4-08-6462/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-08-6262

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2010.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Evelin Tuur, Silvi Väikmeri Menetlusliik Kaebemenetluses Väärteoasi Marian Vahuri kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Meelis Moor 14.06.2008.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220082395642 Menetlusosalised kaebuse esitaja Marian Vahuri (ik. 36804150219), elukoht: xxx; kaebuse esitaja esindaja AO (ik. XXX), elukoht: XXX kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse esindaja Helen Kommusaar ja Hannes Küünarpuu, Kohtuistungi toimumise ajad 23.09.2008.a., 31.03.2009.a, 08.05.2009.a., 28.08.2009.a., 16.10.2009.a., 03.12.2009.a. ja 08.12.2009.a., Tallinnas; Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Marian Vahuri; Kaebuse esitaja esindaja AO; Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse esindajad Helen Kommusaar ja Hannes Küünarpuu; RESOLUTSIOON Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132- 135 otsustas: 1. Jätta Marian Vahuri poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Meelis Moor 14.06.2008.a. koostatud kiirmenetluse otsuse 10220082395642 peale rahuldamata, kohtuvälise menetleja tehtud otsus muutmata. 2. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule

2 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.

KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU:

Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Meelis Moor poolt 14.06.2008.a. koostatud kiirmenetluse otsusest nr 10220082395642 nähtuvalt Marian Vahuri rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et Marian Vahuri 14.06.2008.a. kell 13:55 Harju maakonnas, Kose vallas, Tallinn – Tartu mnt 45 km. juhtis autot kiirusega 116+-4 km/h, lubatud 90 km/h, ületas mitte vähem kui 22 km/h.

Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ning määras menetlusalusele isikule Marian Vahuri’le karistuseks rahatrahvi 22 trahviühiku ulatuses s.o summas 1320.- krooni.

01.07.2008.a. esitas Marian Vahuri Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna konstaabel M. Moor 14.06.2008.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr. 10220082395642. Kohtule esitatud kaebuses menetlusalune isik taotles tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse 10220082395642 tühistamist.

Kohtule esitatud kaebuses Marian Vahuri selgitab, et 14.06.2008.a. orienteeruvalt kell 14.00 sõitis ta sõiduautoga Audi A3 reg. nr XXXTallinn – Tartu mnt suunaga Tallinn 50 km. Enne Tallinna pidas politseipatrull – konstaabel Meelis Moor ta kinni ning viimase väidete kohaselt ületas tema – Marian Vahuri lubatud sõidukiirust enam kui 20 km/h st. ta väidetav kiirus oli 116 km/h. Kohapeal koostati kiirmenetluse otsus ning talle määrati rahatrahv 22 trahviühiku ulatuses ehk 1320.- krooni.

Kaebuses juhib Marian Vahuri kohtu tähelepanu sellele, et enne kiirmenetluse otsuse tegemist selgitas ta konstaablile, et ta ei ületanud kiirust, sest tema – Marina Vahuri on korrektselt järginud liikluseeskirju ning vaevalt ta nii olulises asjas eksis. Ta palus politseil enda sõnu kontrollida karistusregistrist, kust oleks olnud näha, et teda ei ole kiiruse ületamise eest aastaid karistatud, viimane aga keeldus karistusregistrit kontrollimast ning märkis, et asja lahendamiseks on kaks võimalust, et kas tema – Marian Vahuri nõustub kiirmenetluse otsusega ja pääseb väikse rahatrahviga või hakkab vaidlema ning sellisel juhul võib trahvisumma ületada enam kui viite tuhandet krooni. Kaebuse esitaja Marian Vahuri selgitab kohtule esitatud kaebuses, et tema püüdis politseile veel selgitada, et õues sajab vihma ning sellisel juhul ei saa radar täpe olla, sest radar töötab, kas elektromagnetilise kiirgusega või laserkiire põhimõttel ning kiire või signaali tagasipõrkumisel objektil tekib mõõtmistulemus. Kaebuse esitaja Marian Vahuri hinnangul on kõigile tehnikat tundvatele inimestele teada, et vihmasaju korral radari mõõtmistulemused on oluliselt raskendatud ja ebatäpsed. Samuti on Marian Vahuri kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et tema palus politseil protokollida, et mõõtmine oli tehtud vihmasajus, kuid viimane keeldus sellest ning ähvardas, enam kui viie tuhande kroonise trahviga ning saata asja Politseiprefektuurile lahendamiseks. Tema – Marian Vahuri olles märgitud olukorras nõutu, otsustas allkirjastada konstaabli näpunäidete kohaselt kiirmenetluse otsuse, samuti kirjutas ta eraldi olnud paberile, millise koopiat talle ei väljastatud, et on rikkunud liikluseeskirja, ületas sõidukiirust ja, et talle näidati radarinäitu.

Kaebuse esitaja selgitab kohtule esitatud kaebuses, et tema on andnud allkirja protokolli esimesele lehele, kuid oma õigusi ja kohustusi ta lugeda ei saanud, sest konstaabli sõnade järgi polevat see olnud tähtis ning kõik olnud niigi selge. Marian Vahuri märgib, et juhul, kui ta oleks saanud neid

3 õigusi ja kohustusi lugeda, oleks ta kindlasti kohapeal esitanud kirjaliku selgituse ilmastikuolude kohta, võtnud ühendust juristiga ning esitanud selgitusi, tõendeid ning lisanud tunnistajate ütluse, sest tema olles teel Tartust Tallinnasse võttis autosse „hääletaja“, kes oleks saanud lisada ilmastikuolude ning auto sõidukiiruse kohta ka oma ütluse.

Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et vaidlustatava kiirmenetluse otsuses ei ole märgitud kiirusemõõtja kohta ühtegi parameetrit, puudub kiirusmõõdiku number, mark ning taatlemise kuupäev ja kehtivus ning see, kas sellise mõõteriistaga saaks üldse mõõta kiirust vihmaga ning, kas seade on vajalikult taadeldud. Marian Vahuri hinnangul õiglase kohtupidamise seisukohalt ei ole võimalik tõestada, missuguse kiirusemõõtjaga ta auto kiirust mõõdeti ning, kas see oli ka vastavalt markeeritud või taadeldud, sest kiirmenetluse otsuses kiirusemõõtja kohta igasugune info puudub, konstaabel viis kõik toimingud läbi üksi. Kaebuse esitaja märgib, kohtule esitatud kaebuses, et sündmuskohal viibis ka teine politseiametnik, kuid viimast ei saa kui tunnistajat kiiruse rikkumise fikseerimisel kasutada, sest viimane lesis pingil ja sõi küpsist ja kuna õues sadas vihma, siis olid mõlemad veel ennast mugavalt bussipeatusesse seadnud. Marian Vahuri selgitab kohtule esitatud kaebuses, et tema on väga aktiivne liikleja, aastas läbib sõidukite roolis umbes 70000 km ning viimased 4 aastat ei ole tal olulisi rikkumisi olnud, samuti omab ta alates 1997.a. mootorratast ning ka rattaga sõites ei ole ta kordagi trahvi saanud. Kaebuse esitaja märgib, et tema ei usu, et talle süüks pandud rikkumine üldse toimus vaid, et tegemist on kiirusemõõdiku tehnilise veaga, mis toimus vihmasajust või ekslikust mõõtmisest lähtuvalt. Samuti on kõigile teada, et Tallinn Tartu mnt. on väga aktiivse liiklusega maantee ning ei ole võimalik üheselt ning veendunult väita, et mõõteti just tema – Marian Vahuri auto kiirust. Eeltoodust tulenevalt leidis Marian Vahuri, et oluliselt on rikutud tema kui menetlusaluse isiku õigusi, seda mitte selgitades talle ta õigusi vastavalt karistusseadustiku § 19 tulenevalt st. mitte lubades tal kasutada otsuse koostamisel juristi abi ja nõu ega lisada tunnistaja ütlust, samuti mitte võttes tal põhjalikku selgitust ning keeldudes märkimast protokolli keerukaid ilmastikuolusid, mis tema – Marian Vahuri arvates teevad objektiivse mõõtmise võimatuks ning lisaks puudub igasugune märge mõõtmisseadme ning selle vastavuse kohta.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.09.2008.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja esindaja AO märkis, et nemad jäävad täielikult esitatud kaebuse juurde, asudes seisukohale, et protokolli sisus on vastuolud, tekkinud on küsimus, kas saab läbi viia mõõtmist, kui sajab tugevalt vihma. Samuti juhtis kaebuse esitaja esindaja kohtu tähelepanu sellele, et kaebajale ei selgitatud viimase õigusi ja kohustusi, välja oleks tulnud kutsuda tunnistaja.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 23.09.2008.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kaebuse esitaja Marian Vahuri selgitas kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele, et tema oli teel Tartust Tallinna, kuna väljas sadas üsna tugevasti ja politsei oli mootorratastega, siis seisid viimased bussipeatuses vihmavarjus. Politsei poolt tekkis pealetükkiv olukord.

Kaebuse esitaja Marian Vahuri asus seisukohale, et kiirust ei mõõdeta tugevas sajus, sest vihm mõjutab mõõtmistulemusi. Kuigi politsei seisis bussipeatuses varjus, siis pole oluline see, et seal ei saja. Oleks tulnud esitada mõõteseadme andmed, millistes oludes saab mõõta. Kiirmenetlusega nõustus ta sellepärast, et ta tuli eksamilt, oli väsinud ja ta ei mõelnud selle peale. Politsei oli selles osas aktiivne, et teha talle trahvi ning tema – Marian Vahuri nõustus sellega.

4 Kaebuse esitaja Marian Vahuri kinnitas, et protokollil olev allkiri, et talle on selgeks tehtud õigused ja kohustused § 119 järgi on tema oma, kuid talle ei selgitatud, teksti ta ei näinud ja alla kirjutas ta lihtsalt sellepärast, et oli väsinud.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.10.2009.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kohtuvälise menetleja ametnik Meelis Moor andis kohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema on politseis vanemkonstaabel ja staaži on 10 aastat.

Meelis Moor kinnitas kohtus, et 14.06.2008.a. päevast tal midagi ikka on meeles. Sel päeval mõõtsid nad kiirust Tartu maanteel. Ta mäletab, et sel päeval - oli vahelduv pilvisus, aga selge ja päikesepaisteline. Mis kell ta kiirust mõõtis ja, millised olid sel hetkel ilmastikuolud, seda ta täpselt ei tea. Kiirust mõõtsid nad väljaspool asulat nagu protokollis kirjas, tegemist oli valge ajaga kell 13.55, kus ta fikseeris Audi A3 liikumiskiiruseks 116 km/h. Antud teelõigul oli lubatud 90 km/h ja arvutusega tuli välja, et ületati kiirust enam kui 20 km/h. Mõõdetud sai paigalseismise režiimiga, suunaga Tallinna. Audi A 3 sõitis Tartust Tallinna, autos oli juht üksi.

Kohtuvälisele menetlejale kinnitas Meelis Moor, et Vahuri ei ole varasemast talle tuttav, ehkki ei oska ta nii öelda, kas ta on varem viimast kinni pidanud seoses tööga, aga tuttav viimane talle kindlasti ei ole ja viimase vastu tema – Meelis Moor ei ole.

Kohtuvälise menetleja ametnik Meelis Moor selgitas kaebuse esitaja esindajale, et ta seisis 45 km juures, aga, mis nimega bussipeatus seal on, seda ta ei mäleta, kuid peatus on kolme tahuline.

Meelis Moor märkis, et bussipeatuse juures seista ei ole keelatud, seista võib ees, taga või kõrval ja bussipeatuse valisid nad tõenäoliselt, et saaksid jalga puhata. Kiirmenetluse kohta vormistati dokumendid. Samuti kinnitas kohtuvälise menetleja ametnik, et alati, kui rikkuja on kinni peetud, tutvustatakse viimasele temale õigused ja kohustused, seda teeb ta rutiinselt aastaid. Samuti on võimalus, kui isik soovib, loeb viimane ise oma õigused ja kohustused ja, kui viimane ei saa aru võib tema käest selgitust küsida, kuid tavaliselt loeb ta õigused ette.

Kohtuvälise menetleja ametnik Meelis Moor nentis, et tugev paduvihm takistab mõõtmist, nimelt segab see kiirte liikumist, kuid väike seenevihm ei sega, märkides, et tavaliselt tehakse sellise ilmaga väikseid katsetusi, et, kuidas vihm mõjutab.

Meelis Moor kinnitas, et arvestades oma praktikat, ei hakka ta autosid kinnigi pidama, kui on vähimgi kahtlus, et võib vale mõõdu saada. Milline on Tartu maanteel liiklus, see on suhteline küsimus, ühel päeval on sõidukite tihedus üht ja teisel teistmoodi.

Kaebuse esitajale selgitas kohtuvälise menetleja ametnik Meelis Moor, et mõõtmise omandavad nad koolituse ja praktikaga ning tema on läbinud koolituse mõõteriistale.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 03.12.2009.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Priit Estermaa andis kohtu esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et temal on tööstaaži politseinikuna 11 aastat.

Kaebuses esitaja esindajale selgitas tunnistaja Priit Estermaa, et 14.06.2008.a oli tavaline tööpäev. Tema oli arvatavasti Meelis Mooriga patrullis, täpselt ei mäleta. Kumbki vormistas oma paberid. Nii tema kui ka Meelis Moor mõõtsid kiirust ja vormistasid rikkumisi. Ilm hommikul oli ilus, õhtupoole hakkas sadama. Tema mäletab, et kuskil kella 16 alates läks ilm halvaks ja hakkas sadama. Ta

5 mäletab, et hommiku poole oli üks tagant sissesõit ja isik väitis, et talle paistis päike silma. Avarii oli viadukti juures, kellaaega ta ei mäleta, aga oli peale lõunat. Patrulllehel on kindlasti avarii aeg fikseeritud. Ta ei mäleta seda, kas ta oli sel ajal Moor’i juures, kui viimane vormistas kiirmenetluse protokolli, sest tema – Priit Estermaa käis korra ära kiirust mõõtmas, ta ei mäleta, kas ta oli Marian Vahuri kiirmenetluse protokolli tegemise juures. Kuid sadama hakkas peale lõunat, õhtu poole, ta mäletab, et, kui nad rattad ära viisid, siis sadas paduvihma, kuid kellaaega ta ei mäleta.

Kohtu esitatud küsimustele selgitas tunnistaja Priit Estermaa, et mõõtmise koht oli bussipeatuses, mis jääb peale Koset Tartu poole, sest seal oli hea seista ning peale tema ja Meelis Moori rohkem tol päeval mootorratta patrulle ei olnud, nemad olid ainukesed.

Tunnistaja Priit Estermaa kinnitas kohtule, et kohtu avaldatud 17.07 kiiruse mõõtmise protokollid on tema vormistatud ning kohtuvälisele menetlejale selgitas tunnistaja, et need andmed, mis on olemas, need kantakse ka protokolli.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 03.12.2009.a. toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus kaebuse esitaja esindaja AO palus kohtul tühistada 14.6.2008.a. kiirmenetluse otsus, märkides, et nimelt on menetlusalune isik esitanud kaebuse otsusele, millega viimast on karistatud 22 trahviühiku suuruse trahviga ja seda rikkumise eest, mille viimane olevat toime pannud Tallinn- Tartu mnt.

Kaebuse esitaja esindaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et menetlusalune isik väidab, et rikkumist ta toime ei pannud, mõõtmise ajal sadas vihma ja, kiiruse mõõtmine ei pruugi olla õige. Väidetava rikkumise päev oli sajune ja tagant järele ei saa kindlaks teha, milline võis olla mõõtmise hetkel ilm. Lahtiseks jäävad küsimused, kas vihm segas radariga mõõtmise ajal ja, kas radari näit võib olla õige.

Samuti märkis kaebus esitaja esindaja, et toimikus oleva radariga mõõtmise peatükist nähtub, et langevate vihmapiisad võivad näitu mõjutada ning antud hetkel jäävad kahtlused ning need tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Samuti juhtis kaebuse esitaja esindaja AO tähelepanu sellele, et kiirmenetluse korral tuleb isikule tutvustada viimase õigusi ja kohustusi, märkides, et allkirja, mida menetlusalustelt isikult nõuti viimane ka andis, kuid talle ei selgitatud õigusi ja kohustusi ning seoses sellega on rikutud väärteomenetluse seadust.

Kaitsja AO hinnangu on menetlusalune isik jäetud ilma tõendada oma väiteid ning täna neid enam teha ei saa.

Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu juhtis kohtulike vaidluste käigus kohtu tähelepanu sellele, et õiguste ja kohustuste selgitamine loetakse lõppenuks, kui isik annab allkirja, selgitades, et täiskasvanud isik peaks teadma, millele ta alla kirjutab.

Kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusalusele isikule selgitati tema õigusi ja kohustusi, menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetlusega, väide, et „õigusi ja kohustusi ei ole tutvustatud“ ei ole asjakohane.

Menetlusaluse isiku süü on tõendatud isiku ülekuulamise protokolli, kiiruse mõõtmise protokolliga ja vastuolusid dokumentides ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kiiruse mõõtmise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmise ajal ei sadanud, olemas on mõõtmise metoodika,

6 mis ei keela sajus mõõtmist, mõõtmist on teinud pädev mõõtja ja jälgitud on mõõtemetoodikat, kohtule on esitatud taatlustunnistus.

Kohtuväline menetleja märkis, et samuti on isik avaldanud, et ületas kiirust ja näitu näidati, seetõttu ei vasta tõele isiku väide, et „näitu ei näidatud“, ilmastiku tingimuste kohta ei ole isik aga midagi lisanud. Eeltoodut arvestades taotles kohtuväline menetleja kohtult esitatud kaebuse rahuldamata jätmist.

Kaebuse esitaja Marian Vahuri selgitas kohtulike vaidluste käigus, et ükski formaaljuriidiline fakt ei tõesta kunagi seda, et nii see ka oli, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et tunnistaja Meelis Moor rääkis ka seda, et tihti peale nii see ongi, et tehakse protokoll, kirjutatakse alla ja head aega.

Kaebuse esitaja Marian Vahuri hinnangul olid asjaolud kunstlikud ja tegelikult mingit kiiruse ületamist ei olnud.

Lisaks uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud ja avaldatud tõendeid:

Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve talituse korrakaitseosakonna vanemkonstaabel M. Moor 14.06.2008.a. Marian Vahuri suhtes koostatud kiirmenetluse otsust 10220082395642, millisest nähtub, et Marian Vahuri 14.06.2008.a. kella 13.55 ajal liikudes sõiduautoga Audi A3 reg nr. XXX Harju maakonnas, Kose vallas Tallinn – Tartu mnt 45 km Tallinna suunas, juhtis autot kiirusega 116+- km/h, lubatud 90 km/h, ületas mitte vähem kui 22 km/h, rikkudes sellise tegevusega LE 124 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Märgitud kiirmenetluse otsusest nähtub, et kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud ning karistas menetlusalust isikut eelpool kirjeldatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 22 trahviühiku ulatuses so summas 1320.- krooni. Menetlusalusele isikule on tutvustatud VTMS § 19 tulenevaid õigusi ja kohustusi, menetlusalune isik on andnud 14.06.2008.a. omakäelise allkirja selle kohta, et talle on teatavaks tehtud ja selgitatud, et kiirmenetluses protokolli ei koostata ning, et talle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi, samuti on menetlusalune isik kinnitanud, et tema nõustub kiirmenetlusega ja on otsuse ärakirja kätte saanud, ühtlasi on menetlusalusele isikule teatavaks tehtud otsusele edasikaebamise kord;

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, millisest nähtub, et 14.06.2008.a on menetlusaluse isikuna üle kuulatud Marian Vahuri, kellele on enne ülekuulamise algust selgitatud VTMS § 19 tulenevad õigused ja kohustused, õiguste ja kohustuste tutvumise kohta on menetlusalune isik andnud omakäelise allkirja. Marian Vahuri on andnud ütlusi selle kohta, et ta ei märganud kiirust, sõitis Tallinn – Tartu mnt, lubatust suurema kiirusega, 121 km/h;

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, millisest nähtub, et 14.06.2008.a. kell 13.55 Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve talituse korrakaitseosakonna vanemkonstaabel M. Moor teostas riikliku järelevalve korras Marian Vahuri poolt juhitud mootorsõiduki Audi A3 reg nr. XXX liikumiskiiruse mõõtmist, Harju maakonnas, Kose vallas, Tallinn – Tartu mnt 45. km, kui sõiduk liikus Tallinna suunas, üksinda 1 sõidurajal, kasutades kiirusemõõteseadet Stalker MDR nr AS004021 (taatlustunnistuse nr TTRSS 07/00068). Seadme lugemiks oli 116 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõtetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +- 4 km/h, ületades mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Samuti nähtub märgitud tõendist, et Marian Vahuri on avaldanud, et tema ületas kiirust ning radari näitu on talle näidatud ja, et eelpool märgitud kuupäeval ja kellaajal kiiruse mõõtmise hetkel oli nähtavus hea, ilmastik sademeteta, kattega teekate kuiv ning kiiruse mõõtmine toimus valgeajal;

7 Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, millisest nähtub, et 14.06.2008.a. kell 14.20 Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve talituse korrakaitseosakonna vanemkonstaabel P. Estermaa teostas riikliku järelevalve korras ka RL poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist, Harju maakonnas, Kose vallas, Tallinn – Tartu mnt, kui sõiduk liikus Tallinna suunas ning, et eelpool märgitud kuupäeval ja kellaajal kiiruse mõõtmise hetkel olid nähtavus hea, ilmastik sademeteta, kattega teekate kuiv ning kiiruse mõõtmine toimus valgeajal;

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, millisest nähtub, et 14.06.2008.a. kell 13.15 Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve talituse korrakaitseosakonna vanemkonstaabel P. Estermaa teostas riikliku järelevalve korras ka VŠ poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist, Harju maakonnas, Kose vallas, Tallinn – Tartu mnt, kui sõiduk liikus Tallinna suunas ning, et eelpool märgitud kuupäeval ja kellaajal kiiruse mõõtmise hetkel olid nähtavus hea, ilmastik sademeteta, kattega teekate kuiv ning kiiruse mõõtmine toimus valgeajal;

Karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et menetlusalust isikut Marian Vahurit on varasemalt ja seda alates 2001.a. – 2007.a karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku 9 korral;

Koopiat Tartu Ülikooli poolt AO nimele väljastatud diplomist, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku esindaja AOi’ile on Tartu Ülikooli poolt väljastatud diplom XXX, millisega Tartu Ülikool tunnistab, et AO on täitnud õigusteaduskonna õigusteaduste bakalaureuseõppekava täies mahus ja talle on antud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduste erialal;

Faksi koopiat Metrosert väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00068 kohta, millisest nähtub, et METROSERT akrediteeritud kalibreerimislabor taatluste valdkondades on kinnitanud, et kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS004021 on taadeldud ning vastab OIML R91 nõuetele: mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +-1 km/h või = 1 % (kiirusel üle 100 km/h). Mõõtevahendi esitas taatlusele Politseiamet ning kiirusmõõtur taadeldi 10.07.2007.a;

Väljavõtte koopiat 14. juuni 2008.a. Eesti Päevalehest, millises Eesti Ilma rubriigis on märgitud, et „Täna, laupäeval pilvkate tiheneb. Mitmel pool sajab vihma, saju tõenäosus on suurem Lääne – ja Lõuna – Eestis. Puhub lõunakaare tuul 3-8 m/s. Sooja on 16-20, öösel 6-12 kraadi“;

Marian Vahuri 23.09.2008.a. allkirjastatud volikirja millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval Marian Vahuri volitab AOi’t esindama teda – Marian Vahuri’t Harju Maakohtus väärteoasja nr 4-08- 6462 (kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus nr. 1020082395642 peale) menetlemisel. Väljastatud volikiri on kehtiv tähtajatult ja on välja antud edasivolitamise õiguseta;

Menetlusaluse isiku esindaja AO poolt meili teel 24.11.2008.a. esitatud taotlust, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval kaebuse esitaja esindaja teavitab kohut sellest, et seoses ettenägematute ilmastikuolude tõttu palub ta kella 11.00 määratud kohtuistung edasi lükata. Kuivõrd ta ise viibib väljaspool Tallinna linna, arvestades liiklusolusid ei ole tal võimalik istungist osa võtta, märkides, et menetlusalune isik ise planeeris küll istungile tuleku, kuid teatas vahetult enne maili saatmist, et liiklusolud ei võimalda tal kella 11.00 kohtumajani jõuda ja seda seoses Pirita teel olevate liiklusummikute tõttu;

Menetlusaluse isiku esindaja AO poolt meili teel 07.01.2009.a. esitatud taotlust, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval kaebuse esitaja esindaja teavitab kohut sellest, et seoses viibimisega väljaspool Eesti Vabariiki ajavahemikul 12.01 kuni 22.01, ei ole tal võimalik osaleda 19.01.2009.a.

8 kell 14.00 toimuval kohtuistungi ning seetõttu palub ta kohtul istung edasi lükata ja määrata uus aeg alates 23 jaanuarist ning samuti teavitab kaebuse esitaja esindaja kohut sellest, et Marian Vahuri esitatud info kohaselt, ei ole teda ennast alates 19.02 kuni 15.03;

Kohtuvälise menetleja ametniku M. Moor saadetud teatist kohtule, millisest nähtub, et M. Moor on 28.08.2009.a. teavitanud kohtu, et tema ei saa kohtuistungist osa võtta, kuna viibib puhkusel ja Eestist eemal;

Tunnistaja Priit Estermaa kohtule esitatud avaldust, millisest nähtub, et Priit Estermaa on 21.09.2009.a. teavitanud kohut sellest, et seoses sellega, et tema viibib puhkusel väljaspool Eestit arutada M. Vahuri esitatud kaebus ilma tema – Priit Estermaa osavõtuta;

Käesoleva menetluse raames koostatud kohtuistungite protokolle, millistest nähtub, et 24.11.2008.a. määras kohus asja arutamise edasi lükata 19.01 kell 14.00, 19.01.2009.a. määras kohus asja arutamise edasi lükata 31.03 kell 14.00, 31.03.2009.a. määras kohus asja arutamise edasi lükata 08.05 kell 10.00, 08.05.2009.a. määras kohus asja arutamise edasi lükata 28.08. kell 14.00 seda seoses kaebuse esitaja Marian Vahuri kohtusse mitteilmumise tõttu, 28.08.2009.a. määras kohus asja arutamise edasilükkamise 16.10.2009.a. kell 12.00;

Kaebuses esitaja volitatud esindaja AO’i koostatud ja 31.03.2009.a. kohtule esitatud taotlust dokumentide väljanõudmiseks, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval on Harju Maakohtule esitatud taotlus nõuda kohtuväliselt menetlejalt välja ja lisada materjalide juurde järgmised dokumendid ja nimelt: mõõtmeseadme tüübikinnitustunnistus, mõõtmeseadme kasutamise juhend ning kiiruse mõõtmise ajal kehtinud mõõtemetoodikat kinnitav dokument;

Eesti keelset koopiat liikuva politseiradari Stalker II MDR kasutusjuhisest, millises on märgitud eelpool märgitud radariliigi kasutamise kord sh. tööpõhimõte – paigaldamine, radari seadistamise, näidiku kasutamise kord;

Politseipeadirektori 18.11.2005.a. käskkirjaga nr 189 kinnitatud Metoodikat MM 01-2005 sõiduki kiiruse mõõtmise kohta, millises on kajastatud sõidki kiiruse mõõtmise kord;

Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud Lisa Põhja Politseiprefektuuri erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse E129 juurde, millises on märgitud mõõtja erialase pädevuse kinnituse ulatus, liikuvast sõidukist samas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmise ulatus ning liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmise ulatus. Mõõtevõime antud tabelites on väljendatud laiendmääratusena U tõenäosustasemel 95 % normaaljaotuse järgi ning väljendades sooritaja mõõtevõimet, mida ta saab mõõtmisel normaaltingimustel saavutada, kusjuures mõõteobjekti mõju on minimaalsemal tasemel ning tagatud on mõõtevahendi kasutusnõuded, kinnitus kehtib kuni 11.12.2009.a.;

26.04.2007.a. Tehnilise järelevalve Inspektsiooni peadirektori U. Leitmäe ja legaalmetroloogia osakonna juhataja kt A. Võrk allkirjastatud mõõtevahendi tüübikinnitust TJI 5.3-1/12.04.07, millisest nähtub, et lähtudes mõõteseadusest, majandus – ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004.a. määrusest nr 107 ja 12.12.2006.a. määrusest nr 104 ning arvestades taotleja esitatud tüübikinnitus – , katsetus või kalibreerimisdokumente viis Tehnilise Järelevalve Inspektsioon läbi f-mas APPLIED CONCEPTS Inc valmistatud radarkiirusmõõturi STALKER II MDR legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistas selle vastavaks Eesti õigusaktidega ning OIML R91 nõuetele, märgitud tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.2016.a.; KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9

Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et kaebuse esitaja Marian Vahuri poolt 01.07.2008.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel M. Moor poolt 14.06.2008.a väärteoasjas nr. 2302,08,017260 tehtud kiirmenetluse otsusele 10220082395642 ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Käesolevat väärteoasja menetledes on kohus jõudnud alljärgnevatele seisukohtadele. Nimelt on kaebuse esitaja Marian Vahuri vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse sisuliselt. Kaebuse esitaja on selgitanud kohtule, et tema ei ole toime pannud talle süüks kiiruse ületamist. Kaebuse esitaja hinnangul võis tema sõiduki kiiruse ületamise mõõtmine toimuda kiirusemõõtjaga, millisel võis esineda tehniline viga, samuti kohtuväline menetleja kiiruse mõõtmisel ei arvestanud keerukaid ilmastikuolusid – õues sadas vihma – ning sellest tulenevalt on mõõtmistulemused oluliselt raskendatud ja ebatäpsed. Lisaks asus kaebuse esitaja seisukohale, et samuti rikuti tema kui menetlusaluse isiku õigusi ja nimelt, ei tutvustatud talle tema õigusi ja kohustusi ning pealegi ei kogutud väärteoasjas tõendeid hoolikalt ja täpselt.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja Marian Vahuri poolt esitatud seisukohaga. Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas Marian Vahuri poolt toime pandud väärtegu, milline seisnes viimase poolt 14.06.2008.a. kella 13.55 ajal Tallinn – Tartu mnt 45. km suunaga Tallinna poole sõiduauto Audi A3 reg nr. XXX- ga kiirusega 116+-4 km/h sõitmises alal, kus oli lubatud sõita kiirusega 90 km/h st. kiiruse ületamine mitte vähem kui 22 km/h tõendamist leidnud eelkõige – kaebuse esitaja enda kohtus 23.09.2009.a antud ütlustega, 16.10.2009.a. kohtuvälise menetleja ametniku Meelis Moor kohtus antud ütlustega, 03.12.2009.a tunnistaja Priit Estermaa kohtus antud ütlustega, Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve talituse korrakaitseosakonna vanemkonstaabel M. Moor 14.06.2008.a. Marian Vahuri suhtes koostatud kiirmenetluse otsusega 10220082395642, menetlusaluse isiku Marian Vahuri ülekuulamise protokolliga 14.06.2008.a ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, milline on koostatud 14.06.2008. Marian Vahuri suhtes, viimase poolt juhitud sõiduauto Audi A 3 reg. nr XXX tuvastatud sõidukiiruse kohta Tallinn Tartu mnt 45 km. Märgitud tõenditega on tõendatud asjaolu, et Marian Vahuri, eelpool märgitud kuupäeval s.o. 14.06.2008.a. kella 13.55 ajal juhtis, eelpool nimetatud mootorsõidukit kiirusega 116 km/h alal, kus oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h s.t ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust 22 km/h. Menetlusalune isik on tutvunud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ning kinnitanud, et talle on näidatud radari näitu ning et ta ületas kiirust. Kaebuse esitaja hilisemaid väiteid selle kohta, et kiirust ta ei ületanud peab kohus antuks eneseõigustuseks ja antuks kaebuse esitaja poolt eesmärgiga vabaneda vastutusest.

Kohus tõdeb, et vastavalt Stalker II MDR liikuva politseiradari kasutamise juhise kirjeldusest tõepoolest nähtub, et vihm neelab ja hajutab radarisignaali, see vähendab mõõtmisulatust ja radar võib mõõta langevate vihmapiiskade kiirust, kuid kohus juhib ka tähelepanu sellele, et käesolevas väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise hetkel s.t viimase poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise hetkel olid ilmastikuolud head: st kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollist nähtub, et ilmastik oli sademeteta, nähtavus hea ja teeolud olid kuivad. Samuti nähtuvad samad ilmastikuolusid kajastavad andmed 14.06.2008.a. kell 13.15 ja kell 14.20 kiirusemõõteseadme protokollidest, millised on koostatud vastavalt kodanike R. L ja V. Š suhtes, kes liikusid oma mootorsõidukitega eelpool märgitud kuupäeval, eelpool märgitud ajavahemikul samuti Harju maakonnas, Kose vallas, Tallinn – Tartu mnt. Nimetatud dokumentidega loeb kohus tõendatuks asjaolu, et menetlusaluse isiku poolne väide selle kohta, et tema poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise hetkel sadas tugevalt vihma tõendamatuks ja põhjendamatuks. Samuti juhib kohus tähelepanu sellele, et kohtuvälise menetleja ametnik M. Moor kinnitas 16.10.2009.a

10 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil, et 14.06.2008.a. kui tema Priit Estermaaga töökohustusi täitis, oli ilm vahelduva pilvisusega, selge ja päikesepaisteline ning tunnistaja Priit Estermaa kinnitas kohtuistungil, et sadama hakkas alles õhtupoole, kuskil kella 16 ajal, kuid hommikupoole oli ilm ilus.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja esindaja AO esitatud tõend ja nimelt väljavõte Eesti Päevalehest, 14. juuni 2008.a., millises on kajastatud ilmaprognoos Eestis 14.06.2008.a. ei ole piisavaks, kinnitamaks kaebuse esitaja esitatud väiteid eelpool märgitud kuupäeval olnud ilmastikuolude kohta. Nimetatud väljavõttest võib järeldada, et tegemist on ilmaprognoosiga, mis, aga ei kajastada tegelikku olukorda.

Kohus asub seisukohale, et käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud, et Marian Vahuri juhitud sõiduki kiiruse mõõtmiseks kasutatud seade ja nimelt Stalker ATR nr. AS 004021 oli töökorras, sellele seadmele oli antud taatlemistunnistus ja seda seadet kasutas pädev isik, millele tuginedes teeb kohus järelduse, et sellise seadmega fikseeritud näit on õige.

Antud järelduse teeb kohus tuginedes käesolevas väärteoasjas tõendiks olevate kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollidele, millistest nähtub, et eelpool märgitud seadet testiti samal päeval s.o 14.06.2008.a kell 08.00 ning, seade oli töökorras, kohtuvälise menetleja esitatud tõenditest ja nimelt: Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt 26.04.2007.a. väljastatud mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitusetunnistuse TJI 5.3-1/12.04.07 koopiast, millisest nähtub, et seade Stalker II MDR tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.2016.a., Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 12.12.2007.a. väljastatud tunnistuse koopiast, millisest nähtub, et Põhja Politseiprefektuuri on hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal ning faksi koopiat Metrosert väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00068 kohta, millisest nähtub, et METROSERT akrediteeritud kalibreerimislabor taatluste valdkondades on kinnitanud, et kiirusmõõtur Stalker II MDR nr AS004021 on taadeldud ning vastab OIML R91 nõuetele: mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +-1 km/h või = 1 % (kiirusel üle 100 km/h). Mõõtevahendi esitas taatlusele Politseiamet ning kiirusmõõtur taadeldi 10.07.2007.a;

VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ning isikule on võimaldatud anda ütlusi ja isik nõustub kiirmenetlusega. VTMS § 56 lg 2 p 8 kohaselt annab isik ülekuulamisprotokollile kiirmenetlusega nõustumise kohta eraldi allkirja. VTMS § 19 lg 1 p-de 1 ja 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ja milline on menetlustoimingu eesmärk. Riigikohus otsuses nr 3-1-1-92-09 on märkinud, et seeläbi tagatakse isiku õigus teada, et teda süüdistatakse karistatava teo toimepanemises, võimaldades tal teha menetluslikke otsustusi, sh nõustuda enda suhtes kiirmenetluse kohaldamisega.

Kohus märgib, et Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-6-07 punktis 6 on selgitanud, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks - õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist.

11

Samuti märgib Riigikohus antud lahendis, et üldjuhul tuleb õigusteja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on võimalikud ka erandid - näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust. Menetletavas väärteoasjas seda tuvastatud ei ole. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja Marian Vahuri omakäeliselt antud allkirjaga kinnitanud ja seda tema suhtes 14.06.2008.a. koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et temale on selgitatud VTMS § 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, et talle on teatavaks tehtud ja selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, et temal kui menetlusalusel isikul on kohustus kiirmenetlusega nõustumise korral anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi, ütluste ja allkirja andmisest keeldumine aga loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust. Samuti on kaebuse esitaja Marian Vahuri omakäelise allkirjaga kinnitanud tema suhtes 14.06.2008.a. koostatud kiirmenetluse otsuses 10220082395642, et ta on tutvunud VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega. Vaatamata kaebuse esitaja kohtus esitatud väidetele selle kohta, et talle õigusi ei selgitatud, teksti ta ei näinud ja õigustele kirjutas ta lihtsalt alla sellepärast, et oli väsinud – puudub kohtul siiski põhjendatud kahtlus nagu oleks kaebuse esitaja olnud sunnitud enda allkirjaga kinnitama seda, mida ta tegelikult mingil juhul poleks soovinud kinnitada. Kohtu hinnangu Marian Vahuri poolsed väited selle kohta, et õigustele ja kohustustega tutvumisele kirjutas ta lihtsalt sellepärast alla, et oli väsinud ei ole kontrollitav. Kohus asub seisukohale, et Marian Vahuri pani temale süüksarvatava väärteo toime tahtlikult. Marian Vahuri’le süüks arvatav väärtegu, mis on Liiklusseaduse § 7422 lg 2 s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine ja nimelt 21-40 kilomeetrit tunnis asulavälisel teel, kus on lubatud sõita 90 kilomeetrit tunnis (LE § 124 p 2). – loeb kohus õigesti kvalifitseerituks. Märgitud väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni.

Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja on viimasele karistuse mõistmisel arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega ja karistus LS § 7422 lg 2 järgi s.o rahatrahv summas 1320.- krooni on määratud eelnevat arvestades. Kohus juhib tähelepanu sellele, et Marian Vahuri teades, et teda on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ka varem karistatud oleks pidanud seda enam jälgima oma liiklusalast käitumist. Kohus asub seisukohale, et Marian Vahuri liikluseeskirja nõuete rikkumisega väljendab oma ükskõikset suhtumist kehtestatud käitumisnormidesse ja teistesse kaasliiklejatesse.

Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus kaebuse esitajale on põhjendatud ja seaduslik, samuti arvestades asjaolu, et kaebuse esitajale süüks arvatav väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning Marian Vahuri on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik