2-17-100719/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

03.07.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-100719

Tsiviilasi

Onu Elli OÜ (likvideerimisel) hagi KS vastu võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.02.2019 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KS määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Onu Elli OÜ (likvideerimisel, registrikood

11833476, asukoht Mõisa allee 6/5, Kolga alevik, Kuusalu

vald 74602, Harjumaa)

Lepinguline esindaja Talvi Järvi

Ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Jüri

Truuts

Kostja: KS (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx,),

lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.02.2019 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ka

käesoleva määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Onu Elli OÜ (likvideerimisel) esitas 14.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse KSlt 6372,67 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule

makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte. Võlgnik esitas makseettepanekule

vastuväite. 20.02.2017 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle menetlemise

jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.

2. 07.04.2017 esitas Onu Elli OÜ (likvideerimisel, hageja) KS (kostja) vastu hagiavalduse

võla saamiseks, mida täpsustas 08.05.2017.

3. Harju Maakohtu 27.04.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2018 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata

ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus

jõustus 11.01.2019.

4. Kostja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude

nimekirjad kohtule 09.04.2018 ja 13.11.2018 (tl 205-206, I kd; tl 69-70, II kd). Kostja

menetluskulud maakohus on 4070,40 eurot ja ringkonnakohtus 2068,80 eurot.

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohtu 04.02.2019 määrusega rahuldati kostja avaldus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu

3852 eurot koos käibemaksuga ning määrati, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse

menetluskulude 2287,20 euro väljamõistmiseks.

6. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 144 eurot/h ilma käibemaksuga on

põhjendatud ja vastab asja sisule.

7. Kohus tõi välja, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud maakohtus:

-

31.05.2017-05.06.2017

hagimaterjalidega

tutvumiseks

ja

kostja

vastuse

koostamiseks, komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks 6 tundi ja 14 minutit.

Kohus, arvestades hagiavalduse pikkust ja sisu, lisatud tõendeid ning kostja vastuse

sisu ja pikkust, on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud kuludega. Arvestades, et

kostjat esindab õigusteadmistega advokaat, siis ei ole usutav, et esindajal kulus

materjalidega tutvumiseks rohkem kui 1 tund ja vastuse koostamiseks rohkem kui 4

tundi. Kohus loeb mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi.

-

13.03.2019 tutvumiseks hageja 09.07.2017 järelpärimisega ning konsultatsiooni

andmiseks 20 minutit - tegemist on põhjendamatu ajakuluga. Kohtule ei ole esitatud

09.07.2017 ühtegi järelpärimist ning konsultatsioon kliendiga on juba arvestatud

advokaadi tunnitasu sisse ning tegemist ei ole kuluga, mida vastaspool peaks veel

täiendavalt hüvitama.

-

20.09.2017 hageja 15.09.2017 määruskaebusega tutvumiseks 40 minutit.

Arvestades määruskaebuse sisu, on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

Kuna kostjal tuli esitada oma seisukohad määruskaebusele, siis on põhjendatud, et

esindaja tutvus määruskaebusega pikemalt.

-

21.09.2017 ja 25.09.2017 vastuse koostamiseks määruskaebusele 1 tund ja 26

minutit. Kohus, arvestades määruskaebuse sisu ja pikkust, on seisukohal, et

esindajal ei saanud määruskaebusele vastuse koostamiseks kuluda rohkem kui 45

minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.

-

06.12.2017, 12.12.2017, 14.12.2017 ja 15.12.2017 kohtu 27.12.2017 selgituskirjaga

tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 5 tundi ja 36 minutit. Kohus on seisukohal,

et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus, arvestades kohtu selgituskirja sisu ja

kostja täiendavate seisukohtade sisu, on seisukohal, et esindajal võis kõige rohkem

kulud selgituskirjaga tutvumiseks 30 minutit ja täiendavate seisukohtade

koostamiseks 3 tundi. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja

30 minutit.

-

29.12.2017 hageja täiendavate seisukohtadega tutvumiseks ja seisukoha

koostamiseks 4 tundi ja 40 minutit. Kohus, tutvudes hageja täiendavate seisukohtade

ja kostja vastusega, leiab, et esindajal võis kuluda 15.12.2017 seisukohtadega

tutvumiseks ja analüüsimiseks kõige rohkem 1 tund ja vastuse koostamiseks 2 tundi.

Kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi.

-

02.03.2018 kostja täiendavate tõendite esitamiseks ja taotluste koostamiseks 2 tundi

ja

minutit.

Kohus,

arvestades

kostja

pool

02.03.2018

koostatud

menetlusdokumendi sisu ja selle lisatud ühte tõendit, on seisukohal, et tegemist on

ülepaisutatud kuluga. Tõendi hankimiseks ja seisukoha koostamiseks ei saanud

kuluda rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.

-

09.04.2018 valmistumine kohtuistungiks 1 tund ja 20 minutit – kuna kohus oli

rahuldanud taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, siis on põhjendatud, et esindajal

kulus istungiks ettevalmistamiseks tavapärasest rohkem aega, seega on tegemist

põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.

-

10.04.2014 kohtuistungil osalemiseks 4 tundi. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku

ajakuluga.

8. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja lepingulisel esindajal maakohtus 19

tundi ja 15 minutit ehk 2772 eurot koos käibemaksuga (19,25 x 144).

9. Kohus tõi välja, et kostja lepingulise esindajal on kulunud ringkonnakohtus:

-

13.06.2018, 14.06.2018, 04.07.2018, 05.07.2018, 06.07.2018 ja 09.07.2018

apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 14 tundi ja 10

minutit.

Kohus,

tutvudes

esitatud

apellatsioonkaebusega

ja

vastusega

apellatsioonkaebusele, on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud kuluga. Kohus

on seisukohal, et esindaja võis kuluda apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja selle

analüüsiks kõige rohkem 1 tund ja 30 minutit ning vastuse koostamiseks kõige

rohkem 6 tundi. Põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 7 tundi ja 30

minutit.

-

08.11.2018 lõplike seisukohtade koostamine 12 minutit. Kohus leiab, et tegemist on

põhjendamatu ajakuluga. 13.11.2018 on kostja esitanud menetluskulude nimekirja,

mis ei ole menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

10. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja lepingulisel esindajal ringkonnakohtus

7 tundi ehk 30 eurot ehk 1080 eurot koos käibemaksuga (7,5 x 144).

11. Kokku on põhjendatud kostja menetluskulud 3852 eurot koos käibemaksuga. Kostja

taotlus jääb rahuldamata 2287,20 euro osas (taotletud 6139,20 - rahuldatud 3852).

Määruskaebus

12. Kostja palub 18.02.2019 määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, millega

maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude 2287,20 euro

väljamõistmiseks ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kostja avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses.

13. Maakohus hindas ebaõigesti kostja esindajakulude vajalikkust ja põhjendust. Maakohus

on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud diskretsioonireegleid. Maakohtu

põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks kostja esindajal erinevate menetlustoimingute

tegemiseks põhjendatud ja vajaliku aja kindlakstegemisel tegelikkuses üldse sisuliselt

arvestanud tsiviilasja kestvuse ja mahuga, sh vastaspoole menetlusdokumentide ja

nendele vastuseks antud kostja menetlusdokumentide sisu ja mahuga, samuti lisatud

tõendite hulgaga, sisuga ja mahuga. Määrusest ei nähtu seejuures konkreetsete

menetlusdokumentide pikkused, samuti põhjendused, miks maakohus leidis, et

menetlusdokumendi sisu on ebamõistlik või on kostja esindajal selle koostamiseks (või

mõne toimingu tegemiseks) kulunud aeg ebamõistlikult suur. Arvestades, et tegemist

on kohtu kaalutlusotsusega, ei ole menetluskulude ulatusliku kärpimise korral piisav,

kui kohus põhjendab seda üksnes üldise väljendiga, et menetlusdokumentide sisu ja

mahtu ning esitatud tõendeid hinnates on kohtu arvates mõistlikuks mingi konkreetne

ajakulu.

14. Maakohus leidis ebaõigesti, et 31.05.2017-05.06.2017 hagimaterjalidega tutvumise ja

sellele vastuse koostamise, komplekteerimise ja kohtule esitamise põhjendatud

ajakuluks on 5 tundi. Hagiavaldus on koostatud kuuel lehel ja sinna on lisatud 15

tõendit. Sealhulgas on tõendite hulgas arved ja tšekid ning poolte kirjavahetused,

ainuüksi nendega põhjalik kurssiviimine võtab hulk aega. Ka sisaldab hagiavaldus

mitmeid väiteid ja selgitusi, mille õigsuse osas oli vajalik kliendiga suhtlemine ja

arutamine. Alles seejärel oli kostja esindajal võimalik välja kujundada oma õiguslikud

seisukohad. Hagiavastus on koostatud 8 lehel ja sinna on lisatud omakorda 8 tõendit.

Nagu kostja vastusest nähtub, on kostja esindaja vastuse koostamisel töötanud

muuhulgas läbi vajalikud kohtulahendid ja õigusalased materjalid, milledest osadele on

ka kostja vastuses otseselt viidatud. Ka on kaheksaleheküljelise faktiliselt ja õiguslikult

põhjendatud menetlusdokumendi koostamiseks maakohtu märgitud neljatunnine aeg

ilmselgelt ebapiisav.

15. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja 09.07.2017 järelpärimisega tutvumise ning

konsultatsiooni andmise ajakulu 20 minutit on põhjendamatu. Nimetatud dokument on

maakohtule esitatud. Lisaks oli selle dokumendiga tutvumine ja kliendiga

konsulteerimine oluline, kuna sellest sõltus menetluse edasine käik. Üllatav ja ebaõige

on maakohtu põhjendus, et konsultatsioon ei ole kohtumenetluses vajalik kulu ja

sisaldub juba advokaadi tunnitasu sees.

16. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindajal kulus 25.09.2017 määruskaebuse vastuse

koostamisele kõigest 45 minutit. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja määruskaebus

oli koostatud 9 lehel ning sisaldas hulgaliselt asjaolusid ja väiteid, millega kostja ei

saanud nõustuda. Kuigi sellega esialgne tutvumine ja seisukohtade kujundamine võttis

kostja esindajal aega 40 minutit, tähendas aga sellele kompaktse vastuse kirjutamine

(vastus on koostatud 4 lehel) selle koostamisel korduvat vastaspoole väidete analüüsi ja

seeläbi täiendavat ajakulu. Seega on määruskaebusele vastuse kirjutamiseks ja selle

kohtule esitamiseks kulunud aeg 1 tund ja 26 minutit enam kui mõistlik.

17. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindajal kulus kohtu 27.11.2017 selgituskirjaga

tutvumisele ja seisukoha koostamisele üksnes 3 tundi ja 30 minutit. Kohtu selgitustesse

tuleb suhtuda tõsiselt. Seetõttu ei piisa nendega tutvumiseks üksnes põgusast

lugemisest, vaid tuleb paralleelselt üle vaadata kohtu poolt viidatud asjaolud,

seadusesätted, lahendid ja allikad. Ka 15.12.2017 menetlusdokumendi koostamiseks

(eelkõige kostja ja töövõtja tegeliku kokkuleppe põhistamiseks) oli vajalik asjaolude ja

olemasolevate tõenditega veelkordne põhjalik tutvumine. Samuti on menetlusdokument

koostatud 5 lehel ja sisaldab asjaolude analüüsi ning õiguslikke põhjendusi. Seega ei

saa kostja esindajal kulunud aega 5 tundi ja 36 minutit pidada kuidagi ebamõistlikuks.

18. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja 15.12.2017 seisukohtadega tutvumiseks ja nende

kohta seisukoha koostamiseks kulunud aeg 4 tundi ja 40 minutit ei ole mõistlik. Hageja

15.12.2017 menetlusdokument on pikk (10 lehekülge), koostatud üsna segaselt ning

sisaldab mitmeid uusi asjaolusid. Samuti on dokumendile lisatud uusi tõendeid. Selle

kõigega tutvumiseks, seisukohtade kujundamiseks ning arusaadava, konkreetse ja

lühikese vastuse (vastus koostatud 5 lehel) kirjutamiseks kulub rohkem aega. Selle

kõige tegemiseks on kohtu poolt määratletud aeg (kokku 3 tundi) liiga lühike.

19. Maakohus

leidis

ebaõigesti,

et

kostja

esindajal

ei

saanud

02.03.2018

menetlusdokumendi koostamiseks minna rohkem kui 1 tund. Maakohus on jätnud

tähelepanuta, et lisaks tõendi hankimisele ja selle kohtule esitamisele oli 02.03.2018

menetlusdokumendis vajalik põhjendada ka hinna alandamise ulatust, tunnistajate

ülekuulamise taotlust ning teha eraldi põhjendatud taotlus maakohtu poolt pooltele

taotluste, tõendite jne saatmiseks antud tähtajast hiljem esitatud menetlusdokumendi ja

tõendite vastuvõtmiseks. Dokument ise on esitatud 4 lehel ning arvestades muuhulgas

ka selle pikkust, ei ole võimalik seda kohtu poolt määratletud 1 tunniga koostada.

20. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja

sellele vastamiseks kulunud aeg 14 tundi ja 10 minutit on ebamõistlikult pikk. Kostja

toob välja, et hageja apellatsioonkaebus on koostatud 10 leheküljel ning sisaldab

hulganisti selgitusi ja etteheited maakohtu ja kostja rikkumiste kohta. Samuti on

apellatsioonkaebusele lisatud 8 uut tõendit. Apellatsioonkaebusega tutvumisel oli

vajalik kõikide nendega põhjalikult tutvuda ja kujundada nende kohta oma seisukohad.

Samuti tuli vastuse koostamiseks veelkord põhjalikult läbi töötada ka vaidlustatud

maakohtu otsus ning toimiku materjalid. Selleks, et hageja apellatsioonkaebusele

piisava põhjalikkusega vastata, tuli kostja esindajal 09.06.2018 esitada vastus 13 lehel,

mis sisaldas faktilisi ja õiguslikke põhjendusi. Kostja esindaja pidi seejuures tutvuma

vajalike kohtulahenditega ja õigusalase kirjandusega.

21. Maakohus arvestas ebaõigesti esialgse vastuse apellatsioonkaebusele koostamisele

kulunud aja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise aja alla, mistõttu luges

kokkuvõtlikult selle apellatsioonkaebuse vastuse koostamisel ebamõistlikuks ajakuluks.

Selline maakohtu tegevus on meelevaldne ja sh oluline kaalutluspiiride rikkumine.

Maakohus oleks pidanud arvestama, et esialgne vastus apellatsioonkaebusele oli 6 lk

pikk. Esialgne vastus apellatsioonkaebusele oli sellest üksnes veerand lehte, ülejäänud

osa moodustasid aga menetluslikud taotlused. Igasuguse menetlusliku taotluse

esitamisega seonduvad kulud on tsiviilkohtumenetluses kahtlemata kuluks, mida tuleb

menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. Seda isegi juhul, kui kohus jätab mingil

põhjusel poole menetlusliku taotluse rahuldamata. Ka tuleb pidada põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks esialgse vastuse koostamiseks kulunud aega. Seda seetõttu, et

kostja ei olnud kindel, kas kohus rahuldab tema taotluse kohtu antud menetlustähtaja

pikendamiseks.

22. Kostja 13.11.2018 menetlusdokument sisaldab lisaks menetluskulude nimekirjale ka

lühikest lõppseisukohta. Seejuures on kostja selgitanud, et aruandes ei sisaldu

menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Seetõttu oleks pidanud maakohus

arvestama, et menetluskulude nimekirja koostamine ei olegi aruandes märgitud ajakulu

sees ning hindama hoopis, kas kostja esindajal ülejäänud dokumendi koostamiseks

kulunud 12 minutit on vajalik ja põhjendatud ajakulu.

Menetluse edasine käik

23. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

24. Maakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

25. Tsiviilkolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus

jääb rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus

muudab ja täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

26. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber kostja lepingulise esindaja

toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning nõustub selles osas maakohtu määruse

põhjendustega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole

alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisava

põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu (sh kostja

menetlusdokumentide sisu ja mahtu), hinnates märgitud ajakulu. See, et kostja

maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seejuures nõuetekohaselt põhjendatud

ning seega ei saa maakohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist.

27. Kostja hinnangul on hageja 09.07.2017 järelpärimisega tutvumise ning konsultatsiooni

andmise ajakulu põhjendatud kulu. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja

järelepärimine ja poolte kirjavahetus seoses järelepärimisega on kohtule esitatud hageja

15.09.2017 määruskaebuse lisana (tl 118-120, I kd). Ringkonnakohus leiab, et seega

tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus märkis, et vastavat

järelepärimist ei ole kohtule esitatud. Arvestades aga järelepärimise ja sellele esitatud

vastuse sisu ja mahtu, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja esindaja vastavad

toimingud (s.o järelpärimisega tutvumine ning konsultatsiooni andmine) ei ole sellised,

mida vastaspool peaks täiendavalt hüvitama.

28. Kostja leiab, et 13.11.2018 menetlusdokumendis esitatud lõppseisukoha puhul

(menetlusdokumendi p 2) on tegemist vajaliku kuluga. Maakohus ei ole 13.11.2018

menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatuks pidanud, kuivõrd kostja on

nimetatud dokumendis esitanud ka menetluskulude nimekirja. Kuivõrd maakohus ei ole

eraldi hinnangut andnud 13.11.2018 menetlusdokumendis avaldanud lühiseisukohale

(dokumendi p 2), teeb seda ringkonnakohus ning täiendab sellega vastavas osas

maakohtu määruse põhjendusi. Esmalt märgib ringkonnakohus, et 13.11.2018

menetlusdokument on esitatud seetõttu, et ringkonnakohus andis 07.11.2018 kirjaga

pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning seni avaldamata

avalduste ja seisukohtade esitamiseks (osas, milles TsMS seda võimaldab).

Ringkonnakohus toob välja, et kuivõrd 13.11.2018 menetlusdokumendi p-s 2 kordab

kostja üle vaid menetluses varasemalt avaldatut ning kohus ei ole vastava seisukoha

esitamist palunud, siis ei ole tegemist sellise toiminguga, millele tekkinud kulusid peaks

vastaspool hüvitama.

29. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Margo Klaar