamist kõrvalistele isikutele ja vältimaks politseivormi rüvetamist. Antud vormielement (läbiotsimise käigus leitud politseimüts) on Politseija Piirivalveameti riikliku tellimuse objekt ja see on väljastatud esialgselt isikule, kellel oli seda õigus kanda.

Mistõttu sattus müts kõrvalise isiku valdusesse, see ei olnud antud menetluse uurimise seisukohalt oluline välja selgitada ja sellest lähtuvalt on 27.01.2017 müts antud üle Lääne prefektuuri logistikabüroo ametnikele, et otsustada mütsi edasine saatus. Sellekohane info on olemas ka kriminaaltoimikus.“

Halduskohtule esitatud PPA vastusest ei nähtu üheselt seda, kas vormimütsi leidmist käsitati selle leidmise hetkel n-ö juhuleiuna. Kui läbiotsimise käigus vormiriietuse leidmine võis ametnikule jätta põhjendatud kahtluse, et tegemist on samuti n-ö juhuleiuga, tuleb vormimütsi äravõtmist käsitada süüteomenetluse toiminguna. Kui vormimütsi leidmist ei saanud käsitada selle leidmise hetkel n-ö juhuleiuna, vaid seda tuli pidada üksnes politsei omandiks, mis tuli tagastada, võeti vormimüts ära ja jäeti politseisse hoiule süüteomenetluse väliselt ning halduskohus on pädev selles osas väidetava kahju hüvitamise nõuet lahendama (menetluste eristamise kohta vt korrakaitseseadus § 1 lg 4; Riigikohtu üldkogu 11. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-75-11, p 16).

11. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse vormimütsi puudutavas osas. Halduskohtul tuleb välja selgitada, vajadusel uurida kriminaaltoimikut, kas ametnikul oli läbiotsimise käigus tekkinud kahtlus, et tegemist on n-ö juhuleiuga; kui ei, siis millisel õiguslikul (süüteomenetluse või haldusõiguse normide) alusel on müts jäetud väidetavalt omanikule tagastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)