2-18-9322/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Vallo Kariler

03. juuli 2019. a, Tallinn

2-18-9322

IN SPE21 OÜ hagi Sinu Reisibüroo AB

Matkapunkt Traveltop OÜ vastu 1012 euro nõudes

1 012 eurot

Hageja: IN SPE21 OÜ (registrikood 14084957),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Kostja:

Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop

OÜ (registrikood 10111054), lepinguline esindaja

Heiki Tulk

Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja mõista Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop OÜ-lt

(registrikood 10111054) IN SPE21 OÜ (registrikood 14084957) kasuks välja 1 012

eurot.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Rahuldada

osaliselt

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 1 260,80

eurot.

Mõista Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop OÜ-lt (registrikood

10111054) IN SPE21 OÜ (registrikood 14084957) kasuks välja menetluskulu

summas 1 260,80 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab

loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti

2.1.

2.2.

2.3.

2-18-9322

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib

ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima kõiki tõendeid ja põhjendama,

miks ta mõnda tõendit arvesta.

Hageja nõue ja seisukohad

1. IN SPE21 OÜ (hageja) esitas 18.06.2018 hagi Sinu Reisibüroo AB Matkapunkt Traveltop

OÜ (kostja) vastu 1 012 euro nõudes.

2. Hageja väitel pöördus hageja 18.02.2018 kostja poole ning soovis teenust, et kostja

broneeriks Läti Vabariigis Riia linnas asuvas hotellis kaheks ööks (25-27. maiks 2018) ühe

kahekohalise toa, kuus kahekohalist tuba, ühe kahekohalise eraldi vooditega ja lisasohvaga toa,

ühe kolme eraldi voodiga toa, ühe ühekohalise toa ning kaks peretuba.

3. Hageja teatas 20.02.2018 kostjale, et soovib 12 tuba, milles on konkreetse suuruse ja arvuga

voodid.

4. Hageja teatas 04.05.2018 kostjale, et soovib 12 tuba 28-le inimesele. Hageja pole kunagi

esitanud tellimust 69-le inimesele. Hageja pole oma soove muutnud.

5. Kostja esitas arved ja hageja tasus 12 toa eest 28-le inimesele kokku 1 212 eurot.

6. 18.05.2018 selgus, et puudu on kaks tuba ning osa grupi liikmeid oleks pidanud ööbima

sohvadel teiste grupiliikmete tubades.

7. Kostja ei broneerinud seega tubasid nii nagu seda soovis hageja. Samal päeval, 18.05.2018

tühistas hageja kogu oma tellimuse ja taganes lepingust.

8. Kokkulepitust kõrvalekaldumine oli hageja jaoks oluline lepingu rikkumine kuna hageja ei

olnud nõus paigutama eri soost, eri perekondadest inimesed ühte tuppa, millise olukorra oleks

tinginud kostja poolne lepingu rikkumine.

9. Hageja ei soovinud 50% rahast tagasi nagu soovitas kostja, vaid hageja soovib tagasi 100%

rahast.

10. Kostja tagastas üksnes 200 eurot kompensatsiooniks.

2 (7)

2-18-9322

Kostja vastuväited hagile

11. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

12. Kostja väitel avaldas hageja oma tubade jaotuse soovid esmakordselt alles pärast ettemaksu

arve tasumist. Algselt avaldas hageja üksnes seda, et soovib majutust 69 inimesele.

13. 20.02.2018 avaldas hageja, et soovib muuta broneeringut, sest inimeste arv on vahepeal

vähenenud. Hageja avaldas, et soovib magamiskohti 28-le inimesele + varukohad tubades

sohvade näol. Hageja avaldas soovi, et toad jaotuksid järgmiselt: 7 tuba laia kaheinimese

voodiga; 1 tuba kahe eraldi voodiga; 1 tuba kolme eraldi voodiga; 2 peretuba, kus on kummaski

1 lai voodi kahele ja 2 ühe inimese magamiskohta; 1 ühe inimese tuba. Lisaks sooviti, et mõnes

toas oleks sohvad, kuhu saab vajadusel majutada inimesi lisaks.

14. 02.05.2018 esitas kostja hagejale arve vastavalt hageja 20.02.2018 broneeringu

muudatusele. 04.05.2018 soovis hageja veelkord muuta oma broneeringut magamiskohtade

jaotuse osas.

15. 16.05.2018 sai kostja hotellist vastuse hotelli omapoolse pakkumisega, mille kostja edastas

hagejale. 18.05.2018 teatas hageja, et pakutud tubade jaotus neile ei sobi ja nad on leidnud

omale teise hotelli ning soovivad makstud ettemaksu tagasi. 18.05.2018 teatas kostja hagejale,

et hotell saab lisaks pakkuda ka puudunud 1 kohalise numbritoa. Kuna pakutud tubade jaotus ei

vastanud täpselt hageja viimasele broneeringu muudatusele, siis pakkus kostja selle eest rahalist

hüvitist 200 eurot.

16. Kostja leiab, et tubade arvust olulisem oli magamiskohtade arv ja see on alati vastanud

hageja soovidele. Hageja tellimusest ei nähtunud, et täpne tubade arv on müügilepingu oluliseks

tingimuseks, mille täpne järgimine oli teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu

täitmise vastu. Kostja ei müünud hagejale asja vaid osutas majutuse vahendamise teenust.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele.

18. Esile toodud asjaoludel on poolte vaheline leping käsitletav töövõtulepinguna

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 635). Tegemist on objektiivselt mõõdetava tulemuse saavutamisele

suunatud lepinguga – kostja kohustus hagejale broneerima hotellitoad Riia linnas asuvas

hotellis. Tegemist ei ole müügilepinguga nagu on leidnud kostja. Kostja osutas hagejale teenust,

mitte ei valmistanud ega müünud hagejale asja. Tegemist ei ole ka maaklerilepinguga (VÕS §

658) kuna kostja kohustused ei saanud esile toodud asjaoludest tulenevalt piirduda üksnes

vahendamisega, vaid hageja jaoks oli oluline konkreetse tulemuse saavutamine.

19. Hageja väitel tellis ta konkreetse arvu tubasid konkreetse arvu vooditega. Kohus peab

esmalt hindama, milliselt olid pooled kokkuleppe saavutanud ja mis tingimustel leping oli

sõlmitud. Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi.

20. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud leping selle kohta, et kostja broneerib hagejale 12

tuba kokku 28-le inimesele järgmiselt: ühe kahekohalise toa, kuus kahekohalist tuba, ühe

kahekohalise eraldi vooditega ja lisasohvaga toa, ühe kolme eraldi voodiga toa, ühe ühekohalise

toa ning kaks peretuba. Kostja väitel ei olnud tubade arv oluline, vaid hageja

3 (7)

2-18-9322

soovis kindla arvu magamiskohti.

Kostja ei vaidle vastu sellele, et 20.02.2018 avaldas hageja soovi broneerida magamiskohti

hotellis 28-le inimesele, kokku 12 tuba. Kostja esitas hagejale 19.02.2018 ettemaksu arve nr

84091A summas 500 eurot majutuse eest Riias 25.05.-27.05. M H/Apartements (tl 63).

Nähtuvalt kostja reisikonsultant A M 20.02.2018 saadetud e-kirjast on ettemaksu arve tasutud

(tl 4). Samas ei saa sellest teha järeldust, et enne 20.02.2018 oleks poolte vahel olnud kokku

lepitud kõigis lepingu olulistes tingimustes. VÕS § 9 lg 3 sätestab, et kui vastavalt

lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud

tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe

saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul omas hageja soovist tulenevalt

lepingu sõlmituks lugemiseks tähtsust asjaolu, kas pooled on saavutanud kokkuleppe majutuse

tingimustes, sealhulgas selles, mitu tuba ja mis laadi voodeid hageja vajab. Antud tingimustel

kokku leppimise vajadust tõendab ka kostja reiskonsultant A M 20.02.2018 saadetud e-kirjas

esitatud küsimus selle kohta, „mitu kahekohalist ja mitu kolmekohalist tuba ma kinni panen?“

(tl 4). 20.02.2018 e-kirjas avaldas hageja soovi broneerida tube järgmiselt: „1 x lai 2-ne, 6 x lai

2-ne, 1 x 2 voodit ühele, 1 x 3 voodit ühele, 2 x 2-ne lai ja 2 x ühele, 1 x 1-ne, sohvad jääksid

praegu varuks.“ (tl 6-7). Kostja seisukohtadest järeldab kohus, et kostja pidas hageja 20.02.2018

e-kirjas hageja sooviks broneerida magamiskohti hotellis 28-le inimesele, kokku 12 tuba

järgmiselt: 7 tuba laia kaheinimese voodiga, 1 tuba kahe eraldi voodiga, 1 tuba kolme eraldi

voodiga, 2 peretuba kahese voodiga ja kahe üheinimese voodiga, 1 tuba üheinimese voodiga.

Kostja esitas seejärel 02.05.2018 hagejale arve nr 84268A summas 712 eurot järgmiste tubade

eest: 1 kahekohaline tuba/ 2 ööd, 6 kahekohalist + sohva/ 2 ööd, 1 kahekohaline eraldi vooditega

+ sohva/ 2ööd, 1 kolme eraldi voodiga tuba/ 2 ööd, 1 ühekohaline tuba/ 2 ööd, 2 peretuba 2 + 2/

2 ööd (tl 8). Kohtu hinnangul oli seega hiljemalt 02.05.2018 poolte vahel sõlmitud leping hotellis

28-le inimesele, kokku 12 toa broneerimiseks järgmiselt: 7 tuba laia kaheinimese voodiga, 1

tuba kahe eraldi voodiga, 1 tuba kolme eraldi voodiga, 2 peretuba kahese voodiga ja kahe

üheinimese voodiga, 1 tuba üheinimese voodiga ning hageja oli kostjale lepingu alusel tasunud.

Lähtudes hageja poolt avaldatud konkreetsest tubade ja voodite jaotusest ei saanud see olla

hageja jaoks teisejärguline tingimus ja kostja pidi sellest sellisena aru saama. Hageja jaoks ei

olnud oluline pelgalt inimeste arv, vaid ka kuidas konkreetsed inimesed saaks hotellis majutatud.

Kuna enne 20.02.2018 kuupäeva ei olnud poolte vahel kokkulepet kõikides lepingu olulistes

tingimustes, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas hageja pöördus kostja poole

varasemalt 69-le inimesele majutuse saamiseks või mitte.

21. Kostja väitel soovis 04.05.2018 hageja muuta oma broneeringut magamiskohtade jaotuse

osas. Hageja väitel ei ole hageja oma 20.02.2018 esitatud soove muutnud.

Hageja saatis kostjale 04.05.2018 e-kirja, milles teatas, et soovib majutust järgmiselt: 1

kahekohaline tuba, 1 kahekohaline + sohva, 6 kahe eraldi voodiga + sohva, 1 kolme eraldi

voodiga, 1 ühekohaline tuba, 2 peretuba 2+2. Variandina 2 soovis hageja: 1 kahekohaline tuba,

1 kahekohaline + sohva, 3 kahe eraldi voodiga + sohva, 3 kolme eraldi voodiga, 1 ühekohaline

tuba, 2 peretuba 2+2 (tl 82). Antud e-kirjast nähtuvalt ei ole hageja soovinud lepingu tingimusi

muuta, vaid variandi 2 osas täiendada. Seega kehtis endiselt poolte kokkulepe selle kohta, et

kostja broneerib hagejale varasemalt kokkulepitud toad.

22. Töövõtulepingu puhul peab tellija tõendama, et kokkulepitud tulemust ei ole üldse

saavutatud või et tulemus ei vasta lepingu tingimustele.

10.05.2018 edastas kostja hageja soovid 04.05.2018 e-kirjas märgitud kujul hotelli töötajale. (tl

15, tõlge tl 112). 16.05.2018 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et kostja sai hotellist järgmise

sisuga vastuse: 4 tuba kahekohalise voodiga + sohva (1 kahekohaline voodi ja 1

sohva) =

4 (7)

2-18-9322

kokku 12 inimest; 1 tuba paarisvoodiga + sohva (2 ühekohalist voodit ja 1 sohva) = kokku 3

inimest; 2 kööginurgaga stuudiot kahele (1 kahekohaline voodi numbritoas) = kokku 4 inimest;

2 peretuba kahekohalise voodiga + 2 ühekohalist voodit (1 kahekohaline voodi ja 2 ühekohalist

voodit) = kokku 8 inimest (tl 11, tõlge tl 111). 18.05.2018 teatas hageja kostjale, et tellimus

tubadele ja makstud arve ei ühti kostja poolt saadetud tubade arvuga (tl 45). Kokku pakkus

hotell majutuseks seega 9 tuba hageja soovitud 12 toa asemel. Kohus järeldab hotelli vastusest,

et hagejale pakuti kaheinimese voodiga tube sama arv nagu soovis hageja, samuti sama arv

peretube nagu soovis hageja, kuid hagejale ei pakutud majutust ühe kahe eraldi voodiga, ühe

kolme eraldi voodiga ja ühe ühekohalise toa osas. Hotelli poolt pakutu, et osa inimesi peaks

ööbima kaheinimese toas asuva sohva peal, ei vastanud hageja poolt soovitule ega poolte vahel

kokkulepitule. Sohva olemasolu oli kokkulepitud täiendavalt lisaks konkreetsele voodite

arvule, mida kinnitab ka kostja poolt hagejale 02.05.2018 esitatud arve.

23. Kohus leiab, et hagejale kokkulepitust kolme toa vähem võimaldamine on poolte vahelise

lepingu oluline rikkumine VÕS § 116 lg 2 mõttes kuna hageja jäi olulisel määral ilma sellest,

mida ta õigustatult lepingust lootis. Samuti rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli

lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja

sooviks oli lepingu täpne järgmine tubade arvu ja voodikohtade osas. Kostja kohustuseks oli

broneerida hagejale konkreetne arv tube konkreetsete voodikohtade arvuga, kuid kostja

kohustust ei täitnud.

24. Kohtu hinnangul ei esine olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lg 2 sätestatud välistavaid

asjaolusid, kuna kostja pidi sellist tagajärge ette nägema. Kostja pidi hageja soovidest tulenevalt

olema teadlik, et hageja soovib just konkreetse arvu magamiskohtadega konkreetse arvu

tubasid. Seejuures ei esine olukorda, kus kostja tegevusest sõltumata oleksid jäänud kostja

kohustused täitmata. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, et kostja oleks enne

hagejaga lepingu sõlmimist ja hagejale lõpliku arve esitamist selgitanud välja, kas hageja poolt

soovitud tingimusi on üldse võimalik täita. Esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt

pöördus kostja hotelli poole alles 10.05.2018 broneerimise sooviga ning siis selgus, et hageja

poolt soovitud tube hageja soovitud tingimustel ja mahus ei ole võimalik broneerida.

25. Kostja viitab oma Reisitingimustes sätestatule, mille p 6 kohaselt pakub Matkapunkt

soovitud majutuse puudumisel välja tingimustele lähemalseisvad alternatiivsed võimalused.

Punktis 6 on märgitud, et majutusteenuse ostmisel sõlmib klient lepingu majutusettevõttega.

Matkapunkt esitab kliendi võimalikud erisoovid majutusettevõttele, kuid vastavate soovide

täitmine ei pruugi alati olla võimalik (tl 88). Asjaolu, et hageja võis olla sõlminud lepingu

majutusteenuse osutajaga ei välista lepingu sõlmimist konkreetsetel tingimustel majutusteenuse

vahendaja ehk kostjaga. Kostja Reisitingimustes ei ole märgitud, et kostja ei vastutaks poolte

vahel kokku lepitud tingimuste täitmise eest. Kostja poolt Reisitingimustes viidatud erisoovide

täitmise võimalikkus ei ole antud asjas asjakohane, kuna kostja Reisitingimuste kohaselt

käsitlevad need tubade kasutamise spetsiifilisi tingimusi ja tubade asukohti majutusasutuses,

mitte konkreetset tubade arvu ja voodikohtade arvu nendes tubades. Lisaks märgib kohus, et

kostja Reisitingimuste punktis 6 lõigus 1 on selgitatud, et soovitud majutuse puudumisel pakub

Matkapunkt välja tingimustele lähemalseisvad alternatiivsed võimalused (tl 88). Kostja pakkus

oma 18.05.2018 e-kirjas hagejale alternatiivse lahendusena ühte tuba kõrval hotellides või

majutada inimesed teisiti (tl 17). Arvestades käesolevas asjas tuvastatud hageja soovi inimesi

majutada, ei ole kostja alternatiivne lahendus inimeste teisiti majutamiseks käsitletav

alternatiivse lahendusena. Ainuke alternatiivne lahendus oleks olnud pakkuda hagejale

puuduolevaid tube hageja soovitud voodikohtadega lähedal asuvas hotellis. Kostja 18.05.2018

e-kirjast nähtub, et pakuti ainult ühte tuba. Seega ei olnud kostja poolt endiselt pakutud välja

lahendust ülejäänud kahe (kahe ja kolmese) toa osas.

5 (7)

2-18-9322

26. Kostja märgib oma vastuses, et majutuse alguseks, so 25.05.2018 vabanesid hotellis mõned

kahe eraldi voodiga toad (Twin) ning hagejale oli võimalik pakkuda hageja soovidele vastavaid

tube. Kohtu hinnangul ei oma kostja väide asjas tähtsust kuna hageja ütles lepingu üles

18.05.2018. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja hageja 18.05.2018 e-kirja kätte sai.

27. Töövõtulepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus lepingust taganeda (VÕS § 647).

Hageja väitel taganes ta lepingust 18.05.2018. Kostja seisukohtadest ei selgu, kas kostja peab

hageja 18.05.2018 tellimuse tühistamise avaldust lepingust taganemiseks või mitte. Kostja ei

ole vastuväited selle kohta, et hageja ütles lepingu üles, esitanud.

28. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine

mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause

kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel

üleantu tagastamist. Lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS §

189 lg 1 kohaselt küll tagasitäitmise võlasuhteks. Seega on lepingust kehtiva taganemise korral

hagejal õigus saada kostjalt tagasi kostjale tasutud summa. Vaidluse all ei ole, et hageja tasus

kostjale kokku 1 212 eurot, millest kostja tagastas 200 eurot. Seega on seni kostja poolt hagejale

tagastamata 1 012 eurot.

29. Kostja väitel teavitas hotell, et nii lühikese etteteatamisega broneeringu tühistamisel

tagastavad nad vaid 50% ettemaksust. Kostja küsis hagejalt e-kirja teel, kas nad on nõus

broneeringut tühistama kui saavad tagasi vaid 50% ettemaksust. Kuna hageja sellele kirjale ei

vastanud, siis läks mööda võimalus broneering tühistada ja saada tagasi 50% ettemaksust.

Hageja seisukohtadest selgub, et hageja sai kostja kirja kätte.

Riigikohus on leidnud, et VÕS §-d 139 ja 140 kohalduvad juhul, kui õigustatud isik nõuab

kohustatud isikult kahju hüvitamist. (vt Riigikohtu 20. märts 2019 otsus tsiviilasjas nr

2-17-1413, p 11). Kohus leidis eelnevalt, et tegemist on lepingu ülesütlemisest tuleneva

tagasitäitmise võlasuhtega. Seega ei saa ka käesolevas asjas VÕS § 139 ja 140 sätteid

kohaldada. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu võimalust arvesse võtta asjaolu, et hotell pakkus

võimalust hagejale saada 50% makstud summast tagasi. Kohtu hinnangul ei mõjutanud

võimalus saada 50% summast tagasi kostja kohustust täita leping vastavalt lepingutingimustele

ja kostja kohustust lepingu olulise rikkumise tõttu maksta hageja poolt tasutud summa tagasi.

30. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 1 012 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

32. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud

summas 1 248 eurot (käibemaksuga) ning dokumentide tõlketasu 100,80 eurot.

33. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 143

p kohaselt on asja

läbivaatamise kulud muuhulgas ka tõlgikulud.

34. Kõigepealt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust.

6 (7)

2-18-9322

Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt

12.06.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on tervikuna põhjendatud.

Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg kokku 8 tundi.

35. Hageja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 130 eurot, millele lisandub

käibemaks. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud

seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust.

Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu

senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot

ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu 13.

novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Samas on leidnud Riigikohus, et

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi

ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla

konkreetse asja keerukus. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta

asja keerukuse ja mahukuse määrale. Tegemist ei ole ei keeruka ega ka mahuka tsiviilasjaga.

Keerukus ei väljendu käesolevas asjas ei faktilises ega õiguslikus keerukuses. Seetõttu leiab

kohus, et asjakohane ja põhjendatud tunnitasumäär on 120 eurot koos käibemaksuga.

36. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. (Riigikohtu 03.

juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Käesolevas asjas on hageja avaldanud, et

hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab

kohus hageja lepingulise esindaja tasu välja käibemaksuga.

37. Arvestades eeltoodut ja hageja lepingulise esindaja ajakulu, määrab kohus hageja

lepingulise esindaja kuludena kindlaks 960 eurot.

38. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot ja

tõlkekulud 100,80 eurot, mistõttu kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu

kokku summas 1 260,80 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

7 (7)